Ürgajast kuni Vana-Roomani (0)

SISSEJUHATUS KUNSTI
Mis on kunst ? Kunst on igasugune loominguline tegevus ja selle tulemusel sündinud teos ehk kunstiteos .
VISUAALNE KUNST on igasugune, eelkõige nägemismeele kaudu tajutav kunst.
KUJUTAV KUNST on reaalsust (inimesi, objekte, keskkonda) kujutav kunst.
KAUNID KUNSTID ja VABAD KUNSTID on traitsioonilised visuaalse kunsti alaliigid (maal, skulptuur , graafika )
KUNSTITEOS on idée teostamine mingis materjalis , temas ühinevad vaimne ja füüsiline töö, vaim ja aine.
KUNSTNIKU ROLLID
Antiikaeg – Roomas olid kunstnikeks orjad, kuid siiski hinnati ka nende käsitööoskust, kunstikel oli käsitöölise status
Renessanss – endiselt staatuselt käsitööline, kuid neid peeti geeniusteks, tekkis metseenlus e. kunsti toetamine .
Klassitsism – tekivad kunstiakadeemiad, väljub käsitöölise staatusest
20. sajand – boheemlased, said kuulsaks alles peale surma, mässasid õpetlase staatuse vastu.
KUNSTILIIGID on visuaalse kunsti nähtused, mille tunnuseks on selle loomise vahend.
Klassikalised 5 kunstiliiki:
ARHITEKTUUR

sakraalarhitektuur – religioossed ehitised: kirik , kabel , klooster , temple

profaanarhitektuur – ilmalikud ehitised: loss, pale , linnus, raekoda , elamu
SKULPTUUR – kõvast materjalist loodud mahuline kujund

ümarplastika – saab igalt poolt vaadata

reljeef – kujutatu eendub tasapinnast, kuid on sellega seotud, vaadeldav vaid ühest küljest. Jaoutub: kõrgreljeef, madalreljeef , süvendreljeef
Skulptuuri jagunemine otstarbe järgi:

vabaplastika – asukohast sõltumatu

ehitusplastika – seotud ehitisega või pargikujundusega

monumentaalplastika – kindla asukohaga nt Triumfikaar
GRAAFIKA on taspinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil.
TARBEKUNST hõlmab tarbeesemeid, millel on kunstiline tähendus. Sageli liigitatakse materjali järgi: keraamika , klaasikunst, metalliehistööd, nahkehistööd, tekstiil .
DISAIN on tööstustoodangu kavandamine
FOTO
KUNSTISTIIL on kujutamisviis , mis lähtub kindlast terviknägemusest ja selle saavutamiseks kasutab sarnaseid elemente. (nt. Gootika, renessanss, barokk, klassitsism)
KUNSTIVOOL on nimetus ühistest põhimõtetest lähtuvate ja enamasti üheaegselt tegutsevate kunstnike loomingule. (nt. realism, impressionism , sümbolism)
KUNSTIŽANRID on loomingu sisust tingitud ja ajalooliselt välja kujunenud esitamis- ja kujutamisvorm.
Maalikunsti žanrid on: portree, natüürmort, ajaloomaal, maastikumaal , olustikumaal.
KUNSTI TEKKMINE JA ÜRGAJA KUNST
Miks hakkas inimene joonistama? Üheks kunsti tekke põhjuseks peetakse inimese tarvet ilu ning loomisrõõmu järele, teiseks aga tolleaegset usundit. Viimasega seostatakse just kauemaid kiviaja kunstimälestisi- koopamaale, samuti kivisse kraabitud joonistusi, millega kaeti maa-aluste koobaste seinu ning lagesid. Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat- seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust . Arvati, et kui näiteks noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub hiljem jahil päris loomaga sama. Koopamaalide maagilisest tähendusest räägib seegi, et nad tehti kõige pimedamatesse koopasoppidesse, kus nad mingil juhul ei saanud olla tavaliseks silmarõõmuks.
