1 1 Arvuti ................................................................................................................................... 2 2 Esimese Generatsiooni arvutid. ...............................................................................................3 3 Teine generatsioon .................................................................................................................. 5 4 Kolmanda Generatsiooni arvutid. ........................................................................................... 6 5 Neljanda Generatsiooni arvutid. ..............................................................................................6 1 1 Arvuti ... ...on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. Esimene masin mida võib nimetada arvutiks, sest see aitas inimestel arvutada oli abakus
Selle tootmist alustas Babbage 1883 aastal Briti valitsuselt saadud rahade abil. Peale kümmet aastat Diferentsiaal-mootoril töötamist hakkas Babbage välja töötama maailma esimest arvutit, mille ta nimetas Analüütiliseks mootoriks. Babbage abiliseks selle arvuti välja töötamisel oli Augusta Ada King, Lovelace-i Krafinna (1815-1842), kes oli ka inglise poeedi Lord Byroni tütar. Ta tundis masina ehitust ja ta valmistas ka masinale instruktsiooniridasid, ehk siis teiste sõnadega programme, mis tegi temast maailma esimese naisprogrammeerija. Aastal 1980 nimetas USE kaitseministeerium ühe programmeerimiskeele tema järgi ADA-ks. Babbage ei suutnud oma masinat kahjuks valmistada, aga tema idee oli sama, mis tänapäeva arvutitel. Masin, mida küll kunagi valmis ei ehitatud koosnes 50000 komponendist, sellele oleks programme sisestatud augustaud kaartide abil ja arvuti mälu oli võimeline endas hoidma 1000 numbrit, mis igaüks oleks võinud olla kuni 50-kohaline.
.............7 Stressiga seonduvad häired..................................................................................................... 8 Mõju nahale.............................................................................................................................9 Erialatöö tervistkahjustavad tegurid ja nende mõju minu organismile(ÄRI) Stress Tööstress on üks tõsisemaid tervise- ja ohutusprobleeme Euroopas. Iga neljas töötaja kannatab selle all ning uuringud näitavad, et 5060% kõikidest töölt puudutud päevadest on seotud stressiga. See on äärmiselt kulukas nii inimeste endi kannatuste kui ka majandustulemuste halvenemise seisukohalt. Tööstress võib mõjutada igat inimest mis tahes tasandil. See võib esineda igas sektoris ja iga suurusega organisatsioonis. Stress mõjutab inimeste tervist ja ohutust, kuid ka organisatsioonide ja riikide majandustulemusi.
............................................................................................................... 4 3.Liitmismasin.........................................................................................................4 4.Tõeliste arvutite algus......................................................................................... 4 5.IBM algus............................................................................................................ 5 6.Esimese Generatsiooni arvutid........................................................................... 5 7.Teise generatsiooni arvutid.................................................................................6 8.Kolmanda Generatsiooni arvutid.........................................................................6 9.Neljanda Generatsiooni arvutid...........................................................................7 10.Kokkuvõte..................................................................................
Et vähendada selle masina kogukust hakkasid John V. Atansoff (1903), kes oli Iowa Osariigi Ülikooli professor ja tema abiline Clifford Berry välja töötama täis-elektroonilist arvutit, mis kasutas arvuti vooluringis juba kahendmuutujaid ehk loogikamuutujaid, mille väärtus võis olla kas tõene või mitte-tõene Vannevar Bush John V. Atansoff Clifford Berry Esimese Generatsiooni arvutid Teise maailmasõja ajal alustasid füüsikaprofessor John V Atansoff ja gradueeritud õpilane Lowa State Kolledzist Clifford E.Berry elktroonilise arvuti ehitamist. Sõja tõttu kahjuks ei jõudnudki nad kunagi seda lõpetatud. 1939- Lõpetas Atansoff oma väikse arvuti prototüübi ehitamise. Teise maailmasõja käigus tegid teadlased mitmeid edusamme et kergnedada arvutuste teostamist. J.Presper Eckert ja William Mauchley leiutasid ENIAC-i (Elecronic Numerical Integrator & Calculator).
