Arvutiekraani mõju silmadele (0)

Arvutiekraani mõju silmadele
Personaalarvuti on saamas paljude inimeste ja elukutseesindajate lahutamatuks kaaslaseks ja asendamatuks töövahendiks. Kaasaegne infotehnoloogia paelub oma määratute võimalustega, teeb paljud tööd lihtsamaks ning paljud tegevused huvitavamaks. Tööl on arvuti eelkõige töö- ning järjest enam ka suhtlusvahend. Vabal ajal on arvuti ülesannete loetelu veelgi pikem. Kui meie igapäevaelu on järjest enam seotud ühe vaikselt suriseva saladusliku aparaadiga, tekib paratamatult küsimus: kas see võib ka meie tervist ohustada ?
Arvutiekraani mõju silmadele on üks enimlevinud ning –vaieldud teema. Arvutil töötamise põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks olev diskomfort puudutab kõige sagedamini just nägemiselundit, olles tavaliselt küll ajutise iseloomuga ja möödudes pärast lühiajalist puhkust. Kui diskomfort on kestev pikema aja jooksul, võib ta olla tõsisema tervisehäire põhjuseks.
Arvutitöö esitab kõrgendatud nõudmised nägemiselundile. Nägemist mõjutavad mitmed tegurid, näiteks:

• kiirgused ;
  
• kuva virvendus (flicker); sageli rohkemmärgatav vaatevälja äärealadel;
  
• udune pilt;
  
• ekraani ülemäärane eredus;
  
• värvide mittekokkujooks;
  
• sagedane vaatenurga muutumine (ekraanile, paberile, klaviatuurile);
  
• sobimatud valgustingimused;
  
• tugev kontrastsus arvuti ekraani ja tööruumi vahel;
  
• kuvari ebasobiv paigutus , mis põhjustab peegeldusi ekraanil ;
  
• tööruumi sobimatu sisekujundus.
  

Nägemisega seotud sümptomeid saab jaotada kolme liiki:

• nägemissümptomid ("loor" silmade ees; kujutise kahekordistumine või virvendamine).
  
• silmade sümptomid (silmade väsimustunne, nende temperatuuri tõus, valud silmades, ärritus, kipitus , punetus, sügelemine, suurenenud valgustundlikkus, pisaravool, kuivus jms).
  
• kaasnevad sümptomid (nt peavalu, pearinglus).
  

Nägemise diskomfordi sagedus on erinev, kõikudes küsitletud töötajatelt tööpäeva lõpuks 40-92% (aeg-ajalt) kuni 10-40% (esinemine iga päev). See sõltub mitmest tegurist (ekraani heledus, töökoha valgustus , töökeskkond, uurimiste metoodika jms).
Enamike uuringute üldtunnustatud seisukohad on järgnevad:

• arvutiga töötamine iseenesest ei kutsu esile nägemise diskomfordi tugevnemist;
  
• ei ole alust põhjenduseks, et arvuti kasutamine ei ole üldse seotud nägemise diskomfordiga;
  
• arvuti ekraanikujutise kvaliteediparameetrite ja töökoha valgustatuse parandamine võivad olukorda leevendada;
  
• nägemise diskomfort võib oluliselt vähendada töövõimet;
  
• nägemise diskomforti soodustab madal kaadrisagedus, halb töökoha valgustatus, suur vahe kuvari ja töölaua pinna valgustatuse vahel, töökoha peegeldavad ja läikivad pinnad, peegeldused kuvari ekraanil jms tegurid.
  

Uurimistulemuste andmetel ei ole siiski ühtset seisukohta nägemise diskomfordi võimalike põhjuste osatähtsuse hindamisel. Mitmed uurimistulemused, eriti need, mis on saadud töötajate küsitluse teel, on vaieldavad.
Uurimuste enamikust ilmneb veel:

• prillide kasutamisel on nägemise diskomfort sagedasem, võrreldes normaalse nägemisteravusega;
  
• nägemise defekte, mis puudutavad nägemisteravust, akommodatsiooni jt, on arvutiga töötajatel mõnevõrra rohkem, võrreldes kontrollgrupiga;
  
• silmalihaste talitlus muutub ajutiselt (silmade väsimus), olles põhjustatud silmalihaste väsimisest ja silmade adaptsioonist, samuti kesknärvisüsteemi talitlusest;
  

