Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majanduse küsimused eksamiks (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Keda peetakse kaasaegse markoökonoomika isaks?
  • Mis on majandusteadus?
  • Millliseid majandusotsuseid tuleb teha igal ühiskonnal?
  • Milliseid tooteid ja teenuseid toota?
  • Kuidas tuleb tooteid ja teenusied toota?
  • Kelle jaoks tooteid või teenuseid luuakse?
  • Mida ja miks nimetatakse vabaettevõtluse tugisammasteks?
  • Milliseid funktsioone täidab raha?
  • Mis on nõudlus?
  • Mis on pakkumine ja kudias see väljendub hinnamõjus?
  • Kuidas pakkumine ja nõudlus tasakaalustavad turgu?
  • Millised on säästude paigutamise võimalused?
  • Kuidas aitab kindlustus meil oma eelarves ootamatusi arvestada?
  • Mis on ettevõte?
  • Kes on ettevõtja?
  • Mida loetakse ettevõtluses põhiliseks stiimuliks?
  • Kust saada raha ettevõtte asutamiseks?
  • Mis vahe on omakapitalil ja võõrkapitalil?
  • Kuidas arvestada toote omahinda mis kulud peab omahinda katma?
  • Miks muutuvad toomise muutumisega ka kulud?
  • Kuidas seletada palkade tõusu nõudluse ja pakkumise muutustega?
  • Kuidas lahendatakse tavaliselt erimeelsused tööandja ja töövõtja vahel?
  • Milleks konkurents on kasulik?
Kordamisküsimused eksamiks
  • Keda peetakse kaasaegse markoökonoomika isaks?
    John Maynard Keynes
  • Mis on majandusteadus ?
    Majandusteadus on sotsiaalteadus, mis uurib seda, kuidas inimesed, tegutsedes ükis või rühmiti, otsustavad, kuidas kasutada nappe ressursse oma vajaduste rahuldamiseks
  • Alternatiivkulu :
    Kõige suurema väärtusega alternatiiv , millest valikuid tehes loobuti. Nt: pere sõites puhkusele, peab loobuma televiisorist, talunik ei saa kasvatada rapsipõllul kurke jne.
  • Tootmisressursside liigid:
    • Loodusressursid - see osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab, nagu muld , kivimid, puit ja puhas vesi.
    • Inimressursid(ehk tööjõud ) hõlmavad inimeste füüsilisi ja vaimseid pingutusi toodete ja teenuste tootmisel.
    • Kapitali alla käivad hooned, tööriistad , masinad , mida inimesed toodete ja teenuste tootmiseks loovad ja kasutavad.

  • Millliseid majandusotsuseid tuleb teha igal ühiskonnal?
    • Milliseid tooteid ja teenuseid toota? Kui ostjad soovivad rohkem kaupu on nad nõus selle eest ka rohkem maksma, kõrged hinnad meelitavad ka teisi ettevõtjaid tootma , tootmise kasvades tõusevad ka palgad . Kui nõudlus toodangu järgi kahaneb toimub vastupidine .
    • Kuidas tuleb tooteid ja teenusied toota? toota võimalikult väikeste kulutustega, saades võimalikult suurt tulu.
    • Kelle jaoks tooteid või teenuseid luuakse ?

  • Mida ja miks nimetatakse vabaettevõtluse tugisammasteks?
    • Eraomand: ressursid ja tooted, mille omanik on eraisik või-ettevõtem mitte riik. Õigust vara omada kaitseb riik. Õigus otsustada, kuidas oma eraomandit kasutada- tähits turumajandussüsteemi osa.(nt kui sa ei hoolitse oma riietuse või jalgratta eest, kannad hiljem rohkem kulutusi.) Õigus eraomandile muudab valiku ja vastutuse sinu omaks. Õigus eraomandit omada ja kontrollida loob omanikele motiivi kasutada oma ressursse võimalikult effektiivselt .
    • Spetsialiseerumine: protsess, milles ettevõtted ja inimesed keskenduvad ühe toote või tooteosa tootmisele. Üldiselt kaasneb spetsialiseerumisega ka kõrgem palk ja kasum
    • Vabatahtlik vahetus:Spetsialiseerumine toob kaasa vabatahtliku vahetuse. Turumajanduses sõltub iga inimene paljudest teistest, kes vabatahtlikultoma tooteid toodavad ja vahetavad.
    • Hinnasüsteem: Eraomandiga tihedalt seotud, hinnad annavad informatsiooni tarbijate käitumise kohta, ettevõtjaid-kõrged hinnad motiveerivad rohkem tootma, madalad