KOOPAMAALID : tehti jahõnne tagamiseks, kujutati loomi ( kitsed , hirved , härjad, piisonid , hobused) liikumises, loomade iseloomulikud jooned on hästi kujutatud, värvidest kasutati musta, pruuni, kollast ja punast.
Kuulsamad koopamaalid: Altamira Hispaanias ning Lascaux Prantsusmaal
PISIPLASTIKA mitmesugused luust ja kivist kujud. Nt. Willendorfi Venus
MEGALIITSED EHITISED
Menhirid on kõrge püstine kivirahn, ühe kiviga.
Dolmenid koosnevad kolmest kivist, kiviplaatidest ehitatud seintele toetus kiviplaadist katus
Kromlehhid on ringikujuliselt asetatud kiviblokid, koosnevad menhiritest ja dolmenitest. Nt Stonehenge Lõna-Inglismaal, mida kasutati püha- ja ohverduspaigana või astroloogilistel vaatlustel.
MÕISTED:
ANIMISM - usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse.
MAAGIA - Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat- seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui näiteks noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub jahil päris loomaga sama.
ORNAMENT - on geomeetrilistest kujunditest ja nende osadest, moodustatud kaunistus rõivastel, ehitistel , tarbeesemetel ja mujal. Ornamenti on leitud juba kiviajast pärinevatelt arheoloogilistelt leidudelt.
Pronksiajal loodi arvukalt kõrge kunstiväärtusega tarbeesemeid, mis kaunistati rikkaliku ornamendiga. Kaunistused koosnesid enamasti ringidest, spiraalidest lainelistest joontest jne.
Kuna kiviaja inimesed ei osanud oma esivanemaid tõepäraselt kujutada, kasutasid nad sümboleid – ornament. Nendega kaunistati esemeid ja ehteid saamaks head õnne. Arvati, et esivanemate vaimud kaitsevad neid, kui viimaste kujutisi endaga kaasas kanda.
Mesopotaamia ja Egiptus on vanimad kõrgkultuurid, seal tekkisid valitsejad , kes liitsid rahva üheks, mistõttu sai areneda kunst ja teadus.
VANA–MESOPOTAAMIA KUNST
Mesopotaamia asub praegustel Iraagi aladel, selle riigi elanikeks olid sumerid, kes lõid kiilkirja (leiutasid ka ratta). Suur ja uhke oli Babüloni linn
EHITUSKUNST
Tsikuraat – astmeline torntempel, üleval on tempel ning all töökojad ja laoruumid, templisse sisenemine oli suur tseremoonia. Ehitati jumalate austamiseks.
Loodi ka pühakodasid ehk templeid, mis ehitati kõrgetele alustele .
Samuti oli Mesopotaamias tavaks, et iga valitseja laskis endale uue palee ehitada. Paleed olid väga suured ja võimsad.
Mesopotaamlased õppisid enne teisi tegema kaari ja võlve, kuna neil endil polnud puitu ega looduslikke kive lage toetavateks sammasteks. Et aga enamasti kasutati päikese käes kuivatatud, mitte põletatud tellist, murenes see hiljem ilmastiku mõjul ning praeguseks ongi kunagistest paleedest ja templitest säilinud vaid suured savikuhilad.
RELJEEFIKUNST
Paleede seinu kaunistasid reljeefid . Reljeefidel kujutati võidetud lahinguid või õukonnaelu . Väga osavalt on edasi antud üksikasjad , samal ajal aga tunduvad inimesed tervikuna siiski veidi kohmakad ja liikumatud. Hoopis teistsugused , hoogsad ja loomulikud on jahistseenide loomad. Nende võrratut täiuslikkust pole seda laadi reljeefides enam ületada suudetud. Kaastunnet äratavad ilmekusega on loodud lõvijahi – reljeefide surmapiinades vaevlevad loomad.
