Vastus leiad õppematerjalist: Kunstiajalugu 11 klassi materjal, eksamiks

Mis on kunstistiilid kunstivoolud kunstizanrid?

Vastus leiad õppematerjalist: Kunstiajalugu 11 klassi materjal, eksamiks

Kunstiajalugu 11 klassi materjal, eksamiks (1)

Keskkool - Kultuur-Kunst - Kunstiajalugu

1 HALB

Esitatud küsimused

Mis on kunstiteos ?
Mis on kunstistiilid kunstivoolud kunstizanrid?
Miks hakkas inimene joonistama ?
Miks nad seda tegid?
Kuidas kujutati?
Miks inimesed jäid paikseks ja tekkisid linnad ?
Mis pühjusel reeglitest nii rangelt kinni hoiti ?
Miks on mõjutanud ?

SISSEJUHATUS KUNSTI. KUNSTILIIGID , KUNSTISTIILID - VOOLUD , ŽANRID
Mis on kunst ?
Kitsamas mõttes mõistetakse kunsti all visuaalsete (st. nähtavate) ja suhteliselt paigalseisvate kujundite loomist. Need kujundid kannavad endas kultuurilist tähendust, mis tuleneb ühiskondlikest, religioossetest, filosoofilistest arusaamadest ja mis neid arusaamu väljendavad. Kujunditel on sageli mitmeid eri tähendusi, jällegi sõltuvalt ajaloolisest ja ühiskondlikust kontekstist.
KUNST, 4 võimalikku lähtekohta defineerimiseks:
1. meisterlikkus mingil alal (kokakunst, sõjakunst)
2. midagi, mis pole ehtne, on “kunstlik”
3. inimese tegevused ja tegevuste tulemused: muusika , film , tants, teatrietendus , aga ka pilt,
kuju, ehitis.
4. pildid, kujud, ehitised ja veel mõned nähtavad esemed(ehk teosed) moodustavadki kunsti
4-da tähenduse. See on visuaalne kunst.
Seega, kunst on igasugune loominguline tegevus ja selle tulemusel sündinud teos ehk
kunstiteos . KUNSTITEOS on idee teostamine mingis materjalis, temas ühinevad vaimne ja
füüsiline töö, vaim ja aine.
Kunst on osa KULTUURIST.
Visuaalne kunst- igasugune eelkõige nägemismeele kaudu tajutav kunst. Tähistab lisaks nn vabadele kunstidele (maal, skulptuur , graafika ) elektroonilist kunsti, arhitektuuri, disaini, visuaalreklaami, videokunsti. Veel laiemalt haarab ka teatrit ja kino
Kujutav kunst – ehk figuratiivne kunst on reaalsust, inimesi, objekti, keskkonda kujutav kunst. Mõiste on kohane peamiselt realistliku meetodi või mõõduka vormideformatsiooni puhul ( nt: Mona Lisa) ( Nuttev naine- Picasso )
Kaunid kunstid - arhitektuur , disain ,film ja televisioon , fotograafia, kirjandus, koomiks, kujutav kunst, muusika, moekunst, tarbekunst , tants,teater
Mis on kunstiteos ?
Kunstniku roll/staatus erinevatel aegadel - Antiikajal oli käsitöölise staatus, Renessanssil oli käsitöölise status, hinnati manuaalselt käte osavust. Peeti küll jumalikuks.Tekkis metseenlus - kunsti toetamine . Õpiti meistri käe all. 17,18,19 saj tekivad kunstikoolid, kunstnik õppis koolis ning väljus käsitöölise staatusest. Monet , Van Gogh- hakkasid kunstnikurolli vastu mässama. Sellega seoses tekkisid boheemlased( väljanägemine vilets) 18,19 saj ( klassitsism ) – Alexandre Cabanel 20 saj- Andy Warhol
Kunstiliigid:
Vanemad

Maal( laemaal, seinamaal )
Skulptuur (reljeef- pinnale paigutatud, ümarplastika- monument jne)
Graafika( trükiplaadie tehtud joonistusest paberile tõmmiste tegemine)
Arhitektuur( sakraal arhitektuur- kirikud, profaar arhitektuu- ilmalik, majad jne.
Tarbekunst ( ehituskunst , keraamika ,klaasikunst)

