Kordamisküsimused

Q: Miks on vaja reguleerida võimaldada äriühingute ümberkujundamist?

Vastus leiad õppematerjalist: Kordamisküsimused

Kullap, Agnes

Kordamisküsimused (0)

Tallinna Ülikool - Õigus - Eraõigus

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks on vaja reguleerida võimaldada äriühingute ümberkujundamist?

Eraõigus
Agnes Kullap
TLÜ

Eraõiguse ja avaliku õiguse VAHEKORD
Missuguseid õigussuhteid kumbki reguleerib ehk kes on poolteks , tegevusvorm, kohtute erinevus, suhted-kas võrdsed või alluvus.

2. Seaduste TÕLGENDAMINE, ÜLD- ja ERISÄTE, ANALOOGIA, tsiviilÕIGUSTE ja – KOHUSTUSTE tekkimise alused, ÕIGUSJÄRGLUS. (I osa üldsätted)
a) Tsiviilõiguse allikad on seadus ja tava. Tava tekib käitumisviisi pikemaajalisest rakendamisest, kui käibes osalevad isikud peavad seda õiguslikult siduvaks. Tava ei saa muuta seadust.
b) Seaduse tõlgendamine - Seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist.
c) Analoogia- Õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel kohaldatakse sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet, kui õigussuhte reguleerimata jätmine ei vasta seaduse mõttele ega eesmärgile. Sellise sätte puudumisel lähtutakse seaduse või õiguse üldisest mõttest.
d) Tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise alused Tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest.
e) Õigusjärglus- Tsiviilõigused ja -kohustused võivad üle minna ühelt isikult teisele (õigusjärglus), kui need ei ole seadusest tulenevalt isikuga lahutamatult seotud. Õigusjärgluse aluseks on tehing või seadus. Õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest.
f) üld-ja erisäte- NB!!! Uues TsÜS-s puudub!
Juba rooma õigusest on tuttav põhimõte, mille kohaselt erisäte muudab üldsätte. Kui mingi õigussuhte kohta on olemas üldregulatsioon ja spetsiifiline, antud suhet täpsemalt, üksikasjalikumalt reguleeriv norm, siis tuleb kohaldada viimast ehk erisätet. (näide on 2 loengu all)

3. FÜÜSILINE isik, tema ÕIGUS- ja TEOVÕIME (2 osa üldsätted, I peatükk)
TÄHTIS ON MÕISTE….ALGUS…LÕPP
a) Füüsiline isik on inimene
b) Füüsilise isiku õigusvõime- on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime. Õigusvõime algab inimese elusalt sündimisega ja lõpeb surmaga. Seaduses sätestatud juhtudel on inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana.
c) Füüsilise isiku teovõime- on võime iseseisvalt teha kehtivaid tehinguid . Täielik teovõime on 18-aastaseks saanud isikul (täisealisel). Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) ja isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on piiratud teovõime. Täisealise isiku piiratud teovõime mõjutab isiku tehingute kehtivust üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida.
Kui isikule, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, on määratud kohtu poolt eestkostja , siis eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega ulatuses, milles talle eestkostja on määratud.

4.JURIIDILISED isikud, LIIGID, ÕIGUS- ja TEOVÕIME (2 osa üldsätted, II peatükk)
a) MÕISTE- Juriidiline isik(õiguskäibe lihtsustamine ja vastutuse piiramine) on seaduse alusel loodud õigussubjekt. Juriidiline isik on kas eraõiguslik või avalik-õiguslik. Eraõiguslik juriidiline isik on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts , tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Ainult neid saab asutada. Ei ole ettevõte! Ametid, kohtud, ministeeriumid pole eraldi juriidilised isikud vaid riigi struktuuriüksused. Piirkondlik haigekassa kohtu poolt tunnistatud avalikõiguslikuks jur isikuks .
Avalik-õiguslik juriidiline isik on riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse suhtes kohaldatakse juriidilise isiku kohta sätestatut niivõrd, kuivõrd seadusest ei tulene teisiti.Avalik-õiguslik juriidiline isik ei või omada tsiviilõigusi ja kohustusi, mis on vastuolus tema eesmärgiga.
b) Juriidilise isiku õigusvõime- on võime omada tsiviilõigusi ja kanda tsiviilkohustusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, välja arvatud neid, mis on omased üksnes inimesele. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seadusega ettenähtud registrisse kandmisest. Avalik-õigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib seaduses sätestatud ajast.
c) Juriidilis isiku teovõime- Juriidiline isik kui fiktsioon saab tegutseda üksnes oma organite kaudu, tema organite tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks * Juriidilise isiku teovõime teostub tema organite tegevuse läbi: kui juriidilisel isikul on olemas organ, kes saab kehtivalt juriidilise isiku nimel teha tehinguid (organil on seadusliku esindaja staatus) , siis on juriidiline isik ka teovõimeline. Kui seda organit ei ole (näiteks sureb juhatuse ainus liige ja uut juhatust pole määratud), ei ole juriidiline isik ka võimeline looma ega teostama oma õigusi. Juriidiline isik võib omada kõiki tsiviilõigusi ja -kohustusi, mis ei ole omased üksnes inimesele. Nii näiteks ei saa juriidiline isik abielluda , pärandada - küll aga võib ta olla pärijaks, mis on oluline ja tihtiesinev eelkõige riigi ja kohalike omavalitsuste, samuti sihtasutuste puhul. Eraõigusliku juriidilise isiku organid on üldkoosolek ja juhatus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. Kui seaduses on sätestatud nõukogu olemasolu, on juhtorganiks ka nõukogu. Eraõigusliku juriidilise isiku organi pädevus nähakse ette seaduse ja põhikirja või ühingulepinguga. Juriidilise isiku organi pädevust ei või üle anda muule organile või isikule. Avalik-õigusliku juriidilise isiku organid ja nende pädevus nähakse ette seadusega. Juriidilise isiku organi tegevus loetakse juriidilise isiku tegevuseks. Juriidilise isiku organi liige ei või oma seadusest tulenevaid organi liikme õigusi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. Juriidilise isiku juhatuse või seda asendava organi liikmeks võib olla üksnes teovõimeline füüsiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

5. Juriidilise isiku LÕPPEMINE.

Juriidilise isiku lõpetamine
1) üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega;
2) isiku, organi või asutuse otsusega, kellele seadusega on antud õigus lõpetada avalik-õiguslik juriidiline isik;
3) seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel;
4) tähtaja möödumisel, kui juriidiline isik on asutatud tähtajaliselt;
5) pankroti väljakuulutamisel

kohtuotsuse jõustumisel, millega pankrotimenetlusest alustamisest keeldutakse vara puudumise tõttu.

kohtuotsusega sundlõpetamisega

muul seaduse või põhikirja või ühingulepinguga ettenähtud alusel

Likvideerimist Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine (likvideerimismenetlus). Juriidilise isiku pankroti korral likvideeritakse juriidiline isik pankrotiseaduses sätestatud korras. Erinevalt lõpetamisest on likvideerimismenetlus (pikaajaline) protsess, mida viivad läbi likvideerijad. Likvideerijateks on reeglina juhatuse liikmed, sundlõpetamise korral määratakse nad kohtu poolt. Likvideerijad, kellel on samaselt juhatuse liikmetega juriidilise isiku esindamise õigus (kuid erinevalt juhatuse liikmetest on võivad nad juriidilist isikut esindada ainult ühiselt, lõpetavad juriidilise isiku tegevuse, nõuavad sisse nõuded, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja annavad pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist allesjäänud vara isikutele, kes on selleks õigustatud seaduse, põhikirja või ühingulepingu kohaselt. Pärast seda esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks.

Lõpp Eraõiguslik juriidiline isik lõpeb registrist kustutamisel, avalikõiguslik juriidiline isik seaduses sätestatu ajal. Juriidilise isiku lõpp = registrist kustutamine. Sellega kaob juriidiline isik kui õigussubjekt.

6. ESEME js ASJA mõiste (III osa)
a) Eseme mõiste- esemed on asjad( kehalised-autod, mööbel, jne), õigused (intellektuaalsest varast tulenevad õigused, samuti nõuded, pangahoiused, jne) ja muud hüved ( elekter , soojus ), mis võivad olla õiguse objektiks.
b) Asja mõiste- asi on kehaline ese. Loomadele kohaldatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid. Loomad ei ole asjad, kuid neile kohaldatakse asjade kohta käivaid sätteid (neid saab omada, müüa, rentidajne).
Asjad e. kehalised esemed jagunevad omakorda kinnis- ja vallasasjadeks.
7. KINNIS-ja VALLASASI (III osa)
Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk), mille kohta peetakse kinnistusraamatus reistriosa. Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi. Seaduses sätestatud juhtudel kohaldatakse vallasasjale kinnisasja kohta sätestatut. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Kinnisasja osaks ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Asjaõiguse lõppemisel maatükile jäänud ehitis muutub maatüki oluliseks osaks.
Kinnisasjade ja vallasasjade eristamine on vajalik eelkõige järgmistel põhjustel:

nende võõrandamist, pantimist ja muul viisil käsutamist reguleerivad erinevad sätted.
samuti toimub erinevalt nende suhtes sissenõude pööramine sundtäitmisel.