Värvilise glasuuriga tellistest moodustati välisseintele mustreid ja figuure . Selliseid võis näha ka jumalanna Ištarile pühendatud väraval Babülonis.
SKULPTUUR
Loodi ümarplastilisi skulptuuriteoseid – savist voolitud või kivist raiutud kujusid . Eelistati luua võimsaid valitsejakujusid.
PITSATSILINDER – toru millel olid tähemärgid, selleks, et teksti kopeerida. Sellega trükiti ka raamatuid.
VANA-EGIPTUSE KUNST
Vana.-Egiptuse ajaloo periodiseering. (periodiseerit dünastiate alusel)
Vana Riik - püstitati püramiide.
Keskmine Riik
Uus Riik - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik.
Kunstitraditsioonid ja inimese maailmapilt
Vaaraod peeti jumala asemikuks maa peal. Egiplaste usk oli polüteism, st. et kummardati mitut jumalat. Pühad loomad olid kass ja skarabeus. Samuti usuti ka hauatagusesse ellu. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada surnukehasid , need balsameeriti ja maeti kindlatesse haudehitistesse. Egiptlased nimelt uskusid, et kui midagi kujutada, siis läheb see ka täide.
ARHITEKTUUR
Mastaba - koosneb maa-alustest kividega vooderdatud hauakambrist ja selle kohal asetsevast kastitaolisest kiviehitisest (püramiidi eelkäija). Mastaba areneb astmikpüramiidideks ja sealt edasi püramiidideks.
Püramiid – Vaarao oli päikese poeg ja seetõttu püramiid ausambaks päikesele. Lisaks balsameeritud keha kaitsele oli püramiid monument, mis ülistas vaaraod. Püramiidi ehitati kogu vaarao elu jooksul ja peale tema surma hakati kohe uut ehitama. Püramiidi ehitamiseks kulus terve riigi jõud.
Hauarüüstajate tõttu hakati hoopis kasutama haudu või kaljukoopaid, mille sissekäigud hoolikalt kõrbeliiva alla peideti. Otse fantastiliselt põnev oli ühe sellise matusepaiga , noore vaarao Tutanchamoni hauakambri leidmine nn. Kuningate orust 1922. aastal. Püramiididest ja ülikute mastabadest moodustusid Niiluse äärde terved “surnute linnad” , mida valvasid sfinksid – inimese pea ja lõvi kehaga kujud.
TEMPLID- ehitati jumalate austamiseks, nelinurkne ristkülikukujuline müüriga ümbritsetud ja pealt lahtine ehitis. Siseõued mida ümbritsesid sambad, mis meenutasid kujult Egiptuse taimi. Nt Karnaki ja Luksori tempel.
PÜLOON – templi värav
OBELISK - neljatahuline teravatipuline kivisammas
Sageli kujutati valitsejaid nn sfinksidena - lõvi keha ja inimese peaga fantastiliste elukatena. Enamasti valvasid sfinksid hauakambreid ja templeid.
KAANONID - kindlad reeglid, mida tuli jälgida vaaraode kujutamisel. Keha hoiak pidi olema jäik, käed sirgelt all, üks jalg teisest esspool, pilk suunatud kaugustesse. Vaaraosid kujutati suuremalt kui teisi.
EGIPTUSE POOS – kehaosi kujutatakse külg või otsevaates, olenevalt vaate arusaadavusest (keha otse, jalad kõrvalt)
EHNATONI AEGNE KUNST
Rajas uue pealinna, muutis päikesejumala kõige tähtsamaks, tema ajal muutusid kaanonid: hakati kujutma inimlikumalt, nt Nofretete büst; reljeefis hakati kujutama seda, kuidas vaarao veedab oma aega.
