..3 cm laiad. Leheroots on lühike. Berberis thunbergii – Thunbergi kukerpuu Lehed on äraspidimunajad või mõlajad, terveservased, ovaalse või ümmarguse tipuga, 1...3 (4) cm pikad, alt hallikasrohelised. Philadelphus coronarius – harilik ebajasmiin Lehed on munajad või (lai)elliptilised, jämesaagja servaga, allküljel roodude nurkades (või ka roodudel) karvad, mujalt paljad, (4) 5...10 cm pikad ja 2...5 cm laiad. Ribes rubrum – punane sõstar Lehed 3...5-hõlmalised, ebaühtlase saagja servaga, paljad või alt karvased, kuni 6 (5...8) cm pikad, kuni 7 cm laiad. Ribes nigrum – must sõstar Lehed 3(...5)-hõlmalised, ebaühtlaselt jämesaagja servaga, alt väikeste kollaste näärmetäppidega, leheroots näärmetäppidega, kuni 8 (5...7) cm pikad, kuni 10 (5...10) cm laiad. Ribes alpinum – mage sõstar Lehed on 3-hõlmalised, hõlmad teravatipulised, hõlmadevahelised väljalõiked kitsad. Pealt on lehed tumerohelised, hõrekarvased, alt helerohelised, paljad, läikivad,
3 cm laiad. Leheroots on lühike. · Harilik kukerpuu · (Berberis vulgaris ) Lehe serv terve, äraspidi munajas, ümardunud tipuga. Alt hallikasrohelised · Thunbergi kukerpuu · (Berberis thunbergii ) Munajas kuni laielliptiline, jämesaagja servaga. Leht altküljelt roodude juurest karvane, mujalt paljas. Sügisel värvub kollaseks · Harilik ebajasmiin · (Philadelphus coronarius) 3-5 hõlma, ebaühtlaselt saagja servaga, lehe alus sirge võib olla nii karvane kui ka paljas alt küljelt · Punane sõstar · (Ribes rubrum) 3-52 hõlma, jämesaagja servaga, lehe all küljel paiknevad kollased näärmetäpid (kuldselt läikivad), südaja alusega · Must sõstar · Ribes nigrum Kolme hõlmaline Kitsad sisselõiked hõlmade vahel, leht servast ripsmeline, peal küljel mõned üksikud karvad, alt paljad
rootsul ogad) Rosa majalis metskibuvits (viljad väiksemad, munajad-kerajad, läbimõõt 1-1,5 cm, lehed paaritusulgelised, lehe kuju on piklikum, sule kujuline, lehti tavaliselt 5-7 , lehed pealt ja alt hallkarvalised) Rosa pimpinellifolia nääreleheline kibuvits ( õied on valged ja lõhnavad, viljad mustad, lehed on väiksemad ja lehti on rohkem 7-11 lehte, kujult ovaalsed või ümarad, peene saagja servaga) Potentilla fruticosa põõsasmaran (0,5-1m suurune harali põõsas, hästi tilluke leht , lehed on sulgjad , 3-7 lehekest, lehed on terveservalised, siidkarvased) Prunus domestica harilik ploomipuu (eliptilised või äraspidimunajad, täkilise servaga , pealt leht paljas , alt pehme karvaga, lehe rootsul on näärmed) Prunus cerasifera var divaricata haraline ploomipuu e alõtsa (vili ümmargune või kergelt piklik,
Kukerpuulised * Berberis Vulgaris Harilik kukerpuu - lehed ovaaljad - lehe servas nõeljatipulised hambad ! - lehe toon rohekast muutub punakaks. (Serv kergelt terav, tuhm hall, piklik pruun, väike) * Berberis Thunbergii Thunbergi kukerpuu - lehe serv terve ! - ovaalne ümar - tilluke (väike), punakas hall või hall roheline (tillukesed kollakas beezid lehed) Hortensialised * Philadelphus Coronarius - Harilik ebajasmiin - jäme saagja servaga (kergelt) - terava tipuga (suhteliselt ilus, suuremapoolsed lehed, alt serv sile) Sõstralised * Ribes nigrum Must sõstar - lehe alus südajas - enamasti 3 hõlmaline - lehe rootsul kollased näärmed (alt rootsu juurest suur sisselõige, hõlmine, tuhm) * Ribes rubrum Punane sõstar - lehed hõlmised 3-5 - servad ebaühtlaselt saagjas - lehe alus täiesti sirge! - alt võib karvane olla (kortsune, tumeroheline) * Ribes alpinum Mage sõstar
lameda serva ja tipuga Helepruun, kollakas, soomused Must, väike, kinnitub 20-30 (45) Koonusjas õhukesed, lainelised, saagja samamoodi servaga Väike, munjas, tumepruun, Must, väike, kinnitub
metsastamisel Märkused MUST AROONIA Põhja-Ameerika idaosa Päritolu 1,5-3 m Kõrgus kõrge püstine põõsas Kasvukuju noored võrsed hõrekarvased, punakaspruunid, hiljem paljad Võrsed Pungad vahelduvad lihtlehed, elliptilised või äraspidimunajad, saagja servaga, kuni 10 cm pikad ja kuni 6 m laiad, pealt läikivad, tumerohelised, alt karvased. Pearool tumedad täpid. Külgrood ei jõua lehe servani, vaid hargnevad. Lehed Sügisel lehed punased õied valged, kuni 35 kaupa kilpjates kännasõisikutes Õied vili on õunvili, kerajas, umbes 1 cm läbimõõduga, läikiv, must, hapukasmagusa maitsega. Valmib septembris Viljad mai lõpp - juuni Õitsemisaeg Kasvukoht:
madalarõmelise korbaga. Saar (Sa) Pihlakas (Pi) Lehe iseloomustus Lehe iseloomustus Vastakud paaritusulgjad liitlehed Vahelduvad Kuni 40 cm pikad, 9-15 lehekesega. Lehekesed Kuni 20 cm pikad paaritusulgjad liitlehed. Lehekesi piklikelliptilised, kuni 10 cm pikad, jämedalt saagja 11-15, piklikud, ebaühtlaselt saagja servaga, 3-8 cm servaga, teritunud tipuga, kiilja alusega. pikad, teritunud tipuga, kiilja või ümardunud alusega, pealt tumerohelised, alt hallikad. Võrse ja punga iseloomustus Võrse ja punga iseloomustus Noored võrsed rohekashallid, suure lehepadjaga.