Asendatav on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja millel puuduvad
seda teistest sama liiki asjadest eristavad tunnused. Äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbekohaselt
käsutamisel lakkab olemast või võõrandatakse
8. TEHINGU mõiste ja liigid. LEPINGU mõiste. (IV osa, 3 peatükk: ÜLDSÄTTED)
a) Mõiste- Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus .
b) Liigid: ühepoolsed ja mitmepoolsed.

Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku tahteavaldus. Näiteks: testament , tasu avalik lubamine , vaidlustamine, ülesütlemine
Mitmepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitmepoolsed tehingud on lepingud.

Näiteks: lepingud või juriidilise isiku organi või seltsingu otsused.
c) mõiste- Leping on tehing kähe või enama isiku ( lepingupooled ) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
Eraõigus tugineb privaatautonoomia ideele: iga isik peab saama kujundada oma õigussuhteid enesemääramise teel. Eesmärk - isiku vaba eneseteostus. Privaatautonoomia põhiliseks teostamisvahendiks on leping: privaatauonoomia kui eelkõige lepinguvabadus .
Käsutustehing, kohustustehing ?
Eraldamisprintsiip - eristatakse võlaõigusliku tehingut ja käsutustehingut. Võlaõigusliku tehinguga luuakse kohustus käsutuse tegemiseks, näiteks luuakse müügilepinguga kohustus asja omandi ülekandmiseks. Seega: võlaõiguslik tehing - ma pean midagi tegema. Teisele isikule loob see nõudeõiguse. Käsutustehing - ma olen midagi teinud, õiguslik tagajärg on saabunud. Käsutustehing on tehing, millega mõjutatakse vahetult olemasolevat õigust ülekandmise, lõpetamise, sisumuudatuse või koormamise kaudu. Kui kohustustehing on mingil põhjusel kehtetu , ei tähenda see veel automaatselt, et ka käsutustehing, näiteks omandi ülekandmine kehtetu oleks. Küll on aga käsutus (omandi ülekandmine) sellisel juhul toimunud ilma õigusliku aluseta ning selle saab tagasi nõuda alusetu rikastumise sätete järgi.
9. TEHINGU tühisuse alused
Tühine tehing ei oma algusest peale õiguslikke tagajärgi; tühisest tehingust ei teki pooltele õigusi ja kohustusi. Öelda, et tühist tehingut ei pea täitma pole sisuliselt õige, kuna õigupoolest polegi ju midagi, mida saaks täita.

Heade kommete või avaliku korra vastasus . Näiteks kehaorganite müük, prostituudi teenus, altkäemaks. Heade kommete mõiste on ajas muutuv (näiteks peeti varem Saksamaal heade kommete vastaseks ka lõbumajade üürilepinguid) ning selle mõiste konkretiseerimine jääb kohtupraktika ülesandeks. Heade kommete tähendus sõltub riigist, antud õiguskorras, eelkõige põhiseaduses kehtivatest väärtusmastaapidest. Saksamaal loetakse heade kommete vastaseks tehinguks ka liigkašuvõtmist, st juhtumeid, kus poolte soorituse suhe on silmatorkavalt ebaproportsionaalne (näitek s laenuandmine turuintressist oluliselt kõrgema intressiga) . Eestis tuleb sellisel juhul erinormina kohaldada eelkõige TSÜS! raskete asjaolude ärakasutamine, millest tulenevalt ei ole tehing mitte tühine, vaid ainult vaidlustatav.

Seadusevastasus. Seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing on tühine, kui see on antud sätte eesmärgiks. Selline eesmärk on kindlasti olemas juhul, kui seadus sätestab, et teatud õiguslik tagajärg ei tohi saabuda. Vastava eesmärgi võib välja lugeda seaduse sõnastusest, näiteks AS § 281 kohaselt ei või aktsiaselts anda laenu isikule aktsiaseltsi aktsiate omandamiseks.

Kohtulik käsutuskeel-Käsutuskeeldu rikkuv tehing. Tehinguga seatud käsutuskeelud on tühised Nii on tühine näiteks majaomaniku ja hüpoteegipidaja vaheline kokkulepe, mille kohaselt ei tohi omanik oma maja müüa. Kui nüüd omanik siiski maja ara müüb, on võõrandamine kehtiv, st ostja saab hoolimata omaniku ja hüpoteegipidaja vahelisest kokkuleppest maja omanikuks, kuid omanikul võib tekkida hüpoteegipidaja suhtes lepingu rikkumise tõttu kahju hüvitamise kohustus. Siiski on teatud juhtudel võimalik käsutuskeelde rakendada, kuid see ei ei saa toimuda tehinguga, vaid pädeva organi, eelkõige kõhtu korraldusel. Seejuures tuleb eristada absoluutseid ja relatiivseid käsutuskeelde. TSÜS on tegemist "teise isiku kaitseks" mõeldud, seega relatiivse käsutuskeeluga. Absoluutne käsutuskeeld sisaldub näiteks pankrotiseaduses/ - selle tagajärjeks on tehingu kehtetus igaühe suhtes, heauskne omandamine ei ole võimalik.

Relatiivsed käsutuskeelud: eelkõige hagi tagamine, arestimine täitemenetluses. Relatiivse kehtetusega tegemist ka eelmärke korral. Sellist käsutuskeeldu rikkudes tehtud tehingud on kehtetud ainult kaitstud isikute suhtes (relatiivne kehtetus) . Oluline on TSÜS, , . mis võimaldab relatiivsest
käsutuskeelust hoolimata heauskset omandamist, st juhul kui omandaja käsutuskeelust ei teadnud ega pidanudki teadma.

Näilik tehing. Tegemist on tehinguga, mille puhul pooled ei soovinud luua õiguslikke tagajärgi (tegid tehingu ainult näiliselt) , vaid

Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. Tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tehingu osa võib tühistada, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühistatud osata.
Eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. Tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema. Ebasoodsad tingimused- Isik, kes tegi tehingu õigusvastase ähvarduse või vägivalla mõjul, võib tehingu tühistada, kui ähvardus või vägivald oli vastavalt asjaoludele nii vahetu ja tõsine, et ei jätnud tehingu teinud isikule mingit mõistlikku valikut. Eelkõige tuleb arvestada ähvardaja või vägivalla kasutaja ja tehingu teise poole isikut ning olukorda, milles ähvardus või vägivald aset leidis.
Tühistamise kord. Tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Kui teist poolt ei ole, toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega avalikkusele. Tehingu tühistamise õigus läheb üle õigusjärglasele, seaduses sätestatud juhtudel aga ka muule isikule.
10. TEHINGU vorm
Tehingu võib teha mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. See tähendab muuhulgas seda, et teistsuguse ettekirjutuse või kokkuleppe puudumisel on kehtivad ka suulised tehingud. Seadus või poolte kokkulepe võib aga ette näha teatud vorminõude (kirjalik, notariaalselt tõestatud, avalikult tõestatud). Eelnõu toob sisse avaliku tõestamise mõiste: selleks peab tehing olema tehtud kirjalikus vormis ning allkiri notariaalselt tõestatud.
Erinevad tehingu vormid:

suuline
kirjalik ja taasesitav vorm- Kirjalik vorm tähendab, et tehingu teinud isikud peavad tehingudokumendile omakäeliselt alla kujutama . Kirjalikku vormi asendab tehingu notariaalne tõestamine või notariaalne kinnitamine. Allkirja mehhaaniline jäljendamine loetakse omakäelise allkirjaga võrdseks vaid juhul, kui on käibes tavaline ja teine pool viivitamata ei nõua omakäelist allkirja. Tehingu kirjalikku taasesitamist võimaldava vormi puhul peab tehing olema tehtud püsivat kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ja sisaldama tehingu teinud isikute nimesid , kuid ei pea olema omakäeliselt allkirjastatud .
notariaalselt koostatud- Tehingu notariaalne kinnitamine. Kui seaduses on sätestatud tehingu notariaalne kinnitamine, peab tehingudokument olema kirjalikult koostatud ning tehingu tegija allkiri notari poolt kinnitatud. Seaduses sätestatud juhtudel võib allkirja tehingudokumendil kinnitada notari asemel ka muu isik. Tehingu notariaalset kinnitamist asendab tehingu notariaalne tõestamine.

Tehingu notariaalne tõestamine. Seaduse või poolte kokkuleppega ettenähtud juhtudel peab tehing olema notariaalselt tõestatud. Tehingu notariaalse tõestamise õigus on Eesti notaril. Seaduses sätestatud juhtudel on tehingu notariaalse tõestamise õigus notari asemel ka muul isikul.

Elektrooline vorm- Tehingu kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Elektroonilise vormi järgimiseks peab tehing: 1) olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil ja 2) sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ja 3) olema tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud.