Tartu Kutsehariduskeskus Ehituse ja puidu osakond Meelis Laansalu ARVUTITE AJALOOST Tunnitöö Juhendaja: Kaire Kalnapenkis Tartu 2009 ARVUTITE AJALOOST Arvuteid liigitatakse mitmeti: Kasutusotstarbe, suuruse, jõudluse, mälumahu ja isegi hinna järgi. Üks võimalik liigitus on aga ka nn arvutipõlvkondade järgi. Esimese generatsiooni ehk põlvkonna arvutid Esimese põlvkonna arvutid on lamparvutid. Esimesed arvutid ehitati üksikeksemplaridena teadusasutustes või ka firmades. 1938-42 valmistas professor Atanasoff elektroonilise väikearvuti sõlmed. Teise maailmasõja ajal füüsikaprofessor John V Atansoff ja gradueeritud õpilane Lowa State Kolledzist Clifford EBerry alustasid elktroonilise arvuti ehitamist. Sõja tõttu kahjuks ei jõudnudki nad kunagi seda lõpetatud. Aastal 1939 lõpetas Atansoff oma väikse arvuti prototüübi ehitamise
Sisukord 2 Sissejuhatus Tänapäeval ei saa eitada arvutite tohutult tähtsust inimeste elus arengumaades kasutavad seda praktiliselt kõik, koolieelikutest pensionärideni suur osa inimestest ei suudaks oma elu ilma selleta ettegi kujutada. Arvuteid kasutatakse pea igas valdkonnas, seda nii riigi-, ettevõtte- kui ka eraisiku tasandil. Selle abil toimub andmete kogumine ja organiseerimine, õppimine, suhtlemine nii tööalaselt kui ka eraelus, vaba aja veetmine jne. Kuid arvutid ei ole alati olnud niivõrd võimalusterohked kui tänapäeval. Selle referaadi eesmärk ongi internetti ja raamatuid kasutades uurida, kuidas on arvutite kasutusvõimalused aegade jooksul muutunud ja kuidas on esimesest algelistest arvutuslaudadest kujunenud tänapäeva multifunktsionaalsed imemasinad. 1. Algelised arvutusmasinad Mida lugeda esimeseks arvutiks, on vaieldav. Kui käsitada arvutit kui masinat, mis hõlbustab arvutamist, võib esimeseks arvutiks nimetada abakust
Arvutil töötamise põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks olev diskomfort puudutab kõige sagedamini just nägemiselundit, olles tavaliselt küll ajutise iseloomuga ja möödudes pärast lühiajalist puhkust. Kui diskomfort on kestev pikema aja jooksul, võib ta olla tõsisema tervisehäire põhjuseks. Arvutitöö esitab kõrgendatud nõudmised nägemiselundile. Nägemist mõjutavad mitmed tegurid, näiteks: kiirgused; kuva virvendus (flicker); sageli rohkemmärgatav vaatevälja äärealadel; udune pilt; ekraani ülemäärane eredus; värvide mittekokkujooks; sagedane vaatenurga muutumine (ekraanile, paberile, klaviatuurile); sobimatud valgustingimused; tugev kontrastsus arvuti ekraani ja tööruumi vahel; kuvari ebasobiv paigutus, mis põhjustab peegeldusi ekraanil; tööruumi sobimatu sisekujundus. Nägemisega seotud sümptomeid saab jaotada kolme liiki:
Arvuti ajalugu Sissejuhatus Arvuti on arvutamist hõlbustav tehniline vahend. Arvuti eelkäijad olid mitmesugused arvelauad, näiteks Roomas abakus ja Jaapanis soruban. Esimesed mehaanilised arvutid konstrueerisid 17. saj. prantsuse teadlane B. Pascal ja saksa teadlane G. W. Leibniz. 19. saj. lõpus võeti mehaanilised arvutusmasinad aritmomeetrid laialdaselt kasutusele. II maailmasõja ajal leiutati elektronarvutid. Esimesi selliseid oli USA-s 1943 - 46 ehitatud ENIAC, mis oli mõeldud suurtükimürskude lennutee arvutamiseks. Edaspidi hakati nendega tegema igasuguseid arvutusi. Elektronarvutis kujutavad arve elektriimpulsside kombinatsioonid. Tehted toimuvad elektroonikalülitustes
