Kuvariga töötamise ohud (0)

KUVARIGA TÖÖTAMISE OHUD

Referaat

SISUKORD
Sissejuhatus..........................................................lk 3
Arvuti ajalugu.......................................................lk 4
Mis on arvuti...................................................................lk 13
Mis on kuvar ...................................................................lk 15
Arvutiga töötamise mõju tervisele...............................................................lk 16
Levinud ja alusetud hirmud kuvariga töötamisel............................................................lk 25
Töökoha kujundamine.......................................................lk 26 Lõppsõna .............................................................................lk 32
Kasutatud kirjandus.............................................................lk 33
SISSEJUHATUS
Arvuti on märkamatult saanud meie igapäevaelu osaks, selle ees veedavad pikki tunde kontoritöötajad ja koolilapsed, koduperenaised ja pensionärid. Arvuti on tööriist, õppevahend, meelelahutaja ja suhtlemisvahend. Aga arvuti on toonud meie ellu ka uusi hädasid.
 See vaikselt nurgas nohisev värvilise ekraaniga kast suudab tekitada nii ihu- kui hingehädasid. Arstidele on hästi tuttav "hiirekäe sündroom", mis vaevab neid, kes palju arvutiga töötavad. Tegemist on siis hiirt liigutava käe tervisehädaga, mis tekib sundasendist ja ühetaolistest liigutustest põhjustatud lihasväsimuse ja haigusnähtudega nii õlavöötmes, küünarnuki- kui randmepiirkonnas.
 
ARVUTI AJALUGU
Arvuti on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus . Abakus leiutati 3000 aastat ekr. tagasi arvatavasti Mesopotaamias. Selle abil sai teha arvutusi lükates pulkade otsas olevaid kettaid pulga ühest otsast teise. Pulgad olid kinnitatud raamile . Abakust kasutasid arvutamiseks ka esimesed kaupmehed. Euroopas kaotas abakus oma tähtsuse siis, kui hakkasi levima paber ja kirjutamine.
Järgmine tähtis leiutis arvutites toimus aastal 1642 ja selleks oli Blaise Pascali leiutatud liitmismasin. See oli aparaat , mis koosnes ratastest, kui ühte ratast keerata 10 ühiku võrra edasi, siis sellest järgmine liikus ühe ühiku võrra edasi. Selle aparaadiga sai ainult liita.
Aastal 1694 täiustas Saksa matemaatik ja filosoof Gottfried Wilhem von Leibniz liitmismasinat, luues masina, mille abil oli võimalik ka korrutada. Nagu liitmismasin töötas ka see masin hammasrataste ja ketastega. Kuigi masin oli valmis ei hakatud seda laialdaselt tootma ega kasutama. Alles aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad -- kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. See masin oli laialdaselt kasutusel kuni esimese maailmasõjani.
Tõeliste arvutite leiutaja on inglise matemaatika professor Charles Babbage (1799-1871). Kõik algas sellest, kui ta oli vihane Kuningliku astronoomia Ühingu peale, sest nende tehtud arvutustes oli palju vigu, ta ütles selle peale "Ma palun jumalat, et need arvutused saaks teha aurujõul!". Nende sõnadega algas arvutite automatiseerimine . Aastal 1812 märkas Babbage et paljud pikad arvutused, eriti need, mida oli vaja mingite matemaatiliste tabelite tegemiseks olid tegelikud sama tegevuse kordamised. Ta arvas , et neid arvutusi oleks võimalik teha ka automaatselt. Aastal 1822 tegi Babbage oma esimese sammu selle probleemi lahendamise suunas, kui ta hakkas valmistama mehhaanilist arvutusmasinat, mille ta nimetas differentsiaal- mootoriks . Masinale andis energiat aurumasin ja see oli lokomotiivi suurune. Masin suutis teha vajalikud arvutused ja ka vastuse trükkida. Selle tootmist alustas Babbage 1883 aastal Briti valitsuselt saadud rahade abil. Peale kümmet aastat Diferentsiaal - mootoril töötamist akkas Babbage välja töötama maailma esimest arvutit, mille ta nimetas Analüütiliseks mootoriks. Babbage abiliseks selle arvuti välja töötamisel oli Augusta Ada King , Lovelace-i Krafinna (1815-1842), kes oli ka inglise poeedi Lord Byroni tütar. Ta tundis masina ehitust ja ta valmistas ka masinale instruktsiooniridasid, ehk siis teiste sõnadega programme, mis tegi temast maailma esimese naisprogrammeerija. Aastal 1980 nimetas USE kaitseministeerium ühe programmeerimiskeele tema järgi ADA-ks. Babbage ei suutnud oma masinat kahjuks valmistada, aga tema idee oli sama, mis tänapäeva arvutitel. Masin, mida küll kunagi valmis ei ehitatud koosnes 50000 komponendist , sellele oleks programme sisestatud augustaud kaartide abil ja arvuti mälu oli võimeline endas hoidma 1000 numbrit, mis igaüks oleks võinud olla kuni 50- kohaline .
 