Elektrooniline allkiri peab olema antud viisil, mis võimaldab allkirja seostada tehingu sisu, tehingu teinud isiku ja tehingu tegemise ajaga . Elektroonilise allkirja isikule omistamise ja allkirja andmise kord sätestatakse seaduses. Elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri .
NB! Vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine. Kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine.
11. ESINDUSÕIGUS ja ESINDUSE mõiste, liigid
Esinduse instituudita on tänapäeva majanduselu võimatu ette kujutada. Esindaja käsutamine võimaldab oma tegevussfääri laiendada ning majanduskäibest aktiivsemalt osa võtta. Aga ka väljaspool majandustegevust on esindaja käsutamine sageli hädavajalik, kui me ise mingil põhjusel ei ole võimalised üht või teist tehingut tegema ning seega oma huve realiseerima. Füüsiline isik võib teha tehingu isiklikult või esindaja kaudu. Juriidiline isik võib teha tehingu organi või esindaja kaudu, isiklikult ta seda teha ei saa (juriidiline isik kui fiktsioon). Esindus on seega tehingute tegemine (k a näiteks hääletamine otsuste langetamisel) teise isiku asemel. On aga teatud tehingud, mis seadusest või kokkuleppest tulenevalt tuleb teha isiklikult (N : testamendi tegemine), mida esindaja kaudu teha ei saa.
Esinduse juriidiline tähendus seisneb selles, et esindaja poolt esindatava nimel esindusõiguse piires tehtud tehing kehtib vahetult esindatava suhtes, st tsiviilõigused ja -kohustused tekivad vahetult esindataval, mitte esindajal. Tehingu tegemisel esindaja kaudu tuleb eristada 3 isikut:
1. esindaja, st isik, kes teeb esindatava nimel tahteavalduse (või võtab selle vastu) ;
2. esindatav , kelle nimel esindaja tegutseb ja keda esindaja tegutsemine vahetult mõjutab;
3. kõhnas isik, kellega esindaja tehingu teeb (näitek s sõlmib müügilepingu).
Kehtiva esinduse korral muutuvad lepingupoolteks ainult kolmas isik ja esindatav, kolmandal isikul tekib nõue mitte esindaja, vaid esindatava suhtes (ning vastupidi).
Kehtiva esinduse korral muutuvad lepingupoolteks ainult kolmas isik ja esindatav, kolmandal isikul tekib nõue mitte esindaja, vaid esindatava suhtes (nin g vastupidi).
Et esindus oleks kehtiv, on vajalik 2 eelduse olemasolu:

tegutsemine teise isiku nimel ja
esindusõigus.

Esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. Esindusõiguse võib anda tehinguga ( volitus ) või see võib tuleneda seadusest (seadusjärgne esindusõigus).
Esindusõigus võib tuleneda seadusest või see võib olla antud tehinguga. Vastavalt sellele jaguneb esindustehinguliseks ja seadusjärgseks esinduseks. Seadusjärgse esindusõiguse ulatuse määrab ara seadus. Tehinguga antud esindusõiguse ehk volituse korral määrab esindusõiguse ulatuse esindatav
Eraldi käsitleme lühidalt seaduse fiktsioonist tekkivat esindust, mis oma olemuselt ei kuulu ei seadusjärgse ega ka tehingulise esinduse alla. Niisiis eristame
o tehinguline esindus Tehinguga antavat esindusõigust nimetatakse volituseks. Esindaja olemasolu ei piira esindatava enda tehingute tegemise vabadust. Ta võib ise teha ka neid tehinguid, milleks ta esindajale volituse andis. Esindatav peab lihtsalt esindaja poolt tehtud tehinguid enda suhtes kehtida laskma .
Lepingujärgne: Esindaja kohtus võib olla advokaat/ prokurist / ,isik, kes on protsessiosalisega töö- või teenistussuhtes/üks isik hageja kaashagejate või kostja kaaskostjate volitusel / muu isik, kelle õigus olla lepinguline esindaja tuleneb seadusest / protsessiosalise üleneja või alaneja sugulane või abikaasa
muu õigusteadmistega isik. Esindajaks Riigikohtus võib olla ja lepingulise esindajana kassatsioonkaebust esitada võib üksnes vandeadvokaat. Isikud, kes ei või olla kohtus esindajad / teovõimetu isik / alaealine / piiratud teovõimega isik / kohtunik, uurija, prokurör
o seadusjärgne esindus
Seadusjärgse esinduse tavaliseks näiteks on lapse esindamine tema vanemate poolt. Tema esindusõiguse ulatus tuleneb perekonnaseadusest, mille § 50 lg 2 kohaselt on vanemal eestkostja volitus ning sellest tulenevad esindusõiguse piirangud §-des 99 ja 100. Näiteks ei tohi vanem võõrandada lapsele kuuluvat kinnisasja ilma eestkosteasutuse nõusolekuta.
Teovõimetut isikut, samuti 7- kuni 18-aastast alaealist esindab kohtus tema seaduslik esindaja. Riigi või kohaliku omavalitsuse, selle üksuse seaduslik esindaja on riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus.
Juriidilist isikut esindab kohtus juhatus või seda asendav organ vastavalt põhikirjale. Juriidilist isikut võib esindada kohtus iga juhatuse liige, kui seaduses või põhikirjas pole sätestatud teisiti.
o seaduse fiktsioonist tekkiv esindus
Riik ja kohaliku omavalitsuse üksused osalevad tsiviilkäibes avalikõiguslike juriidiliste isikutena ning põhimõtteliselt kohaldub ka neile juriidilise isiku ja selle organite kohta sätestatu. Ka riik saab tegutseda ainult oma organite kaudu, kelle tegevus loetakse tema tegevuseks, st kelle tehtud tehingud teda vahetult õigustavad ja kohustavad . Seega, kui näiteks Päästeameti juht sõlmib lepingu arvutite ostmiseks , siis juriidiliselt korrektselt väljendudes on lepingupooleks Eesti Vabariik. Põhiküsimus seisneb aga selles, kes on riigi puhul nendeks organiteks ja isikuteks, kellel on õigus riiki tsiviilkäibes esindada ning seega oma tegevuse läbi teda õigustada ja kõmistada. Vabariigi valitsuse seaduse § 44 kohaselt on riiki volitatud esindama valitsusasutus või muu riigiasutus seadustest , oma põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Kui ei ole eraldi sätestatud, kes esindab riiki konkreetses õigussuhtes, määrab esindaja Vabariigi Valitsus. Riigiasutust esindab vastavalt asutuse põhimäärusele asutuse juht või tema poolt volitatud isik. Seega, reeglina kuulub esindusõigus asutuse juhile (näitek s ministeeriumis ministrile), asutuse põhimääruses võib olla ette nähtud ka teisi esindusõigusega isikuid. Niisiis on riigi nimel tegutsevate isikute esindusõiguse kindlakstegemine võimalik ainult vastavate põhimääruste vms aktide järgi. Üksikjuhul võib see olla äärmiselt segane. Kohaliku omavalitsuse esindamine: kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse § 10 kohaselt esindavad linna või valda seaduste ja omavalitsusüksuse põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu , volikogu esimees, valla- või linnavalitsus ning vallavanem või linnapea. Omavalitsusüksuse esindamise korra kinnitab volikogu (KÕKS § 22 p. 22) . Niisiis valla või linna esindusõiguse täpsema jaotuse teadasaamiseks peame lugema valla või linna põhimäärust, samuti leidub erisusi munitsipaalvara käsutamise kordades. Linnale või vallale laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmiseks on vajalik valla- või linnavolikogu nõusolek (§ 22 p.8) . Kohtus esindab linna või valda vastavalt linna-või vallavalitsus (KÕKS § 30 lg l p. 4). Erivolituseta võib valda või linna kohtus esindada valla- või linnasekretär (KÕKS § 55 lg 4 p. 6), samuti võib anda edasivolituse teisele isikule.
12. ESINDUSE lõppemise alused

kui on tehtud tehing, mille tegemiseks volitus anti või kui selle tegemine on muutunud võimatuks (näiteks kui volitus anti teatud konkreetse maja ostmiseks: maja on ostetud või kui seda maja ei ole näiteks mahapõlemise või teisele isikule võõrandamise tõttu enam võimalik osta) ;
tähtajalise volituse korral tähtaja möödumisega;
kui esindatav võtab volituse tagasi (põhimõtteliselt saab esindatav volituse alati tagasi võtta. Kui volitus oli antud tähtajatuna, on tagasivõtmiseks vaja mõjuvat põhjust •

kui esindaja loobub volitusest;
kui lõpeb volituse andmise aluseks olev tehing (näitek s tööleping, käsundusleping);
kui esindajaks või esindatavaks olev juriidiline isik lõpeb;
esindatava pankroti väljakuulutamisel, eelduslikult ka esindaja pankroti väljakuulutamisel ning esindaja surma või tema üle eestkoste seadmisega.