Pidev istumine arvuti taga kurnab aga lisaks vaimule ka tugiliikumisaparaati ning silmi. Arvutikartus esineb enamasti vanemate inimeste seas, kes ühelt poolt võivad olla kartuses, et uus tehnoloogia võib kelleltki röövida töökoha. 1.5 Peavalu Peavalu võib olla põhjustatud mitmetest teguritest seoses arvutitööga, sageli aga on tõenäoliselt tegemist mitme teguri üheaegse toimega . Sagedasimad peavalu põhjused seoses arvutitööga on järgmised: peegeldav või pimestav ekraan, kujutise kehv kvaliteet, sobimatud prillid, töö hulgast või kiirest tempost tingitud stress, uue tehnoloogia kasutuse hirmust tulenev stress, ja kestev kujutise jälgimine ekraanil olema puhkepausideta 1.6 Nahaärritus Nahaärritus on suhteliselt harv kaebus seoses arvutitööga. Mõned inimesed tajuvad arvutiga töötades nahaärritust, samuti võib esineda naha punetust. Taoliste ilmingute täpne põhjus pole
................................................................................................7 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 Kasutatud allikad.........................................................................................................................9 Sissejuhatus Valisin oma referaadi teemaks arvutite ajaloo, sest tahtsin teada arvutite ajaloost täpsemalt, kuna arvutid on teinud oma lühikese ajaloo jooksul läbi väga kiire arengu. Soovin oma töös teada saada arvuti erinevatest arenguetappidest ning isikutest, kes on olulise panuse selleks andnud. 2 1. Arvutite mõiste ja olemus Arvuti on masin, mida kõige laiemas mõistes võib kirjeldada aparaadina, mille abil on võimalik arvutada ja seda palju kiiremini kui peast arvutades. (Wikipedia, 2014)
..............................8 KASUTATUD KIRJANDUS............................................................................................ 9 2 Lilija Ljasenko Arvuti kasutamisega seotud töötervishoiu ja tööohutuse riskid SISSEJUHATUS Ühiskond areneb, inimesed hakkavad üha enesest mõistetavaks pidama töötamist arvutiga. Arvutid naelutavad inimesi tundideks enda ette. Arvuti võimuses on pakkuda meile elu lihtsustavaid programme ja võimaldab pääseda laia virtuaalmaailma, mida nimetame internetiks. Internetist saame informatsiooni. Arvuti mõjutab elutegevust ning tervist. Arvuti kasutamine on tegelikult väga kahjulik kui vaadata sellega kaasnevaid riske. 3 Lilija Ljasenko
Alles aastal 1820 hakkasid levima mehhaanilised arvutusmasinad -- kalkulaatorid. Sellel ajal leiutas prantslane Charles Xavier Thomas de Colmar masina, mis suutis liita, lahutada, korrutada ja jagada. 5. Mis aastal loodi firma IBM ? Aastal 1896 asutas Hollerith firma, millest tuli pärast mitmeid firmade ühinemisi aastal 1924 firma nimega IBM, mis oli ja on ka tänapäeval üks suurim Arvutite ja muude kontorimasinate tootja maailmas. Esimese generatsiooni arvutid 1. Mis aastal leiutati esimene elektronarvuti(EA)? Aastal 1945 John von Neumann kirjutas paberile kirjelduse kuidas binaarkood programmi saab elktrooniliselt salvestada arvutisse. 2. Mis oli esimese EA nimi? Teise maailmasõja käigus tegid teadlased mitmeid edusamme et kergnedada arvutuste teostamist. J.Presper Eckert ja William Mauchley leiutasid ENIAC-i (Elecronic Numerical Integrator & Calculator). 3