    Vähem. tarbijaid -madalad hinnad motiveerivad rohkem ostma, kõrged mitte ressursiturge-kõrged palgad motiveerivad ettevõtjaid vähem tööjõudu palkama, töötajaid aga intensiivsemalt konkureerima töökohtadele.
    • Turukonkurents: Vaba ettevõtluse süsteemis võistlevad inimesed ressursside ja toodete pärast, sest neid ei ole piisavalt. Inimese soovid toodete ja ressursside järele ületavad pakkumise. Näiteks võistlevad ettevõtted klientide pärast, kohandades oma hindu ning toodete ja teenuste kvaliteeti. Konkurents ressursside pärast- loodusvarad , tööjõud, kapital , mille abil loovad ettevõtted tooteid ja teenusied. Konkurents turgude toodete pärast- tooteturgu hõlmavad kõik tooted ja teenused.

  • Milliseid funktsioone täidab raha? - Vahetusvahend - vara kogumise ehk akumulatsioonivahend, -väärtuste mõõdupuu
  • Majandussüsteemid:
    • Turumajandus - on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus , konkurents ning hinna kujunemine nõudluse-pakkumise suhte tulemusena. Turumajanduse põhiomadus on, et investeeringute ja toodetud kaupade jaotuse üle otsustamine käib läbi turu.
    • Käsumajandus- majandusmudel , kus enamik omandiõigust on riigi käes. Valitsus annab käske mida, kuidas ja kellele toota. Riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõiki tootmisressursse, riik on ettevõte, mis toodab enamiku kaupadest, riik määrab ära kaupade hinna, riiklik plaan määrab ära hüviste jaotuse, riik kontrollib kogu majandussüsteemi.Nõukogude Liit
    • Tavamajandus- on majandus, kus inimesed sõltuvad oma, mida , kuidas ja kellel toota eelkõige tavadest ja kommetest. Üks vanimaid majandussüsteeme, kus määravaks saavad kaua aega tagasi kehtima hakanud kombed. Piirkonnad: Aafikas, Aasia riigid, Ida- Siberi põlisrahvad. Tegeletakse põhiliselt käsitööga või põllumajandusega, tootmisvahendis on algelised, pärandatakse põlvest põlve.
    • Segamajandus - on majandusmudel, kus segunevad vabatahtlik vahetus ja riiklikud regulatsioonid . Kogu maailmamajandus põhineb suurelt osalt turumajandusel, kuid peaaegu alati on selliseid tooteid ja teenuseid , mille nõudmist-pakkumist reguleerib riik.

  • Kirjelda raha ressursside ja toodete ringlust.
    10.Turumajandussüsteemi eesmärgid:
    • Täielik tööhõive- igalõhel, kes tahab ja suudab töötada, peab selleks võimalus olema.
    • Majandusareng- keskmine elatustase peab kogu aeg tõusma, sest toodete ja teenuste hulk ja kvaliteet järjest suureneb.
    • Hindade stabiilsus- ajaloost on teada etappe , kui hinnad on suures ulatusesm tõusnud või langenud. Sellised ajad on alati toonud kaasa raskusi mitmetele majandusharudele.
    • Majandusvabadus-kõigil peab olema vaba valik, kudias teenida elatist ning kuidas kulutada raha.
    • Sotsiaalsed tagatised- erinevatel põhjustel, nagu füüsilised puuded , vanadus, õnnetusjuhtumid jms, on alati inimesi, kes ei suuda ise elatist teenida. Sotsiaalsed tagatised tähendavad, et ka neid peab majandussüsteem üleval pidama .
    • Õiglus-Õiglus eeldab erapooletut suhtumist kõigisse isikutesse. Majandussüsteem peab pakkuma võrdseid majanduslikke võimalusi igale kodanikule.
    • Tõhuhus- tõhusus mõõdab, kui palju tarbiud ressurss kasu toob. Majanduslik tõhusus viitab terve majanduse võimele piiratud ressursside juures võimalikult palju toota.