Uuemad

Videokunst
Graffiti
Elektroonika

KUNSTILIIGID on visuaalse kunsti nähtused, mille tunnuseks on selle loomise vahendid.
Klassikalised 5 kunstiliiki on:
ARHITEKTUUR e. ehituskunst:
1. Sakraalarhitektuur – religioossed ehitised: kirik , kabel, klooster , mošee, tempel
2. Profaanarhitektuur – ilmalikud ehitised: loss, palee , linnus, raekoda, elamu
SKULPTUUR on tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahuline kujund:
1. Ümarplastika ( asja saad igalt poolt vaadata) ( vabaplastika - saab skulptuuri tõsta, monumentaalplastika- sambad, triumfikaared)
2. Reljeef – kujutatu eendub tasapinnast, kuid on sellega seotud, vaadeldav ainult ühest küljest. Jaguneb:
• Kõrgreljeef – peaaegu ümarplastiline töötlus
• Madalreljeef – üsna tasapinnaline töötlus
• Süvendreljeef – esineb peamiselt Egiptuse kunstis
Skulptuur jaguneb ka otstarbe järgi:
1. vabaplastika – asukohast sõltumatu
2. ehitusplastika – seotud ehitisega või pargikujundusega(pargiskulptuurid)
3. monumentaalplastika – kindla asukohaga, kuuluvad arhitektuursesse
ansamblisse(monumendina)
MAALIKUNST on kordumatu värviline kujund tasapinnal:
1. seinamaal – nt. Fresko , kus maalitakse niiskele lubikrohvitud pinnale
2. tahvelmaal – maalitakse vabalt ümberpaigutavale alusele, oli tuntud antiikajal, Lääne- Euroopas levib alates 12 sajandist
3. raamatu- ehk miniatuurmaal
4. mosaiikmaal, kuigi pole loodud pintsli ja värvide abil: niiske mördi sisse surutakse värvilisi kivikesi või klaasikilde
5. klaasimaal e. vitraažikunst – värvilised klaasitükid ühendatakse omavahel tinaribadega
GRAAFIKA on tasapinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil:
1. Kõrgtrükk – värvi kannavad paberile trükiplaadi kõrgemad osad; materjal puit, linoleum
2. Sügavtrükk – värvi kannavad paberile trükiplaadile sisse kraabitud jooned, siledalt pinnalt pühitakse värv maha; materjal metall nt. Vasegravüür
3. Lametrükk – trükiplaadi pind on tasane , värv kinnitatakse sellele erinevate keemiliste võtete abil
TARBEKUNST hõlmab tarbeesemeid, millel on kunstiline tähendus. Sageli liigitatakse materjalide järgi:
1. keraamika – savist esemed
2. klaasikunst
3. metallehistöö
4. nahkehistöö
5. tekstiil
6. puitehistöö
DISAIN on tööstustoodangu kavandamine(disainimine), tekkis 19. saj. lõpul - 20. saj.alguses. FOTO, tekkis 19. saj. keskel.
20. SAJ KUNSTILIIGID:
• MEEDIAKUNSTID: Film, video, arvutikunst ehk net-art, tekkis 1960- datel ja hoogustus 80-90-datel seoses arvutitehnoloogia täiustumisega.
• TEGEVUSKUNSTID: performance, happening , land-art, body -art
• INTERDISTSIPLINAARSED KUNSTID ehk valdkondade vahelised kunstid. Kaasaegse kunsti nähtus, kus kunstiliigid on omavahel segunenud ja mingeid selgeid piire ei saa tõmmata; nt. skulpturaalne objekt, muusika, arhitektuur, video, liikumine, valgustus, elav kõne jm. Vaataja loob teose omaenda osaluse kaudu
Mis on kunstistiilid, kunstivoolud , kunstižanrid?
Kunstistiilid- kujutamisviis , mis lähtub kindlapiirilisest terviknägemusest ning kasutab ühelaadseid vormielemente. Nt: ühte ajastut ja kõiki kunstiliike hõlmavaid -> ajaloolised kunstistiilid Nt. Barokk
KUNSTISTIILI mõistet kasutatakse kunstiteoste rühmitamiseks. Sõna „stiil” tuleb
vanarooma kirjutuspulgast stilus. Et juba siis oli igal inimesel oma käekiri, hakati stiiliks
nimetama käekirja. Renessansiajal märgati, et igal kunstnikul on oma stiil. 18. saj. leiti, et
ühel ajastul loodud kunstiteoste sarnaseid jooni võib nimetada ajastu stiiliks, ajastu
„käekirjaks”.
Seega saab öelda, et kunstistiil on kujutamisviis, mis lähtub kindlast terviknägemusest ja selle
saavutamiseks kasutab sarnaseid elemente.
Ajalooliseks stiiliks nimetatakse üht ajastut ja kõiki kunstiliike hõlmavat stiili (nt. romaani,
gootika , renessanss, barokk, klassitsism)
Kunstivoolud- nimetus ühistest põhimõtetest lähtuvate ja enamasti ka üheaegselt tegutsevate kunstnike loomingule.
KUNSTIVOOL -Tekib 19. saj. keskel. Võib esineda ühes või mitmes