6 3. Arvutite areng 1950.aastast kuni 1960 aastani Esimene kommertslikum arvuti oli LEO (Lyons Electronic Office), mis loodi 1951.aastal. Sellega sai kiiremini ja ladusamalt tegeleda päevarutiinidega: kookide valmistamise ja laialikandmise andmetega. Pärast esimese LEO edukust hakkas Lyons tegema arvuteid suurte andmete töötlemiseks. 1953.aastal lisati arvuti mälu sisse magnetist südamik, mis tegi arvutid senisest veelgi kiiremaks ja töökindlamaks. Aastal 1954 täiustas Texas Instrument transistoreid, kasutades silikoni germaaniumi Asemel. Silikoni kasutamine oli täiustus sellepärast, et silikon kannatas suuremaid temperatuure kui germaanium. Seda ala Californias, kus asus Texas Instrument tuntakse siiamaani kui Silicon Valley (Silikoni Org), sest paljud arvuteid tootvad firmad asuvad seal. Kasutades transistoreid elektronlampide asemel aitas tootjatel toota palju
Peamine argument võrguarvutite kasuks on asjaolu, et nende kasutamine võimaldab vähendada kogukulusid infotehnoloogiale. 4. Personaalarvuti (ingl. personal computer ehk lüh. PC), mille sünonüüm on mikroarvuti, põhineb digitaalsel ühel või mõnel mikroprotsessoril, mis oma suuruse, hinna ja võimaluste tõttu sobib personaalseks kasutamiseks. Personaalarvuti võib koosneda erinevatest sisend- ja väljundseadmetest (riistvara): hiir, klaviatuur, mänguseadmed (joystick, rool), skänner, printer, monitor. Samuti on arvuti sees erinevaid muid riistvara komponente, mis on arvuti tööks suuremal või vähemal määral vajalikud: emaplaat, protsessor, mälu, videokaart, kõvaketas, CD ja/või DVD seade, disketiseade, helikaart, võrgukaart, modem. Personaalarvuti põhitüübid on · Lauaarvuti (ingl. desktop computer) on personaalarvuti, ettenähtud töötamiseks kontoris või kodus.
sobivas asendis. Selline kehaasend põhjustab lihastes staatilise pinge. Sageli lisanduvad sellele töö monotoonsus, samade tööliigutuste kordamine, vähene füüsiline koormus, kindlaks määratud tempo ja tööde järjestus. 6 Kokkuvõte Seda referaati kirjutades sain ka ise väga palju uut teada. Veendusin ka selles, et olen ise üks nendest inimestest, kes veedab arvtis liiga palju aega. Arvutid muutuvad iga päevaga aina populaarsemaks, aga seda kuidas nende kahjulikkuse eest kaitsta paljud ei tea . 7 Kasutatud kirjandus http://pc.parnu.ee/~ttamb/ikt/informaatika1/estonia_konspekt.html http://www.folklore.ee/pubte/kuuldust/Valitoode_voimalikkusest_inter netis.html http://www.kliinik.ee/index.php?20,1 http://www.terviseleht.ee/200005/5_koolilaps.php http://www.ise.ee/telemaatika2000/kogumik/luik.htm 8
..........................................6 2.2.1 Monitor...............................................................................................................................6 2.2.2 Korpus................................................................................................................................6 2.2.3 Kõlarid...............................................................................................................................6 2.2.4 Klaviatuur...........................................................................................................................7 2.2.5 Hiir.....................................................................................................................................7 3. Arvuti kasutamisega kaasnevad terviseprobleemid..........................................................................8 3.1 Tehnostress.................................................................................