    11. Mis on nõudlus? Nõudlus peegeldab toodete ja teenuste koguseid, mida inimene soovib ja suudab osta erinevate hindedega antud ajahetkel.
    12. Mis on pakkumine ja kudias see väljendub hinnamõjus? Pakkumine on kaupade või teenuste kogus, mida tootjad soovivad ja suudavad müügiks anda erinevate hindadega teatud ajahetkel. Kui hind langeb, langeb ka pakutav kogus. Pakkumine ei ole mingi kindel kogus kaupa preagusel turuhetkel. See on omavahel seotud hindade ja koguste jada , millega ettevõte on nõus turul kauplema .
    13. kuidas pakkumine ja nõudlus tasakaalustavad turgu?
    Pakkumine ja nõudlus iseenesest mitte ei tasakaalusta turgu vaid määravad hinna tõusu või languse. Turu tasakaalustab tarbija, kuna hind kujuneb vastavalt tarbija subjektiivsele hinnangule toote/teenuse tarbimisväärtuse suhtes. Mida nõutum on toode/teenus, seda rohkem tarbija on nõus tema eest maksma eeldades, et tema esmatarbe vajadused on rahuldatud.
    -turuhind ehk tasakaaluhind , on hind mille puhul pakutav kogus on võrdne nõutava kogusega. Säästud on osa sissetulekust , mida kohe toodete ja teenuste ostmiseks ei kulutata.
    14. Millised on säästude paigutamise võimalused?
    • Raha arvelduskontol- ei teeni interrsi, saab igal ajal välja võtta.
    • Säästu- või kogumishoiuse variant, raha teenib intressi, raha ei saa igal ajal välja võtta.
    • Tähtajaline hoius- ei saa raha lepingut katkestamata välja võtta.
    • Investeerimishoius- võimaldab saada osa aktsiaturgude tootlusest, mis võib anda võimaluse teenida tähtajalisest hoiusest suuremat intressi.
    • Võlakirjad- võlakiri on väärtpaber , mis tõendab et võlakija saaja on võlaandjalt laenu saanud.
    • Aktsiatesse- peab pidevalt jälgima aktsihindade muutusi börsiturul.
    • Tuletisväärtpaber ehk derivaat - väärtpaber, mis tõestab et väärtpaberi omanikul on õigus või kohustus teisi väärtpabereid tulevikus kelleltki osta või kellelegi müüa, kindlal hulgal ja kinda hinaga
    • Kinnisvarainvesteering, kunstiteosed , kollektsineerimisväärsed esemed, väärismetallid, vääriskivid.
    • Investeerimisfondid
    • Pensionifond

    15. Kuidas aitab kindlustus meil oma eelarves ootamatusi arvestada? Kindlustuse eesmärk onvältida kindlustusvõtja või tema lähedaste majandusliku olukorra halvenemist ja maandada riske ootamatute sündmuste korral. Kindlustus pakub rahalist kaitset või on abiks kindlustatud objekti õnnetuseelse olukorra taastamisel
    • Sundkindlustus- seadus sätestab inimese kohustuse tasuda kindlustusmakset, hüvitamise kohustus on aga riigil või muul asutusel(nt haigekassa) Sundkindlustus on sotsaiilkindlustus ja töötuskindlustus, vanemakindlustus, riiklik pension , toitjakaotuspension ning invaliidsuspension .
    • Kohustulsik kindlustus- sõlmimist reguleerib samuti seadus, näiteks liikulskindlustus.
    • Vabatahtlik kindlustusleping - sõlmimise eeldus on inimese enda soov ja huvi. Vabatahtlik kindlustus on nt kodukindlustus , kaskokindlustus, reisikindlustus .
    • Kindlustusvajaduse alusel jagunevad kindlustused kahjukindlustuseks ja isikukindlustuseks, kahjukindlustuse tuntuim liik on varakindlustus, varakindlustuse liigid on kodukindlustus, kaskokindlustus.
    • Vastutuskindlustus- korvab korteri- või majaomanikule summad , mida ta peab tasuma kahjustuse või eksimuse eest või kui jalakäia kukub libedal teel või kui su koer ründab teist, ametialased eksimused.
    • Isikukindlustus- inimese endaga juhtuvad õnnetused. Elukindlustus , toitjakaotuspension, laenukindlustus , töövõimetuse- ja tervisekindlustus , reisikindlustus, õnnetusjuhtumis kindlustus.
    • Reisikindlustus- katab reisiga seotud riskid - trantspordivahendi hilinemine, reisija haigestumine , pagasi kadumine jne.
    • Elukindlustus- tagada perekonna kindlustunne, kui pere ülelpidaja sureb .