13. TÄHTAEG ja TÄHTPÄEV. Mõiste, algus ja lõpp, tähtpäeva saabumine.
Tähtaeg on kindlaksmääratud ajavahemik , millega on seotud õiguslikud tagajärjed. Tähtaeg määratakse aastate, kuude, nädalate, päevade, tundide või väiksemate ajaühikute või kindlalt saabuva sündmusega.
Lõpp ja algus: Tähtaja kulgemine algab järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Tähtaeg lõpeb tähtpäeva saabumisel. Tähtpäeva saabumine määratakse tähtaja või kindlaks määratd sündmusega.
Tähtpäeva saabumine määratakse tähtaja või kindlaksmääratud sündmusega. Kui tähtpäeva saabumine on määratud aastates arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase aasta vastaval kuul ja päeval. Kui tähtpäeva saabumine on määratud kuudes arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval. Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud korras määratav tähtpäev satub kuule, milles vastavat kuupäeva ei ole, loetakse tähtpäev saabunuks selle kuu viimasel päeval.
Kui tähtpäeva saabumine on määratud nädalates arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimase nädala vastaval päeval. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevades arvutatava ajavahemikuga, saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval. Kui tähtpäeva saabumine on määratud teatud kuupäeva, kellaaja või sündmuse toimumisega, saabub tähtpäev sellel kuupäeval, kellaajal või sündmuse toimumisel. Kui tahteavalduse tegemiseks või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtpäev satub riigipühale või muule puhkepäevale, loetakse tähtpäev saabunuks puhkepäevale järgneval esimesel ööpäeval. Tähtaja määramisel loetakse päevaks ajavahemikku keskööst keskööni. Kui tähtpäeva saabumine on määratud päevast väiksema ajaühikuga arvutatava tähtajaga, saabub tähtpäev selle ajaühiku saabumisel.
14. AEGUMINE enne ja pärast 01. juuli 2002
Mõiste: Õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest.
ERINEVUS: Vana ja Uus: Põhimõtteline erinevus on nn vana ja uue TsÜS-I vahel aegumise puhul see, et 1) tehingutest tuleneva nõue aegus 10 aastaga, uue järgi 3 aastaga. 2) Vana järgi hagi aegumist ei kohaldatud kinnisasjaga seotud nõudele, kui asi oli kantud kinnistusraamatusse. Uue järgi on see nüüd piiratud 10 aastaga. 3) Samuti ehitusega seotud nõuete esitamise tähtaeg vana järgi oli reguleerimata ehk see piirdus 10 aastaga. Uues TsÜS-is on see 5 aastat. Siiski annab uus TsÜS eelpoolnimetatud tähtaegade suhtes erandi - 10 aastase aegumise tähtaja juhuks, kui võlgnik tahtlikult rikkus oma kohustuste täitmist.
15. LEPINGU mõiste ja vorm
MÕISTE: - Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Lepinguga luuakse poolte vahel võlaõiguslik suhe, mille sisuks on mingi teo tegemise kohustus ja sellele vastav õigus mingi hüvede vahetamise valdkonnas.
Võlasuhte puhul on tegemist võlaga millekski kohustumise mõttes. Lepinguks nimetatakse kahe- või mitmepoolset tehingut. Kõige tavapärasemad on võlaõiguslikud lepingud, millega võetakse endale kohustus midagi teha või millegi tegemisest hoiduda ning omandatakse vastavad nõudeõigused teise poole suhtes. Lepinguid esineb ka teistes eraõiguse valdkondades nagu asjaõigus (n õiguste loomine, ülekandmine, muutmine), perekonnaõigus (abikaasade vahelised abieluvaralepingud), pärimisõigus (pärimisleping), ühinguõigus (seltside ja ühingute asutamislepingud).
VORM: Üldiselt vormivabadus-suurem osa VÕS sätestatud lepingud ( rendileping , laenuleping, müügileping, jne)!!! Erinormid kehtivad tarbijaga sõlmitavate lepinguteosas. Nii näiteks peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustusle võtmiseks olema kirjalikus vormis. Notariaalselt peavad olema tõestatud nt kinnisasja võõrandamis- ja koormamislepingud, osaühingu osa võõrandamise ja jagamise leping, ülalpidamisleping, abieluvaraleping jne. Kirjalikus vormis peavad olema sõlmitud nt 1) ehitise ajutise kosutamise leping, kui seadusest ei tule rangemaid vorminõudeid (VÕ S §381 lg 1), 2) kinkija avaldus endale kinkelepingust tulenevate kohustuste võtmiseks (VÕ S § 261 lg 1), 3) elurendise leping (VÕS § 570) , üldreeglina ka 4) võlatunnistus (VÕ S § 30 lg 2) jne .
Lepingu all mõeldakse sageli ka kirjalikult vormistatud dokumenti, mis tõendab saavutatud kokkulepet. Kuna tehingu võib teha mistahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi, siis võivad tsiviilõigused ja -kohustused tekkida ka suulistest kokkulepetest.
Kui leping on kehtivalt sõlmitud, on see pooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2) ja õigustatud pool omandab lepingus lubatud soorituse täitmisnõude.
16. Lepingust taganemine ja ülesütlemise vahe.
TAGANEMINE: Lepingust taganemise aluseks võib olla nii seadus kui poolte kokkulepe, eelkõige vastav
leping (VÕS § 188 lg 2). Seadusest tulenevad taganemisõigused võib omakorda liigitada:
1) seadusest tulenevad taganemisõigused, mille eesmärgiks on tagada ühele lepingupoolele peale lepingu sõlmimist teatav järelemõtlemisaeg, mille jooksul on võimalik end seotusest lepinguga vabastada (tarbijalepingud).
2) taganemisõigused, mis kujutavad endast õiguskaitsevahendit lepingu rikkumise korral (VÕS § 101 lg l p 4) .
ÜLESÜTLEMINE: Ülesütlemine on õiuskaitsevahend, mida saab käsutada kestvuslepingute rikkumise korral. Kui lepingu ühepoolse lõpetamise alused on kestvuslepingus tuvastatud, tuleb käsutada ülesütlemist. Vahel võib ülesütlemine olla käsutatav samaaegselt taganemisega. Ülesütlemist kui ühte kohustuse rikkumisel kohaldatavat õiguskaitsevahendit reguleeritakse VÕS § 116. Ülesütlemise liikide puhul tuleb eristada määratud tähtajaga kestvuslepinguid ja määramata tähtajaga kestvuslepinguid.
1) Määramata tähtajaga kestvuslepingute puhul on ette nähtud lepingu lõpetamine " korralise ülesütlemisega". Korralise ülesütlemise alused ja võimalus on tavaliselt sätestatud vastavat kestyuslepingut reguleerivate sätetega VÕS eriosas või eriseadusega, teatud juhtudel lepivad pooled kokku aga eritingimuste osas (eelkõige puudutavad sellised kokkulepped ülesütlemistähtaegu). Reeglina ei ole korralise ülesütlemise puhul vajalik erilise ülesütlemispõhjuse olemasolu. Tavaliselt jõustub aga ülesütlemine alles peale teatava tähtaja möödumist ülesütlemisavalduse tegemisest, mis peab võimaldama teisel poolel end muutunud oludega kohandada .
2) Kestvuslepingu võib aga sõlmida ka määratud ajaks. Sellisel juhul lõpeb lepinguline suhe korraliselt (j a automaatselt) vastava tähtaja möödumisega ning korraline ülesütlemine on reeglina välistatud.
PÕHJUSED ÜLESÜTLEMISEKS!
1) kohustuste rikkumine . Siin on ülesütlemine õiguskaitsevahend, mis kestvuslepingute puhul asendab taganemist olulise lepingurikkumise korral.
2) muutused lepingulise suhte või selle aluseks olevate suhetes Kui lepingu sõlmimise aluseks olevate asjaolude muutumise tulemuseks on poolte lepinguliste kohustuste vahekorra muutmine tuleb "mõjuva põhjuse" olemasolu määramisel eelkõige arvestada VÕS §-ga 97. Esimeseks nõudeks siin lepingu muutmine. Kui muutmine ei ole võimalik- taganemine või kestuslepingu puhul ülesütlemine.
17.Võõrandamislepingud (Võlaõiguse eriosa)
Võõrandamislepingute esemeks on asjade või õiguste tasuline või tasuta üleandmine ühelt isikult teisele. VL ühiseks tunnuseks on seega võlgniku kohustus anda võlausaldajale üle asi või õigus. Põhilisteks lepinguliikideks on siin 1)müük ja 2)vahetus kui tasulised võõrandamislepingud ning 3)kinge kui tasuta võõrandamisleping.
18.Müügilepingu mõiste, ostja ja müüja põhilised kohustused. Erinevus kinkelepingust.
MÕISTE: Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Asja müügi kohta seaduses sätestatut kohaldatakse vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu, kui seadusest ei tulene teisiti ja see ei ole vastuolus eseme olemusega. Õiguse müüja peab ostjale võimaldama müügilepingu esemeks olev õigus omandada.
Kinkelepinguga Kinge on leping, millega üks isik(kinkija) kohustub tasuta rikastama oma varast teist isikut (kingisaaja). Kinkeleping on tasuta leping. Sellest tuleneb kinkija vastutuse piirang kingi puuduste eest. Vajalik notariaalne tõestamine, kui kingi väärtus õle 50.-. Kinkelepingust on võimalik taganeda kinkijal enne ja pärast selle sõlmimist.
19.Riigivara valitsejad

RK,

VP,

Riigikontroll ,

Õiguskntsler,

Riigikohus ,

ministeeriumid,

maavalitsused,

Riigikantselei.
20.Teenuste osutamislepingud. Käsundus- ja töövõtulepingu erinevused.
Sellesse lepingute gruppi kuuluvad leppingud, mille eesmärgiks üldistatult on mingi teenuse osutamine teisele isikule. Üksikuteks lepinguliikideks on siin käsund, maaklerileping, agendileping , komisjonileping, tööleping, arveldusleping, raviteenuse osutamise leping, töövõtuleping, veoleping , hoiuleping,jne. Erinevus seisneb selles, et kas lepinguga on kohustus saavutada teatud tulemus või on kohustus lihtsalt teatud töö tegemiseks või teenuse osutamiseks.Töö tegemisele suunatud- käsundusleping.
Töövõtuleping- kohustub 1 isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või muu teenuse osutamisega saavutama muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik ( tellija ) aga maksma selle eest tasu. Tulemusele suunatud leping
KÄSUNDUSLEPING… kohustub 1 isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundaja) teenuseid, käsundaja aga maksma talle selle eest tasu, kui see on kokku lepitud.
21.Asjad, osad ning päraldised- paberil
22.Omand. Valdus , kasutus ja käsutus- paberil omand ja valdus