40. eluaastast peaks seda kindlasti tegema ning sel puhul saab arst juba igale patsiendile konkreetsemalt öelda, kui sageli peaks too edaspidi silmaarsti külastama.[6] Uurimused on näidanud, et arvutiga töötajatel esineb silmakaebusi umbes kaks korda rohkem kui muu kontoritöö tegijatel. Silmade väsimise ja kuivuse kõrval võib esineda veel võõrkeha tunnet silmas, aga ka pearinglust ja -valu. Sageli ei saa arvutiga töötaja täpselt arugi, kas tal valutavad silmad või pea. Et arvutitöö silmi vähem kahjustaks, soovitavad silmaarstid regulaarselt pilgutada, tõsta aeg-ajalt pilku ja vaadata kaugusse, lastes silmadel kas või hetkekski lõõgastuda. Arvuti kuvar Arvuti valikul tähtsad asjad: · Pöörake tähelepanu pikslitele. Mida rohkem pikseleid ühe tolli kohta tuleb, seda parem. Eelistada tuleks 110 75-le. Mida parem on pildieristus, seda kergem on
sülearvutiga palju töötada, võib ta silmi koormata rohkem kui elektronkiiretoruga arvuti. Sageli on sülearvuti hiirekursorit ebamugav liigutada. Arvutitöö mõju inimese füüsilisele tervisele saab hinnata tööasenditest ja tööliigutustest tekkinud koormusena tugi- ja liikumiselundkonnale. Töökeskkonnas mõjuvatest nägemistingimustest tekib koormus nii nägemis- kui ka tugi- ja liikumiselundkonnale (halvad nägemistingimused soodustavad alati sundasendi tekkimist). Töötaja füüsilisele tervisele avaldab mõju ka siseruumi mikrokliima ja ruumiõhu koostis ning elektromagnetväljad. Töötaja vaimset tervist arvutitööl mõjutab suuremahulise informatsioonihulga vastuvõtmise ja töötlemise vajadus, aina kiirenev töötempo, kõrgendatud tähelepanu vajadus. Pidev vaimne pinge viib töötaja stressisituatsiooni, mis väljendub indiviidi füsioloogiliste, psühholoogiliste ja käitumise
Font Sylfaen, lainelise joonega allajoonitud. Järgmine tähtis leiutis arvutites toimus aastal 1642 ja selleks oli Blaise Pascali leiutatud liitmismasin. See oli aparaat, mis koosnes ratastest, kui ühte ratast keerata 10 ühiku võrra edasi, siis sellest järgmine liikus ühe ühiku võrra edasi. Selle aparaadiga sai ainult liita. 14. Järgmiste lõikude puhul määra vahe enne lõiku 8p ja pärast lõiku 10p. Värvi erinevate lõikude tekst erinevat värvi. Monitor ehk kuvar (Display) on seade, mis näitab pilti. Kuvari ekraani diagonaale on mitmesuguseid - alates 15. tollist kuni 21. tollini välja. Levinuimad on kineskoopkuvarid ehk monitorid , mille tööpõhimõte ei erine oluliselt televiisorist. Erinevused teleriga seisnevad peamiselt selles, et monitori sisend on kohandatud arvutiandmete numbrilisele kujule. Elektronkiirekuvari 14.11.2015 Jaanika Karp
õige tool ja valgustus ja kõige tähtsam puhkepauside tegemine selleks ettenähtud aegadel. Keskkonna kaitseks tavainimene väga palju teha ei saa, muidugi saavad kõik viia katkise või mitte vajamineva arvuti jäätmete kogumispunkti või otse jäätmejaama, aga see ei garanteeri, et need jäätmed ei leia tee arengumaadesse, sest illegaalset prügivedu toimub palju. On teada, et e-jäätmete käitlemine on kallis ja me ei tea iial, kus meie viidud vanad ja katkised arvutid lõpetavad........................7 Kasutataud kirjandus.................................................................................................... 8 2 3 Sissejuhatus Arvutite kasutamine tänapäeval on massiivselt kasvanud, arvutid on muutunud meie abimeesteks igapäeva elus, sest järjest enam funktsioone nad täidavad. Võttes näiteks