Istutada on seda parem varjatud kohta, sest ta õitseb hilja. Kui teda soovitakse kasvatada puukujulisena, siis tuleb tema mitmest tüvest üks välja valida ja ülejäänud ära lõigata. Maasikapuule iseloomulikud tunnused ja välimus · Harilik maasikapuu kasvab 510, harva kuni 15 m kõrgeks. Tüve läbimõõt on kuni 80 cm. Lehed on 510 cm pikad ja 23 cm laiad, läikivad ja saagja leheservaga. Õied on mõlema soolised, valged (harva kahvaturoosad) ja kellukakujulised, sarnased maikellukese õisikutega. Nende läbimõõt on 46 mm ja nad moodustavad pööriseid, kus on koos 1030 õit. Õisi tolmeldavad mesilased. Maasikapuu õitseb sügisel ja viljad valmivad aasta aega, nii et nad saavad küpseks järgmise õitsemise ajaks. Oranzpunased luuviljad meenutavad välimuselt maasikat, kuid ei ole eriti maitsvad. Viljad on maheda jahuse maitsega.
kahelissaagja kuni 6 cm kollakasrohelised, järsult teravneva Hõlmad terava servaga, pealt laiad, 5-13 cm pikad, tipuga, hõlmade tipuga, hõlmade läikivad ebaühtlaselt teritunud tipu ja vahelised vahelised rohelised, alt saagja kiilja alusega. väljalõiked laiad, väljalõiked helerohelised. servaga, kiilja ümarad. Leheroots sügavad. Leheroots Sügisel või südaja 4-15 cm pikk, 8-12 cm pikk. kollane. alusega. Pealt läikivad,
Niiskus- Eelistavad väga sooja kasvukohta Valgus- Haljastusväärtus- dekoratiivsed Puu võra- Lehed- terava tipuga Õied- suured, väga dekoratiivsed, valged kuni punased, lõhnavad enamasti Viljad- enamasti punakad Sobivad ainult kodu aedadesse. Halva juurdumise tõttu ei talu ümberistutamist SIDRUNVÄÄNDIK Schisandra Mullastik- talub mulla kuivust Niiskus- Valgus- poolvarjuline, päikesepaisteline Haljastusväärtus- väga dekoratiivne Puu võra- Lehed- veidi saagja servaga, terava tpuga, 5-10 cm Õied- väikesed, roosakad Viljad- marjataolised, rippuvad, punakad Viljad sisaldavad suhkruid ja eeterlikke õlisid, palju C vitamiiini ELULÕNG Clematis Mullastik- lubjarikas, viljakat mulda Niiskus- Valgus- Poolvarjus ja päikesepaistelises kohas Haljastusväärtus- tähtsad haljastuses, kuna on pikaajalised õitsejad, väga tähtsad vertikaalhaljastuses 3
ääres ) 3. Ribes aureum var. Villosum levinud kesk ja kirdepõhja osas . Sõstarde perekonda kuulub enam kui 100 liiki . Eestis kasvab neist peamiselt 5 : must, harilik ehk punane, karvane, mage ja kuldsõstar . Välimus : Vanematel okstel on koor hallikaspruun , noored oksad on peened , pruunikad ja lühikarvased . Lehtedeks on sõrmroodsed vahelduvad lihtlehed, mis on 35 tömpja hõlmaga ja kuni 5 cm pikad . Lehed on helerohelised ja ripsmeliselt jämedalt saagja servaga . Sügisel muutuvad lehed kollaseks või punaseks . Kuldsõstar õitseb mais .Õied on kollased või oranzid ning paiknevad 515 kaupa kuni 7 cm pikkustes rippuvates kobarates . Õied lõhnavad meeldivalt . Lihakas paljuseemneline vili valmib augustis ja on musta või punakaspruuni värvi . Põõsas on 23 meetrit kõrge ja väheharunev . Kasvutingimused, paljunemine ja kasutamine : Kuldsõstar kannatab väga hästi külma, kuid on valgusnõudlik . Paljuneb väga hästi
Esinemine Eestis Lääne-Eestis Saaremaal madalsoode kogupindala Eestis on 25000 ha Mullastik väga niiske, enamustele taimedele sobimatu kasvukoht ei sobi põllumajandusmaana kasutamiseks turbahorisont on hästi lagunenud rikas toiteelementide poolest põhjavesi ulatub turbahorisondini või selle alla, kevadel ja sügisel ka maapinnani Puurinne - Sookask kõrgus kuni 20 m mitmeaastane heitlehine lehtpuu, ühekojaline lehed on munajad, saagja servaga, rootsulised õitseb mais, on tuultolmleja vili on piklik pähkel, mille seemned valmivad suve lõpus hästi arenenud pinnapealne sammasjuurestik kasvab enamasti segametsades või puisniitudel, soodes, rabades pungad, lehed ja tõrv on levinud ravimitena Põõsarinne - Paakspuu rohkesti haruneva võraga madal puu või põõsas kasvab enamasti 1-7 m kõrguseks terveservalised lihtlehed õitseb kaks korda aastas marjad on väga mürgised, toorelt rohekas-punased,
Mustjaspruunid pähklid Pikkus 2.5...4 mm ja laius 1.2...2 mm Valmivad alates juunikuust Leht Munajad, väheste karvadega või peaaegu paljad rootsulised vastakud liitlehed. Lehe alus kiiljas või veidi südajas, lehe tipp ümardunud, ogarteravikuga, lehe serv täkiline kuni saagjas. Lehelaba pikkus 1...5 cm ja laius 1...4 cm, rootsu pikkus 1...3 cm. Ülemised lehed on kitsamad, teravama pikemalt teritunud tipuga ja saagja servaga. Vars ja maaalune osa Maapealsed varred jagunevad õitsevateks ja mitteõitsevateks, viimased tekivad alles õitsemise lõpul. Õitsevad varred on püstised, kuni 0,5 m pikad, mitteharunevad. Mitteõitsevad varred on mööda maad roomavad ja juurduvad, kuni 65 cm pikad, kõik varred on kaetud valgete karvadega. Maaalune osa: Risoom nöörjas, harunenud. 1. Süstemaatiline kuuluvus 2.Eluvorm 3.Paljunemine 4.Kaitse 1
t. võtab ära valu, mistõttu kuulub mentool moodustab võsusid, mis omakorda võtavad juured alla ja nendest võsudest saab validooli ja südametilkade kooslusesse taime paljundada. Seemneid piparmünt ei moodusta. o kuna omab antiseptilisi omadusi, siis kasutatakse teda Piparmündi lehed on vastakud, piklikud või desinfitseerimiseks süstjad, saagja servaga, karvased ja iseloomuliku · rahvamedistiinis piparmündilõhnaga. o seedehäirete ravimiseks ta mõjub krampe leevendavalt, Väikesed ebakorrapärased roosad õied seedimistegevust soodustavalt ning soodsalt ka sapipõie tegevusele