kunstiliigis (nt. realism , impressionism, sümbolism, kogu 20. saj. kunst)
Kunstižanrid- on loomingu sisust tingitud ja ajalooliselt välja kujunenud esitamis- ja kujutamisvorm. Portree(Van Gogh), maastikumaal (Monet->imperssionistid), natüürmort,religioosne maal, ajaloomaal(sündmuste jäädvustamine), olustikumaal , aktimaal , allegooriline maal ( õigluse mõistmine-> inimfiguuri ja abstraktse mõiste välja toomine)
KUNSTIžANRID on loomingu sisust tingitud ja ajalooliselt välja kujunenud esitamis- ja
kujutamisvorm.
Maalikunsti žanrid on:
• portree
• natüürmort ehk vaikelu
• ajaloomaal
• maastikumaal
• olustikumaal
• allegooriline maal
• religioosne maal
• aktimaal
2. KUNSTI TEKKIMINE JA ÜRGAJA KUNST
Kunsti tekkise teooriad :
On arvatud, et kunst tekkis kunagi maailmast parema arusaamise vajaduse tõttu. Kunstikujundite loomine aitas inimesel ümbritsevat paremini analüüsida. Samuti aitasid kujundid väljendada usulisi arusaamu. Kunst ongi sageli seotud ajaloosündmuste, religioossete muutuste ja inimmõtte arenguga.Kõige olulisem oli see, et seotud usuga
Miks hakkas inimene joonistama ? Kiviaja inimesed andsid kunstipärase välimuse oma igapäevastele tarbeesemetele - savinõudele ja kivist tööriistadele, kuigi selleks mingit praktilist vajadust polnud. Miks nad seda tegid? Selles küsimuses valitsevad tänaseni vaid oletused. Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid.
Religiooni tähtsus kunsti loomisel-> Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat- seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust . Arvati, et kui näiteks noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil päris loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks.
1) Koopamaalid - Koopamaalid valminud umbes 20 000- 10 000 aastat tagasi. Siis kattis suurt osa Euroopast paks jääkiht. Inimestele jäi vaid mandri lõunaosa. Vastavalt jää taandumisele liikus asustuspiir aeglaselt põhja poole.
Lascaux koobas- Lõuna Prantsusmaal( inimesed, hirved , sead)
Altamira koobas – Hispaanias,20 000 a. vana ( kujutatud peamiselt härjad)
Kujutati enamasti – härjad, sead, hirved. Kitsed, . Koopamaalid võimaldavad ettekujutust saada isegi hiljem hoopis välja surnud loomadest, nagu mammut, koopakaru jt
Kuidas kujutati?- liikumises, äratuntavalt,/tõetruult joonistatud. Kerge ja paindliku joonega anti edasi loomade poose ja liigutusi. (Ürgaja kunstnikud tundsid loomi ülimalt hästi- sõltus ju nendest tollal inimese olemasolu Nii suurepäraste tööde loomiseks tuli ka tollal õppida. Kiviaja “kunstikoolide” õpilastöödeks olid sissekraabitud loomakujutistega kivikesed. Need sadade kaupa koobastest leitud harjutuskivid näitavad, et isegi ühe poosi kujutamise selgekssaamiseks tuli seda palju kordi uuesti ja uuesti korrata .)
Värvidest kasutati- must, pruun, punane, kollane, ooker , valge->looduslähedased. Värvide kirkuse tagasid looduslikud värvimullad, mida segati vee loomarasva või taimemahlaga.
2) Pisiplastika - Willendorfi Venus 30 000- 50 000 a. vana. Austrias leitud. Viljakuse sümbol kuna nägu ei ole näha ja viidatud suguorganitele
3) Megaliitsed ehitised- . Ehitamisel kasutud tohutute kivide tõttu nimetatakse selliseid ehitisi megaliitseteks ( mega +lithos tähendab kreeka keeles suur+kivi).
1.Menhir - Bretagne `i poolsaare välju Prantsusmaal. Nende mitme meetri kõrguste looduslike kivisammaste nimi tähendab poolsaare hilisemate asukate keltide keeles pikka kivi.
2. Dolmen - (kolmest kivist )algelised hauakambrid . Dolmenite püstiasetatud kiviplaatidest seintele toetus raske kiviplaadist katus.
3.Kromlehh- koosneb menhritest ja dolmenitest nt. Stonehenge Inglismaal.
Arvatakse, et seal austati päikest ning toodi ohvreid kiviplaadil, mille ümber on 4 võimsatest kiviplokkidest moodustatud ringi. Eriti kõrged on seestpoolt lugedes teine ning välimine ring. Teise ringi 7 meetri kõrgused kivisambad on ülal paarikaupa ühendatud 7 tonni raskuste põikplokkidega. 30 sambaga välisring on samuti ülal kaetud sama arvu põikkividega.