Aastal 1889 hakkas Herman Hollerith (1860-1929) välja töötama arvutit, et arvutada USA rahvaloenduse tulemusi. Ta kasutas selleks ka Joseph-Marie Jacquardi leiutatud augustatud kaarte ehk siis perfokaarte, mida oli vaja masinale info andmiseks. Eelmise rahvaloenduse (1880) tulemuse arvutamiseks kulus USA rahvastikuametil 10 aastat, uue masinaga kulus tulemuse saamiseks 6 nädalat. Ühele augustatud kaardile mahtus 80 arvu. Augustatud kaardid olid väga tähtis leiutis arvutitele, sest nende abil sai infot säilitada ja ka korduvalt kasutada. Aastal 1896 asutas Hollerith firma, millest tuli pärast mitmeid firmade ühinemisi aastal 1924 firma nimega IBM, mis oli ja on ka tänapäeval üks suurim Arvutite ja muude kontorimasinate tootja maailmas. Augustatud kaarte kasutati arvutites kuni 1960 aastateni.
Aastal 1931 valmistas Vannevar Bush (1890-1974) kalkulaatori diferentsiaal arvutusteks. Masin oli väga kompleksne ja koosnes sadadest hammasratastest. Et vähendada selle masina kogukust hakkasid John V. Atansoff (1903), kes oli Iowa Osariigi Ülikooli professor ja tema abiline Clifford Berry välja töötama täis-elektroonilist arvutit, mis kasutas arvuti vooluringis juba kahendmuutujaid ehk loogikamuutujaid, mille väärtus võis olla kas tõene või mitte-tõene. See lähenemine probleemile pärines 19. sajandi keskelt George Boole -lt (1815-1864), kes laiendas kahendüsteemi algebrasse öeldes, et iga matemaatilist tehet võib märkida kas tõese või mitte-tõesena. Kahjuks kaotas nende projekt rahastajad ja nende tööd hakkas varjutama teiste teadlaste samalaadne töö.
Esimese Generatsiooni arvutid .
Aja arenedes, inimesed avastasid et olemasolevate vahenditega arvutada on raske ja tülikas. Aastal 1944 leiutas Aiken Mark I, et kergendada raske arvutamise kandamit.
Teise maailmasõja ajal füüsikaprofessor John V Atansoff ja gradueeritud õpilane Lowa State Kolledzist Clifford E.Berry alustasid elktroonilise arvuti ehitamist. Sõja tõttu kahjuks ei jõudnudki nad kunagi seda lõpetatud. Aastal 1939 lõpetas Atansoff oma väikse arvuti prototüübi ehitamise. Ta tahtis seda kasutada om Atansoff-Berry-Computeri(ABC) peal aga 1942 oli ta sunnitud sõja tõttu oma töö katkestama. Lõpetamata arvuti koosnes 300-st vaakum elektronlambist, et teostada arvutusi, mahuteist et hoida kahendkoodis informatsiooni.Üks tähtis aspekt mis eristas ABC-d vanadest mehhaanilistest liitmismasinatest , mis kasutasid otsest lugemist oli see, et ABC kasutas loogilisi operatsioone et teostada liitmist ja lahutamist.
Teise maailmasõja käigus tegid teadlased mitmeid edusamme et kergnedada arvutuste teostamist. J. Presper Eckert ja William Mauchley leiutasid ENIAC-i (Elecronic Numerical Integrator & Calculator). See oli 30 * 50 jala suuruse ruumi suurune ja kkalus 30 t. Arvutil oli 18000 vaakum elektronlampi mida kasutati arvutuste teostamiseks kiirusel 5000 tehet sekundis. See oli kõvasti rohkem kui inimene suudaks teha kuid ka palju aeglasem kui tänapäeva arvutid.
Järgmise paari aasta jooksul ehitati veel mõned Esimese Generatsiooni Arvutid. Kõik need varasemad arvutid kasutasid elektronlampe et teostada arvutusi. Aastal 1945 John von Neumann kirjutas paberile kirjelduse kuidas binaarkood programmi saab elktrooniliselt salvestada arvutisse . See programm oleks võimaldanud arvutil muuta operatsioone sõltuvalt eelmistest operatsioonidest. Näiteks: arvuti võib programmeerida nii, et iga kord kui arvutatud arv on kümnest väiksem liidab programm sellel juurde 5. See näide tõstis kõvasti arvutite painduvust. Aasta 1947 ehitas Eckert ja Mauchley (Pennsylvyania Üikoolist) EDVAC-i (Elctronic Discrete Variable Automatic Computer). EDVAC kasutas elektroonilelt salvestatud programmi ideed.
Aastal 1051 Eckert ja Mauchley ehitasid UNIVAC-i. UNIVAC kasutas magneetilist linti et salvestada input/output( sisend /väljund). See oli esimene arvuti mis toodeti äri jaoks. Kokku müüdi 46 UNIVAC-arvutit.
Varased arvutid omasid palju vigu ja olid tihti mittekasutatavad sest mõni elektrooniline komponent oli vigane .
Aastal 1953 IBM produtseeris 701 arvutit ja kahe aasta pärast 752. IBM jätkas arvutite arendamist ja suurendas tootmisliini , järgmise aastkümne jooksul oli IMB-i käes 70% industriaalsest arvutiturust.
Esimesed arvutid mida meie kasutasime, kasutasid seadet nimega elktrooniline trumm. Sellel ei olnud linti ega diketti ja seda toideti sisendkaartidega ja väljundkaartidega ja sellel ei olnud printerit. Trummil oli 2000 sõna muutumatud mahutit.
Sellel olid kindlad muutumatud lugemis alad, löögialad ja printimise alad, ülejäänud oli programmi ja andmete jaoks. See seade ei kestnud väga kaua sest see oli liiga kallis, liiga aeglane, liiga mittetöötav ja liiga kuum. Kuum piisavalt et hoida kohvi kuumana, kuna seal oli palju vaakum elektronlampe ja need kõik olid seeriate kaupe reas.
Teine generatsioon
Aastal 1947 leiutasid Belli laboratooriumid tarnsistori. Selle leiutise avastamine oli alguseks teise generatsiooni arvutitele. Aastal 1954 täisudtas Texas Instruments transistorit kasutades silikoni germaaniumi asemel. Silikoni kasutamine oli täiustus sellepärast, et silikon kannatas suuremaid temperatuure kui germaanium . Seda ala Californias kus asus Texas Instruments tuntakse siiamaani kui Silicon Valley (Silikoni Org) sest paljud arvuteid tootvaid firmad asuvad seal. Kasutades transistoreid elektronlampide asemel aitas tootjatel toota plaju töökindlamaid ja odavamaid arvuteid. Arvuti väiksem kombinatsioon, parem töökidlus ja madalam hind tegi teise generatsiooni arvutid populaarseks ostjatele. Aastal 1956 ehitasid Belli Laboratooriumid transistoreid kasutades arvuti nimega Leprechaun . Pärast alustasid oma transistorite ehitamist IBM, Philco, GE ja RCA.
Ameeriklsed ei kasutanud neid uusi väiksemaid arvuteid ainuüksi kalkulatsioonide tegemiseks. Nad avastasid et arvutid on väga head andemete töötlemiseks. Kui arvuti sisendisse läbi perfokaardi andmeid sööta siis suudab arvuti kiiresti sorteerida andmed ja need uuesti välja printida . arvutifirmad hakkasid tootma kahte erinavat tüüpi arvuteid. Teadlastele ja inseneridele ehitasid nad suured ja võimsad mis olid väga head kalkulatsioonide teostamiseks. Pankadele, kindlustuskompaniidele valmistati väiksemaid, kiireid arvuteid mis olid head andmete sorteerimiseks ja printimiseks .
