Kordamisküsimused sõjajärgsest ajast: 1940.aastate teine pool ja 1950.aastad (0)

Kordamisküsimused sõjajärgsest ajast: 1940. aastate teine pool-1950. aastad.
1.Külma sõja kujunemine ja selle avaldumise vormid: võidurelvastumine, sõjalised liidud;
* NSVL eraldas oma mõju all olevad riigid raudse eesriidega, tõkestades nende läbikäimist lääneriikidega.
Lääne-riikide eesm: demokraatia taastamine. Nsvl eesm: oma maailmavaate levitamine Ida-Euroopas.Külm soda-pikaajaline pingeseis.Külm soda oli NSVL ja idabloki vastatsseis demokraatlike lääneriikidega.
1947.a ühendriikide president Harry Truman kuulutas välja doktriini,Trumani doktriin ,e USA toetab kõiki riike , mis võitlevad kommunismi vastu. See oli murrang USA välispoliitikas, sest oli isolatsionismi(euroopa asjadesse ei tohtinud sekkuda) lõpp.Usa riigisekretär George Marshall kuulutas välja abiandmisplaani sõjas kannatada saanus EU riikidele.Marshalli plaan(1948-1952). Ida-Euroopa rigid abi vastu ei võtnud, sest NSVL keelas. Jugoslaavia võttis abi vastu ja st sattus teravasse vastaseisu Moskvaga . Soome muutus sõltuvaks NSVL. Soomestumine-e NSVL sõbralik poliitika. 1
AVALDUMISVORMIS: ei avaldunud otseses sõjategevuses, vaid: vastastikuses propagandas,vastastikuses luures,
vastandlikes sõjaliste liitude moodustamise( NATO , VLO), võidurelvastumises- USA JA NSVL üritasid üksteist relvastuse osas üle trumbata ,vastastikustes ideoloogiates, konfliktides.(sõditi sõjalist abi andes ) .nt kosmose hõivamine / tuumarelvade täiustamine. Tuumapomm loodi USAS. 1. Aatompommi katsetamine 1945.a.. 1949.a katsetas nsvl oma tuumapommi(varastas infot) .1952.a vesinikupomm usas. 1963.a NSVL sõlmis kokkuleppe tuumarelvade katsetamise keelustamise kohta. Juri Gagarin-esimene nsvl mees kosmoses.Esimesena kuule usas lendas APOLLO 11. Astronaut Amstrong .
KÜLMA SÕJA LÕPP:1980-1990(idabloki ja NSVL lagunemine ja saksamaa taasühinemine )
2.Berliini blokaad .
1948.a Berliini Blokaadi käigus lõikas NSVL Lääne-berliini ära välismaailmast.(elektrist, kütusest, toiduainetest). Lootes saksamaa põlvini suruda ja siis endaga liita.Berliin ei alistunud. Usa suutis õhusilla abil tagada lääne-berliini varustamise ning 342 päeva möödudes oli nsvl sunnitud blokaadi lõpetama.Berliini blokaadi võib lugeda avaliku külma sõja alguseks.
3. Kriisid : Korea sõda, 1950-1953
Teise maailmasõja lõppedes hõivasid Nõukogude väed Põhja ja Ameerika väed Lõuna-Korea. Põhja- Koreas upitati Nõukogude Liidu poolt võimule Kim Il Sungi poolt juhitud kommunistlik reziim . Korea sõda algas 1950.a. juunis kui Põhja-Korea väed tungisid ootamatult üle 38. paralleeli Lõuna-Koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. ÜRO võttis vastu otsuse saata Lõuna-Korea iseseisvust kaitsma Ameerika väed. ÜRO armee , mida juhtis USA kindral Douglas MacArthur . USA koos 15 riigiga sundis Põhja-Korea vägesid taganema Hiina piirini , millele Hiina vastas oma pealetungiga Algas USA armee taganemine. 1953.a. juulis sõlmiti Panmunjomi vaherahu . Korea sõjas osutus suurimaks kaotajaks NSV Liit, kelle autoriteet nii Aasias kui Euroopas tuntavalt vähenes.
Suessi kriis, 1956 aastal.