    16. Iseloomusta Mashlow` vajaduste püramiidi (lk 11)
    Mashlow järgi asuvad kõige madalamal astmel füsioloogilised vajadused. Turvalisvajadused on aste kõrgemal. Vajadus armastuse järele on veelgi kõrgemal ja sellel järgnb tunnustusvajadus . Püramiidi tipus asub püüe eneseteostuseks.
    Maslow uskus, et inimene hakkab janunema kõrgemate vajaduste järele alles siis, kui madalamad vajadused on rahuldatud.Nii on näiteks vaesetes piirkondades luksusautosid tunduvalt raskem müüa kui leiba.Samas kui valitud sihtturul on alumised vajadused rahuldatud, pöörduvad inimesed selle poole, kes pakub neile tooteid, mis rahuldavad kõrgemaid vajadusi.
    • ENESEVÄLJENDUSVAJADUS
    • ESTEETILISED VAJADUSED- sümmeetria, kord, ilu jne
    • KOGNITIIVSED VAJADUSED- teadmised, arusaamine, uudsus jne
    • ENESEST LUGUPIDAMISE VAJADUS- kompetentsus, heakskiit , tunnustus jne
    • KUULUVUS- JA ARMASTUSVAJADUS- kiindumus , omaksvõtt, kuuluvus jne
    • TURVALISUSVAJADUS- RAHULIKKUS, OHUTUS, HIRMU PUUDUMINE JNE
    • FÜSIOLOOGILISED VAJADUSED- toit, vesi, õhk jne
    17. Mis on ettevõte? Üksus, mis kasutab tööjõudu ja töövahendeid mingite hüviste tootmiseks või teenuste osutamiseks. 18. Kes on ettevõtja? FIE ehks juriidilisest isikust ettevõtja on inimene, kes tegeleb ettevõtlusega, kasutamata selleks äriühingut.
    19. Mida loetakse ettevõtluses põhiliseks stiimuliks?
    Stiimulid on positiivsed tasud mingi valiku tegemisel või kindlal viisil käitumise eest. Stiimul võib olla kõrgem palk, madalamad hinnad, kiitus (või hea hinne)
    Negatiivsed stiimulid on sageli seotud trahvide või karistustega
    kasum, intress , palk ,rent
    20. Ettevõtlusvormid nende eelised ja puudused?
    PIIRATUD VASTUTUSEGA ÄRIÜHING( omanik vastutab ettevõtte tegevuseees vaid ettevõttesse investeeritud summa piires.
  • Osaühing
    Eelised:
    • osanikud vastutavad ettevõtlustegevuse eest vaid oma sissemaksete ulatuses osakapitali.
    • Osaühingu osi saab osta ja müüa, kuid eelisosutusõigus on teistel omanikel. Osasid saab ka pärandada.
    • Osakapitali saab laiendada ja nii uusi osanikke koos nende investeeringutega äriregistrisse kaasata.
    • Äriühingut saabasutadaka ilma rahalise sissemakseta. Hiljemtuleb seda küll teha, kuid minimaalselt vajalik osakapitali suurus on vaid 2500 eurot, mille saab tasuta ka teenitud kasumist.
    • Üsna kerge juhtida- väiksemad osaühingud ei vaja nõukogu ega audiitorit.
    Puudused

  • Aktsiaselt
    Eelised:
    • Summad, mida aktsionärid aktsiaseltsi pankrito korral kaotada saavad on piiratud rahasummaga, mida nad oma aktsiate eest maksnud on. Seda nimetatakse piiratud vastutuseks .
    • Aktsiaid saab osta ja müüa, kusjuures teistel aktsionäridel eelisostuõigus puudub. Öeldakse, et akstiad on vabalt kaubeldavad. Aktsiaid saab ka pärandada.
    • Aksiaseltsidel on üsna lihtne laenu saada ja kaasata lisaraha saamiseks uusi aktsionäre.
    Puudused:
    • Aksiaseltsi tegevuse oraniseerimine on keeruline ja selle asutamine nõuab suurt investeeringut.
    • Börsil aktsaid müüvad aktsiseltsid loobuvad suurel määral oma privaatsusest. Seadus nõuab, et börsil noteritud aktsiseltsid avaldaksid informatsiooni oma rahalise seisu ja tegevuse kohta nii, et see oleks kõikidele soovijatele vabalt kättesaadav.
    PIIRAMATU VASTUTUSEGA ÄRIÜHINGUD- omanik vastutab ettevõtte tegevuse eest kogu oma varaga.
    1.Füüsilisest isikust ettevõtja(FIE)
    FIE-na võib tegutseda iga teovõimeline isik alates 15. Eluaastast. Alaealiselt küsitakse siiski ka vanema nõusolekut. FIE pakub tooteid ja teenuseid.
    FIE eelised
    • FIE-l on oma ära üle täielik kontroll, ta ei sõltu teistest ja saab otsuseid ise teha. Ka kasumite ei pea tea teiste osanikega jagama .
    • FIE-na tegutsemist on lihtne alustada, peatada ja lõpetada.
    • FIE raamatupidamine on võrreldes teiste ettevõtlusvormidega lihtne ja enamasti tulevad FIE-d sellega ise toime.
    FIE puudused
    • FIE-l on piiramatu vastutus. Kui ettevõtlus ebaõnnestub, peab FIE võlad isiklikult tasuma. See võib kaasa tuua tema vara, näiteks auto, maja ja säästude kaotuse.
    • Raha, mida FIE koguda suudab, on piiratud tema enda säästudega, ja laenu saab võtta vaid isikliku tagatisega.
    • FIE-na on kasvupotensiaal piiratud. Kuigi ka FIE võib palgata töötajaid, soovivad head spetsialistid töötada pigem osaühingus või aktsiaseltsis. Kui FIE näeb, et äri võiks kasvada, on kasulikum registreerida OÜ