Arvutifirmad leidsid , et liiga kallis on toota kahte sorti arvuteid korraga, nii et nad hakkasid arendama arvuteid, mis suudaksid teostada nii kalkulatsioone ja andmete töötlust võrdselt samal ajal.
Kolmanda Generatsiooni arvutid.
Aastaks 1958 olid esimesed edusammud selle suunas tehtud. Teadlased leidsid tee kuidas vähendada transistorite suurusi nii et neid saaks mahutada sadu ühte väiksesse silikonkiipi. See võimaldas ka arvutitootjatel toota väiksemaid arvuteid. kasutades seda uut thnoloogiat produtseeris Digital Equipment Inc. miniarvuti, mida nad müüsid aastal 1962 15000 USD tükk. Kaks aastat hiljem kasutas IBM kiipe oma 360-nda seeria arvutitel. 360-ndad seeriad olid IBM-i lahendus probleemile, omada kahte liini arvuteid turul. Iga 360-nda seeria arvuti oli sobiv üksteisega.
Umbes samal ajal tekkis mõiste programmerimiskeel. varem communikeerusid programmeerijad arvutitega perfokaartide ja juhtmete kaudu. Kui aga arvutid muutusid väiksemateks ja komplikeeritumaks muutus ka kommunikeerumine arvutite ja kasutajate vahel raskemaks. Aastal 1956 valmis esimene programmeerimiskeel FORTRAN. Selle järgi aastal 1959 Grace Hopper leiutas COBOL20-e
Programmeerimiskeeled võimaldasid programmeerijatel kirjutada koodi kõrgemas üldmõistelises tasemes. Koostamisprogramm võis siis tõlkida koodi ümber arvutikeelde. Programmerimis keeled võimaldasid kolmanda generatsiooni arvutitel luua operatsiooni süsteeme.
Aastal 1970 tegi IBM " floppy disk"i seadme, mida nad kasutasid oma 3740 süsteemi arvutitel. Floppy Diski kasutamine võimaldas 3 korda rohkem andmete salvestuse ruumi ja kiiremat ligipääsu infole.
Neljanda Generatsiooni arvutid.
Aastal 1971 valmistas Intel esimese mikroprotsessori , nimega Intel4004. Intel4004'l oli 2300 transistorit, mis katsid 12 mm2 pinna. Selle mikroprotsessori transistorid olid võimelised sooritama kõiki arvuti protsessori ülesandeid näiteks liitmine , lahutamine, korrutamine või jagamine. Kuna Intel4004 tootmine oli odav ja protsessor ise suhteliselt kiire oma aja kohta, siis hakkasid tekkima esimesed personaalarvutid, mis olid tänapäeva kiirete personaalarvutite esivanemad .
Aastal 1976 ehitasid Steve Jobs ja Steve Wozniak esimese Apple arvuti ühes Garaaþis Kalifornias. Aastal 1981 valmistas oma esimese personaalarvuti USA firma IBM. Kuna personaalarvuti oli nii revolutsiooniline aparaat ja sellelt oodati väga suuri muutuseid inimühiskonnas, kuulutas aastal 1982 ameerikas välja antav ajakiri "Time" aasta inimeseks arvuti.
Personaalarvutite algusaastatel räägiti küll suurest revolutsioonist ei teadnud enamus inimesi, mis need arvutid endast kujutavad ja milleks neid üldse vaja on. Alates mikroprotsessorite leiutamisest on nad kogu aeg kiiresti edasi arenenud. Juba aastal 1965 tegi mees nimega Gordon Moore oma kuulsa ennustuse, milles ta kuulutas, et mikroprotsessorites olevate transistorite arv kahekordistub iga 18 kuu tagant. Siiamaani on "Moore seadus", nagu seda kutsutakse enamvähem paika pidanud.
Mikroprotsessoreid toodetakse tänapäeval põhiliselt ränist. Räni on selleks sobiv materjal, kuna see võib juhtuda elektrit või ka mitte, mis tähendab, et räni on pooljuht. Peale mikroprotsessorite toodetakse ränist ka näiteks erinevaid kiipe, mida ei kasuta ainult arvutid vaid ka paljud teised masinad , ränist toodetakse ka näiteks muutmälu "kive" arvutitele ja veel palju muud.
Koos personaalarvutite tulekuga hakkas tekkima ka arvuti tarkvara tootmine. Enne kui arvutid ei olnud levinud kirjutati (programmeeriti) enamus vajalikest programmidest ise, tänapäeval on aga kogu tarkvara, mida saab nüüd vabalt poest osta valmistatud tarkvarafirmade poolt, muidugi pole kuhugi kadunud ka kodus programmide valmistamine. Inimesi kes ise kodus programme valmistavad on maailmas tuhandeid, palju on ka sellist tarkvara, mida toodavad paljud inimesed üle maailma koos, samas ise erinevates maailma paikades asudes ja ka mitte mingi kindla firma alluvuses töödates.
Lisaks paljudele uutele arvutiprogrammidele hakkasid alates 1975 aastast tekkima esimesed arvutimängud, mis polnud muidugi sellised nagu on tänapäeva arvutimängud. Üks esimesi mänge, mis oli väga populaarne oli Pac Man. 1980 aastatel hakkasid levima ka kodu mänguarvutid nagu näitek Atari 2600.
1981 aastal valmistas IBM esimese personaalarvuti (PC) mida võis kasutada nii kodus, koolis kui ka töökohtades. Tänu sellele suurenes arvutite arv maailmas järsult, mis aastal 1981 oli 2 millionit ja järgmisel aastal tänu PC'le juba 5,5 miljonit. Juba 10 aastat hiljem oli maailmas 65 miljonit personaalarvutit. Arvutid jätkasid oma mõõtmete vähendamist, tekkisid ka laptop arvutid, mida sai kaasas kanda ja mis töötasid akudega. Ja lõpuks 90 aastate keskel tekkisid ka pihuarvutid, mis mahtusid taskusse olles tegelikult PC'ga samaväärsed arvutid, lihtsalt väiksemate mõõtmetega. Peale IBM hakkas 1980 aastatel tootma arvuteid ka Apple, nimelt aastal 1984 aastal valmistati esimene Macintosh tüüpi arvuti, mis oli oma ehituselt PC'st erinev. Macintosh oli PC'st erinev selle poolest, sellel oli olemas hiir ja ka operatsioonisüsteem, mis oli graafiline , mitte textipõhine nagu see PC'l algselt oli. Mõlemad arvutitüübid PC ja Macintosh on olemas ka tänapäeval, kuigi PC on rohkem levinud.
Kui arvutid muutusid võimsamaks leiutati neile võimalus üksteisega suhelda, ehk siis teiste sõnadega leiutati arvutivõrk. Arvutivõrk võis olla kas üksteisele lähedal asuvate arvuti ühendamine kohalikku võrku või siis ka arvuti ühendamine mõne teise arvutiga, kasutades selleks modemit ja telefoniliine. Kasutati ka sellist võimalust, et oli üks keskarvuti, mille küljes olid terminalid , mis polnud ise arvutid, vaid lihtsalt masinad, mis võimaldasid keskarvutiga töötada. Ühe keskarvuti külge sai panna palju terminale . Aastal 1992, kuigi see leiutati juba 1962 aastal, hakkas laiemalt levima ka ülemaailme arvutivõrk, ehk internet , millel on tänapäeval rohkem kui 100 miljonit kasutajat üle maailma. Interneti põhikasutusalad on alates selle algusest olnud informatsiooni saamine interneti (www) lehekülgedelt ja kirjade saatmine elektroonilisel teel, ehk siis e-mail. Alates 1990 aastate lõpust on hakanud kiiresti levima ka interneti vahendusel failide vahetamine. Kõige levinumad failid, mida internetis vahetatatkse on MP3'ed, mis on muusikafailid.
