KORDAMISKÜSIMUSED J. Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu” 10. klassile lk.7- 89. (0)

KORDAMISKÜSIMUSED
J. Kangilaski „Kunstikultuuri ajalugu” 10. klassile lk.7- 89.
1.Kunsti liigid: 1. Arhitektuur e ehituskunst: Sakraalarhitektuur (usuga seotud ehitised: kirikud, kabelid, kloostrid , hauakambrid jne.) Profaanarhitektuur (ilmalik: lossid, paleed, linnused , raekojad, elamud , poed jne.) 2. Skulptuur ( kõvast materjalist valmistatud mahulised vormid või kujundid ) e. voolimiskunst, raidkunst: Reljeefid : -süvendreljeef (kujundid uuristatud pinda), - kõrg-, madalreljeef (kujundid eenduvad pinnast, millega seotud) Ümarplastika- kõigist külgedest vaadeldav, jaguneb:1. Vabaplastika (pole seotud kindla ruumiga)2. Monumentaalplastika (aluse peal) 3. Ehitusplastika 3. Maalikunst : 1. Seinamaal : fresko - märjale krohvipinnale kujundatud maal, sakko- kuivale krohvipinnale kujundatud maal, sgrafiito - värvikihtide üksteise peale panemine ja maha kraapimine 2. Tahvelmaal - (15. saj Madalmaad ja Itaalia) Õlimaal, Pastellmaal, Akvarellmaal/ guašš, Pliiats , süsi jne.3. Raamatu- e miniatuurmaal- keskaegse käsikirjalise raamatu illustratsioon või kaunistus 4. Klaasimaal e vitraažikunst- 14.-16.saj keskajal 5. Mosaiikmaal- üksikutest väikestest osadest või juppidest kokku pandud pilt. 4. Graafika : kunstiliik , mis tekib trükkimise teel, graafika alajaotuseks võetakse materjal, millele pildid on trükitud. Tehnika järgi: Kõrgtrükk (trükkivad osad eenduvad), Sügavtrükk (süvendatud osad trükivad n: ofort, kuivnõel), Lametrükk (monotüüpia). Aluse järgi: litograafia - kivitrükk, puugravüür- puule trükitud, vasegravüür-vasele, metsotinto- metallplaadile trükitud jne. 5. Tarbekunst (jaguneb materjalide järgi): Keraamika ( savist esemed), Metallehistöö (metallist ehted), Klaasikunst , Nahkehistöö, Tekstiil , Puitehistöö.
2. Esiaja kunst : maal, skulptuur , kultusliku otstarbega ehitised – kus ja miks?
Vanimad mälestised pärinevad vanimast kiviajast, vahemikus ligikaudu 30 000 aastat e.Kr kuni 8000 aastat e.Kr ning puudutavad luust , kivist, savist skulptuure (Willendorfi Venus) ning koopamaalinguid (Altamiras ja Lascaux's). Koopamaalingutel esinevad loomad - näib et rituaalsel moel: kujutati endale tarvilikke loomi, võimalik, et soodustada nende paljunemist, ning jahitavaid haavatuna, ennetamaks jahiõnne.
Keskmisel kiviajast - 8. ja 7. aastatuhandest - on pärit kompositsioonid inimestest, loomad jäävad sel ajal vaikselt tagaplaanile. Adura koobastes Sitsiilias on inimesed veel looduslähedased, Valltortas Hispaanias juba skematiseeritud. Seintele on graveeritud mehi sõdimas, jahti pidamas, mett korjamas; naised jalutavad lastega. Loomade " tagaplaan " on Põhja-Aafrikas Fezzani ja Tassili kaljumaalidel.
Alates umbes 6. aastatuhandest on noorema kiviaja mälestisi leida üle kogu Põhja-Euroopa, enamasti on need kõiksugu geomeetrilised kujundid kividel ja luuesemetel, mis tihti kujutasid taevakehi. Ajastust on olulised veel megaliitilised monumendid: menhirid , dolmenid.
1. Mesopotaamia Arhitektuur: Ehitusmaterjaliks oli põletamata savitellis, tugevdatud pillirooga. Tsikuraat - ülesse ahenev torn. Paabeli torn oli ehitatud Mardukile Uus-Babü. ajal.Valitsejate lossid- Semiramise rippaiad .Linnamüürid- Babüloni linna piiras kahekordne müür, mille vahel sügav kraav , kõigis põhi ja vahe ilmakaartes oli värav. Ištari peavärav.Ehituste välisküljed kaunistati glasuurplaatidega, millega kujundati mustrid lilledest, loomadest kuni ornamentideni (kindla rütmiga mustrikord).