23.Hea- ja pahauskne omandaja- paberil

24.Mittetulundusühingu ja sihtasutuse erinevused
Sihtasutustega seonduvat reguleerib 1996.aastal vastu võetud sihtasutuste seadus. Ka termin "sihtasutus" juurdus eesti keeles alles sihtasutuste seaduse vastuvõtmisega, varem nimetati analoogseid üksusi fondideks. Sihtasutuse mõiste: sihtasutus on eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara valitsemiseks ja käsutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Ehk teisiti öeldes: sihtasutuse näol on tegemist eraldatud varakogumiga, mida teatud asutamislepingus sätestatud eesmärkide saavutamiseks valitseb sihtasutuse juhtorgan. Sihtasutuse asutamiseks sõlmivad tema asutajad asutamislepingu. Siiski võib sihtasutuse asutada ka testamendi alusel (näitek s määrab rikas pärandaja teatud osa oma pärandist sihtasutuse loomiseks, mille eesmärgiks oleks Eesti geograafiatudengite hariduse finantseerimine või paljulapseliste perede toetamine). Sihtasutuste seadus püüab kõigiti tagada, et sihtasutuse asutaja tahe oleks sihtasutuse tegevuses määrav pikema ajajooksul ning et sihtasutuse eesmärki ei saaks väga lihtsalt muuta (näitek s et paljulapseliste perede toetamiseks loodud sihtasutust ning selle vara ei hakataks käsutama noorte mesinike heaks) . Vt sihtasutuste seaduse § 41 põhikuja muutmise kohta. Sihtasutuse põhikirjas tuleb ara määrata nn. soodustatud isikud, kelleks on isik, kellele vastavalt sihtasutuse põhikirjale võib sihtasutuse varast teha väljamakseid. Kui põhikirjas ei ole soodustatud isikute ringi määratud, loetakse soodustatuks kõik isikud, kellel on õigus saada väljamakseid, lähtudes sihtasutuse eesmärgist (nii võib geograafiatudengitehariduse edendamiseks loodud sihtasutuse varast väljamakseid teha geograafiatudengitele närteks välisriigis täiendkoolituse saamiseks, konverentsil osalemiseks vms) .
Sihtasutuse juhtimisstruktuur . Sihtasutuse organid on juhatus ja nõukogu. Juhatus juhib ja esindab sihtasutust (sihtasutust e seaduse § 17 lg 1) . Nõukogu kavandab sihtasutuse tegevust ning korraldab sihtasutuse juhtimist ja teostab järelevalvet sihtasutuse tegevuse üle. Sihtasutuse raamatupidamist ja aruandlust peab kontrollima audiitor .
Mittetulundusühingu mõiste: mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Mittetulundusühingutega seonduvat reguleerib mittetulundusühingute seadus. Mittetulundusühinguteks on näiteks kõikvõimalikud huvialaseksid, ühingud, üliõpilaskorporatsioonid jne. Mittetulundusühingu võivad asutada vähemalt kaks isikut. Asutajateks
võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud, siiski on mittetulundusühing oma olemusest tulenevalt mõeldud pigem füüsiliste isikute erinevate eesmärkide saavutamiseks. Nii sihtasutused kui ka mittetulundusühingud kantakse kohtute juures tegutsevasse mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse.

25.Äriühingud ja ettevõtja
Äriseadustiku (AS ) loomise üheks põhieesmärgiks oli vastutuse suurendamine majandustegevuses. Selle eesmärgi saavutamiseks kehtestab seadus kontrolli piiratud vastutusega äriühingute tegevuse üle. Karmistati nõudeid äriühingute aruandlusele ning ning kehtestati juhtorganite liikmete vastutus. Oluliseks äriseadustiku väljatöötamise märksõnaks oli nii võlausaldajate kui ka vähemusosanike või -aktsionäride kaitse. AS keskseks juriidiliseks terminiks on "ettevõtja", mille all peetakse silmas õigussubjekte (õiguste ja kohustuste kandjaid), st isikuid.
Ettevõtjaks on:
a) füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kaupade ja teenuste müük
on talle püsivaks tegevuseks (füüsilisest isikust ettevõtja)
b) seaduses sätestatud änühing.
Füüsilisest isikust ettevõtja - selleks võib olla iga füüsiline isik. Erinevalt äriühingutest ei nõuta füüsilisest isikust ettevõtja puhul kindla suunisega põhikapitali olemasolu, samuti jäävad ara muud juriidilised formaalsused ning nendega seotud kulutused. Samuti saab füüsilisest isikust ettevõtja käsutada lihtsustatud raamatupidamist ja aruandlust (füüsilisest isikust ettevõtja raamatupidamine võib olla nii tekke- kui ka kassapõhine; füüsilisest isikust ettevõtja ei pea esitama majandusaasta aruannet jne) . Füüsilisest isikust ettevõtja vormi teeb aga vähem atraktiivseks isiklik vastutus: FE vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga.
Äriregistrisse kantakse füüsilisest isikust ettevõtja tema taotlusel. Kohustuslik on äriregistrisse kandmine juhul, kui ta maksukohuslasena registreeritud Maksuametis vastavalt käibemaksuseadusele (Käibemaksuseaduse § 7 kohaselt tuleb registreerida maksukohuslane, kelle maksustatav käive ületab kalendriaastas üle 250 00 0 krooni).
Äriühingute liigid:
1. Täisühing
2. Usaldusühing
3. Osaühing
4 . Aktsiaselts
5. Tulundusühistu
Äriühingu kui juriidilise isiku õigusvõime on rangelt seotud äriregistriga, tekkides äriregistrisse kandmisest ning lõppedes äriregistrist kustutamisega. Ettevõtja võib tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. Küll aga.võib seadusega sätestada tegevusalasid, milleks on vaja tegevusluba või millel võib tegutseda üksnes teatud liiki ettevõtja. Nii näeb seadus ette erinõuded krediidiasutustele ja kindlustusseltsidele, tegevusluba vajavad näiteks kõik arstiabi liigid, ravimite, alkoholi, relvade jne müük ja valmistamine, erinevad transpordiliigid jne .