3500 ekr alustati ehitamist
ringikujuline kraav ümber
kivid on toodud Wales’ist kohale 300 km eemal.
Üks plokk kaalub 26 tonni

Otstarve/ eesmärk- 1)observatoorium(astroloogilised vaatlused) 2)ohvripaik, pühakoda 3) 12 ne taevakeha jumalale püstitatud
Animism - on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse.
Maagia- on loodususundiline või kõrgusundiline riituslik käitumine, millega püütakse oma eesmärkide saavutamiseks enda tahtele allutada mingeid üleloomulikke jõude.
Ornament - n geomeetrilistest kujunditest ja nende osadest, vahel ka märkidest ja sümbolitest moodustatud kaunistus rõivastel, ehitistel, tarbeesemetel ja mujal. Ornamenti on leitud juba kiviajast pärinevatelt arheoloogilistelt leidudelt.

VANA- MESOPOTAAMIA KUNST
Vanimad kõrgkultuurid ja nende keskused – Mesopotaamia, mille keskus Babülon ja Egiptus , mille keskuseks Kairo, Teeba
Usundi mõju kunstile: seal oli polüteistlik usund
Tõlkes tähendab see nimetus Kahejõemaad , sest andsid ju sealsetele kuivadele lagendikele elu kaks jõge – Tigris ja Eufrat . Mesopotaamia tekkisid esimesed riigid; neis tegid suurema osa tööst ära orjad . Seal elas mitmeid eri rahvaid, kellest sumeridpärandasid järelmaailmale kiilkirja , mida võib pidada üheks meieaegse tsivilisatsiooni nurgakiviks.
Imetlusväärseid tulemusi saavutasid mesopotaamlased ehituse alal. Sealsed suured linnad olid tihtipeale korrapärase tänavatevõrguga ning isegi kanalisatsiooniga.
Vanimad Mesopotaamias leitud kunstiteosed olid tehtud juba VI aastatuhandel enne meie ajaarvamist. Ülimale õitsengule tõusis kunst aga 6. sajandil e. m. a. Babülonis. Sealsele kõrgkultuurile tegi lõpu samal sajandil toimunud pärslaste kallaletung .
Miks inimesed jäid paikseks ja tekkisid linnad ? – kuna hakati tegelema põllumajandusega
Mesopotaamia kunsti saavutused ( ehitusmaterjalid ja ehitustehnilised võtted)- kasutati telliseid, mis tehti savist ( päikese käes kuivatatud)
Ehitustehnilised võtted- võlvid ja kaared. Mõnes mõttes ennetasid mesopotaamlased teiste maade ehitajaid. Nad õppisid tegema kaari, samuti võlve – kumeraid tellistest laotud lagesid suurte ruumide katmiseks, mille juures ei kasutatud ei laetalasid ega ka lagesid toetavaid sambaid. Mesopotaamlased lihtsalt olid sunnitud leiutama võlvid , sest neil polnud ei puitu ega ka looduslikku kivi lage toetavateks sammasteks. Et aga enamasti kasutati päikese käes kuivatatud, mitte põletatud tellist, murenes see hiljem ilmastiku mõjul ning praeguseks ongi kunagistest paleedest ja templitest säilinud vaid suured savikuhilad. Siiski on teadlased suutnud välja selgitada nende ehitiste endised kuju.
Esimesi tehnilisi leiutisi sumerite poolt- rattad
Mida ehitati?- tempel ( tsikuraat ), lossid, linnakindlused
1)Tempel
tsikuraat- astmeline torntempel , alumistel korrustel olid töökojad, raamatukirjutamisruumid,vaheruum järgmisele korrusele pääsemiseks. Paabeli torn – Pabüloni linnas asuv tsikuraat. Nelinurkse põhiplaaniga. Iga korruse peale olid planeeritud aiad. Kindlusi meenutasid ka tolleaegsed pühakojad - templid. Kaitseks suurvee vastu ehitati need kõrgetele alustele . Templite juurde kuulusid tsikuraadid – nurklikud astmeliselt tõusvad ja ülespoole ahenevad tornid. Mesopotaamia suurimas linnas Babülonis asunud Marduki templi seitsme astanguga torn vapustas kaasaegseid oma tohutute mõõtmetega. Mälestuse tornist säilitas hilisem ristiusu legend Paabeli tornist. Kaasajani on osaliselt säilinud tsikuraat Uri linnas.
2)Linnakindlus- Babüloni ringmüür- pühendatud jumalanna Ištarile. Sinised glasuurtellised – kujutati kuldseid mütoloogilisi loomi( härjad üksloomad, draakonid, lõvid). Linnakindlustused hämmastavad oma suurejoonelisusega, näiteks Uruki linna ümbritsev 5 m laiune topeltmüür oli 9 km pikk ning seda liigendas 800 torni.
3) Loss- Mesopotaamias sai tavaks , et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. See võis koosneda kuni paarisajast siseõuede ümber koondatud ruumist. Väljastpoolt vaadates oli palee massiivne akendeta telliskiviloss, mida piirasid sakilised müürid.
Skulptuur ja reljeefikunst- Mesopotaamias oli oluline reljeef mitte skulptuur Paleede seinu kaunistasid saviplaadid eenduvate kujutistega inimestest , loomadest , taimedest või muust. Mõnel paleel oli neid nn.reljeefe koguni nii palju , et ridamisi asetatuna oleksid need jätkunud sadade meetrite viisi. Reljeefidel kujutati võidetud lahinguid või õukonnaelu . Valitseja , keda peeti jumalate sugulaseks , pidi olema palju suurem ja võimsam kui ta alamad . Neis sageli külgvaates valitsejakujudes on suursugusust ning jõudu. Väga osavalt on edasi antud üksikasjad , samal ajal aga tunduvad inimesed tervikuna siiski veidi kohmakad ja liikumatud. Hoopis teistsugused , hoogsad ja loomulikud on jahistseenide loomad. Nende võrratut täiuslikkust pole seda laadi reljeefides enam ületada suudetud. Kaastunnet äratavad ilmekusega on loodud lõvijahi – reljeefide surmapiinades vaevlevad loomad.Loodi ka ümarplastilisi skulptuuriteoseid – savist voolitud või kivist raiutud kujusid (kivi selleks toodi Mesopotaamiasse sisse teistest maadest ).
Eelistati luua võimsaid valitsejakujusid. Kuigi nägudes taotleti sarnasust , on juuksed , habe ja rõivad antud erilise stiilipüüdega: lihtsustatud , isegi nagu puise vormiga , kuid samas dekoratiivselt kujundatud pinnaga. Juuksed ja habe moodustuvad ühesuurustest , nagu tardunud lokkidest , rõivaste pinda on süvendatud peened voldid või kaunistavad seda mitmesugused ornamendid. Ümarplastilised olid ka väravate juures seisvad ähvardavad loomakujud või siis templites asuvad nn. palvetajad – inimene leidis endale kujus “ asendaja “ , kes tema eest pidevalt sõnatus palves jumalate poole pöördus.