Esinemine Eestis Lääne-Eestis Saaremaal madalsoode kogupindala Eestis on 25000 ha Mullastik väga niiske, enamustele taimedele sobimatu kasvukoht ei sobi põllumajandusmaana kasutamiseks turbahorisont on hästi lagunenud rikas toiteelementide poolest põhjavesi ulatub turbahorisondini või selle alla, kevadel ja sügisel ka maapinnani Puurinne - Sookask kõrgus kuni 20 m mitmeaastane heitlehine lehtpuu, ühekojaline lehed on munajad, saagja servaga, rootsulised õitseb mais, on tuultolmleja vili on piklik pähkel, mille seemned valmivad suve lõpus hästi arenenud pinnapealne sammasjuurestik kasvab enamasti segametsades või puisniitudel, soodes, rabades pungad, lehed ja tõrv on levinud ravimitena Põõsarinne - Paakspuu rohkesti haruneva võraga madal puu või põõsas kasvab enamasti 1-7 m kõrguseks terveservalised lihtlehed õitseb kaks korda aastas marjad on väga mürgised, toorelt rohekas-punased,
patta panna. Pihlakamarju on igaüks proovinud ja teab, millised mõrud nad on. Veidi magusamaks muutuvad need pärast esimesi sügisesi öökülmi. Kes aga ei ole kevadisi puukaunistajaid nuusutanud, see tehku seda. Need muidu nii ilusad õied on lausa vastiku haisuga. Kuid mesilastele see lõhn meeldib ja nii võimegi mai- ja juunikuus näha neid hulganisti õitel askeldamas. Pihlaka leht koosneb paljudest väikestest lehekestest. Lehekesed on erinevalt saarepuu omadest peene saagja servaga ning alt veidi karvased. Talvel on hea pihlakat teistest puudest eristada pehmete karvaste pungade järgi, eriti ilusad ja suured on ladvapungad. Pihlaka noored oksad on üpris tumehallid, nii on neid kasutatud isegi musta värvi saamisel. Kasutatud on ka pihlaka puitu. Temast tehti kauni punaka läikega mööblit. Pihlaka kõvast puidust sai vanasti häid tööriistavarsi, rehapulki, ratta- ja reekodaraid. Eriti hinnatud oli
Esinemine Eestis Lääne-Eestis Saaremaal madalsoode kogupindala Eestis on 25000 ha Mullastik väga niiske, enamustele taimedele sobimatu kasvukoht ei sobi põllumajandusmaana kasutamiseks turbahorisont on hästi lagunenud rikas toiteelementide poolest põhjavesi ulatub turbahorisondini või selle alla, kevadel ja sügisel ka maapinnani Puurinne - Sookask kõrgus kuni 20 m mitmeaastane heitlehine lehtpuu, ühekojaline lehed on munajad, saagja servaga, rootsulised õitseb mais, on tuultolmleja vili on piklik pähkel, mille seemned valmivad suve lõpus hästi arenenud pinnapealne sammasjuurestik kasvab enamasti segametsades või puisniitudel, soodes, rabades pungad, lehed ja tõrv on levinud ravimitena Põõsarinne - Paakspuu rohkesti haruneva võraga madal puu või põõsas kasvab enamasti 1-7 m kõrguseks terveservalised lihtlehed õitseb kaks korda aastas marjad on väga mürgised, toorelt rohekas-punased,
Haab (Populus tremula) on pajuliste sugukonda kuuluv puuliik. Õied on ühesugulised, koondunud ruljateks urbadeks. Isasurvad on 7¼8 cm pikad, tumepunased, kuid kaetud hallide karvadega. Emasurvad on kuni 12 cm pikad, hõbehallid kattesoomuste karvade tõttu, emakasuudmed punased. Õitseb enne lehtede puhkemist aprilli lõpus või mai algul. Lehed on peaaegu ümmargused või veidi rombjad, läbimõõt 3...5 (10) cm pikad ja peaaegu niisama laiad, tömbilt saagja või laineliselt täkilise servaga lihtlehed. Noortel võrsetel ja vesivõsudel suuremad, munajad, teravneva tipuga ja sirge või nõrgalt südaja alusega. Noored lehed iseloomulikult kollakaspunased või pruunikad, suvel tuhmrohelised, sügisel sageli punased. Vars: Noorelt on värvus rohekast hallikani, vanemalt tumehall, kaua sile, pikkade pragudega korp tekib alles kõrges eas. Noored võrsed läikivpruunid, pungad vaigused, läikivad, terava tipuga
17) Pinus sylvestris harlik mänd *Võrse helepruun. *Okkad 2 kaupa kimbus, kinnituvad kilejatesse tuppedesse, kahetahulised, keerdunud, sinakasrohelised. *Pung oranz-pruun ja vaigune. *Käbi hall-pruun. Näha ainult seemnesoomuseid, kattesoomused puudvad. Seemnesoomusel apofüüs. Suur lennutiib (haarab seemet 2 harulise ,,kahvliga"). 18) Pinus contorta keerdmänd *Võrse rohekaspruun kuni punakaspruun. *Okkad 2 kaupa kimbus, keerdunud, teravatipulised, saagja servaga. *Pung hästi pikk, silinderjas, tumepruun. *Käbi ebasümmeetriline, apofüüsi tipp nõeljas, helepruun. 19) Pinus mugo subsp. Mugo mägimänd *Okkad 2 kaupa kimbus, sirged/kõverdunud, tumerohelised kinnituvad võrsele tihedalt. *Pung pruunikas- oranzid, munajas, tugevalt vaigused (valge)! *Käbi(2,5-4) sümmeetriline, apofüüsi tipp pole terav. 20) Pinus peuce makedoonia mänd *Võrse paljas, sügisel rohkekas, tavlel pruunikas
ohtlikud? Need on ohtlikud sellepärast, et esimeste proovimiste kogemusest võib saada alus harjumusele ja hiljem vajadusele, mis ajapikku muutub möödapääsematuks.Kõige populaarsemad uimastid noorteseas on kanep, tubakatooted ja alkohol. Kanep on laialt levinenud üheaastane põõsataoline taim, mis kasvab nii troopilises kui ka parasvöötmes, nii metsikult looduses, kuid ka kultuuritaimena. Kanepi lehed on sõrmjad, koosnedes tavaliselt 5-9 saagja servaga lehekesest. Kanepit suitsetatakse peamiselt kanepipuru sigaretina (joint), piibu või vesipiibu (bong) abil. Kanepit tarvitades võivad esineda järgnevad toimed nagu nt kerge enfooria, söögiisu tõuseb, uni suureneb, ajataju muutub, kuiv suu ja muusikat, kunsti ning huunmorit hinnatakse kõrgemalt. Eestis on levinud kanepi hüüdnimed nagu näiteks savu, kivi, mant, toss ja bob. Noored kasutavad kanepi tegemise kohta ka slänginimetust nagu "peale tegema".