Tulevikus hakatakse arvatavasti tegema ka kvantarvuteid, mis peaksid olema tavalistest PC tüüpi arvutitest väga palju kordi kiiremad, need arvutid on juba osaliselt välja mõeldud, aga puudub tehnoloogia nende valmistamiseks. Tänu mikroprotsessorite kiirele arengule ja levikule on arvutid tänapäeval kasutusel peaaegu kõikides ühiskonna valdkondades ja neile leitakse iga päevaga juurde uusi kasutusalasid. Arvutid on muutunud peaaegu asendamatuks näiteks suurte firmade raamatupidamises, teaduses (ülikoolides, laboratooriumides) ja paljudele inimestele ka suhtlemises.
MIS ON ARVUTI?
Esimesed masinad loodi selleks, et need asendaksid inimest füüsilise töö tegemisel. Idee peale, et masinat võiks ka rakendada vaimse töö kergendamiseks, tuli esimesena arvatavasti Leonardo da Vinci. Tema käsikirjast leiti hammasratastega liitmismasina eskiis, mille järgi valmistatud masin oli täiesti töökõlblik.
Arvuti, nagu paljud teisedki asjad, on leiutatud algselt sõjaliseks otstarbeks ja hiljem osutunud kasulikuks ka muudel aladel. Esimene elektronarvuti loodi II maailmasõja ajal ja see pidi kiirendama suurtükiväe sihtimistabelite tarbeks tehtavaid arvutusi.
Arvuti (computer) on programmjuhtimisega elektronseade või –seadmestik andmetöötluse automatiseerimiseks.
Personaalarvuti (personal computer) on üksikkasutajale mõeldud arvuti.
Arvuteid võib jagada (vt pilti üleval):
-         lauaarvutiteks (Desktop);
-         sülearvutiteks (Laptop);
-         pihuarvutiteks (Pocket PC).
Server (ingl k “ teenindaja ”) on samuti arvuti, kuid mõeldud mitte personaalseks kasutamiseks, vaid teistele arvutitele millegi “ serveerimiseks ”. Näiteks võivad seal olla veebilehed või muud failid, mis peavad olema kättesaadavad kõikidele Interneti-ühendusega arvutitele. Serverid peavad pidevalt töötama, st olema valvel juhuks, kui mõni klient (personaalarvuti) pöördub tema poole päringuga.
Arvuti koosneb füüsilistest seadmetest ehk riistvarast (hardware) ja programmidest ehk tarkvarast (software), mis juhib nende füüsiliste seadmete tööd. Arvuti seadmete ehk riistvara töölerakendamiseks on vaja tarkvara.
Riistavara on kõik see, mida on võimalik käega katsuda . Tarkvara on arvuti tarkus ehk see, mida arvuti teha oskab. Arvuti ei tee alati seda, mida me tahame, et ta teeks . Arvuti teeb seda, mida me käsime tal teha!
MIS ON KUVAR?
Kuvar on seade, mille ekraanile ilmub kõik, mida arvutil on teile “öelda”. Ka dubleeritakse sinna kõik teie poolt klaviatuurilt sisestatud vastused, korraldused ja muu informatsioon. Ta on personaalarvuti kasutajale üks tähtsamaid seadmeid, eiti tähtis on tema kujutise kvaliteet. Kuvarite soetamisel ei maksa tänapäeval enam alla SVGA vaadata. Kuvareid saab liigitada mitmeti. Üks jaotus on värviline, ühevärviline (color- monochrome). Ühevärvilises kuvaris kasutatakse siiski heleduse gradatsiooni (nt. must - tumehall - helehall - valge). Värviline kuvar esitab tavaliselt 16- värvilistest kuni miljonite värvidega kujutisi. On tõsi, et kuigi värviline kuvar tundub silmale ilusam, ei ole ta alati just tarvilik. Teine oluline liigitus on tärk- ja graafiline kuvar. Tärkkuvar võimaldab ekraanil esitada ainult sümboleid (tähed numbrid , kirjavahemärgid ja nn. “kastigraafika”) ja on kasutusel vaid vananenud arvuteil. Jooniseid sel juhul koostada ei saa. Graafiline kuvar esitab nii sümboleid kui pilte, sest tema ekraaniväli on jaotatud suureks hulgaks väikesteks punktideks – piksliteks ( piksel = picture element) – ning nendest punktidest võib koostada kujutisi. Värvikuvaril võib punkt olla mitut värvi ja sel juhul on pilt muidugi värviline. Mida tihedamalt on ekraanil punkte (mida väiksem on piksel), seda kvaliteetsem on kujutis. Kunagi alustati 350 pikselist 200 reas, jõuti siis 1024 pikslini 1024 reas. On olemas ka kuvareid, millel on 4096 pikslit 4096 reas. Sel juhul on tegu kallite eriseadmetega, nn. kõrglahutuskuvaritega (high resolution display), mida tarvitatakse eelkõige seal, kus taoline kuva kõrge kvaliteet on hädavajalik – kartograafia , joonestamine jne.
Võib muidugi tunduda, et mis see siis ära ei ole, teeme aga järjest suurema punktide arvuga kuvareid. Tegelikult on küsimus peale kuvari kvaliteedi veel ka selles, et kogu kujutis peetakse meeles selleks ettenähtud mäluosas, kus igale punktile on eraldatud vähemalt bait mäluruumi, sest salvestada tuleb nii punkti värv, kui ka intensiivsus. Vastav seade “loeb” videomälust kujutise ja esitab selle ekraanil 25…160 korda sekundis. Mida sagedamini kujutis esitatakse, seda vähem väsitab see kasutaja silmi. Kui programmil on vaja midagi ekraanile väljastada, siis kirjutab ta selle videomällu ja juba järgmisel väljastuskorral on kujutis muutunud. See tähendab aga seda, et mida rohkem punkte, seda rohkem on vaja videomälu ja seda kiiremini peavad töötama elektroonikaseadmed, et ühe “ringiga” siiski kõik punktid väljastada. On ka kuvareid, mis kasutavad väljastamisel ülerealaotuse tehnoloogiat, kus ühel läbimisel taasesitatakse paaritud ja järgmisel tsüklil paarisarvulised read (interlaced). Kasutaja tajub sellisel juhul pilti vähem vilkuvana. Lühend N/I (non interlaced) e. progressiivlaotus viitab just sellest põhimõttest vabale kuvarile.
ARVUTIGA TÖÖTAMISE MÕJU TERVISELE
Arvutite kasutamisega kaasnevad tervisehäired
Arvutil töötamise põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks on diskomfort, mis määrab võimaliku ohu tervisele. Diskomfort on häirivaist välitegureist tulenev ebamugavus. Diskomfort puudutab sagedamini nägemiselundit ja/või tugiliikumiselundkonda.
Diskomfort on tavaliselt ajutise iseloomuga ja möödub pärast lühiajalist puhkust. Kui diskomfort on kestev pikema aja jooksul, võib ta olla tõsisema tervisehäire põhjuseks.
Et uurida ja hinnata arvutitööga seonduvate tingimuste ja töötajate tervise omavahelist seost, tuleb arvestada:

• tööülesannete raskust, vaimse töö koormust, nägemiselundi pinget;
  
• aega tööpäevas, mis kulub arvutitööle;
  
• töökeskkonna tingimusi, sh tööruumi mikrokliimat, õhu saastumist, müra tugevust jne;
  
• töökoha valgustehnilisi tingimusi (valgustuse tugevus, kontrastsus, heledus jms).
  

Ei ole välistatud ka mõnede inimeste teatav määramatus või hirm, mis võib esile kutsuda halba enesetunnet ja isegi arvuti kartmist.
Kirjanduses on andmeid arvutite kasutamisega kaasnevate võimalike tervisehäirete kohta. Need on saadud tähelepanekute, arvutikasutajate ankeetküsitluse, epidemioloogiliste ja eksperimentaaluuringute tulemusel. Saadud andmed on sageli vasturääkivad või ei ole statistiliselt esinduslikud.
Ülemaailmse Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) hügieeniliste uuringute töörühm arvutite kasutamise alal analüüsis maailmas saadud arvukaid uurimistulemusi, milles käsitleti arvutite võimalikku mõju tervisele. Uurimistulemused avaldati kogumikus " Visual display terminals and workers health" (WHO, Geneva, 1987). Selles on esitatud 294 uurimistöö tulemused. Töörühm keskendus oma tegevuses järgmistele võimalikele tervisehäiretele:

• nägemishäired ja silmade haigused; tugi-liikumisaparaadi häired;
  
• stressiga seonduvad häired; nahakahjustused; mõju raseduse kulule
  

Mõju nägemiselundile
Arvutitöö esitab kõrgendatud nõudmised nägemiselundile. Nägemist mõjutavad mitmed tegurid, näiteks

• kiirgused ;
  
• kuva virvendus (flicker); sageli rohkemmärgatav vaatevälja äärealadel;
  
• udune pilt;
  
• ekraani ülemäärane eredus;
  
• värvide mittekokkujooks;
  
• sagedane vaatenurga muutumine (ekraanile, paberile, klaviatuurile);
  
• sobimatud valgustingimused;
  
• tugev kontrastsus arvuti ekraani ja tööruumi vahel;
  
• kuvari ebasobiv paigutus , mis põhjustab peegeldusi ekraanil;
  
• tööruumi sobimatu sisekujundus.
  

Arvuti mõju nägemiselundile käsitletakse kahes aspektis:

• nägemiselundi talituse ajutiste häiretega seotud kaebuste esitamise sagedus ja nende võimalikud põhjused;
  
• silmade patoloogiliste ja sageli pöördumatute muutuste tekkimise tõenäosus.
  

Nägemisega seotud sümptomeid saab jaotada järgmistesse liikidesse:

• Nägemissümptomid (" loor " silmade ees; kujutise kahekordistumine või virvendamine).
  
• Silmade sümptomid (silmade väsimustunne, nende temperatuuri tõus, valud silmades, ärritus, kipitus , punetus, sügelemine, suurenenud valgustundlikkus, pisaravool, kuivus jms).
  
• Kaasnevad sümptomid (nt peavalu, pearinglus).
  

Nägemise diskomfordi sagedus on erinev, kõikudes küsitletud töötajatelt tööpäeva lõpuks 40- 92% (aeg-ajalt) kuni 10- 40% (esinemine iga päev). See sõltub mitmest tegurist (ekraani heledus, töökoha valgustus , töökeskkond, uurimiste metoodika jms). Oluline on samuti töötajate sugu, vanus, tööiseloom, -korraldus, kaasnevad psühhosotsiaalsed tegurid jms.
Enamikus uuringutest esinesid silmade sümptomid sagedamini (!) kui nägemise sümptomid. Üldtunnustatud on seisukohad:

• arvutiga töötamine iseenesest ei kutsu esile nägemise diskomfordi tugevnemist;
  
• ei ole alust põhjenduseks, et arvuti kasutamine ei ole üldse seotud nägemise diskomfordiga;
  
• arvuti ekraanikujutise kvaliteediparameetrite ja töökoha valgustatuse parandamine võivad olukorda leevendada;
  
• nägemise diskomfort võib oluliselt vähendada töövõimet;
  
• esinevad silmahaigused ja nägemishäired võivad tugevdada diskomforti;
  
• nägemise diskomforti soodustab madal kaadrisagedus, halb töökoha valgustatus, suur vahe kuvari ja töölaua pinna valgustatuse vahel, töökoha peegeldavad ja läikivad pinnad, peegeldused kuvari ekraanil jms tegurid.
  

Uurimistulemuste andmetel ei ole siiski ühtset seisukohta nägemise diskomfordi võimalike põhjuste osatähtsuse hindamisel. Mitmed uurimistulemused, eriti need, mis on saadud töötajate küsitluse teel, on vaieldavad.
Uurimuste enamikust ilmneb:

• prillide kasutamisel on nägemise diskomfort sagedasem , võrreldes normaalse nägemisteravusega;
  
• nägemise defekte, mis puudutavad nägemisteravust, akommodatsiooni jt, on arvutiga töötajatel mõnevõrra rohkem, võrreldes kontrollgrupiga;
  
• silmalihaste talitlus muutub ajutiselt (=silmade väsimus), olles põhjustatud silmalihaste väsimisest ja silmade adaptsioonist, samuti kesknärvisüsteemi talitlusest;
  
• akommodatsiooni aeg võib pikeneda.
  