DÜNASTIA - samast suguvõsast pärit valitsejad
HIEROGLÜÜFID – vanade egiptlaste pltkiri
SARKOFAAG
MUUMIA
MADAL- JA SÜVENDRELJEEF - Madalreljeefi puhul eemaldati seejärel taustapind, nii et figuurid tõusid pinnast esile. Teisel juhul õõnestati figuurid. Süvendreljeefi kasutati eksterjööris, madalreljeefi interjööris. (Põhjus: ere päikesevalgus lamandab kõrgendatud reljeefi ja tõstab süvendatud reljeefi)
VANAKREEKA KUNST
Religiooni mõju kunstile:
Kreeklaste usund oli polüteistlik, arvati et nad on välimuselt inimesetaolised. Jumalate auks ehitati templeid. Dionysose austamise pidustustest tekis teater.
Ilu- ja harmooniareeglid:
Väärtustasid sporti ja vaimse kultuuriga tegelemist. Võrreldes Egiptusega oli inimkeha kreeklaste jaoks tähtis. Vanakreeka mees pidi olema sportlik, atleetlik. Naise puhul väärtustati naiselikkust ning pandi rõhku soengule ja riietusele.(Venus, Aphrotite)
Periodiseering: (võrdlemine läbi skulptuuride) + Skulptuur:
ARHAILINE AJASTU – skulptuurid olid kohmakad, jäigalt seisvad, palju on leitud kouroseid ( alasti noormehe kuju) ja koresid(pikkades, volditud rüüdes noored naised), käed külgedel, otsevaade, üks jalg teisest eespool .
KLASSIKALINE AJASTU – loodi palju jumalakujud(jumalaid kujutati nagu inimesi, tihti võib leida akte , et paremini keha esile tuua.), kasutati kontraposti, liikuvad ja loomulikud kujud, ilmekamad, keerukamad liigutused Polykleitose “ Odakandja ” Myroni “ Kettaheitja ”
HELLENISTLIK AJASTU – emotsionaalne, sageli erootilise alatooniga, rahutum, tundeküllasem; kirgede, kannatuste, piinade kujutamine
Kontrapost – raskus on suunatud ühele jalale , teine jalg on vabalt
Arhitektuur:
Ehitusmaterjalina esialgu puud ja savi hiljem kiviv (lubjakivi ja marmorit ), kive seoti metallist klambritega.
TEMPLID: Kreeka arhitektuuri tähtsamaks ülesandeks oli ehitada templeid. Templid olid jumalate elukohaks, templitel polnud aknaid ning kõige tähtsam oli templite välisilme, põhiplaanilit ristkülikukujulised. Tempel on igast küljest ümbritsetud sammastega. Samba kolm põhiosa: baas, tüves ja kapiteel .
STIILID E. ORDENID:
Dooria: madalad, jässakad sambad, mõjub raskepäraselt, kuid on väga lihtne ja range. Sammastel puudub baas ja kapiteel on tagasihoidlik. Nt Parthenoni , Hera ja Poseidoni tempel.
Joonia : sammas peenema ja elegantsem, kogumulje kergem ja rikkalikum, mitmeosaline baas ja iseloomulik kapiteel (voluudid); friis kogu ulatuses kaetud reljeefidega. Nt: Athena Nike temple, Artemise tempel
Korintose: erineb joonia stiilist sambakapiteeli poolest, kapiteelil lopsakad taimevormid , sambad eriti saledad ja kõrged. Nt. Olümpeioni tempel.
Vaasimaal:
MUSTAFIGUURILINE: varajasem, vaasil on kujutised mustad ja siluetitaolised, mis maaliti savipinna punakale foonile. Figuuride sisse kraabiti jooni, mis piiritlesid detaile.
PUNASEFIGUURILINE: tausta kaeti musta värviga ning kujutis ise jäi punakas savist, millele oli võimalik peene pintsliga määrida, seetõttu sai kujutada keerukamaid detaile.
Vaasimaalidel võib näha paljufiguurilisi jutustusi. Nendel kujutati kreeklaste võitlust koletisega.