26.Aktsiaselts ja osaühing Aktsia ja osa. Aktsionär ja osanik
Mõisted: Osaühing on äiiühing, millel on.osadeks jaotatud osakapital (A S § 135) . Aktsiaselts on äriühing,
millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital (A S § 221) .
Osaühing on hetkel Eestis kõige levinum äriühingu vorm (1999.*aasta l oli äriregistrisse kantud 23989
osaühingut, aktsiaselts e seevastu ainult 547 7 ning muid ettevõtjaid veelgi vähem).
Kuivõrd aktsiaselts ja osaühing on oma põhiolemuselt üsnagi sarnased, siis käsitleme aktsiaseltsi erisusi
paralleelselt osaühingu regulatsiooniga. Olemuslikult on osaühing mõeldud vormiks väiksematele
ettevõtetele (osakapitali miinimumsuurus 40 000.-) , aktsiaselts aga oluliselt suurematele (aktsiakapitali
miinimusuurus 400 000.-) . Aktsiseltsi asutamine ning selle "pidamine" on ka kulukam ( audiitori nõue,
koosoleku protokollide notariaalse tõestamise nõue teatud juhtudel jne) ning seetõttu vastab asutajate
huvidele reeglina pigem osaühingu vorm. Hilisemate probleemide vältimiseks on äriühingu loomisel on
äärmiselt oluline sellega arvestada. Nii on praktikas esinenud probleeme asjaoluga, et äriseadustik nõuab
aktsiaseltsi puhul nii juhatuse kui ka nõukogu olemasolu, kusjuures nende liikmed peavad olema erinevad
isikud. Samuti võimaldab AS soovi korral aktsiaseltsi osaühinguks (ning vastupidi) ümber kujundada, ilma et
seda peaks vahepeal likvideerima.
OÜ ja AS vahel võib välja tuua 3 lüki erinevusi:
• osaühingu kohta käib märksa vähem norme kui aktsiaseltsi kohta
• osaühingu normid on dispositiivsemad, st põhikirjaga saab mitmetes olulistes küsimustes ette näha
seaduses sätestatust erinevaid kokkuleppeid
• osaühingule on seaduses antud võimalus tegutseda väiksemate formaalsustega; tema
juhtimisstruktuur on lihtsam kui aktsiaseltsi puhul.
Nii osaühingu kui ka aktsiaseltsi võib asutada üks või mitu isikut. Asutajaks võib olla nii füüsiline kui ka
juriidiline isik (§ 137, 242) . Asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu, mille lisaks on ühingu põhikiri
(§ 138, 234) . Nii asutamisleping kui ka sellega kinnitatud põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja
kõigi asutajate poolt allkirjastatud, seega vastutab notar ka põhikirja sisu õigsuse ja seaduslikkuse eest.
Põhikirja saab.muuta üldkoosoleku otsusel ilma asutamislepingut muutmata, muudatus kantakse registrisse
juhatuse avalduse alusel.
Sissemakse, st tasu osa või aktsiate eest võib olla rahaline või mitterahaline (N: know -how, kinnisasi) .
Mitterahalise sissemaksega tasumise võimalus peab olema ette nähtud põhikujas. Mitterahaliseks
sissemakseks võib olla mis tahes rahaliselt hinnatav ja äriühingule üleantav asi või varaline õigus, millele on
võimalik pöörata sissenõuet . Mitterahaliseks sissemakseks ei või olla osutatav teenus või tehtav töö ega ka
asutajate tegevus äriühingu asutamisel. Mitterahalise sissemakse väärtust peab reeglina hindama audiitor
(vrdl § 143) . Sissemakse peab olema tasutud enne ariregistrisse kandmise avalduse esitamist .
Aktsia-ja osakapitali miinimumsumma nõude eesmärgiks on anda äriühingu võlausaldajatele teatav garantii
oma nõuete rahuldamiseks: aktsia- või osakapitalile vastav summa peab ühingul olemas olema (ka j astub
bilansi passiva poolel) ning selle arvel on pankrotimenetluse käigus võimalik rahuldada vähemalt osa
nõudeid. Seda eesmärki teenivad muuhulgas sätted, mille kohaselt osa- või aktsiakapitali ei tohi vähendada
alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse; kapitali vähendamisel tuleb teatada võlausaldajatele ning nende
taotlusel nõuded tagada või rahuldada (A S § 199) ; dividendi maksmise regulatsioon ; oma osade ja aktsiate
omandamise ja tagatiseks võtmise keeld (283) ; aktsionäridele jt laenu andmise keeld (§ 159 , 281) , kohustus
netovara vähenemisel alla rniüiirnumsuuruse võtta tarvitusele abinõud selle suurendamiseks või otsustada
ühingu lõpetamine või pankrotiavalduse esitamine (§ 176 , 301) . AS 157, 158 üritavad tagada, et osakapitali
säilitamiseks vajalikku ühinguvara ei makstaks osanikele välja- Enne äriseadustiku kehtestamist kehtinud seadusandlus jättis ühingu võlausaldajad täiesti kaitseta: aktsiaseltsi võis asutada ka ainuüksi 300 krooniga , mistõttu jäid võlausaldajate nõuded hilisemas pankrotimenetluses sageli rahuldamata.
Aktsiaseltsi asutamiseks on kaks erinevat võimalust:
• kas asutamine aktsiate märkimisega (käsutataks e harva)
• või ilma selleta.
Aktsiaseltsi asutamine ilma aktsiate märkimiseta toimub analoogselt osaühingu asutamisega. Aktsiaseltsi asutamist aktsiate märkimisega käesolevas konspektis lähemalt ei käsitleta.
B)
Osa ja aktsia annavad nende omanikele^eelkõige õiguse osaleda ühingu juhtimises ning kasumi ja ühingu lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel. Siiski on juhtimisõiguse ning dividendi saamise õiguse kaal osaühingus ja aktsiaseltsis erinev: osaühingus kui nn suletud ühingus on osanikul võrreldes aktsionäriga suhteliselt suur.võimalus ja huvi ühingu juhtimisse sekkumiseks. Aktsionäri jaoks on aga eelkõige oluline just kasumi teenimine, juhtimises osalevad reaalselt ainult suurema osalusega aktsionärid.
NB! Osanikud ja aktsionärid ei ole ühingu omanikud , neid võib ainult tinglikult niimoodi nimetada. Juriidiliselt korrektselt väljendudes ei kuulu äriühing mitte kellelegi, ta on ise Õigussubjekt. Aktsionärile/omanikule kuuluvad ainult ühingu aktsiad/osad, mis annavad neile teatud õigused (eelkõig e kasumisaamise ning juhtimises osalemise õigus) äriühingu suhtes.
Igal osanikul võib olla l osa; kui osanik omandab täiendava osa, siis suurenenb vastavalt esialgse osa
nimiväärtus. Aktsiaid võib aktsionäril olla ükskõik kui palju. Osa väikseim nimiväärtus on 100 krooni, kui
see on suurem, siis peab see olema 100 krooni täiskordne. Osa kohta ei või anda välja väärtpaberit. Aktsia
minimaalne nimiväärtus on 10 krooni. Tulevikus saab eelduslikult kogu või vähemalt suurem osa aktsiate
käibest toimuma väärtpaberite keskregistri kaudu.
Osanik võib oma osa vabalt teisele osanikule võõrandada. Võõrandamisel kolmandale isikule on teistel
osanikel 1-kuuline ostueesõigus. Põhikiri võib siinkohal sätestada kõrvalekalduvaid regulatsioone. Osa
võõrandamise leping peab olema notariaalselt tõestatud (A S § 149 lg 4) . Selline nõue kehtestati selleks, et
osaühingul oleks igal hetkel objektiivne ülevaade osanikeringist, muuhulgas peab see teda kaitsma
ebaseadusliku juhatuse määramise eest (juhatu s määratakse osanike poolt).
Nimelised ja esitajaaktsiad. Aktsia võõrandamine. Aktsiaid võib anda välja kas nimeliste või
esitajaaktsiatena. Praegu on nii nimeliste kui ka esitajaaktsiatega seonduv reguleeritud ÄS-s. Koos Eesti
väärtpaberite keskregistri seaduse jõustumisega kaotatakse Eestis käibest esitajaaktsiad, mis ei ole praktikas
ennast õigustanud. Antud seadus hakkab regleerima väärtpaberite (s h aktsiate ja osade) registreerimist
elektroonilises andmekogus - Eesti väärtpaberi keskregistris. Sellel registril, mis praegu tegutseb n-ö
omaalgatuslikuna Väärtpaberite Keskdepositooriumi näol, saab olema äärmiselt suur tähtsus Eesti
majanduskäibes, kuna seal ei registreerita mitte ainult börsil osalevate ühingute aktsiaid, vaid ka muude
ühingute aktsiaid, osasid, aga ka võlakohustusi ja tuletisväärtpabereid ning teatud juhtudel on väärtpaberite
registris registreerimine kohustuslik (v t eelnõu § 3) .
Väliamaksed/ dividend - neid võib teha nii aktsionärile kui ka osanikule ainult puhaskasumist või eelmiste
aastate jaotamata kasumist. Väljamaksete tegemine toimub l kord aastas kinnitatud
aastabilansi/majandusaasta aruande alusel. Igale osanikule/aktsionärile makstakse osa puhaskasumist
(dividend) võrdeliselt tema osa/aktsiate nimiväärtusega, kui põhikirjas ei ole sätestatud teisiti, dividendi
suuruse otsustab koosolek. Teatud juhtudel on dividendi maksmine keelatud (§ 157 lg 3, 278) ; alusetult
saadud dividendi peab saaja oma pahausksuse korral tagastama.