Mõisted :
SUMERID - mesopotaamia esimesi rahvaid Kiilkiri, kõrgtasemeline niisutuspõllundus, keraamika, metallurgia
KIILKIRI- sumerid lõid selle kirja
TEMPEL- sakraalehitis ehk pühakoda
TSIKURAAT- astmeline torntempel, alumistel korrustel olid töökojad, raamatukirjutamisruumid,vaheruum järgmisele korrusele pääsemiseks.
PITSATSILINDRID- trükikunst pehme saviplaadi peal. Kõvast kivist sisseuuristatud reljeefidega silindrikest kandis iga vaba sumer kaelas, selle savitahvlile rullitud jäljend asendas allkirja.
PILDID
Ištari värav Pabülonis – vooderdatud siniste tellisteg, kujutati härga, draakonit, ükssarve, lohe
Semiramise rippaed- Üks antiikaja maailmaimest. Tänapäeval hävinud. Pärsia printsessile ehitatud.
Paabeli torn e Babüloni jumala Marduki tsikuraat- Babüloni linnas asuv tsikuraat. Nelinurkse põhiplaaniga. Iga korruse peale olid planeeritud aiad
Kuningas Assurbanipali lõvijahil –
4. VANA – EGIPTUSE KUNST
Kunstitraditsioonid ja inimese maailmapilt( polüteism, kuuletumine vaaraole, pühad loomad ja linnud , usk hauatagusesse ellu) – Uskusid surmajärgsesse ellu- pandi asju kaasa, vaarao palsameeriti, Hinge asukohaks arvati olevat peale surma tema portreedes ning skultuurides. Maalid asusid just seetõttu hauakambrite seintel. Usk oli Egiptuses tähtsamal kohal kui mesopotaamias. Vaarao oli nagu jumal. Pühaks linnuks oli fööniks.
Egiptuse arhitektuuri omapära mõistmiseks tuleb aru saada, et suures osas loodi see uskumuste mõjul. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada surnukehasid , need balsameeriti ja maeti kindlatesse haudehitistesse . Et surnu saaks ka hauataguses elus nautida kõiki mugavusi, pandi talle hauda kaasa igasuguseid kaunilt kujundatud tarbeesemeid ja luksusesemeid, samuti teenrite kujukesed . Juhuks, kui inimese surnukeha peaks kuidagi hävima , tehti temast veel kujusid, et hing saaks tagasi tulles nendesse asuda .
Vana Egiptuse ajaloo periodiseering
1. Vana Riik - 2850-2052 e.m.a. - just siis valitsesid vaaraod (kuningad) Džoser, Cheops, Chephren , Mykerinos ning püstitati kõigile tuntud püramiidid.
2. Keskmine Riik - 2052- 1570 e.m.a.
3. Uus Riik - 1570-715 e.m.a. - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Hatšepsut, Echnaton( Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik.
Arhitektuur( haudeehitised, templid)
Haudeehitised: 1) Mastaba -koosneb maa- alusest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asuvast kastitaolisest kiviehitisest. 2) Astmeikpüramiid- koosneb kivimassist. Vanim asub Sakkaras ja ehitati umbes neli ja pool tuhat aastat tagasi vaarao Džoserile. Selle looja, vaarao ülempreester ja peaminister Imhotep on esimene nimeliselt teadaolev arhitekt kunstiajaloos.3) Püramiid- astmed täideti ja sealt edasi kujunes tavaline püramiid. Tegelikult oli kogu püramiid seest umbne, seal asus vaid hauakamber ja selle juurde viivad käigud, mis pärast matuseid kinni müüriti. Siiski oskasid hauarüüstajad leida tee püramiidi sisemusse peidetud aarete juurde, nii et hiljem loobuti püramiidide ehitamisest.
Hakati hoopis kasutama haudu või kaljukoopaid, mille sissekäigud hoolikalt kõrbeliiva alla peideti.
Gizas asuvad :
Cheopsi püramiid: kõige vanem, kõige kõrgem. Kaetud lihvitud lubjakividega 106-107 m. Hauakamber asus kõige all
Chepreni püramiid: 136m, asub Sfinksi taga
Mykerinose püramiid: 70 m, koosneb 3 püramiidist
Templid-nelinurkne ristkülikukujuline, müüriga ümbritsetud ja pealt lahtine ehitis. Seal on siseõu mida ümbritsevad sambad, sambad meenutavad oma kujult Egitpuses kasvavaid taimi nt palm , papüürus, lootose kujutised. Tiheda metsana tõusevad need kõrgusesse suurtesLuksori ja Karnaki templites, mis rajati umbes 16.-14. sajandil e.m.a. Meie ajal on taas väga kuulsaks saanud kaljusse raiutud Abu- Simbeli tempel. Templeid kasutati jumalate kummardamiseks.
Sambad kaetud kaunistustega – hieroglüüfid, pildid
Obelisk- on sammas, mis ehitati päikesetempli juurde.
Püloon.- templi värav ( 2 plokki sissepääsu juures) reljeefid värviti.
Kaanonid kujutavas kunstis, egiptuse poos
Sageli kujutati valitsejaid nn sfinksidena - lõvi keha ja inimese peaga fantastiliste elukatena. Enamasti valvasid sfinksid hauakambreid ja templeid.Vaarosid kujutati ühesugustes asendites, käed küljel, üks jalg veidi ees või siis istuvana, seisev poos, jäik kehahoiak .
Kaanonid- vaaraod: peopesad rusikas , käed all küljel, pilk suunatud otse kaugele.
Alamad: kehahoiakud vabamalt, neid kujutati väiksemalt kui vaaraod.
Egiptuse poos- kehaosasid kujutati külg-ja otsevaates olenevalt selle vaate arusaadavusest.Keha on otsevaates, pea on külje peal, jalad küljel. Loomade, lindude, looduse kujutamisel reeglid- mängiti külgvaate, otsevaate, pealtvaatega.
Mis pühjusel reeglitest nii rangelt kinni hoiti ?
Need reeglid ei muutunud, kuna olid kõrgemate võimude poolt määratud.
hieroglüüfid – vanade egiptlaste piltkiri . Enamasti näeme sündmusi vaarao ja ülikute elust, kuid leidub ka tööstseene. Arvatakse et siin ei kujutatud mitte tegelikust, vaid seda, mida loodeti juhtuvat. Egiptlased nimelt uskusid, et kui midagi kujutada, siis läheb see ka täide. Vanad egiptlased ei tundnud perspektiivi; maalil asetati tagumised esemed lihtsalt üles esimeste kohale, kuid vaatamata sellisele kohatisele algelisusele jäävad maalid ja reljeefid ikkagi väga kauniks ja peeneks. Eriti võluvad on neil imesaledad naised oma õhkõrnast linasest plisseerüüdes ja rohkete ehetega.
Ehnatoni aegne kunst.
Echnaton- ainujumala kultuse kuulutas välja.
Amon Ra – päikesejumal.
Erilise õitsengu tõi kaasa vaarao Echnatoni valitsusaeg 14. sajandil e.m.a.
Hakati kujutama vaaraosid inimlkuna