2. Mesopotaamia Skulptuur: Reljeefid: madalreljeef (eraldiseisvad kivitahvlid e steelid - ehitistekaunistamiseks) Temaatika : kuninga ülistamine (N: Naram-Sini võidusteel), valitseja troonil, aupaklikud alamad , tseremooniad jumalatega , sõjakad ja vägivaldsed stseenid, jahistseenid lõvidele, mütoloogiaga seotud fantastilised olevused (N: inimnäoline härg) Kujutluslaad:  elavad, hoogsad, siirad. Kuningaid kujutati suuremana, võimukas poosis . Vabafiguurid: põhiliselt valitsejatest (N: Gudea figuur) Lihtsustatud, skemaatilised, kindla jõulise vormiga , tihti istuvad figuurid . Ilustamiseks kasutati silmadeks värvilist klaasi
1. Egiptuse Arhitektuur- kivist rajatud ehitised *Hauakambrid-mastaba, astmikpüramiid (Dšozer), suured püramiidid (Cheops, Chefran, Mykerinos), kaljukoobashaud (Tutanhamon I 1922.a) Sarkofaag- inimesekujuline kirst . *Templid- koht jumala teenimiseks ja ohvriandide viimiseks. Sambad meenutasid kohalikke taimi, rohkelt kasutati papüürust meenutavat sammast [ kapiteel - samba kaunistatud ülaosa], kasutati ka 16-tahulist sammast. N: Karnakis, Luxoris, Ramses II matusetempel "Ramasseum". Asus pealinna Teeba lähistel. Ka Hatšepsuti matuse-, kaljutempel. Ramses II kaljutempel Abu-Simbelis. Nefertari tempel).
2. Egiptuse Skulptuur: Skulptuurid tehti hinge elupaigaks , juhuks, kui muumia hävineb. Temaatika: vaaraod, jumalused . Iseloomulik: sirge poos, vasak jalg eespool , käed rusikas kõrval või risti rinnal, võimukas salapärane üleolev naeratus, pilk suunatud otse kaugusesse. Orjad , töölised, loomad, linnud looduslähedasemalt kujutatud. Sfinks - lõvikeha ja inimesepeaga kujutis, üldreeglina kaitseks, kuulsaim sfinks vaarao Chefreni hauakambri ees, tema näoga.
3. Egiptuse Maal: Maaliti hauakambrite seinu, et luua meeldivat keskkonda vaaraole hauataguseks eluks."Egiptuse poos": pea ja jalad külgvaates, õlad ja silm otsevaates.
5. Egeuse arhitektuur ( Knossose paleega seostuv), - koosneb sadadest suure paraadõue ümber koondatud ruumidest. Nende hulgas on troonisaal , sammassaale, vaateterrasse, isegi vannitube. Viimaste tuhandeid aastaid vana veejuhtmestik ja vannid on säilinud kuni tänapäevani. Vannitubade seinu katavad sinna nii sobivad pildid delfiinidest ja lendkaladest. Lossi plaan on väga keeruline. Käigud ja koridorid teevad järske käänakuid, tõuse ja langusi mööda treppe, pealegi on loss veel mitmekorruseline. enamikel üksteise kõrvale ehitatud ruumidest puudusid väliseinad, ei saanud neile aknaid teha. Valgus tuli avaustest laes , mis mõnikord ulatusid nagu valguskaevud läbi mitme korruse. Omapärased on ka sambad. Need jämenevad ülaosas ning värviti piduliku punase, musta ja kollasega.
plastika (väikeskulptuur e. pisiplastika ),
Egeuse maalikunst: Heledad rõõmsad värvid hõõgusid ka seinamaalidel. Nende säilinud osadel võib näha pidulikke sündmusi, eriti neide ja noorukeid usulise sisuga härjamängude juures, jumalannasid, naispreestreid või ka taimi-loomi. Seinu kaunistasid ka värvilised reljeefid. Inimesi kujutati neil küll egiptusepäraselt - jalad ja nägu kõrvaltvaates, õlad ja silm otsevaates- kuid nad mõjuvad palju vabamalt ja loomulikumalt kui inimesed egiptuse reljeefidel.