Pidev arvutitöö pingestab nägemiselundit, mille tagajärjeks on silmalihaste ülepinge ja sellele järgnev väsimus. Silmade väsimise põhjuseks ei ole arvuti elektromagnetväljad ega -kiirgused, vaid silmade ülepingutus. Väga tugeva silmade pinge korral silmade pilkumine harveneb. Sellega kaasneb, eriti töötamisel madala õhuniiskusega ruumides, silmade kuivus ja silmapõletike teke.
Prillikandjad ei ole arvutitööst rohkem ohustatud kui teised, aga seda vaid juhul, kui kasutatakse sobilikke (sobivale kaugusele vaatamiseks) prille. Bifokaalsed prillid võivad osutuda arvutitööks sobimatuks seetõttu, et ekraani heaks jälgimiseks sunnivad need pead kas liialt langetama või ülemäära tõstma, mistõttu väsivad liialt kael ja õlad. Ilmselt on siin heaks lahenduseks arvutitööks eraldi prillipaari muretsemine.
Kontaktläätsede kandjad võivad samuti tajuda ebamugavust arvutitööl. Sageli on selle põhjus kombineeritud, kus lisaks silmade pingsale tööle lisandub kuiv õhk. Mõnevõrra võib arvuti läheduses õhk olla isegi kuivem kui mujal ruumis, kuna arvutis tekkiva kuumuse tõttu paikselt õhu relatiivne niiskus langeb. Ka kontaktläätsedega mitteseotud silmaärrituse korral toimib veel mitmeid mehhanisme, nt. kuvari kõrge asetuse korral avaneb ülalaug enam ning silma sarvkest kuivab kiiresti, madalale vaadates on silmapilu väiksem ning kuivamise eest enam kaitstud, samas kipub tolm kogunema inimese ja arvutiekraani vahelises elektrostaatilises väljas, ohter tolm aga võib samuti ärritada nii silma kui ka kurku ja nina. Kui regulaarsete puhkepauside pidamine ning kontaktläätsede asemel prillide kasutamine tööl arvutiga on enamasti efektiivne, siis mõnevõrra tülikamad abinõud on tööruumi õhu niisutamine tehispisaravedeliku tilkade kasutamine.
Ei ole veenvaid andmeid, et arvutil töötamine põhjustab (või soodustab) glaukoomi, silma võrkkesta põletikku või teisi püsivaid silmakahjustusi. Vaieldav on ka see, kas arvutiga töö võib põhjustada lühinägelikkust kuna arvutitööst tingitud püsiva nägemis-kahjustuse tekkimise kohta seni andmeid ei ole. Küll aga on võimalik, et silmade suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mida varem muude tööde-tegemiste puhul ei oldud märgatud. Mõju silmadele sõltub peamiselt töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, ent mis möödub, kui silmad saavad piisavalt puhata. Taastuda aitab 10-minutiline puhkepaus ja pisikese jalutuskäik.
Kokkuvõte:
Pidev arvutitöö pingestab nägemiselundit, mille tagajärjeks on silmalihaste ülepinge ja sellele järgnev väsimus. Silmade väsimise põhjuseks ei ole arvuti elektromagnetväljad ega -kiirgused, vaid silmade ülepingutus. Väga tugeva silmade pinge korral silmade pilkumine harveneb. Sellega kaasneb, eriti töötamisel madala õhuniiskusega ruumides, silmade kuivus ja silmapõletike teke.
Ei ole veenvaid andmeid, et arvutil töötamine põhjustab (või soodustab) glaukoomi, silma võrkkesta põletikku või teisi püsivaid silmakahjustusi. Prillide ega kontaktläätsede kandjad ei ole arvutitööst rohkem ohustatud kui teised. Vaieldav on ka see, kas arvutiga töö võib põhjustada lühinägelikkust, kuna arvutitööst tingitud püsiva nägemiskahjustuse tekkimise kohta seni andmeid ei ole. Küll aga on võimalik, et silmade suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mida varem muude tööde-tegemiste puhul ei oldud märgatud. Mõju silmadele sõltub peamiselt töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, ent mis möödub, kui silmad saavad piisavalt puhata. Taastuda aitab 10-minutiline puhkepaus ja pisikese jalutuskäik.