oksapuntrad puuladvas on seente töö. Põõsarinne: · Pihlakas Pihlapuu ei jää sügisel oma kaunite oranzikate marjadega kellelegi märkamatuks. Kuid ilus on ta ka kevadel, mil kogu puud katavad rohkeõielised suured õisikud. Mesilasi võime näha mai- ja juunikuus hulganisti õitel askeldamas. Pihalakaleht koosneb paljudest väikestest lehekestest. Lehekesed on erinevalt saarepuu omadest peene saagja servaga ning alt veidi karvased. Pihlaka noored oksad on üpris tumehallid, nii on neid kasutatud isegi musta värvi saamisel. Kõige rohkem on aga inimestel kasu pihlakamarjadest. Tegelikult on nad ka paljudele lindudele sügiseti asendamatuks toiduks. Eelkõige on need hea vitamiinitee toormaterjaliks, kuid aitavad ka köha ning hingamisteede hädade puhul. pihlakamarjade söömisel peab aga arvestama, et kui väike laps neid liialt pugib , siis võib tekkida oksendamine, pea- ja kõhuvalu
Harilik saar (Fraxinus excelsior) on õlipuuliste sugukonda, saare perekonda, kuuluv ühekojaline mitmeaastane heitlehine lehtpuu. Harilik saar on kuni 40 meetri kõrgune. Tüvi on sirge ja hästi laasuv. Koor on algul sile ja rohekashall, hiljem sügavate peente pragudega korp. Oksad paiknevad hõredalt. Tüve läbimõõt kuni 1,8 meetrit.Pungad on väikesed, sametjad, süsimustad. Paaritusulgjad vastakud liitlehed on teritunud tipuga ja jämedalt saagja servaga lehekesed. Pikkus kuni 40 sentimeetrit.Lehed on pealt tume- ja alt helerohelised. Saare õied on nii emas-, isas- kui ka mõlemasugulised. Õied on lihtsad ja asuvad 4-12 sentimeetri pikkustes lillakates või tumepruunides pööristes. Isasõied koosnevad vaid kahest tolmukast ning emasõied ühest emakast. Saare perekonna on taimesüstemaatikud paigutanud õlipuuliste sugukonda. Peale saare kuuluvad sinna veel rohkem kui kakskümmend perekonda. Meile on tuntumad sirel, õlipuu,
Õied väikesed, rohekaskollased ja kobaras. Õitseb kevadel ja on putuktolmleja. Tiibviljad on 3-5cm pikad ja kõige suuremate seemnetega. Puit on kõrgelt hinnatud. Kasutatakse mööbli valmistamiseks. Levinud haljastuses. Eristamise tunnused: Leht, vili 27. Perekond kask ja arukask Perekond kask: Kase perekonda kuuluvad ühekojalised tuultolmlejad heitlehised(suvehaljad) kiirekasvulised ja valgusnõudlikud puud ja põõsad. Väikesed kuni keskmise suurusega munajad saagja või kahelisaagja servaga lihtlehed. Ühesugulised õied asuvad urbades. Rippuvad ja silinderjad isasurvad moodustuvad õitsemisaasta eelneval suvel. Püstised või rippuvad emasurvad moodustuvad enne lehtede puhkemist õitsemisaasta varakevadel. Õitseb aprillis- mais. Vili on 2 külgmise kileja lennutiivaga väike lame pähklike. Valmimisel rippuvad emasurvad pruunistuvad ning viljad koos kattesoomustega pudenevad. Puit kollakasvalge, tugev, kõva ja raske. Liike 60 (aru, soo, madal, vaeva).
Õied kollased, 4-6 cm pikkustes rippuvates kobarates. Vili umbes 1 cm pikkune punane piklik lihakvili (mari) 2-3 seemnega, valmib septembris-oktoobris. Seemned piklikud, tugeva pruunika kestaga. Putuktolmneja. Lehed Pikkvõrsetel vahelduvalt, lühivõrsetel kimpudena, lühivõrsete alusel asteldeks muundunud lehed - vanematel okstel kolmeharulised, noortel hargnemata, 1-2 cm pikad. Lehed on lihtlehed, elliptilised või äraspidimunajad, peenogajalt saagja servaga, 3-6 cm pikad, ümardunud tipuga, lehe alus talbjalt ahenev. Leheroots 1,5-2 cm pikk. Lehed pealt hallikasrohelised, alt heledamad. Koor, võrsed Vanemad oksad hallikad, noored võrsed kollakad. (http://www.tihemetsa.ee/dendro/harilik...) Paljunemine Paljuneb suguliselt seemnetega. Idanemiseks peavad seemned ühe aasta mullas seisma. Levitajateks on linnud. Annab rikkalikult kännuvõsu. (http://bio.edu.ee/taimed/...)