6.Vana kreeka ajastud ja skulptuur:
1) ARHAILINE e vana aeg - 600-480 e.m.a.
figuurid võrreldes hiljem loodutega veel algelised ja kohmakad. Kehade proportsioonid on ebaloomulikud ning kujude sirge ja tardunud olek räägib Egiptuse kunsti mõjudest (poos, üldistusaste, naeratus). Kreeklased õppisid esimestena tegema tõeliselt vabalt seisvaid inimfiguure, siiani olid kujud rohkem kiviga seotud või "kasvasid välja" kaljudest.Kõige enam olid levinud alasti noormeeste kujud KOUROS `ed ja maani riietes naisefiguurid KORE `d (kreeka keeles tütarlaps).Kujud värviti hiljem kirevate toonidega
5 saj. algul e.m.a. toimus kreeka plastikas murrang. Hakati kasutama KRÜSELEFANTIINTEHNIKAT- puufiguuri osad, mis kujutasid rõivaid, kaeti kuldplekiga, katmata kehaosad kaeti elevandiluuga. Inimkeha kujutamises mindi vabamaks. Leiutati ka KONTRAPOST (s.t. et keha raskus on suunatud ühele jalale , teine jalg on vabaks jäetud), mis andis skulptuurile enneolematu tõetruuduse.
2) KLASSIKALINE e õitseaeg - 480- 323 e.m.a.
Suurimaks kunstikeskuseks sel ajal oli Ateena ja kuulsaimaks kunstnikuks PHEIDIAS. Tema on teinud eelkõige Parthenoni skulptuurid. Tema töö on ka hiiglaslik 12 m kõrgune jumalanna Athena kuju Parthenoni templis.Teine kuulus kunstnik sellest ajajärgust on POLYKLEITOS . Tema on teinud "Odakandja" (rakendanud kontraposti).
Üks kuulsamaid liikumist kujutavaid figuure oli 5.saj.e.m.a. MYRONI "Kettaheitja".
4. saj. e.m.a. muutub käsitluslaad rahutumaks, skulptuur muutub vormilt ja meeleolult mitmekesisemaks. Kujutama hakati rohkem naisi (kanaisakte) ja kangelasi. Figuurid lähevad saledamaks, kergemaks ja graatsilisemaks. Kasutama hakati tunduvalt rohkem marmorit. Kolm kuulsaimat kunstnikku 4. sajandist e.m.a. olid SKOPAS , PRAXITELES ja LYSIPPOS . SKOPAS oli see, kes hakkas kujutama ka inimese individuaalseid jooni. Nii saavutas ta oma töödes seniolematu emotsionaalse väljenduse. Kõige tuntumad on tema töödest Halikarnassose mausoleumi friisi reljeefid ja Herakles.Praxiteles vältis paljufiguurilisi kompositsioone. Tema tegi rohkem rahulikke ja tasakaalustatud üksikfiguure. Väga hästi õnnestus tal just noore inimese keha ilu kujutamine. Aphrodite ja Hermes on Praxitelese kuulsaimad tööd.Lysippos on kuulsaks saanud oma "Kaapijaga". Selle kuju proportsioonid on 1/8. Lysippos oli silmapaistev eriti just portreekunstis, ta oskas väga hästi järele teha välist sarnasust. Ta on loonud ka suure hulga Alexander Suure portreid ja kujusid .
3) hiline e. HELLENISTLIK aeg - 323 e.m.a.-30 a m.a.j.
hakati rohkem tähelepanu pöörama inimlikele kirgedele, kannatustele ja piinadele
skulptuuride mõõtmed on ülisuured (Rhodode koloss , 37 m) või väga väikesed.
Kuulsamaid skulptuure sellest ajajärgust on Samothrake Nike , Milose Veenus ja Laokoon`i grupp. Dünaamilisemat laadi sellest ajast esindab Zeusi altar Pergamonis. Altarit ümbritses 130 m pikkune friis kõrgreljeefidega.
Vana Kreeka samba osad:
Sammas koosneb: baas, tüves ja kapiteel. Tüvesel on keskel väike paisutus . Tüvest liigendavad kitsad püstvaod. Kapiteel koosneb kahest osast – alumine on ehhiin ja ülemine abakus . Kapiteel on üleminek samba ümaralt vormilt kandilisele talastikule. Talastiku alumine osa on arhitraav ja ülemine on friis. Sammasterea taga asus risttahukakujuline kivist seintega ruum. Kassettlaega.