Echnaton tahtism et teda kujutataks nii nagu ta on
Echnatoni ajal kujuneb vaaraode kujutamisel peamiseks pere teemad, meeleolud inimlikumad
Kuigi mõned reeglid säilisid nt vaaraod kujutati suuremaks kui tema naist
Tema ajal hakati vaaraot ja jumalaid inimlikumalt.

Mõisted
DÜNASTIA- on rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe.
POLÜTEISM-palju jumalaid tunnistav usund
HIEROGLÜÜFID- (eriti vanaegiptuse) kiri, kus lihtsustatud joonistustega tähistatakse sõnu, silpe või kaashäälikuid.
SARKOFAAG- inimese keha kujuga kirst , kuhu vaarao paigutati.
MUUMIA - palsameeritud inimene
SFINKS - lõbvi kehaga vaarao näoga kuju, kes valvab templit.
KÕRGRELJEEF– peaaegu ümarplastiline töötlus
MADALRELJEEF– üsna tasapinnaline töötlus
Pildid
Giza püramiidide väli: Cheops, Chepren, Mykerinos
Sfinks Giza püramiidide väljal
Ramses II kaljutempel Abu Simbelis
Linnujaht. Seinamaal fragment Nebumuni hauast Teebas
Nofretete portreebüst
Echnatoni portree
Tutanhamoni kuldne surimask
5. VANAKREEKA KUNST
religiooni mõju kunstile:Kunst oli religiooni teeninduses. Templeid ehitati jumalatele. Tempel oli kõige olulism ehitise tüüp Kreekas. usund oli polüteistlik nagu Egiptuses ja Mesopotaamias seetõttu ehitati templeid
Ideaalid: sõjakangelane ja sportlane
Klassikalised ilu- ja harmooniareeglid – kindel arv sambaid, polnud suvaline suurus tenmplil. Kõrgus ja laius kindel. Inimese puhul ilu ja harmoonia – põhiliselt kujutati jumalaid ja jumalatel oli inimese nägu, Sportlikud ja ilusad inimesed keda kujutati. Jumalaid nim inimeste vanemateks vendadeks. Inimlikkus ja lähedus on oluline vastupidiselt Egiptusele. Võeti aluseks peamõõt ja pandi kehasse-töötati välja kindlad proportsioonid, mille järgi inimesi kujutati.
Mehe ideaal- sportlik, atleetlik, olümpiamängud.
Naise ideaal- naiselik kehastus, ilu Aphrodite , milose Venus. Iluideaal naisel- kontrapost , ei ole nurgeline ja kandiline, pehmus. Väline ilu. Rõhku pandi riietusele ja soengutele.
Vanakreeka kunsti periodiseering, nende iseloomustus:

Arhailine- Kore , Kouros : paljas mees, riietatud naine
Klassikaline- kettaheitja , odakandja : kujude loomulikkus, liikumise edasiandmine
hellenistlik periood-emotsioonide ja tunnete kujutamine, skulptuur muutus uhkemaks

Arhitektuur(ehitusmaterjalid, ehitusmälestised, 3 orderit , samba 3 põhiosa)
Tähtsaim arhitektuuri ülesanne oli template ehitamine
Orderid : dooria- lihtne ja range, madalad ja paksud sambad
Joonia - sammas peenem ja elegantsem
Korintose- kapiteeli alaosa on vaasikujuline ja sellel on taimekujud
Samba kolm põhiosa- kapiteel , tüves. baas
Ehitusmälestised- tempel, teater
Tempel- Kõige tavalisem tempel seisis astmeliselt tõusval alusel. Ta koosnes akendeta ruumist, kus asus jumalakuju, ning hoone ümber ühes või kahes reas seisvaist sammastest. Sambad toetasid talastikku ja viilkatust. Suurimat tähelepanu pöörasid kreeklased templi kaunile ja harmoonilisele välisilmele.Templi ehitamise kehtisid kindlad reeglid. Mõõdud, üksikosade suhted ja sammaste arv olid täpselt kindlaks määratud.
Skulptuur( arhailine, klassikaline, hellenistlik- võrdle neid omavahel)
Arhailine ajastu- need on veel küllalt algelised; nende jäiga sirge asendi, külgedele surutud käed ja otsevaate määras ära püstine kiviplokk, millest kuju välja raiuti. Tasakaalu säilitamiseks asetati kujul üks jalg veidi teise ette. Palju on leitud selliseid alasti noormeeste kujusid (kouros), samuti ka rikkalikult volditud rüüdes noori neide (kore), kellel ei puudu oma siiras võlu. Tihti virvendab nende näol eriline salapärane, “arhailine” naeratus.
Klassikalisel ajastul oli kujurite ülesandeks luua jumalakujusid ja kaunistada templeid reljeefidega; selle lisandusid veel ilmalikud kujud näiteks kõnemeestest või olümpiavõitjatest.HAKATI KUJUTAMA LIIKUMIST, keerukamad liigutused
Kreeklaste usundis sarnanesid Olümpose mäel elavad jumalad nii oma välimuselt kui ka eluviisidelt tavaliste inimestega. Inimestena neid ka kujutati, kuid ikka terve, tugeva, hästiarenenud keha ja meeldiva näoga. Väga tihti näeme nn. akte - alasti kujusid. See võte võimaldas paremini kujutada ilusaid, harmoonilisi kehasid. Isegi rõivastatud kehade puhul püüti kaunilt kujundatud voldistiku abil esile tõsta kehavorme.
Hellenistlik skulptuur muutus toretsevamaks, mõnedes töödes esines ülepakutud tundeid, teistes jällegi liialdatud looduslähedust. Usinalt hakati kopeerima vanemaid skulptuure; tänu nendele koopiatele teamegi paljusid kujusid, mis ise on hävinud või alles üles leidmata .
Sel ajal loodud töödest on tuntuimad Pergamonis püstitatud suure ohvrialtari reljeefid oma võitlusstseenidega, 19. sajandi algul Melose saarelt leitud ilujumalanna kuju, mida leiupaiga järgi Milo Venuseks kutsutakse, samuti nn. Laokooni grupp. Selles tegelikult küll veidi vägivaldsena ja ülepakutuna tunduvas töös näeme Trooja preestrit Laokooni ja tema poegi, kelle merest tulnud maod olevat ära kägistanud.
Vaasimaal( musta ja punasefigguriline, selera, võrdle)
Mustafiguuriline vaasimaal- kujutised on mustad ja siluetitaolised, suuremad. Geomeetriline ornamentika kadus .Mustad figuurid maaliti savipinna punakale toonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile. Inimkeha anatoomiat kujutati realistlikumat
Punasefiguuriline- kujutise tausta hakati katma musta krundiga. Figuurid jäid aga savikarva. Kujutati keerukamaid liigutusi kuna punakale pinnale oli võimalik peene pintsliga maalida üksikasju. Ilmusid kehade pöörded ja nii muutus kogu kujutis ruumilisemaks ja looduslähedasemaks.
Seitse antiikset maailmaimet.