Viies tase Karpkala elupaik Elupaigana eelistavad karpkalad ja sasaanid madalamaid, seisva veega järvesid või aeglase vooluga jõgesid Elupaikades kasvab ohtralt veetaimi ja millel on mudane põhi, kus elutseb rikkalikult toiduks sobivaid põhjaloomakesi Talve veedavad karbid talveunes veekogu põhjalähedastes kihtides Välimus Suured tugevad soomused Pikk selja-ja lühike pärakuuim Selja- ja pärakuuimede algul jäme saagja tagaservaga kiir Kaks paari poised Kehakuju oleneb alamliigist ja tõust Sasaanid on pikliku, rulja kehaga Karpkala Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Karpkala poised Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase
langus. Alatoitumus on kokaiinitarvitajate puhul tavaline, sest kokaiin vähendab söögiisu. Juba mõne kasutamiskorra järel võib tekkida tugev vaimne ehk psüühiline sõltuvus. 4. Kanep Kuidas saadakse: Kanep on laialt levinud üheaastane 23 meetri kõrgune põõsataoline taim, mis kasvab nii troopilises kui ka parasvöötmes, nii metsikult looduses kui ka kultuurtaimena. Kanepi lehed on sõrmjad, koosnedes tavaliselt 59 saagja servaga lehekesest. Lühiajaline mõju tervisele: Kanepitooteid tarvitades muutub inimese maailmataju ja käitumine. Tarvitaja on jutukas, naerab palju ja tunneb, et tema huumorimeel on saanud tiivad. Tema aja-ja ruumitaju, mälu ja keskendumisvõime, kriitikameel ning koordinatsiooni- ja reaktsioonivõime nõrgenevad. Refleksid aeglustuvad, suureneb söögiisu, eriti magusa järele. Kanepitoodetel on ka valuvaigistav toime. Suurte koguste tarvitamisel võivad tekkida hallutsinatsioonid
1. klassi loodusõpetuse tund õues KASK Tunni eesmärk: · anda teadmisi kasepuust · õpetada märkama loodust · arendada vaatlusoskust Sissejuhatus. Täna vaatleme me ühte lehtpuud.Seda puud olete te näinud väga sageli.Paljudel kasvab see koduõues. Läheme kooliparki ja saame selle puuga tuttavaks. Kasepuu vaatlus väljas. Mis puu see on ? Mille järgi te kasepuu ära tundsite? Kasepuid on erinevaid: arukask, sookask, vaevakask Kasepuu võib kasvada 30 m kõrguseks ja elada 150 aastaseks. Kasepuud kasutatakse ka palju koduses majapidamises: kütteks, saunavihtadeks. Kased tuuakse tuppa nelipühadel ehk kasepühadel maikuus. Kui me puid tundma õpime,vaatleme neid osade kaupa. Mis see on? (See on küll vars nagu teistelgi taimedel,kuid puul nimetame seda tüveks.) Mis värvi on kase tüvi? Miks on kase tüvi valge ? (Tüvi on pealt kaetud koorega,kasepuu koore pealmine osa on...
Lastel tuleb sageli mõte mängida ilusate õitega. Kui seejuures satub taimemahla sõrmedele ja lapsed sõrmi lutsivad, võibki tekkida mürgistus. Ägeda mürgistuse ravi Maoloputus ja aktiveeritud süsi Forsseeritud diurees ja hemosorptsioon Sümptomaatiline ravi: bensodiasepiinid, krambivastased ained, antiarütmikumid Harilik mürkputk (Cicuta virosa) 50 120 cm kõrgune taim. Vars sile ja õõnes, lehed kaheli- või kolmelisulgjad, saagja servaga. Risoom on jäme, muguljas, sügisel õõnes,kambriteks jaotunud. Valged õied on koondunud paljude kiirtega liitsarikaks. Õitseb juulis ja augustis. Suhteliselt haruldane taim, kasvab märgades kohtades järvede ja jõgede ääres ning soostunud aladel. Harilik mürkputk Sisaldab väga mürgiseid parasümpaatilist närvi- süsteemi kahjustavaid aineid tsikutooli ja tsikutoksiini. Tsikutoksiin on ka tugev GABA retseptori agonist.
Talub linnatingimusi. Thunbergi kukerpuu (Berberis) 1,2m kõrgune mittesöödavate viljadega põõsas. Astlad paiknvad varrel üksikult. Lehed on terveservalised ja alt sinakad, varisevad hilja. Õied mais juunis, seest kollakad väljast punakad. Vili on korallpunane. Taluvad poolvarju, perekonna igihaljad liigid on külmaõrnad ning vajavad talvekatet. Taluvad hästi pügamist Kaunis deutsia (Deutzia) Kuni 1m kõrgune peenikeste lookjate okstega põõsas. Lehed teravalt saagja servaga. Valged õied paiknevad püstises pöörises või kobaras. Õitseb juunis. Kiirekasvuline. Rohkesti päikest vajavad. Sobib linnatingimustesse. Põuakindel. Kare deutsia (Deutzia ) 1,5m kõrgune juuni lõpus rikkalikult valgeid väljast roosasid õisi. Õied paiknevad 6- 12cm pööristes. Rohelised karedad lehed kärbitud saagja servaga. Rohkesti päikest vajavad. Väetada iga 2-3 aasta tagant ja lõigata vanemad oksad välja. H. ebajasmiin (Philadelphus)
Odakujulised rohelised lehed on soonilised, varred sageli purpurjad. Väikesed lillad õied kasvavad liitõisikutena umbes 60cm kõrguste varte tipus. Taimel on tugev lõhn ja kõikidest müntidest tugevam maitse. Toitude maitsestamiseks ja tee valmistamiseks piisab väikesest kogusest. Rohemünt (mentha spicata) on samuti kuni 60cm kõrgune rohttaim, kelle lehed ja varred on karvased. Helerohelised, veidi läikivad lehed on piklisüstjad, teravalt saagja servaga. Erinevalt piparmündist on ülemised varrelehed rootsuta. Roosad kuni lillakad(mõnel teisendil purpursed) väikesed õied on koondunud peenikeseks tipmiseks õisikuks. Erinevalt piparmündist asuvad õisiku osad liitõisiku ulatuses üksteisest eemal. Rohemündi lõhn on mahendam kui piparmündil. Nii piparmünti kui ka rohemünti kasutatakse tööstuses ning kasvatatakse rohkesti Itaalias ja Prantsusmaal. Need liigid on levinud ka paljues Eesti koduaedades.