Vana-Kreeka arhitektuuristiilid: Dooria - pärit 7. saj., seda iseloomustab raskepärasus ja kohmakus. Sambal pole baasi ja tüves on kaetud kannelüüridega, kapiteel on kaunistusteta. Joonia- pärit 5. saj. Väike-Aasiast ehk Iooniast, seda iseloomustab kergus ja elegants , sammas on sihvakam ja tihedamate kannelüüridega, kapiteelil meenutab oinasarvi. Korintos - pärit 5. Saj. Korintoselt, seda iseloomustab dekoratiivsus, kapiteel on suurem, kui teistes stiilides. Kapiteeli katab hästi plastiliselt raiutud stiliseeritud akantuse lehe motiivistik. Näited: Hera tempel- Parthenon ,Erechteioni tempel Nike tempel ,Võidujumalanna, Zeusi altar Pergamonis.
Vaasimaal : Kreeka maalikunsti tunneme peamiselt vaasimaali põhjal. Vaasid olid erineva kuju ja ülesandega savinõud: 1. Amfora- kitsa kaela ja kahe sangaga savinõu, mida kasutati õli, veini, vee, teravilja jm. säilitamiseks ja transportimiseks. 2. Hüdria- on Vana-Kreeka veekandmisnõu. Hüdrial on kolm sanga, millest kaht kasutatakse kandmisel ja kolmandat valamisel. 3. Krateer - on Vana-Kreeka suur kahe sangaga ning maalingutega kaunistatud savi- või metallnõu, milles segati veini. Mustafiguuriline- mustad figuurid punasele taustale. Punasefiguuriline vaasimaal – kujutised vaasimaal – tagapind kanti musta läikiva värviga kaeti värviga, figuurid jäid savinõu heledale pinnale. punased.
7.Etruski skulptuur: Figuurid ja portreed on isikupärasenad ja tundelisemad kui samaaegses kreeka kunstis.Et kreeka skulptuur oli etruskidele tuttav, tõlgendasid nad seda omamoodi. Etruskid on loonud ilmekaid kujusid pronksist , mille töötlemises olid nad meistrid. Väga loodustruud on ka nende loomade kujud.
Etruski arhitektuur:
8. Rooma Arhitektuuri uuendused: arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubimördi kasutuselevõtt. See võimaldas kasutada uusi konstruktsioone – kaari , võlve ja kupleid. Silinder ja ristvõlv. Ristvlvi raskus langeb nelja nurka. Ümmargude ruumi katmiseks ehitati kupleid.Roomaslte tähtsamad ehitusmaterjalid olid tellised ja betoon . Betooni kasutati võlvide ja kuplite katmisel ja enamiku müüride ehitamisel . Betoon oli tugev ja suhteliselt odav. Roomlased hindlasid puhast vett. Vee juhtimiseks mägiallikatest või järvedest ehitati veejuhtmeid.Ühiskondlikest ruumidest olid kõige tähtsamad saunad ja amfiteatrid . .
2. Rooma Skulptuur: Portreeskulptuur lähtus esivanemate austamisest. Neid kujutati realistlikult, sest arvati, et sarnasus kindlustab hinge kohaloleku. Kasutati vahast surimaske. Keisrite portreed ja monumendid olid loomutruud. Ilmekalt väljendatud kehaline, hingeline ja vaimne omapära. Roomlased võtsid kunstiteoseid sõjasaagina vallutatud maadest kaasa ja tegid neist koopiaid.
3. Rooma Maalikunst: Peamiseks maalikunsti varaaidaks on 79 pkr Vesuuvi tuha alla mattunud Pompeji , Herculaneum ja Stabiae. Põrandamosaiigid ja seinamaalid - keerukad poosid , ilmekad näod, valguse ja varjude mäng. Suur illusionism ja looduse jäljendamise meisterlikkus , ruumilisus. Mitmekesine temaatika. Majad on saanud hüüdnimed. Tahvelmaalikunst- maalitud portreed, neid koguti, säilinud ainult Egiptusest toodud, enkaustikatehnikas, lihtsad, realistlikud ja veenvad, ilmekas silmavaade.