27.Äriühingute ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine
ÜHINEMINE: Ühinemine võib toimuda kahel erineval viisil:
1) n-ö ülevõtmisena — sellisel juhul läheb ühendatava ühingu vara üle ühendavale ühingule ning ühendatav ühing ise lõpeb (A S § 391 lg 1) .
2) uue ühingu asutamisega - sellisel juhul asutatakse kähe või enama ühingu baasil uus ühing, kellele lähevad üle kõik varad ning ühinevad ühingud lõpevad (A S § 391 lg 2).
Ühineda võivad ka eri liiki äriühingud (A S § 391 lg 6) , välja arvatud ühistu, kes võib ühineda ainult teise ühistuga. Nii võib näiteks osaühing ühineda aktsiaseltsiga või usaldusühinguga. Seevastu sihtasutus võib ühineda ainult teise sihtasutusega ning mittetulundusühing ainult teise mittetulundusühinguga. Mõlemal ühinemise puhul leiab aset üldõigusjärglus (v t üldõigusjärgluse mõistet konspekti I peatükist) . AS § 391 lg 4 kohaselt läheb ühendatava ühingu vara, sealhulgas kõhustused, üle ühendavale ühingule. Uue ühingu asutamisel läheb ühinevate ühingute vara, sealhulgas kõhustused, sellele üle. Ühinemise majanduslik põhjus võib peituda näiteks selles, et kaks ettevõtet, mille tegevusvaldkonnad kattuvad või üksteist .täiendavad, otsustavad ulatuslikuma koostöö käsuks. Sellisel juhul on võmalik vähendada kulusid , ühendades tootmisvõimsused ning know-how. Paraku toob ühinemine reeglina kaasa teatava töötajatepoolse vastuseisu, kuna ratsionaliseerimine eeldab peaaegu alati ka teatava arvu kaadri koondamist. Ka ühingu ülevõtmine ühel või teisel põhjusel võib põhjustada vastuolusid ühendava ja ühendatava ühingu töötajate, eelkõige aga osanike/aktsionäride vahel (räägitakse nn vaenulikest ülevõtmistest). Sellistel puhkudel saab reeglina üheks suuremaks komistuskiviks ühendatava ühingu osade/aktsiate asendussuhte kindlaksmääramine (v t AS § 396 lg 2, 398 lg 3) . Asendussuhte määramisel otsustatakse sisuliselt see, kui kõrgeks hinnatakse ühendatava ühingu väärtus, ning see omakorda määrab vara, kui suure osaluse ühendavas ühingus omandavad ühendatava ühingu osanikud/aktsionärid. Ühinemise regulatsioon on äärmiselt komplitseeritud ning protsess ise suhteliselt pikaajaline, kuna ühinemisel põrkuvad mitmete erinevate gruppide huvid (töötajad , aktsionärid/osanikud, võlausaldajad).
JAGUNEMINE: Ka jagunemine võib toimuda kahel erineval viisil:
I) jaotumise teel - siin annab jagunev ühing kogu oma vara omandavatele ühingutele üle ning
jagunev ühing ise lõpeb. (A S § 434 lg 2) .
2) eraldumise teel - siin annab jagunev ühing osa oma varast ühele või mitmele omandavale ühingule
ning jääb ise ka edasi kestma.
Omandavad ühingud võivad olla nii olemasolevad kui ka selleks eesmärgiks alles asutatud ühingud. Jagunemiste majanduslikeks põhjusteks võivad olla näiteks:
1) jagunev ühing soovib teatud ettevõtteosi võõrandada (näiteks ettevõtte saneerimise või
ümberprofileerimise tõttu) .
2) vastutuse piiramine, eriti uute toodete või teenuste arendamisel: näiteks töötatakse välja uus
tarkvarapaketi, mille õnnestumine on seotud riskiga ning mille läbikukkumisest tulenev kahjum
ohustaks kogu põhiettevõtet.
3) erinevate ärivaldkondade eristamine, mis teatud juhtudel võib olla ka seadusega ette kujutatud
(näitek s varakindlustusselts otsustab hakata tegelema ka elukindlustusega: kindlustusseaduse § 28
lg 2 kohaselt ei või kindlustusandja üheaegselt tegelda elu- ja kahjukindlustusega)
ÜMBERKUJUNDAMINE: Miks on vaja reguleerida (võimaldada) äriühingute ümberkujundamist? Majandustegevus tähendab pidevat kohanemist muutunud turusuhetega, uute konkurentide, turgude, poliitiliste ja majanduslike muudatustega. See nõuab ettevõtjalt olulisel määral adapteerunus- ning arenguvõimet, mis omakorda võib tingida sisemised struktuurimuudatused. Seepärast kuulub liberaalse majanduskorralduse juurde ka võimalus reageerida paindlikult muutunud oludele. Ühinguliigi muutmise põhjused võivad olla erinevad:
1) soovivad täisühingu osanikud kujundada TÜ ümber osaühinguks, vältimaks täisosaniku
piiramatut vastutust.
2) Osaühingust aktsiaseltsiks muutmise juures võib olla määravaks see, et ühing vajab edasiseks
arenguks rohkem kapitali ja täiendav finantseerimine (muuhulgas aktsiabörsil osalemise kaudu) on
aktsiaseltsil oluliselt lihtsani kui osaühingul.
3) Samas võib nii mõnelgi aktsiaseltsil olla vajalik muuta end osaühinguks, et vältida aktsiaseltsiga
seonduvaid suuri kulutusi ning ranget finantsmajanduslikku kontrolli.
Ümberkujundamine on Eestis lubatud ainult äriühingute (va tulundusühistu) puhul. Füüsilisest isikust ettevõtjat äriühingukš ümber kujundada ei ole võimalik. Kui füüsilisest isikust ettevõtja soovib oma majandustegevust edaspidi arendada näiteks osaühingu kaudu (vastutuse piiramise eesmärgil), siis peab ta asutama osaühingu tavalises korras ning käsutama mitterahalise sissemaksena oma senist ettevõtet. Sellisel juhul peab mitterahalist sissemakse hindamist kontrollima audiitor (v t AS § 143 lg 3) .

28.Seadusjärgsed pärijad ja testamendijärgsed pärijad
Sugulased pärivad 3-s järjekorras (tingimuseks on, et eelnevas järjekorras pärijad puuduvad):
I järjekorra pärijad – lapsed, abikaasa (1/4)
II järjekorra pärijad – vanemad, õed-vennad, abikaasa (1/2)
III järjekorra pärijad – vanavanemad ja nende lapsed
I ja II järjekorra pärijate puudumisel saab abikaasa kogu pärandi
KOV või riik – pärijaks kõigi eelpool nimetatud pärijate puudumisel
Testament – ühepoolne tehing, millega pärandaja teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi
2 liiki:
Notariaalne testament - notariaalselt tõestatud või notari hoiule antud. Kehtib, kuni ei muudeta või ei tühistata.
Kodune testament - omakäeliselt kirjutatud või tunnistajate juuresolekul alla kirjutatud. Kehtib 6 kuud, kui pärandaja elab. Notariaalsel testamendil tugevam õiguslik alus

Pärija - isik, kellele testaator on testamendiga pärandanud oma vara või osa sellest
Asepärija - nimetatakse juhuks, kui pärijaks nimetatud isik sureb enne testaatorit, loobub pärandist või on pärimiskõlbmatu
Järelpärija - isik, kellele läheb testaatori vara teatava tähtpäeva või edasilükkava tingimuse saabumisel

29.Abieluvaraleping Paberil!!!
30.Üüri ja rendi vahekord
Üüri- ja rendilepingu eristamine VÕS-s. Võlaõigusseadus ' ei erista üüri ja renti enam lepingu esemest, vaid lepingu sisust ehk siis poolte õiguste ja kohustuste tagajärgedest lähtuvalt:
• üüriga on tegemist juhul, kui üks pool kohustub lihtsalt asj a teise poole käsutusse andma.
• Rendiga seevastu on tegemist siis, kui lisaks käsutusse andmise kohustusele tuleb teisele poolele
anda/jätta ka asjast saadavad viljad .
Kõige piltlikumalt iseloomustab antud erisust järgmine näide: kui A annab B-le üürile hinnalise tõukoera, siis saab B lihtsalt seda koera käsutada, st pidada, koera rentimise korral jäävad B-le ka vahepeal sündinud kutsikad . Seega saavadki eekõu kohaselt rendilepingu esemeks olla viliu ja käsu andvad asiad, eelkõige põllumajandusmaa või käitis.
o tehinguline esindus Tehinguga antavat esindusõigust nimetatakse volituseks. Esindaja olemasolu ei piira esindatava enda tehingute tegemise vabadust. Ta võib ise teha ka neid tehinguid, milleks ta esindajale volituse andis. Esindatav peab lihtsalt esindaja poolt tehtud tehinguid enda suhtes kehtida laskma.
o seadusjärgne esindus
Seadusjärgse esinduse tavaliseks näiteks on lapse esindamine tema vanemate poolt. Tema esindusõiguse ulatus tuleneb perekonnaseadusest, mille § 50 lg 2 kohaselt on vanemal eestkostja volitus ning sellest tulenevad esindusõiguse piirangud §-des 99 ja 100. Näiteks ei tohi vanem võõrandada lapsele kuuluvat kinnisasja ilma eestkosteasutuse nõusolekuta.
Täpsustuseks: ka seadusjärgse esinduse puhul eristame sise- ja välissuhet. Vanema esindusõigus, st see, millises ulatuses ta oma tehingute kaudu esindatavat (last ) õiguslikult siduda saab, on määratud juba ülalnimetatud perekonnaõiguse normidega. Samas paneb PerekS § 50 lg 2 vanemale perekonnaõigusliku kohustuse tegutseda lapse huvides. Aga ka juhul, kui vanem mingit tehingut tehes ei tegutse lapse huvides, ei mõjuta see tehtud tehingu kehtivust, kuna kohnandatel isikutel puudub võimalus hinnata tehingu lapse huvidele vastavust. Siiski tekib lapsel nõudeõigus vanema vastu, kui viimane oli tegutsenud tema huve rikkudes (näitek s ostnud lapsele tehtud päranduse eest endale alkoholi, jättes tasumata lapse keeletundide eest) .
o seaduse fiktsioonist tekkiv esindus
Riik ja kohaliku omavalitsuse üksused osalevad tsiviilkäibes avalikõiguslike juriidiliste isikutena ning põhimõtteliselt kohaldub ka neile juriidilise isiku ja selle organite kohta sätestatu. Ka riik saab tegutseda ainult oma organite kaudu, kelle tegevus loetakse tema tegevuseks, st kelle tehtud tehingud teda vahetult õigustavad ja kohustavad. Seega, kui näiteks Päästeameti juht sõlmib lepingu arvutite ostmiseks, siis juriidiliselt korrektselt väljendudes on lepingupooleks Eesti Vabariik. Põhiküsimus seisneb aga selles, kes on riigi puhul nendeks organiteks ja isikuteks, kellel on õigus riiki tsiviilkäibes esindada ning seega oma tegevuse läbi teda õigustada ja kõmistada. Vabariigi valitsuse seaduse § 44 kohaselt on riiki volitatud esindama valitsusasutus või muu riigiasutus seadustest, oma põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Kui ei ole eraldi sätestatud, kes esindab riiki konkreetses õigussuhtes, määrab esindaja Vabariigi Valitsus. Riigiasutust esindab vastavalt asutuse põhimäärusele asutuse juht või tema poolt volitatud isik. Seega, reeglina kuulub esindusõigus asutuse juhile (näitek s ministeeriumis ministrile), asutuse põhimääruses võib olla ette nähtud ka teisi esindusõigusega isikuid. Niisiis on riigi nimel tegutsevate isikute esindusõiguse kindlakstegemine võimalik ainult vastavate põhimääruste vms aktide järgi. Üksikjuhul võib see olla äärmiselt segane. Kohaliku omavalitsuse esindamine: kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse § 10 kohaselt esindavad linna või valda seaduste ja omavalitsusüksuse põhimääruse alusel ning kehtestatud korras oma pädevuse piires volikogu, volikogu esimees, valla- või linnavalitsus ning vallavanem või linnapea. Omavalitsusüksuse esindamise korra kinnitab volikogu (KÕKS § 22 p. 22) . Niisiis valla või linna esindusõiguse täpsema jaotuse teadasaamiseks peame lugema valla või linna põhimäärust, samuti leidub erisusi munitsipaalvara käsutamise kordades. Linnale või vallale laenude ja teiste varaliste kohustuste võtmiseks on vajalik valla- või linnavolikogu nõusolek (§ 22 p.8) . Kohtus esindab linna või valda vastavalt linna-või vallavalitsus (KÕKS § 30 lg l p. 4). Erivolituseta võib valda või linna kohtus esindada valla- või linnasekretär (KÕKS § 55 lg 4 p. 6), samuti võib anda edasivolituse teisele isikule.
l Täisühing - on äriühing, milles kaks või enamat isikut (osanikku) tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga.
2 Usaldusühing - on äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühe ärinime all ja vähemalt üks neist isikutest (täisosanik) vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest (usaldusosanik) vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses.
3 Osaühing - on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital ja osanik ei vastuta isiklikult osaühingu kohustuste eest. Osaühing ise vastutab oma kohustuste eest kogu oma varaga.
4 Aktsiaselts - on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital ning aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste ees ja aktsiaselts vastutab oma kohustuste eest oma varaga.
5 Tulundusühistu- on äriühing, mille eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Ühistu liige ei vastuta isiklikult, aga VÕIB vastutada solodaarselt kogu oma varaga. Vastavalt TÜ põhikirjale.
6 Sihtasutus- Tal ei ole liikmeid. Loodud vara valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
7 Mittetulundusühing- korteriühistu, elamuühistu-eesmärk pole majanduslikku tegevuse arendamine.
22