SUURUS 25-30 m , tüve läbimõõt kuni 2 m.a VÕRA Kerajas või laimunajas. KOOR, VÕRSED Tüvekoor hallikaspruun, plaatjas. Noored võrsed tugevad, pruunid, punakaspruunid, rohkete lõvedega. Ladvapungad külgpungadest suuremad, pungad tugevasti kleepuvad, suured, munajaskoonilised. LEHED Vastakud sõrmjad liitlehed. Lehekesi 5 või 7, äraspidimunajad, 10-20 cm pikad, lühidalt teravneva tipuga, kiilja alusega, saagja servaga, pealt tumerohelised, alt heledamad, roodudel pruunikad karvad. Keskmised lehekesed äärmistest suuremad. Leheroots 15-20 cm pikkune, karvane. ÕIED, VILJAD Õitseb mai lõpus – juuni algul. Õied püstistes kuni 30 cm pikkustes koonusjates pööristes. Õied valged, kollaste või punaste laikudega, õieraod ja õisikutelg karvased. Vili on kupar, kerajas, kuni 6 cm läbimõõdus, ogaline, tavaliselt 1 keraja seemnega
UIBULEHELISED- PYROLACEAE Sugukond uibulehelised (Pyrolaceae) oli varem kanarbikulaadsete seltsi kuulunud taimede sugukond. hilisemad molekulaargeneetilised uuringud näevad neid pigem kanarbikuliste (Ericaceae) sugukonnas. HARILIK SEENLILL- Monotropa hypopitys Seenlill on oma nime saanud sarnasusest seentega. Rahvapäraselt kutsutakse teda veel ka näiteks kääpalilleks ja parilaseeneks. Tal pole üldse klorofülli ja seega ka rohelist värvust. Samuti on seenetaoliselt pehmed ja lihakad nii tema lehed kui ka varred. Tema lehed pole sellised nagu tavalistel taimedel, vaid need on muutunud soomusetaolisteks. Vahel on märgatud ka seda, et seenlill kasvab rühmas ringidena, nii nagu seda teevad seened. Siiski on seenlill rohttaim. Rohelise värvi puudumine näitab seda, et taim ei saa ise suhkruid valmistada. Selleks lähebki seenlillel vaja seeneniiditiku abi. Seenlillel on risoom, mis moodustab seeneniidistikuga koos mullas ühe tiheda puntra. See...
ja lõunapiiriks USA Columbia osariik, kasvades põhjaosas niiskemates turbasoodes ja lõunaosas ka kuivadel kivistel nõlvadel üsna toitainetevaestel muldadel. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: rohekaspruunid, paljad, läikivad, harva kaetud kirmega. Pungad: veidi üle 1 cm pikad, punakaspruunid ja liibuvate pungasoomustega, vaigused, tipupungad võivad olla kuni 2 cm pikad. Okkad: 2-kaupa, 3...8 cm pikad ja paar mm laiad, karedalt saagja servaga, teravatipulised, keerdunud pikitelje suhtes, kollakas- kuni tumerohelised, püsivad puul 3...8 aastat. Käbid: 3...6 cm pikad, veidi kõverdunud, punakaspruunid, seistes muutuvad hallikateks, tihti ebasümmeetrilised, tugevate apofüüsidega, millised lõpevad torkiva ogaja tipuga mis küll kergelt ja lihtsalt ära murduvad. Keerdmändi on kultiveeritud Eestis üsna vähe ja metsakultuure võib leida kasvamas kokku 10...15 hektaril
ja lõunapiiriks USA Columbia osariik, kasvades põhjaosas niiskemates turbasoodes ja lõunaosas ka kuivadel kivistel nõlvadel üsna toitainetevaestel muldadel. Võrsed: rohekaspruunid, paljad, läikivad, harva kaetud kirmega. Pungad: veidi üle 1 cm pikad, punakaspruunid ja liibuvate pungasoomustega, vaigused, tipupungad võivad olla kuni 2 cm pikad. Okkad: 2-kaupa, 3...8 cm pikad ja paar mm laiad, karedalt saagja servaga, teravatipulised, keerdunud pikitelje suhtes, kollakas- kuni tumerohelised, püsivad puul 3...8 aastat. 10 Käbid: 3...6 cm pikad, veidi kõverdunud, punakaspruunid, seistes muutuvad hallikateks, tihti ebasümmeetrilised, tugevate apofüüsidega, millised lõpevad torkiva ogaja tipuga mis küll kergelt ja lihtsalt ära murduvad.
väiksemate gruppidena. Talub meie kliimat normaalselt ning on külmakindel, viljub regulaarselt. Koorepõletiku suhtes immuunne. Väga dekoratiivne. Suuremaid puid on kasvamas Viljandimaal Olustvere pargis, Valgamaal Taagepera pargis, Järvseljal, Tallinna BA- s jm. Kõrgus 20...25 m. · Okkad 7...10 cm pikad, asuvad pintslina tihedalt (5-kaupa), kolmetahulised, õhulõheridadest hallrohelised, saagja servaga, püsivad võrsel 3 aastat. Okaste läbimõõt 0,5...1,0 mm. · Käbid 8...15 (20) cm pikad, läbimõõt 3...4 cm, avanenult 5...7 cm, sageli kõverdunud, rootsulised, rohekaskollased kuni kollakaspruunid (asend võrsel horisontaalne või rippuv). · Võrsed on sügistalvel pruunikasrohelised, hiljem hallpruunid, karvadeta (paljad), okkakimpude all pikad pruunid soomused · Seemned oranzpruunid, koos tiivaga kuni 2(2,5) cm pikad
Küllaltki varjutaluv, kuid varjus õitseb vähe. Mullastiku suhtes vähenõudlik. Paljuneb väga hästi vegetatiivselt. o Suurus: 1,5-2,5 m kõrguseks o Koor, võrsed: vanemad oksad tuhkjashallid, noored võrsed kollakad või helepruunid. Pungad rootsulised, koonilised, terava tipuga, valkjad. o Lehtede: sõrmroodsed vahelduvad lihtlehed. 3-5 hõlmaga, kuni 6 cm pikad, sirge, südaja või ümardunud alusega, pealmisel küljel üksikud valged karvad, alt helerohelised, jämedalt saagja servaga. Sügisel muutuvad lehed kollaseks või punaseks. Leheroots lehelabast tunduvalt lühem, näärmekarvadega. o Õied: kahekojaline. Õitseb mais, õied väikesed, rohekad, koondunud väikestesse püstistesse õisikutesse. Isaõied paiknevad 8-12 kaupa, emasõied 2-4 kaupa kobarates. Õitseb rikkalikult. o Viljaks on lihakas paljuseemneline vili, valminult punane, valmib augustis. o Kasvatamine Eestis: levinud alusmetsas ja ilupõõsana. Kasutatud materjal:
Õis õisikusse lehekaenaldesse. Õisikutega varreosa pikkus on tavaliselt 20...40 cm. Emasõisikud vajuvad pärast viljastumist rippu, isasõisikud jäävad enam-vähem horisontaalseteks. Õitseb juunist septembrini. Vili Taimel on munajas, veidi kokkusurutud pähklike. Munajad pikalt teritunud tipuga lihtlehed, südaja kuni ümardunud aluse ning jämedalt saagja servaga. Lehe pikkus (3) 6,5...12 (15) cm ja laius (1,5) 3...6 Leht (8,5) cm. Nad on enam või vähem kaetud kõrvekarvade ja lihtkarvadega. Leheroots on kuni 4 (6) cm pikkune, kõrvekarvadega. Lehtede alusel on kuni 1,2 cm pikkused kilejad abilehed. Maapealne vars on püstine, enamasti harunemata, roheline või pruunikas, Vars harvem lillakas, neljakandiline
rohekaspunase Viburnum lantana Hallikad kuni Võrsega rööbiti Paksud, munajad kuni piklikmunajad, Õied võrsete ti pruunikad, noorena või veidi eemale teritunud tipuga, südaja või ümara kuni 10 cm tihedalt tähtkarvased. hoiduvad alusega, peenelt saagja servaga, pealt läbimõõduga tumerohelised, paljad, alt ebasarikjates õ hallikasrohelised, tihedalt tähtkarvased. valged kuni kollakasvalged
jm. 1.2 Kirjeldus Püstine põõsas kasvab üldjuhul 1,01,5 (2,0) m kõrguseks, ladvaosa on tavaliselt lookas. Esimese aasta võrsed on kaetud väikeste harjastega. Lehtedeks on sulgjad liitlehed, mis on 1220 cm pikkused, 1013 cm laiad, 35 (7) lehekesega. Lehekesed on terava tipuga, piklik-munaja kujuga, kuni 8 (10) cm pikkused, laius kuni 4 cm, ümara 4 või südakujulise alusega, ebakorrapärase saagja servaga, pealt peaaegu karvadeta, alt valgete pehmete karvadega. Õied on valged, umbes 1 cm läbimõõduga, viietised, koondunud väikesearvuliselt õisikutesse. Vilju nimetatakse samuti vaarikaks. Vaarikas on bioloogiliselt määratluselt koguvili (vt Error: Reference source not found1). Erinevalt murakast, irdub vaarika koguluuvili kergesti viljapõhjalt. Viljad on tavaliselt punased, kultuursortidel ka kollased. Vaarika varred on enamasti ogalised ja seest suure säsiga
Pea küljes on rida olulisi meeleelundeid ning suised. Suised on evolutsiooni käigus tekkinud muundunud jäsemetest. Nende ehituse järgi saab üsna kergesti kindlaks teha, millest see või teine putukas toitub. Vaatleme suiste ehitust kõigepealt prussaka näitel. Kohe torkavad silma massiivsed saagja servaga ülalõuad, mille ülesandeks on toiduosakeste haaramine ja tükeldamine. Neist allpool paikneb suuava. Viimast piiravad külgedelt alalõuad, mis kannavad enda küljes lülilisi alalõua kobijaid. Suuava alumiselt küljelt leiame alahuule koos selle
Harilik ehk sidrunmeliss Kuni 60cm kõrgune põõsasjas püsik. Vajab sooja ja Külvatakse kasvuhoonesse aprilli Suvel tarvitatakse värskelt, Neljakandilise, harunenud ja hästi lehistunud tuulevarjulist lõpul 0,5cm sügavusele, seeme talveks kogutakse vahetult varrega. Teravatipulised ja saagja servaga kasvukohta. idaneb umbes 3 nädalat. Tiheda külvi enne õitsemist lõigatud vastakad lehed on väikesed ja munaja üldkujuga, Talub poolvarju. korral taimed pikeeritakse. Välja saab varte ülemist osa koos helerohelised ja meeldivalt sidrunilõhnalised. Muld peab istutada peale öökülmaohu lehtedega. Sobib kõigi
1. Leviala: Euroopa, Aasia, Põhja-Aafrika. 2. Suurus: 30-36 m, tüve läbimõõt 1 m. 3. Tüvi, võrsed, oksad: võra lai, munajas või ümarovaalne, vahel silinderjas, oksad tugevad, harvad. Puistus hästi laasuv. Koor rohekashall või hall, vanas eas tumehall, pikirõmeline. Noored võrsed läikivpruunid. 4. Lehed ja pungad: Pungad piklikmunajad, terava tipuga, vaigused, läikivpruunid. ahelduvad lihtlehed, peaaegu ümmargused, läbimõõt kuni 7 cm, jämedalt saagja või lainelise servaga. Noortel võrsetel lehed palju suuremad, kolmnurksed, terava tipu ja sirge alusega. Noorelt lehed kollakaspunased. Leheroots pikk, peenike. 5. Õied ja viljad: õitseb enne lehtimist aprilli lõpul mai algul. Kahekojaline liik. Õied paiknevad urbades. Isasurvad 7-8 cm pikad, rippuvad, tumepunased. Emasurvad kuni 12 cm pikad, rippuvad, vähem värvunud. Vili on kupar, mis avaneb kaheks pooleks. Seemned väikesed, varustatud karvatutiga
........................ ..............................5 Kokkuvõte...................................................................................................... ..............................6 Kasutatud kirjandus......................................................................................................... ..........7 Sissejuhatus Lepp on heitleheline puu või põõsas, mis kuulub kaseliste sugukonda. Pungad on tavaliselt rootsulised ning kahe kuni kolme soomusega. Lehed on saagja servaga jagumatud lihtlehed. Eestis kasvab lepp väga vastupidavana. Lepp võib taluda -35 kuni -50 kraadi. Lepaurvad on pikad ja peenikesed. Lepad võivad kasvada kuni 35 m pikkuseks. Lepal on palju erinevaid liike. Kokku on neid umbes 35. Nõukogude Liidu ajal kasvas Nõukogude Liidu alal 11 erinevat liiki looduslikult. Eestis kasvab 2 liiki looduslikult, nendeks on harilik lepp ja hall lepp. Lepp on vastupidav puu, mis võib kasvada nii metsas kui linnas. Lepp on aasta puu 2004.