Cheopsi püramiid Egiptuses,
Semiramise rippaiad Babülonis,
Artemise tempel Ephesoses,
Zeusi kuju Olümpias,
Halikarnassose mausoleum,
Rhodose koloss ja
Pharose tuletorn (Aleksandria sadamas).

seitsme maailmaime hulka kuulunudhauamonument kuningas Mausolosele. See oli kõrgel nelinurksel alusel seisev hauakamber, mida ümbritses sammastik ja mille kohal kõrguvat rasket kivist püramiidi kroonis skulptuur Mausolose enda juhitud nelikrakendist (kaherattaline võidusõiduvanker, mille ette on rakendatud neli hobust). Selle ehitise järgi on ka hilisematel aegadel hakatud hauakambreid nimetama mausoleumideks.
Antiikkunsti mõju hilisemale euroopale .- renesanss, klassitsism
Miks on mõjutanud ? – ehitise harmoonia pärast, klassikalised ilusad inimesed.
Mõisted
ANTIIKKUNST - Vana Kreeka ja Vana Rooma kunst
AMFITEATER -teatriks, staadioniks või mõneks muuks otstarbeks ehitatud, algselt pealt katmata ruum kaares paigutatud, trepistikuna tõusvate istmeridadega
BAAS-ehituskunstis samba, piilari või pilastri laiendatud alumine osa.
TÜVES-samba keskosa
VOLUUT -spiraalselt kokkurullitud kaunistus, kuulub alati joonia stiilis sambakapiteeli juurde, kasutati ka hilisemates ehitusstiilides (näteks barokis)
MEANDER-kreeka ornament, nimetus tuleneb Väike- Aasia käänulise jõe Maiandrose nimest.
KONTRAPOST-loomulikkuse saavutamise võte, kus üks on nõjajalg ja teine tavaline
KORE- riietatud naise figuur
KOUROS- alasti mehe figuur
Pildid
Ateena Akropol
3 orderit
Kore, kourus
Polykleitose “ odakandja”
Myroni “kettaheitja”
“Milose Venus”
“Samothrake Nike ”
Laokooni grupp
7 antiikset maailmaimet
musta ja punasefiguuriline vaasimaal
6. VANAROOMA KUNST
Etrruski kultuuri levikuala .-,hilisema Rooma keskosas ITAALIAS
Surnutekultus ( hauakambrite kujundamine, inimfiguuridega sarkofaagid )- tuhastatud surnud maeti hauakambritesse. Tähtsamate inimeste tuhk pandi sarkofaagi. Tavaliste inimeste oma pandi urni. Tuntuim terrakotast sarkofaag Cerveterist. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis ning muid ILMALIKKE PIDUSTUSI. SURM EI OLNUD MIDAGI HIRMUÄRATAVAT. Terrakotast, s.t. põletatud savist kirstud kujundati tolleaegsete lamendite eeskujul. Neil külitavad patjadele toetudes skulptuursed abielupaarid kas sõbralikus vestluses või eine juures- antiikaja pidudel söödi sellises ebamugavas asendis.
KÕIGE OLULISEMAD OLID HAUAKAMBRID NING SARKOFAAGID.
ETRUSKID-> TUHASTASID SURNUID
EGIPTLASED-> PALSAMEERISID
Etruskite kunsti mõju Vana-Rooma kunstile- 1)Ehitustehnilised võtted- kaar ja võlv 2) templiehitus- temple kõrgel alusel
Vana-Rooma kunsti ideaalid, eeskujud ,eesmärgid(arhitektuuri ja skulptuuri põhjal)
ARHITEKTUUR- uhke, suurejooneline: sellega näidati Rooma võimu ja suursugusust. Ilmalikud ehitised tulevad- basiilika … Veejuhtmed,teede ehitus, ühiskondlikud honed-> eesmärk rahva kooshoidmine(riik ühtsena hoida, vallutatud alad koos hoida)
SKULPTUUR- kujutati isikupära ja individuaalsust. Kujutati keisreid, väejuhte, tavakodanikke. Jumalaid kujutati vähe.Perekonnaskulptuurid olid ka olulised. Kuidas kujutati?- konkreetsed inimesed, füüsiline eripära kui ka iseloomu välja näitamine skulptuuri kaudu. Kujutati keisrite võimu.
Arhitektuur( ehitusmaterjalid, ehitustehnilised uuendused, ühiskondlikud hooned, ehitusmälestised)
Ehitusmaterjalid: tellised, rooma betooni, uhkemaid ehitisi kaeti marmoriga, kuid täiesti ei ehitatud.
Ehitustehnilised uuendused:POOLSAMMAS; PILASTER ; KAARED; KUPLID : LUBIMÖRT( tänu sellele saab ehitada suuremaid kaari ja võlve ja hooneid )
Ehitusmälestised
Ühiskondlike hoonete ehitamine tuli esile:
FOORUMID - väljakud linnas, üks keiser lasi endale püstitada ühe foorumi
TERMID - avalikud saunad . Sisaldasid peale pesemis- ja riietusruumide veel ujumisbasseine, sprodiväljakuid, raamatukogusid
BASIILIKA- kohtuhoone ja ärihoone, turuhoone
AMFITEATER e VABAÕHUTEATER- Colosseum- avalik lõbustusasutus. Kreeka teatris toimusid draamad aga Rooma Colosseumis oli d gladiaatorite võitlused, sõjalised etendused. Rooma oli sõjaline riik, seetõttu etendused samasuguse temaatikaga.
MAUSOLEUM- tähtsale isikule ehitatud hauakamber. Nimi kuningas Mausoloselt.
TRIUMFIKAAR - tähistab keisri või väepealiku võitu, kaunistatud reljeefidega.
TSIRKUS - hobuste võidusõiduajamised.
TEMPEL- oli sarnane Kreeka ja Etruskite templitega. Ainuke errand: Panteon - kõigi jumalate tempel.
ELUMAJAD e VILLAD- ülikute luksuslikud elamised. Villa keskseks ruumiks oli aatrium , kus oli bassein vihmavee kogumiseks.
Skulptuur: monumentaalskulptuur , ajalooline reljeef, portree. Iseloomusta neid: mis on uut võrreldes Kreeka skulptuuriga?
SKULPTUUR- kujutatakse selllel ajal elanud konkreetseid inimesi, kujutati tõepäraselt ,ilustamata.
Portreebüstid.
Monumentaalskulptuur- konkreetse linnaruumiga seotud. Trajanuse sammas.triumfikaared- kaetud skulptuuride ja reljeefidega.
Ajalooline reljeef- tekib Rooma kunstis, kujutatakse konkreetseid sõjasündmusi. Nt. Trajanuse sammas.
Portree-. Konkreetne tol ajal elanud ininmene, keiser, väejuht, tavaline inimene. Eesmärk oli jäädvustada kaasaega tulevastele põlvedele.
UUS VÕRRELDES KREEKA SKULPTUURIGA- ajalooline reljeef, konkreetse isiku või sündmuste kujutamine. Eesmärk oli tulevastele põlvedele jätmine ajaloolised teadmised.
Maalikunst ( Pompeji ), illusionism, perspektiiv
Roomlased oskasid kujutada ruumilisust kasutades PERSPEKTIIVI ja VALGUST- VARJU.
ILLUSIOON e SILMAPETE - maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud.
FRESKO – seinamaali liik, maalitud märjale krohvile.
MOSAIIK - väikestest kivi- või klaasikildudest koostatud pildid. SEINAL ja PÕRANDAL
Mõisted
PILASTER- seinast eenduv lame neljatahuline sammas; kasutatakse seina tugevdamiseks, kuid ka seinapinna mitmekesistamiseks.
FOORUM-uruplats, kohtu- ja koosolekuväljak Vana-Rooma linnades.
TRIUMFIKAAR-algselt võidukaile Rooma väejuhtidele püstitatud auvärav; ehitati ka klassitsismi ajal.
TERMID-avalik saun Vana-Roomas.
ADVEDUKT-kivikaartele toetuvad veejuhtmed
BASIILIKA- kohtu ja ärihoone
AATRIUM- aes asuva valgusavaga pearuum vanarooma elamus .
MAUSOLEUM-suur haudehitis; nimetus tuleneb kuningas Mausolose haudehitisest, mis püstitati 4. saj. e.m.a. Väike-Aasias.
MONUMENT-mälestussammas, ausammas.Linnaruumi ehitatud mingisuguse isiku auks.
FRESKO-värskelt märjale krohvile tehtud seinamaaling
MOSAIIK-erivärvilistest kivikestest, klaasitükkidest või muust materjalist kokkusobitatud pilt või ornament, näiteks põrandate ja seinte katmiseks.
Pildid
Kapitooliumi emahunt
Terrakotast sarkofaag
Colosseum
Pont du Gard advedukt
Panteon
Triumfikaar
Trajanuse sammas
Marcus Aureliuse ratsakuju
Augustuse marmorkuju
Vana patriitsi portree
Mosaiigid ja seinamaalid Pompejist( Makedoonia Aleksander Issose lahingus)
14