Pidev arvutitöö pingestab nägemiselundit, mille tagajärjeks on silmalihaste ülepinge ja sellele järgnev väsimus.
Silmade väsimise põhjuseks ei ole arvuti elektromagnetväljad ega -kiirgused, vaid silmade ülepingutus. Selle võimalike põhjustena tulevad arvesse:

• nägemise korrigeerimatus;
  
• ekraanist liiga kaugel istumine ;
  
• isikupärased omadused (ei suudeta kestvalt jälgida ekraani).
  

Väga tugeva silmade pinge korral silmade pilkumine harveneb. Sellega kaasneb, eriti töötamisel madala õhuniiskusega ruumides, silmade kuivus (nn kuivade silmade fenomen ) ja silmapõletike teke.
Ei ole veenvaid andmeid, et arvutil töötamine põhjustab (või soodustab) glaukoomi, silma võrkkesta põletikku või teisi püsivaid silmakahjustusi.
On vaieldavaid andmeid selle kohta, et arvuti töö võib põhjustada lühinägelikkust.
Mõju tugi- liikumisaparaadile
Arvuti ja selle klaviatuuriga töötav inimene on sunnitud püsima pikaajaliselt teatud kindlas, sageli temale mittesobivas asendis. Selline kehaasend põhjustab lihastes staatilise pinge. Sageli lisanduvad sellele töö monotoonsus, samade tööliigutuste kordamine, vähene füüsiline koormus, kindlaksmääratud tempo ja tööde järjestus.
Mõju tugi-liikumisaparaadile on tugevam, kui klaviatuur on istme tasapinna suhtes liialt kõrgele paigutatud, iste ja töölaud on kehamõõtmetele ebasobivad ning töötatakse kestvalt klaviatuuriga.
ÜTO Töörühma ettepanekul on võetud kasutusele termin "luulihasediskomfort". See väljendub valudes, väsimuses, krampides, "ärasuremises", värisemises jm, mis lokaliseeruvad erinevates kehaosades ( kael , õlad, käed jt), ja tekivad erineva sagedusega (iga päev, aeg- ajalt, harva). Kaebustele võivad lisanduda ka käte, kaela ja ülakeha talitluse häired. Need kaebused on sagedased ka teistel kontoritöötajatel, kes arvutiga ei tööta. Siiski ollakse seisukohal, et arvutiga kestvalt töötajatel on "luu-lihsedikomfordi" kaebused sagedasemad, kui kontrollgrupina vaadeldud kontoritöötajatel.
Ollakse seisukohal, et igapäevase klaviatuuri ja hiirega töötamise tagajärjeks võib olla pidevast ülepingest tingitud kahjustus ja haigused, mis on põhjustatud lihaste korduvate koormuste poolt (=lihasväsimus). Nende põhjuseks on:

• istme tasapinna suhtes liialt kõrgele paigutatud klaviatuur;
  
• ebasobiv iste;
  
• emotsionaalsed koormused;
  
• kestev töö klaviatuuriga.
  

Haigused ühendavad endas närvide, lihaste ja kõõluste haigusi, mis oma iseloomult on kirurgilised või neuroloogilised . Selliste haiguste hulgas võib olla vastava kehapiirkonna tendovaginiit, epikondüliit, tendosünoviit, stenoseeruv ligamentiit jm. Staatiline isteasend kutusb esile õlavöötme pinge, mistõttu ebaõige töörežiim võib põhjustada rühihäireid.
Üldunnustatud on järeldused:

• püsivate häirete tekkimise tõenäosus on vähene, kuid monotoonsed liigutused võivad põhjustada kroonilisi haigusi;
  
• ei ole piisavalt tõestust, et luulihasediskomfort põhjustab möödapääsmatult luu- ja lihastesüsteemi häireid või on nende kindlaks tunnuseks.
  

Stressiga seonduvad häired
Arvutiga töötamine on seotud stressiteguritega, mison põhjustatavad töö spetsiifikast (kõrgendatud tähelepanu), keskonnast , iseloomust, koormusest, korraldusest jms. Lisaks sellele on need tegurid mõjustatavad töötajate individuaalsetest võimetest, töökogemustest, mitmetest harjumustest ja töövälistest olukordadest.
Stressitegurite mõjul võivad tekkida mitmed füsioloogilised, psühholoogilised ja käitumuslikud muutused, mõnel juhul ka püsivad tervisehäired.
Neid võib käsitleda ühtse terminina "stressiga seotud häired". Psüühiliste häiretena võivad esineda meeleolu muutused, halb enesetunne, agressiivsus, närvilisus, erutatavus, hirmutunne, rusutustunne, otsustusvõimetus.
Käitumuslike muutustena tulevad arvesse unehäired ja isutus . Võivad esineda ka teatavad füsioloogilised muutused, nagu seedeelundite ning südame- veresoonkonna süsteemi häired, lihasepinge, suurenenud higitamine jms. Loetletud tervisehäirete ja kaebuste esinemissageduse kohta on erinevad ja vastuolulised andmed.
Arvutitega töötajad kaebavad sageli peavalu. See võib olla kas astenoopia teisane sümptom või seotud stressiseisundi ja/või "luulihasediskomfordiga". Peavalu tugevus, iseloom ja esinemise sagedus võib olla erinev, olles mõjustatav töötingimuste erinevusest (tööasend, -kestvus, -koormus, nägemiselundi pinge, nägemise korrektsiooni puudulikkus jms.) Naised kaebavad peavalusid üldjuhul sagedamini kui mehed.
Arvutitööl kestvalt erinevad stressitegurid võivad esile kutsuda tervisehäireid. Need võivad soodustada väsimust (isegi üleväsimust).
Selle tõestuseks on mitmete psühhomotoorsete reaktsioonide hälvete sagenemine ja nende peiteaja pikenemine tööpäeva lõpul, ning muutused südameveresoonkonna talitluses. Pulsisagedus ja selle labiilsus on vaimse pinge kindel indikaator . Silmalihaste ja südameveresoonkonna keskused asuvad piklikus ajus lähestikku ja on vastastikku mõjustatavad. Seetõttu irradieerub silmalihaste ülepinge erutusena südameveresoonkonna keskusele, mis väljendub selle talitluse häiretes. On vaja veel täiendavaid uuringuid, et välja selgitada arvutitega töötajatel stressist põhjustatatavaid võimalikke tervisehäireid.
Mõju nahale
Kirjanduses on andmeid, et arvutid võivad põhjustada näonaha kahjustusi. On täheldatud:

• näonaha kahjustusi, mis väljenduvad nahapunetuses ja mittespetsiifilises lööbes; võib lisanduda nahaketendamine ja sügelemine;
  
• näol esinevate nahahaiguste ägenemist.
  