Tartu 2011 VARAJANE VEIGELA Lühiiseloomustus Varajane veigela (Weigela praecox) on suvehaljas 1 - 1,5 meetri kõrgune varaõitsev põõsas, kes ei karda külma. Kasvukohana eelistab avapäikest, varjus suureneb vaid vegetatiivosa. Tüvel koor hall, okstel helepruunikas, noored võrsed punakad. Lehed on 3-7 * 2-4 cm suurused munajaselliptilised kuni äraspidimunajad, steriilsetel võrsetel lehed kuni 14 cm pikad, teritunud tipuga, saagja servaga ja servast tihti ripsmelised. Lehed pealt erkrohelised ja lühikarvalised, alt heledamad ja pehmekarvased (mõningatel juhtudel vaid rood karvased), sügisel ookerkollased. Kuni 3 cm pikkused purpurroosad kollase neeluga õied paiknevad lühikestel külgvõrsetel 3 5 kaupa kimbus, veidi longus. Õite kroon kitsaslehterjas, väljaspoolt karvane. Õitseb järjest 30-40 päeva. Varajase veigela kupar on paljas ning sügisel valmivad seemned väikesed ja lennutiibadeta. Viljub 6 aastasena
· okkad pikkvõrsetel spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes, okas keerdus · okkad sinakas-rohelised · käbi munaja kujuga, hallikaspruuni värvi · seemnesoomuste tipul rombjas laik (apofüüs) Pinus contorta - keerdmänd · noored võrsed rohekas- või punakaspruunid · pungad tume- või punakaspruunid, suured · pikkvõrsetel okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes · okkad 3-9cm pikad, kollakas- või tumerohelised, saagja servaga, nõrgalt keerdunud, kinnituvad võrsele väga tihedalt · käbi läikiv heleroheline, apofüüsi tipp nõelterav Pinus mugo subsp. mugo - mägimänd · noored võrsed rohekaspruunid, hiljem pruunid · pungad oranzikaspruunid, suured, kaetud rohke vaiguga · pikkvõrsetel okkad spiraalselt ühekaupa, lühivõrsetel 2-kaupa kimpudes · okkad tumerohelised ja jäigad, nõrgalt keerdunud, 3-8 cm pikad, kinnituvad võrsele väga tihedalt
· tolmukad ja emakas tumepunased · üheiduleheline · seisev või aeglase vooluga vesi · sobivaim sügavus 40 cm · toitaineterikas · indikaatortaim · risoom ja seemned-> soolestiku tegevuse ergutamine · risoom-> leivajahu · välimus võib muutuda olenevalt kasvukohast · risoomil lehed Vesikarikas · sugukond kibukalised · seakapsas · lehed jäiga, terava saagja servaga, mõõkjad · tuleb veest ainult õitsemiseks välja · sarnaneb aaloele · õied valged, silmatorkavad · kasvukohad: turbaaugud, tiigid, kinnikasvavates järvedes · kasutamine: tiikides, akvaariumides ilutaimena · võib olla ka ajutine ujuvtaim Vesilobeelia · sugukond: kellukalised · hõredad õiekobarad, õied valged(helesinised, siis kui taim hakkab surema) · lehed veesisesed
12. Harvendusraie 13. Lageraie Puidu bioloogilised ja ökoloogilised omadused Võra on lai, munajas või ümarovaalne, vahel silinderjas, oksad tugevad, harvad. Puistus hästi laasuv. Koor ning võrsed on rohkekashall või hall, vanas eas tumehall, pikirõmeline. Noored võrsed läikivpruunid. Pungad piklikmunajad, terava tipuga, vaigused, läikivpruunid. Lehtedest on Vahelduvad lihtlehed,peaaegu ümmargused, läbimõõt on kuni 7 cm jämedalt saagja või lainelise servaga. Noortel võrsetel lehed palju suuremad, kolmnurksed, teravad tipu ja sirge alusega. Noorelt lehed kollakaspunased. Leheroots pikk ning peenike. Õitseb enne lahtiminemist aprilli lõpul mai algul. Kahekojaline liik. Õied paiknevad urbades. Isasurvad 7-8 cm pikad, rippuvad, tumepunased. Emasurvad kuni 12 cm pikad, rippuvad, vähem värvunud. Vili on kupar, mis avaneb kaheks pooleks. Seemned väikesed, varustatud karvatutiga. Valminvad juuni lõpul, juuni algul.
Pealt ja alt pehmekarvaline. Lehe kuju võib varieeriuda. 47) Viburnum opulus harilik lodjapuu Lehed laimunajad, 3 hõlmalised. Hõlmadel jämedad hambad. Alt kahvaturohkelised. Sügisel punased. Leherootsul esineb mitu paari suuri näärmeid. Alt viltjalt pehmekarvane. Alt nõrgalt südajas/ümardunud alusega. 48) Viburnum lantana villane lodjapuu Leht alt ja pealt kaetud villakate karvadega. Lehed ovaalsed kuni munajad. Alus ümberdunud/südajas. Korrapäraselt saagja servaga. Ka lehe roots kaetud villakate karvadega. 49) Sambucus racemosa punane leeder Lehed elliptilised, paaritusulgjad liitlehed (5-7). Peaaegu rootsuta. Ühtlaselt teritunud tipuga. Teravsaagja servaga. Altküljelt hõredalt karvane. Võrse punane. 50) Sambucus nigra must leeder Lehed piklikmunajad. Lühirootsulised. Serv teravsaagjas. Võrse keskosa lumivalge. 51) Symphoricarpos albus - harilik lumimari Lehed ovaalsed/laimunajad. Paljas. Lühikese rootsuga
Must mänd ja selle sordid Referaat Tartu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS............................................................................................................3 MUST MÄND (Pinus nigra).......................................................................................... 4 Korsika must mänd (Pinus nigra ssp. laricio).............................................................6 Austria must mänd (Pinus nigra ssp. austrica)............................................................7 Krimmi must mänd (Pinus nigra ssp. pallasiana)....................................................... 7 Pürenee must mänd (Pinus nigra ssp. salzmannii)......................................................8 Dalmaatsia must mänd (Pinus nigra ssp. dalmatica).................................................. 8 Kokkuvõte.........................................
Taime lehed on pealt läikivad tumerohelised 5–12 cm pikad ja 2–5 cm laiad. Õied on urvad, mis õitsevad hiliskevadel pärast lehistumist. Õisi tolmeldavad enamasti mesilased. Taime looduslik levila on põhjapoolsed Euroopa ja Aasia alad. Eestis kasvab ta pärismaisena. Tavaliselt kasvab ta liigniisketel ja soostunud aladel, näiteks veekogude kallastel. Raberemmelgas Puukoor on hallikaspruun. Lehed on ererohelised, 9–15 cm pikad ja 1,5–3 cm laiad, saagja servaga .Õied on koondunud urbadesse ja neid tolmutavad putukad. Isas- ja emasurvad on eri puudel. Rabe remmelgas kasvab Euroopas ja Lääne-Aasias. Mägedes kasvab ta kuni 1800 m kõrguseni. Ta on Eestis pärismaine liik. Rabe remmelgas kasvab jõe- ja ojakallastel ning uhtlammimetsades. Ta kasvab kiiresti 10–20, harva kuni 29 m kõrguseks. Tüve läbimõõt on kuni 1 m.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