.DOC Laadi alla originaalfail 14 lk · .doc · 87 allalaadimist

Kunstiajalugu 11 klassi materjal-eksamiks #1

Kunstiajalugu 11 klassi materjal-eksamiks #2

Kunstiajalugu 11 klassi materjal-eksamiks #3

Kunstiajalugu 11 klassi materjal-eksamiks #4

Kunstiajalugu 11 klassi materjal-eksamiks #5

Kunstiajalugu 11 klassi materjal-eksamiks #6

Kunstiajalugu 11 klassi materjal-eksamiks #7

Kunstiajalugu 11 klassi materjal-eksamiks #8

Kunstiajalugu 11 klassi materjal-eksamiks #9

Kunstiajalugu 11 klassi materjal-eksamiks #10

Kunstiajalugu 11 klassi materjal-eksamiks #11

Kunstiajalugu 11 klassi materjal-eksamiks #12

Kunstiajalugu 11 klassi materjal-eksamiks #13

Kunstiajalugu 11 klassi materjal-eksamiks #14

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-09-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti

87 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

katuha Õppematerjali autor

MõISTED; KÜSIMUSED JA VASTUSED; OLULISEMAD FAKTID; MÄRKSÕNAD
KORDAMISMATERJAL EKSAMIKS, ARHITEKTUUR; SKULPTUUR; MAALID

Hämmastav nendel maalidel-tõetruudus ja värvitoonid (must, punane, valge ja kollane) 10.*menhire-püsti aetud teravatipulised kivimürakad, *dolmen-algeline hauakamber, püstiaetud kivimürakate peale asetati kiviplaat, *kromlehh-menhirid või dolmenid ringikujuliselt. Kunstiliik-ehituskunst 11.Dolmen-algeline hauakamber 12.Megaliitsed (mega-suur, Lithos-kivi) rajatised- Stonenhenge Inglismaal, Carnaci Prantsusmaal. 13.Vanim skulptuur- Willendorfi Veenus, üle 25 000 aasta vana Mesopotaamia kunst. 1.Mesopotaamia-tõlkes Kahejõemaa (Tigris ja Eufrat). Asus tänapäeva Iraagi territooriumil. 2.Kolm tähtsamat rahvast-sumerid, babüloonlased, assüürlased.Vanimad-sumerid, rajasid tsivilisatsiooni. 3.Suurim tehniline leiutis - ratas, samuti vanker. 5.Tsikuraat-suur astmeline torn, ülemisel tasandil asus tempel. 6.Tellis-Mesopotaamias ei olnud looduslikku kivi ega metsa, leidus palju savi. 7.Madalreljeef e. Bareljeef-kujutised eenduvad pinnast väga vähe, kõrgreljeef-

Kunstiajalugu

Rohkem sarnaseid