1952.a. toimus Egiptuses riigipööre ning kukutati monarhia . Uue valitsuse etteotsa sai Gamal Abdel Nasser . Nasser soovis 1956.a. riigistada Suessi kanali, kuid see oli otseses vastuolus Suurbritannia ja Prantsusmaa
huvidega . 1956.a. sügisel ründas Egiptust Iisrael, viies oma väed Siinai poolsaarele, peagi asusid Iisraeli poolel sõtta Suurbitannia ja Prantsusmaa. Suessi kriisi käigus võtsid Suurbritannia ja Prantsusmaa Suessi kanali oma kontrolli alla, Iisrael aga viis nende toetuseks oma väed Siinai poolsaarele. Lähis-Idas õnnestus lõpuks siiski saavutada rahvusvaheline kompromiss ning Egiptus natsionaliseeris Suessi kanali. Suurbitannia ja Prantsusmaa viisid oma väed Egiptusest välja, mõni kuu hiljem tegi seda ka Iisrael. Suurbritannia ja Prantsusmaa mõju ning ilmnesid USA ja NSV Liidu huvid. Samal ajal suurenes aga NSV Liidu autoriteet Lähis-Idas.
4. Kahepooluseline maailm: USA ja NSVL vastasseis;
analüüsi külma sõja kriiside tekkimise põhjusi ning osaliste taotlusi ja tulemusi;
analüüsi rahvusvahelist olukorda külma sõja ajal;
5.Lõhestatud Saksamaa: lõhestamine , kahe Saksa riigi vahelised suhted. Iseloomusta kahe Saksa riigi arengut külma sõja ajal;
1949.a mais kuulutati välja SAKSAMAA LIITVABARIIK(SLV) demokraatlik,kapitalistlik,turuajanduslik riik, liidukantsler Konrad Adenauer . 1949 oktoobris kuulutati välja saksamaa idaosas sotsialistlik SAKSA DEMOKRAATLIK VABARIIK(SDV).,ebademokraatlik, plaani ja käsumajandus ,sotsialistlik riik. Saksamaa lõhestatusele teeb lõpu Idabloki kokkubarisemine 1980.datela aastatel, mis viib saksamaa ühinemiseni 3.okt 1990 a. kristliku demokraadid võimul, nende kantsler konrad adenauer.
6..;analüüsi kommunistliku süsteemi kriiside põhjusi ja tagajargi;analüüsi Eesti ühiskonna arengut Nõukogude okupatsiooni ajal;
7.Ida- blokk : poliitiline süsteem, majandus, ühiskonnaelu, Stalinism Nõukogude Liidus.
Kommunismi mõjuvõimu laienemise tulemuseks oli terve maailmasüsteem, mida nim idablokiks.Idablokki kuulus 13 riiki,)nsvl,poola, rumeenia , saksa dv, tšehhoslovakkia ,ungari, bulgaaria , albaania,hiina, p- vietnam , p-korea, mongoolia,jugovslaavia. Jugoslaavia võttis vastu marshalli plaani,mille tulemuseks oli tugev konfliks NSV liiduga.
ISELOOMULIKUD JOONED: 1) võim koondus ühe kommunistliku partei kätte. 2.kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis.3. tugev võim julgeolekuorganeil. 4.majandus, nii tööstus kui kaubandus oli riigistatud. 5.sõjaväestatavus suurem kui maailmas keskmiselt.
STALINI KONTROLL: sõja ajal oli ta kontroll ühiskonna üle vähenenud , kuid ta ei leppinud sellega. Tugevnesid repressioonid )massilised arreteerimised). Küüditati. GULAG -vangilaagrite võrgustik, seda vajas Stalin NSVL käigushoidmiseks. Peamised ressursid suunati sõjatööstusesse.elatustase madal, esmatarbekaupu nappis. Võideldi läänestumise vastu:likvideeriti teadusharud. Isikukultusel seninägematu tähtsus.Võimutäius kuulus Stalinile.
5märts 1945 suri Stalin. Võim läks julgeolekujuhi lavrenti Beria kätte. Seejärel võim nikita hruštšov .
8. Moskva poliitika ja kriisid: ülestõus Berliinis 1953, Ungari ülestõus.
BERLIINI ÜLESTÕUS: 1953.a rahulolematus viletsate elutingimuste üle lopes avaliku vastuhakkuga(massistreigid). Streiki alustasid ehitustöölised .Lääneriigid üöehindasid Nsvl ning jätsid ülestõusnud saatuse hooleks. Kommunistlik võim surus ülestõusu maha. Kuulutati välja sõjaseisukord , meeleavaldused ajati juga laiali.Rahulolematus jäi siiski õhku.