Seitse antiikset maailmaimet:
*Chepereni püramiid, Semiramise rippaiad, Artemise tepel, Zeusi kuju, Zeusi tempel, Halikarnassose tuletorn, Heliose hiigelkuju.
Antiikkunsti mõju hilisemale Euroopa kunstile: tekkisid klassitsism ja renessanss.
AMFITEATER: teatrikunst kasvas välja Dionysose austamise pidustustest. Orkestral paikneb koor, mille taga on skeene (sealt ilmuva näitlejad ning see on etenduse fooniks). Olid vabaõhuteatrid, mis ehitati tavaliselt poolringikujuliselt mäenõlvale. Nt: Epidaurose teater
Dionysose teater
VANAROOMA KUNST
ETRUSKID
Elasid Itaalias Roomast põhja jäävatel aladel. Etruskite juures valitses surnutekultus, nad uskusid hauatagusesse ellu ning püüdsid selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Nii ongi etruskite surma teeniv kunst täis elu ja helget rõõmu. Hauakambrite seinamaalidel näidati eelmise elu kaunimaid pooli: pidusid muusika ja tantsuga, jahiretki, spordivõistlusi või siis mõnusaid viibimisi pereringis. Terrakotast , s.t. põletatud savist kirstudel kujutati inimfiguure. Hauakamber kujundati nagu elutuba.
Etruskide templid olid puust. Kõige omapärasem joon templi juures, mille võtsid üle ka roomlased , oli hoone paigutamine kõrgele alusele. Veel teisegi ehitusalase uuenduse pärandasid etruskid roomlastele- võlvide ehitamise tehnika. Etruskid polnud küll võlvide leiutajad- need leiutati Idamaadel-, kuid tänu etruskidele õppisid võlve tundma roomlased.
Roomlased võtsid palju üle etruskitelt ja kreeklastelt . Isegi jumalad pärinevad Kreekast , ainult teiste nimedega. Roomlased ise olid ennekõike poliitikud ja sõjamehed ning kunst jäi vallutatud rahvaste hooleks.
Roomlased ehitasi pigem avalikke/ühiskondlikke hooneid ning ajaveetmis ja meelelahutuskohti, jumalad ja usk ei olnud hoonete ehitamise juures tähtis. Austati hoopis valitsejaid ning teisi tähtsaid inimesi, kelle auks püstitati mausoleume ja võidu- ehk triumfikaari.
ARHITEKTUUR
Katsid ehitisi marmori või mõne muu kallihinnalise materjaliga. Ehitati Rooma betoonist.
Uuendused: Roomlased võtsid kasutusele lubimördi, mis võimaldas ehitada suuri kaari, võlve ja kupleid. Võtsid etruskitel üle kaare ja võlvi ehitamise.
Roomlased võtsid üle ka kreeklaste sambad, kuid kuna neid polnud enam vaja et ehitist üleval kanda, siis said neist vaid kaunistused. Palju kasutati poolsambaid e. Pilastreid, mis olid nagu pikuti lõhestatud sambad, küljega vastu ehitise seina.
Roomas rajati palju ilmalikke ehitisi:
*Näiteks ühiskondlikud hooned basiilikad ja termid . Basiilikad olid piklikud enamasti mitmelöövilised äri- ja kohtuhooned, mis paiknesid foorumite ääres. Termis olid nn. Rooma saunad, need pakkusid ajaviidet ja puhkust, sisaldasid pesemisruume, basseine, spordiväljakuid, raamatukogusid jms. Nt. Caracalla termid.
*Roomas olid lõbustusasutusteks amfiteater e. vabaõhuteater ning tsirkus . Kõige kuulsam amfiteater on Colosseum – kaunistatud kreeka stiilis sammastega, nelja korruseline, väljastpoolt olid ülemiste korruste kaared kaunistatud skulptuuridega, mis kujutasid rohkearvulist rahvast. Mahutas ta 50000 pealtvaatajat. Amfiteatrites peeti gladiaatorite võitlusi. Kõige kuulsam tsirkus oli Circus Maximus . Tsirkus oli nagu hipodroom , kus peedi võiduajamisi hobukaarikutega.