kõvakettaga töötamisel suhteliselt tavaline ning sellega peab harjuma. ARVUTI ERGONOOMIKA Enam- vähem pideva arvutitööga kaasas käiv silmade kiire väsimine, kipitus ja peavalu on ühelt poolt tingitud pikaajalisest silmade pingutamisest ilma puhkepausideta, sagedasest vaatekauguse muutumisest (ekraanile, klaviatuurile, paberile), ekraani ülemäärasesest mheledusest jne. Teiselt poolt mõjutab selliseid vaevusi kindlasti ka ekraani asend töötaja suhtes, valgustite (nii üld, kui kohtvalgustite) paigutus, töökoha asend akende suhtes, seinte värvus jne. Arvutitöökoha vale ülesehitus põhjustab sageli ka lihasevaevusi, mis tulenevad peamiselt pikaajalisets viibimisest samas asendis. Levinumad on valud kaela- õlapiirkonnas, alaselja vaevused randmete ja käsivarte väsimine. Põhjuseks on kuvari, klaviatuuri, laua ja tooli väär asend ja paigutus töötaja suhtes, st töökoha mittevastavus töötaja kehalistele iseärasustele
vastuvõtlikum. Ent kui organismis on infektsioon olemas, antakse see edasi kohe, kui mõne kehaosa vastupanu nõrgeneb ka siis, kui silm pole näiteks küllalt niiske. Uurimused näitavad, et arvutiga töötajatel esineb silmakaebusi umbes kaks korda rohkem kui muu kontoritöö tegijatel. Silmade väsimise ja kuivuse kõrval võib esineda veel võõrkeha tunnet silmas, aga ka pearinglust ja -valu. Sageli ei saa arvutiga töötaja täpselt arugi, kas tal valutavad silmad või pea. Et arvutitöö silmi vähem kahjustaks, soovitavad silmaarstid regulaarselt pilgutada, tõsta aeg-ajalt pilku ja vaadata kaugusse, lastes silmadel kas või hetkekski lõõgastuda. Mõju silmadele sõltub peamiselt töö ja puhkuse vahekorrast ning kujutise kvaliteedist kuvaril. Neist esimene seletub liiga kaua kestva suure pinge ja selle tagajärjel tekkiva silmade väsimusega, ent mis möödub, kui silmad saavad piisavalt puhata
Informaatika Informaatika on teaduse ning tehnika haru, mis käsitleb peamiselt info struktuuri, hankimist, töötlemist ja esitamist. Arvutiteadus Arvutiteadus e. informaatika kujutab endast arvutipõhise infotöötlusega tegelevat teadust ja tehnika haru, mis tegeleb riistvara kui tarkvaraga. Informaatika hulka kuulub palju erinevaid distsipliine, seal hulgas tehisintellekt ja tarkvaratehnika. Infokommunikatsioonitehnoloogia Enam levinud kommunikatsiooni vahendid on arvutid, sest seal on mitmeid erinevaid programme, mida saab kasutada lihtsaks ja kiireks suhtluseks, ning see on ka kõige odavam, sest et enamus arvuti programmide eest ei nõuta lisatasu, ning seetõttu on see üks kõige kasulikkematest vahenditest. Selleks, et kasutada arvutit kommunikatsiooni vahendina, on vaja Interneti. Arvuti on ka üks viimasel ajal levinumaid kommunikatsiooni vahendeid, ning see on juba võrdväärne ka telefonidega, oma soodsuse ja mugavuse tõttu. MUUTUV MAAILM
2.1. TÖÖASEND Statsionaarse elektronkiiretoruga arvuti töökohal on üheks oluliseks probleemiks pidev isteasend ning lihasegruppide ja liigeste staatiline pinge. Seetõttu on sellisel tööl levinud tugi- liikumisaparaadi haigused (nt radikuliit). Järelikult on staatilisi koormusi vaja töökohal maksimaalselt vähendada ja ühtlustada need eri kehapiirkondade vahel. · Töölaud peab olema küllalt suur (pikkusega ca 11/2 m), et töötaja peaks tegema suurema ulatusega liigutusi. · Kui telefoni kasutatakse sageli (palju kordi tunnis), peab ta olema lähedal (kuni 50 cm), kui harva (mõni kord päevas), siis kaugel (üle 1 m). · Töötool peab kergesti liikuma, nt olema ratastega, soodustama üla- ja alakeha, sealhulgas jalgade, liigutusi. · Töötaja peab piisavalt sageli nõjatuma seljatoele.