Raseduse kulg ja kaasasündinud anomaaliad
Arvutite kasutamist on mõnede tähelepanekute alusel seostatud võimalike ebasoodsa toimega naiste organismile, ja nimelt peamiselt 2 süüdistusena:

• iseeneslik abort ; enneaegne sünnitus;
  
• lastel kaasasündinud väärarendid.
  

Mitmetes riikides korraldatud epidemioloogiliste uuringute alusel on jõutud järeldusele, et töötamine arvutiga:

• ei mõjusta raseduse kulgu (abort, enneaegne sünnitus),
  
• ei põhjusta väärarengutega laste sündi.
  

Kuigi olemasolevad andmed ei kinnita arvutite kahjulikku mõju rasedusele , ei saa samal ajal veenvalt kinnitada, et töötamine arvutitega on raseduse suhtes absoluutselt kahjutu. Nii on Soomes täheldatud, et suuremate ELF- magnetväljade korral iseeneslike abortide arv. Tuleb arvestada, et olulist osa iseeneslike abortide tekkimisel võib etendada ka psüühilise pinge olemasolu, mis tekib psühhosotsiaalsetest teguritest (näiteks puhkepausideta töötamisest, inforohkusest jms).
Oluline on teada, et arvutiga töötanud rasedatel ei olnud loote arengu anomaaliad spetsiifilised , tingitud võimalikust kiiritusest.
LEVINUD JA ALUSETUD HIRMUD KUVARIGA TÖÖTAMISEL


Kiirgus on sageli kardetud müstiline tegur, mida ka arvutitega on püütud seostada . Kui monitoride puhul on kahtlustatud ülemäärast ultraviolettkiirguse intensiivsust, siis selle tõestamine teadlastel ei ole õnnestunud. Tänapäevased monitorid on küllaltki silmasõbralikud, mitmesuguste kaitseekraanide kasutamiseks vajadus puudub. Viimased võivad tolmu, kriimude ning mustuse näol hoopis halvendada nähtava kujutise kvaliteeti. Madalsageduslik elektromagnetväli on arvutite läheduses ainus praktiliselt mõõdetav nähtus. Siiski on selle välja tugevus samasugune kui mistahes muu elektrit tarbiva aparaadi läheduses. Meie tänaste teadmiste kohaselt on see tähtsusetu. Erijuhuna tuleks käsitleda arvutiklassi paljude arvutite poolt genereeritava summaarne elektromagnetvälja tõttu. Ehkki selle toime tervisele pole teadlastelegi veel päris selge, on võimaliku ebasoodsa toime vältimine küllalt lihtne - piisab vajaliku kauguse (>50 cm) säilitamisest naaberarvuteist. Seega võib arvutite paigutus ringiratast klassi seinte ääres osutuda soodsamaks tavapärase ridades paigutuse asemel.
Keemilised ühendid, mis võivad erituda arvutikomponentide materjalidest , aga ka tekkida õhu tavalistest koostisosadest mõnede detailide läheduses kõrge temperatuuri toimel, on samuti teadlaste huviorbiidis olnud. Tänaseni pole tõestust, et arvutis tekkivate võimalike saasteainete imeväikesed kontsentratsioonid inimese tervisele mõju võiksid avaldada.
Epilepsiat põdevate inimeste jaoks ei ole arvuti probleemiks osutunud. Isegi haiguse valgustundliku vormi korral pole haigushoogude vallandumist arvutiekraanil nähtavaga seoses täheldatud.
TÖÖKOHA KUJUNDAMINE ARVUTIGA TÖÖTAMISEL
Enam- vähem pideva arvutitööga kaasas käiv silmade kiire väsimine, kipitus ja peavalu on ühelt poolt tingitud pikaajalisest silmade pingutamisest ilma puhkepausideta, sagedasest vaatekauguse muutumisest (ekraanile, klaviatuurile, paberile), ekraani ülemäärasesest heledusest jne. Teiselt poolt mõjutab selliseid vaevusi kindlasti ka ekraani asend töötaja suhtes, valgustite (nii üld, kui kohtvalgustite) paigutus, töökoha send akende suhtes, seinte värvus jne. Arvutitöökoha vale ülesehitus põhjustab sageli ka
lihasevaevusi, mis tulenevad peamiselt pikaajalises viibimisest samas asendis. Levinumad on valud kaela- õlapiirkonnas, alaselja vaevused, randmete ja käsivarte väsimine. Põhjuseks on kuvari, klaviatuuri, laua ja tooli väär asend ja paigutus töötaja suhtes, st töökoha mittevastavus töötaja kehalistele iseärasustele. Selja. ja kaelavalusid aitab ära hoida õige isteasend ja ekraani õige paigutus; õlgade ja käsivarte koormus väheneb, kui künarvarsi mugavalt toetada; randmete venitust saab vältida klaviatuuri õige paigutamisega töölauale.
Õige tööasendi saavutamiseks peaks tooli kõrgus olema reguleeritav, seljatoe kõrgus ja kaldenurk muudetavad. Tool peaks olema viie rattaga ja pöörlev. Polstri paksus võiks olla 3-5 cm ja materjalina tuleks eelistada tekstiili ("mittehingava"   polstrimaterjaliga hakkab selg higistama ja püsti tõustes võib külmetuda). Jalgade alla võib vajadusel asetada jalatoe kaldega umbes 20o. Jalatuge tuleks kindlasti kasutada, kui jalgu ei saa põrandale toetada või tooli isteplaat soonib reisi.
    Istumine õige kõrgusega toolil, toetadades jalgu põrandale või jalatoele, aitab ära hoida selja liigse nõgususe teket. See on eriti oluline nimmevalude vältimiseks.
    Tooli seljatoe kaldenurk peab olema seatud nii, et selg oleks kergelt tahapoole nõjatunud (reie ja selja vaheline nurk umbes 110o). Sellisel juhul on seljalihaste koormus ja surve selgroo lülidevahelistele diskidele tunduvalt väiksem, võrreldes 90o istenurgaga. Seljatoe tugi peab toetama selgroogu nimmelülide kohalt, et säilitada lülisamba loomulik asend (nimmeosa nõgusselgsus). Sobivaimad on kõrge seljatoega toolid, mille kuju järgib lülisamba loomulikku kõverust, kuid ka õigesti reguleeritud madalama seljatoega toolid annavad seljale küllalt head tuge.
   Kestvaks istumiseks sobivad sellised toolid, mille istmeosa on kallutatud  4-6o võrra tahapoole, jättes põlved veidi kõrgemale puusaliigestest. Eesmärgiks on ka siin selja õige asendi hoidmine.
    Pöördtool on vajalik sellepärast, et keha keeramine koos tooliga aitab ära hoida lülisammast ohustavaid pööramisliigutusi.
    Kuigi keha on kergelt tahapoole nõjatunud, peab pea asend jääma püstiseks- siis on kaelalihaste koormus väikseim. Kui jägitav objekt on silmadest liiga kaugel, painutatakse keha paremaks nägemiseks ettepoole ja kaela samal ajal tahapoole. Toimub kaelalihaste venitus , suureneb surve lülisamba kaeladiskidele ning normaalne vereringe on takistatud; sama juhtub ka pea kallutamisel liiga ette.
    Normaalne töölaua kõrgus peaks olema umbes 5cm istuva inimese küünarnukist madalamal. Kui kasutate randmetuge, võib laud olla veel madalamal. Töökõrgus on õige, kui töötamisel on käed vabad: küünarvarred rõhtasendis, küünarnukid keha lähedal.
    Kuvari ees laual peab olema piisavalt ruumi klaviatuuri, paberite jm jaoks (umbes 50 cm ekraanist lauaservani; selline on käte tavaline siruulatus ette, kui inimene sirgelt istub). Lauaplaat peab olema õhuke, heledat värvi, matt ja ümardatud esiservaga.
   