*Roomas oli teedeehitus väga kõrgel tasemel ning sela ajal ehitatud teed ja sillad rajati nii kapitaalselt, et need olid kasutusel veel kaua aega. Rajati veejuhtmeid e. akvedukte, millest kuulsaim on Prantusmaal paiknev Pont du Gard
*Võidukate väejuhtide auks püstitati triumfikaari. Kombeks oli ka ehitada tähtsatele isikutele hauakambreid, mida hakati nimetama mausoleumideks.
*Tavaline roomlane elas aga majas , kus ruumid koondusid lahtise laega aatriumi ümber. Vihmavee jaoks oli aatriumi põrandas bassein.
SKULPTUUR
Roomlased tõid Kreekast skulptuure ning kopeerisid neid, just koopiate järgi tuntakse ka tänapäeval paljusid kreeka skulptuure. Roomlased tegid ise portreid ja ajaloolisi reljeefe.
Tol ajal loodi arvukaid mälestusmärke ehk monumente , sealhulgas ka keiser Marcus Aureliuse ratsakuju.
Reljeefidel jäädvustati tõelisi sündmusi ja võidetud lahinguid. Mööda Trajanuse sammast, mille otsas seisab keisri kuju, kulgevad spiraalselt reljeefid stseenidega võitlusest daaklaste vastu. Reljeefid kaunistasid ka triumfikaari.
Uut ja väärtuslikku loovad roomlased kahel alal: portreeplastika ning ajalooline reljeefikunst.
Roomlased ei loonud jumalakujusid nad eelistasid kujutada kõrgeid riigimehi, väejuhte, keisreid.
Kujtamisel oli eesmärgiks tõepära esiletoomine , ei püütud varjata sisemist või välist ebatäiuslikkust.
Kreeka vs. Rooma skulptuur
Kreeka skulptuur võttis eeskuju Egiptusest. Värvilistel figuuridel olid jäigad ja ebapropotsionaalsed poosid , nägudel kerge naeratus, mandlisilmad ja lokkis juuksed. Hiljem muutusid figuurid liikuvamaks, plastilisemaks, natuke naturalistlikumaks ja näod loomulikumaks. Samas jäid nad olenemata inimese eluaeast nooruslikeks, igavesti ilusateks ja sportlaslikeks, nagu Myroni Kettaheitja ja Polykleitose Odakandja.
Rooma Trajanuse sammas on loomulike figuuride reljeefidega kaetud. Rooma skulptuurile on omane naturalistlikkus ja portreelikkus. Roomlased lasid ka endist portreid teha. Nii tõetruult ja vanalt, kui inimese nägu oli, kujutati teda ka portreel . Skulptuuris armastati tegeleda ka füüsikaliste probleemidega, et skulptuur oleks raskuselt tasakaalus.
MAALIKUNST (vt lisaks piltidelt mosaiike ja seinamaale Pompejist – Makedoonia Aleksander Issose lahingus)
Elumaju kaunistati mosaiikide ja frescodega. Maaliti seinakrohvile, puidule , marmorile, lõuendile või savile. Teemad pärinesid antiikmütoloogiast või olustikust. Tehti portreid, natüürmorte või maastikumaale.
Väga populaarne oli elumajade kõige esinduslikumate ruumide kaunistamine maalingute ja mosaiikidega - väikestest varvilistest kivi- või klaasikildudest koostatud piltidega.
Roomlased oskasid kujutatavat muuta ruumiliseks valguse ja varju abil, ruumilisuse saavutamiseks kasutati ka perspektiivi. Põnevad on mitmesugused petlikke muljeid taotlevad pildid. Maalitud avadest paistaksid nagu teised ruumid või maastikud.