UNGARI ÜLESTÕUS:1956, toimuis budapestis poolas meeleavaldus, mis kasvas üle vastuhakuks.tänavale saadeti nsvl tankid , kuid needki ei suutnud ülestõusu maandada. Nimeti samal ajal ametisse uus valitsus Imre Nagy juhtimisel., kes lubas üles ehitada demokraatia ja sõlmis kokkuleppe et nsvl väed viiakse budapestist välja.nsvl väed ründavad budapesti. Ungarlased pöördusid abi saamisekd ÜRO poole. Vastupanu suruti novembri kskpaigaks maha. Nagy poodi ülesse.
9.Mao Zedong ja Hiina Rahvavabariigi väljakuulutamine.
1 okt 1949-Hiina rahvavabariik. 1946-1949 hiina kodusõda . Kommunistid alustasid kodusõda kodanliku Rahvusliku Rahvapartei e Guomindangi vastu. Kommunistid saavutasid edu. Taivani saarel säilis Hiina Vabariik. Võim hiinas läks kommunistide kätte ning 1949.a kuulutas kommunistide liider Mao Zedong välja Hiina Rahvavabariigi.
10.NATO, Euroopa liit, ÜRO. VLO.
vastandlikes sõjaliste liitude moodustamise(NATO, VLO), -1948.a sõlmisid suurbritannia, prantsusmaa,belgia, Holland, luksemburg lääneliidu. Neid oli liiga vähe, et NSVL vastu astuda. Seetõttu astusid 10 EU RIIKI koos usa ja kanadaga 1949 a Põhja-atlandi lepingu organisatsiooni ehk Natosse. Põhimõte:kui ühte osalist rünnatakse, astuvad teised tema kaitseks välja. Prantsusmaa ja saksama lõid 1952.a euroopa söe ja teraseühenduse, euroopa liidu eelkäija. Vastukaaluks asutas NSVL 1949.a Vastastikuse majandusabi nõukogu.VMN. –vastastikuse koostöö suurendamine .nsvl moodustas ka Varssavi Lepingu Organisatsiooni (vlo).- diktaadi elluviimise vahendid.Nsv liitu ja Ida-euroopa sotsialistlikke riike ühendav blokk.
11.Koloniaalsüsteemi lagunemise algus: India iseseisvumine.
Sõja ajal oli indiia vabadusliikumine tugevnenud.Mahatma Gandhi -suur hing,askeet, indu , vägivallatu võitlus. T atapeti kuna üritas indusi moslemitega leppitada. India iseseisvus 15 august 1947.a hindude ja moslemite vaheline vägivald . India etteotsa tõusis seejärel Jawarharlal Nehru ,india hakkas ise oma vajadusi rahuldama, eesmärk oli omaette riik( religion .
12.Indo-Hiina sõda.
Kommunismi edasise leviku takistamine, demokraati levitamine. Indo-hiina soda 1945-1954. Indo-Hiina sõja tulemusel jagati Vietnam kaheks mööda 17. paralleeli:
Põhja-Vietnam ehk Vietnami Demokraatlik Vabariik, pealinn Hanoi – kommunistlik ehk sotsialistlik
Lõuna-Vietnam ehk Vietnami Vabariik, pealinn Saigon – kapitalistlik. 1954 otsustasid suurriigid , et 1956 korraldatakse vabad valimised ja riik ühendatakse taas – see ei teostunud. Prantslastel polnud Indo-Hiina poolsaarel sõdimiseks enam piisavalt jõudu, neid hakkasid üha enam asendama ameeriklased . Kahe Vietnami vahel oli puhkenud 1950. aastate lõpul sõda. Lõuna-Vietnami kommunistide nimetus oli vietkongid.
13. Iisraeli riigi väljakuulutamine Palestiinas .
ÜRO võttis vastu otsuse luua ajaloolisele kodumaale Juutidele Iisraeli riik. Araablased ei nõustunud Palestiinat juutidega jagama, järgmisel päeval ründasid iisraeli. . (14 mail 1948 kuulutati välja juutide riik.) juutid said ülekaalu. 1949 . a sõlmiti vaherau, aga pinged jäid.pinged olidka koreas kus tekkis 2 riiki. Lõuna-Korea demokraatli . Põhja –Korea- NSVL.