6 1.1.3. STRESS Stress on organismi keerukas reaktsioon, mis algfaasis aitab organismil uue situatsiooniga kohaneda, ent mis ülitugeva ärrituse tõttu võib jõuda ka organismi kurnatuse faasi . Tööl arvutiga on ülemäärase stressi põhjustatud enamasti pigem töökorraldus kui arvuti ise. On mõistetav, et liigne töökoormus, ülemäära keerukad tööülesanded, mis ei ole vastavuses ei töötaja väljaõppe ega töövahenditega, peale- suruvad tähtajad, ebakõlad töökollektiivis või mõnikord hoopiski isoleeritus ja võimaluse puudumine nõuannete ning selgituste saamiseks kurnavad meid vaimselt ja emotsionaalselt. Tulemuseks on kiire väsimine ja pahameel kõige tööga seonduva vastu. 1.1.4. TEHNOSTRESS Tehnostress kui kesknärvisüsteemi ülemäärane erutusreaktsioon seoses uue tehnoloogia, sealhulgas arvuti kasutamisega võib esineda nii arvutikartuse kui ka
KUTSEHARIDUSKESKUS Infotehnoloogia õppetool nimi kursus Referaat Eriala kahjulikud mõjud tervisele ja tervistkahjustavate mõjude vähendamise võimalused Juhendaja: nimi Väimela 2013 Sisukord Sissejuhatus Arvuti on tänapäeva inimestele lahutamatu osa. Tänapäeva arvutid on muutunud mõõtmetelt väiksemateks ja kiiremateks ning mis peamine kättesaadavaks. Inimesed kasutavad arvuteid nii töös kui ka vabal ajal näiteks suhtlemiseks ning informatsiooni hankimiseks. Aastalt-aastasse muutuvad arvutikasutajad aina nooremaks. Tänapäeval on kujunenud tavaliseks, et lapsed juba päris pisikesest peale oma vaba aja arvutis veedavad ning mänge mängivad. Sellise istuva ning ühelaadse tegevuse tagajärjed ilmnevad aga alles aastate pärast.
veel tööd ei tehta nii intensiivselt kui kõrgkoolis. Keskmiselt kulutab õpilane oma päevast arvutis 1,5-2,5 tundi, mõni lausa 9 tundi (Luik, 2008). Et tagada inimese tervis ja töö produktiivsus, kujundab ergonoomiline arvutitöökeskkond töökoha, mis arvestab inimese antropomeetriliste näitajate ja töö iseloomuga (Kaljuste, 2007). Töökoha all arvutiga töötamisel mõistetakse mööblit (laud, tool), töövahendeid (arvuti, monitor, klaviatuur, hiir), abivahendeid (dokumendihoidja, jalatugi, randmetugi jt), samuti ümbritsev keskkond (müra, valgustus, temperatuur jne) (Kristjuhan, 2000). Arvutitööga kaasnevad terviseprobleemid on välditavad, kui järgida seadustest tulenevaid nõudeid ja tervisealaseid soovitusi. Nõuetekohaselt peaks arvutiklassis olema 4m² põrandapinda ühe õpikoha kohta. Seinad heledates toonides kergestipuhastatavast, mitteläikivast materjalist
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD TEHNOLOOGILISED LAHENDUSED Pihu-, süle-, laua- ja serverarvutid ning nende ehituslikud ja rakenduslikud eripärad Referaat Juhendaja: 2012 SISSEJUHATUS Tänapäeva tehnoloogia on arenenud ja areneb ka edaspidi meeletu kiirusega. Märkamatult oleme
kui sülearvutiga palju töötada, võib ta silmi koormata rohkem kui elektronkiiretoruga arvuti. Sageli on sülearvuti hiirekursorit ebamugav liigutada . Arvutitöö mõju inimese füüsilisele tervisele saab hinnata tööasenditest ja tööliigutustest tekkinud koormusena tugi- ja liikumiselundkonnale. Töökeskkonnas mõjuvatest nägemistingimustest tekib koormus nii nägemis- kui ka tugi- ja liikumiselundkonnale (halvad nägemistingimused soodustavad alati sundasendi tekkimist). Töötaja füüsilisele tervisele avaldab mõju ka siseruumi mikrokliima ja ruumiõhu koostis ning elektromagnetväljad. Töötaja vaimset tervist arvutitööl mõjutab suuremahulise informatsioonihulga vastuvõtmise ja töötlemise vajadus, aina kiirenev töötempo, kõrgendatud tähelepanu vajadus. Pidev vaimne pinge viib töötaja stressisituatsiooni, mis väljendub indiviidi füsioloogiliste, psühholoogiliste ja käitumise muutustena, viies aja jooksul püsiva tervisehäireni.