Ekraani kõrgus ja kaldenurk peaks olema reguleeritav; tema optimaalne kaugus silmadest on 50-75 cm. Kaela õige asendi saavutamiseks peab ekraani ülaserv paiknema silmade kõrgusel või veidi madalamal. Nii jääb ekraan tervikuna silmade loomulikku vaatevälja (nurk rõhtjoone ja silma ekraani keskpunktiga ühendava sirge vahel võiks olla umbes 20o). Vaate suund ja ekraan peavad olema risti, järelikult peab olema ekraan veidi tahapoole kaldu.
    Ekraani paigutamisel on oluline ära hoida häirivat peegeldust või pimestust. Valgustitest ja aknast tulev valgus ei tohi peegelduda ekraanilt. Parem on kasutada kohtvalgusteid, mille asendit saab kergesti reguleerida.
    Hele ekraan tumedate tähtedega on tavalises kontoritöös parim variant, sest vähendab kontrastsust seinte, paberi ja ekraani vahel. Laevalgustid ja aknad ei tohi paikneda töötaja selja taga, samuti mitte tema otseses vaateväljas. Kui ruumi üldvalgustus on liiga tuvev, tuleb seda vähendada, kuni ekraanilt lugemine muutub mugavaks. Tumedapõhjalist ekraani ei tohiks paigutada heleda seina ette ja vastupidi. Tume ekraan vajab ka hämaramat ruumi.
    Töövahendeid lauale paigutades peab kõik vajalik asuma käte loomulikus ulatuses, et töötajal ei oleks tarvis asjatult tõusta, ennast venitada ja keerata. Rannet peab saama toetada kas lauale või randmetoele. Madala profiiliga klaviatuuri korral (keskosa kõrgus kuni 3 cm) pole randmetugi hädavajalik, kõrgematel aga küll.
    Kui töötate rohkem paberitega, nihutage klaviatuur kaugemale või kõrvale.
    Hea on kasutada dokumendihoidjaid, et vältida üleliigseid pea ja silmade liigutusi. Hoidja peab olema paigutatud võimalikult ekraani lähedale.
Printer

• Maatriksprinter oleks soovitav paigaldada spetsiaalsele alusele (mürasummutavale padjale) ja võimalikult kaugele arvutist, kuna printeri müra tekitab stressi ja väsimust. Laser - ja tindiprinter tekitavad väiksemat müra.
  
• Mitmesuunaliste paberilaadijate kasutamisel tuleks arvestada väljatrükkimise suunda. Kuna paber (eriti mitteformaatne) võib printerisse kinni kiiluda, siis peaks olema printerile vaba juurdepääs nii pealt, kui igast küljest
  

Töökoha reguleerimine
Õige tööasendi saavutamiseks peab olema täidetud kaks ergonoomia põhimõtet:

• töövahendid peavad võimaldama töötada loomuliku kehaasendiga, st olema seadistatavad vajalikes piirides
  
• töökoht peab olema reguleeritud iga konkreetse töötaja eripära arvestades.
  

Kui arvutit kasutab mitu inimest, on vaja, et reguleerimist oleks võimalik teha lihtsalt ja kiiresti.
Arvestamata ei saa jätta ka arvutitöö psüühilist mõju.
Kõrgendatud psüühilise koormuse toovad kaasa töö monotoonsus, tähelepanu ja silmade kestev pingutamine.
Töö monotoonsust iseloomustavad järgmised iseärasused, mis ka arvutitöös sageli esinevad:

• pikaajaline samas asendis viibimine
  
• samade tööliigutuste kordamine
  
• vähene füüsiline koormus
  
• kindlaksmääratud töötempo ja tööde järjestus.
  

Häirivalt mõjub pidev taustamüra (printeri töötamine, raadio jm), halb töökoha valgustatus, tuuletõmme jms.
Arvutitöö võib olla rutiinne, st emotsionaalselt või intellektuaalselt vähepakkuv. Mitmeid tunde kestva töö puhul aga muutub ergonoomilise tööasendi kujundamine vajalikuks isegi siis, kui töö arvutiga on põnev ja loominguline .
Väsimuse teket ja monotoonsust aitab ära hoida tööasendite vahetamine.

• Vahetage asendit enne väsimuse tekkimist (vältige pikaajalist istumist)!
  
• Pidage sagedasti lühikesi puhkepause!
  
• Puhkepauside taastavat toimet lihastele suurendab kõndimine, selja sirutamine, lõdvestusharjutuste tegemine jne.
  

 

Lõppsõna

• Tööd kirjutades sain ise väga palju kasulikku infot, mida tulevikus kindlasti arvutikasutamisel arvesse võtan.
  
• Kõik, kelle töö on seotud arvutiga, peaksid tutvuma arvuti töötamisel ettenähtud nõuetega ja seadustega.
  
• Arvan, et arvutiga töötamine ei ole ohtlik tervisele, kui oled tutvunud ohutusnõuetega ja jälgid neid!
  

KASUTATUD KIRJANDUS
http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=26&Itemid=9
http://materjalid.tmk.edu.ee/heikki_eljas/Tekstitootlus/Harjutused/H05/Monitor.doc
http://www.keila.edu.ee/it/2210.html
http://www.kliinik.ee/index.php?20,1,1,27
http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=24&Itemid=30
http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=158&Itemid=55
33