.DOC Laadi alla originaalfail 22 lk · .doc · 150 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 22 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-24 Kuupäev, millal dokument üles laeti

150 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Agnes Kullap Õppematerjali autor

Liikvart eraõiguse arvestuse kordamisküsimuste vastused

kordamisküsimused eraõigus võlaõigusseadus äriseadus

Sarnased õppematerjalid

doc

Tsiviilõiguse üldosa

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND TSIVIILÕIGUSE ÕPPETOOL TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA TsÜS 2008 1 SISUKORD 1. Sissejuhatus eraõigusesse. Tsiviilõiguse mõiste................................................34 2. Füüsilised isikud...............................................................................................57 3. Juriidilised isikud..............................................................................................812 4. Tsiviilõiguse objektid.......................................................................................1314 5. Tsiviilõigussuhe, subjektiivsed õigused ja kohustused.....................................15 17 6. Tehingud..........................................................................................................1820 7. Leping ja selle sõlmimine.................................................................................2124 8. Tehin

Õigus

doc

TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA

TSIVIILÕIGUSE ÜLDOSA SISSEJUHATUS ERAÕIGUSESSE · ÕIGUSE mõiste tähendused: 1) objektiivne õigus kehtivate õigusnormide kogum; 2) subjektiivne õigus üksikule kuuluv konkreetne õigus. Sotsiaalsed normid: 1) õigusnormid; 2) tava- ja moraalinormid · ÕIGUSE liigid: 1) eraõigus; 2) avalik õigus (Rooma õiguse retseptsioon) · ÕIGUSSÜSTEEMID: 1) üldine õigussüsteem (common law) 2) Kontinentaal-Euroopa õigussüsteem 3) Nn vahegrupp (Skandinaavia maad) · Era- ja avaliku õiguse eristamine 1) huviteooria; 2) subjektiteooria; 3) täiendatud subjektiteooria · Era- ja avaliku õiguse reguleerimismeetodid ja ese Avalik õigus: esemeks - subordinatsioonisuhted, milles üks osapool esineb avaliku võimu kandjana ja seda ka realiseerib; meetodiks - käsk ja keeld. Eraõigus: esemeks- isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted; meetodiks - privaatautonoomia (tahtevabadus). · Eraõiguse harud: 1. Tsiviil?

Tsiviilõiguse üldosa

docx

Tsiviilõiguse konspekt (õpiku põhjal)

1.PEATÜKK 1. Sissejuhatus Tsiviilõigusesse ÕIGUSE MÕISTE TÄHENDUSED: Õigus jaguneb objektiivseks (seadus, õigusaktid- ja allikad, st kirjapandud seadused mis on vastu võetud, jõustunud ja RTs avaldatud) ning subjektiivsest õigusest (määrab ära inimeste õigused, kohustused, nõudeõidus) Sotsiaalsed normid: on õigusnormid (riiklikult tagatud üldise iseloomuga kijutatud käitumisreeglid ja põhimõtted, mille järgimise tagab riik) ja tava/moraalnormid. Õigus on õigusnormide kogum ja süstematiseeritul kujul kujutavad endast riigi õigussüsteemi ehk õiguskord. ÕIGUSSÜSTEEMID: Kolm põhilist süsteemi on 1) üldine (common law), 2) Mandri-Euroopa 3) Skandinaavia Eesti kuulub Mandri-Euroopa õigussüsteemi, sest ajaloo põhjal on meie süsteem pärit saksa õigusest, sest ajaloos mindi Saksamaale õppima ja kohaneti seale õigussüsteemiga. Õigus jaguneb eraõigukseks ja avalikuks õiguseks. ERA- ja avaliku õig

Tsiviilõigus

doc

Tsiviilõiguse konspekt

Õiguse mõiste tähendused: Rakendamise käik ja otsustus peavad olema kontrollitavad. 1) Objektiivne õigus kehtivate õigusnormidekogum 2) Subjektiivne õigus üksikule kuuluv konkreetne õigus. Õigussuhe on ka asja omandamine. Õigus kõigi vastu. Saab realiseerida, kui keegi võtab nt pastaka ära. Omanikul õigus hallata, kasutada. · Tsiviilõiguse tõlgendamine. Sotsiaalsed normid: 1) ÕIGUSNORMID; 2) tava- ja moraalinormid. Tõlgendamise eesmärk: õige arusaam tekstist. Tõlgendamine lähtub õiguskorras (sh normis eneses) sisalduvatest väärtustest. Tsiviilõiguse allikaks on ka tavad.

Õiguse entsüklopeedia

docx

Tsiviilõiguse üldosa

Tsiviilõiguse üldosa KORDAMISKÜSIMUSED 1. Selgita kus asub tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) õigussüsteemis. · Rääkida õigussüsteemist (selgitus v joonis) · Mis tähtsusega on TsÜS üldpõhimõtted Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 3 näeb ette, et seaduse sätet tõlgendatakse koos seaduse teiste sätetega, lähtudes seaduse sõnastusest, mõttest ja eesmärgist. Kuigi TsÜS-i § 1 kohaselt sätestatakse selles seaduses tsiviilõiguse üldpõhimõtted, on TsÜS-i § 3 tähendus tegelikult märksa avaram ja ei tohiks olla väga vale väita, et nimetatud norm väljendab õiguse tõlgendamise põhireegleid kõigis õigusvaldkondades. TsÜS'i koht õigussüsteemis seoses teiste õigusaktidega: · TsÜS ehk tsiviilõiguse üldosa seadus on seadus, mis reguleerib eraõiguse üldosa. · TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le. · TsÜS on ka üldosaks eraõiguse eriosa seadustele ( nt ÄS, TLS, MTÜS, SAS jne) 2. Sel

Tsiviilõiguse üldosa

docx

TSIVIILOIGUSE ULDOSA

EKSAM: materjalidega, test 10 küs, esseeküsimused, kaasus, hinde tõstmiseks loengu kodutööd, aktiivne seminarides osalemine MATERJALID: Tsiviilõiguse üldosa õpik, tsiviilseadustik KOLLOKVIUMID: tuleb lahendada kaasused ja peale loengut vastata, tuleb osaleda vähemalt pooltel SEMINARID: tuleb registreerida, kodutööd tegema [email protected] Sotsiaalsed normid: õigusnormid, tava- ja moraalinormid Õigusnorm - riiklikult tagatud üldise iseloomuga käitumisreegel, eesmärk õigusrahu ja iglus, järgimine riigi poolt tagatud Tava - kombed, harjumused Moraal - südametunnistus, hea realiseerimine, muutuv sotsiaalmoraal võib muuta õigust Õigussüsteemid ● Üldine õigussüsteem ● Mandri-euroopa õigussüsteem: romaani-, germaani perekond (eesti) ● Skandinaavia õigussüsteem Mandri-euroopas ● Eraõigus - esemeks isikute vahelised varalised ja isiklikud suhted, meetodiks privaatautonoomia (tahtevabadus) ● Avalik õigus - esemeks

Tsiviilõiguse üldosa