veresoonkestas. Sageneb silmade pilkumine ja suureneb silmamunade liikumise ulatus Kestev televiisori ees istumine tekitab: Füüsilist väsimust Silmade väsimist vilkuvast kujutisest Televiisori valguse spekter ei lange kokku päevavalguse spektriga SILMAD JA TELEVIISOR (2) Televiisorit tuleb vaadata õiges kauguses, mida suurem televiisori ekraan, seda suurem kaugus, aga mitte vähem kui 1,5 2 m. Soovitav, et samas toas põleks mingi valgusallikas, mille valgus oleks varjatud kupliga, et otsesed valguskiired ei langeks vaataja silmadele ega televiisorile. Televiisorit peab vaatama otse istudes, mitte küljelt, viltu või lamades. ARVUTI MÕJU SILMADELE(1) Põhiliseks ebasoodsaks järelmõjuks olev diskomfort ( häirivaist välitegureist tulenev
on suur ja programmid lihtsustavad meie tööd. Pealt näha on arvutiga töötamine ohutu ,kuid tegelikult tan ii ei ole. Järgnevast peaksite leidma arvutitöö ohte ja viise kuidas neid vältida. Kuvari ohutegurid. Kuvarit on sageli nimetatud erinevate terviseprobleemide põhjustajaks. Tuginedes faktidele võib öelda, et ainult väga väike osa kasutajatest kannatab kuvariga töötamisest tulenevate terviseprobleemide tõttu.Tegelikkuses aga tekkinud probleeme ei ole põhjustanud mitte kuvar ise, vaid see, kuidas kuvariga töötatakse. Seega, probleeme saa vältida töökoha hea kujundamise ja töö korraldamisega. Arvatakse ka et kuvar mõjutab nägemist, kuid ulatuslikud uuringud ei ole tõestanud, et kuvar põhjustab haigusi või silmade püsivat kahjustust. Kuid pikaaegne töötamine kuvariga võib viia silmade väsimisele ja ebamugavustundele. Samuti, andes silmadele suurema nõudlikkusega ülesandeid võib märgata
.............................4 Küsitluse analüüs.......................................................................................................................6 Kokkuvõte..................................................................................................................................8 Kasutatud materjal.....................................................................................................................9 Sissejuhatus Proovin uurida teemas, kuidas on arvutid arenenud nende leiutamisest saati ja tuua välja erinevaid fakte ja positiivseid külgi arenemisel, samas ka erinevaid negatiivseid külgi. Ma valisin selle teema, kuna tahan ise arvutitest rohkem teada, eriti sellest, millised olid ühed esimesed arvutid. Ma arvan, et selle teema kohta saaksin ma päris palju infot, kui ma kasutaksin kõiki otsingulehti (Google, Neti.ee, jms.) ja loen mitmeid raamatuid arvutitest ja arutlevaid artikleid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