    2. Täisühing
    Täisühing on äriühing, millel on vähemalt kaks osanikku, kes vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Täisühing asutatakse siis, kui soovitakse tegutseda mitmekesi koos, kuid ei soovita teha sissemakseid osa- või aktsiakapitali, mistõttu FIE või OÜ vormi ei peeta sobivaks . Täisühingu võiks soetada siis, kui koos sõpradega tahetakse pakkuda mingit teenust, millega tuntavaid kulusid ei kaasne ja mis lisakapitali ei vaja.
    Täisühingu eelised:
    • Tegutseda saab mitmekesi ühe ärinime all ilma sissemakseid osakapitali tegemata,
    • Firmat on suhtleiselt kerge moodustada.
    • Mitmekesi tegutsedes on parem võimalus genereerida värskeid ideid.
    Täisühingu puudused:
    • Osanikel on piiratud vastutus. Kõik osanikud vastutavad solidaarselt kõikide ärivõlgade eest kogu oma isikliku varaga. Teistesõnadega, kui ettevõte ebaõnnestub, saavad tema võlausaldajad nõuda oma raha sisse igalt osanikult.
    • Ettevõttesse on raske kaasata lisaraha. Lisaraha kaasamise võimalikkus sõltub ettevõtte tuludest ning osanike jõukusest ja laenuvõimest.
    3. Usaldusühing
    Usaldusühingul peab olema vähemalt kaks osanikku, kellest üks peab olema täisosanik(vasutab kogu oma varaga) ja üks piiratud vastutusega usaldusosanik- vastutab oma sissemakse ulatuses.
    Usaldusühingu eelised ja puudused on üldjoontes samad mis täisühingul, nõuab see vorm osanike omavahelist suurt usaldust, mis väljendub ka ühingunimetuses.
    4.Tulundusühistud
    Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve ühise majandustegevuse kaudu. Tulundusühistu minimaalse põhikapitali nõue on 2500 eurot, asutajaid peab olema vähemalt viis.Osanikel on piiratud vastutus: nagu osa- ja aktsiakapitali puhul, vastutavad nemadki vaid oma sissemakse ulatuses.
    5. Mittetulundusühingud ja sihtasutused
    Mittetulundusühing ei püüa teenida kasumit. Sihtasutus on loodud mingi kindla eesmärgi saavutamiseks. Mõlemal on kas eriline hariduslik, sotsiaalne,heategevuslik või religioosne eesmärk. Ometi peab nende sisse tulek olema piisavalt suur, et katta oma tegevuskulud .Mittetulundusühingutel on kindel liikmeskond, sihtasutustel see aga puudub.
    Mittetulundusühingute ja sihtasutuste hulgas on mitmesuguseid seltse, liikumis, usuühingud ja heategevusorganisatsioone. Nt Junion Achievement Eesti. Ettevõtjatele tähtsaim sihtasutus on EAS. Mittetulundusorganisatsioonid sõltuvad üaljude inimeste vabatahtlikest jõupingutustest.
    6. Frantsiisettevõte
    Frantsiisettevõte asutatakse siis, kui soovitakse tegutseda mingi tuntud kaubamärgi all, kuid mitte selle kaubamärgi omaniku töötaja , vaid iseseisva ettevõtjana.
    Eelised
    • Tulu saab hakata teenima kohe, sest kaubamärk on juba tuntud ja ärimudel kontrollitud.
    • Frantsiisiandjalt saadakse põhjalik väljaõpe või mentor .
    • Nõudluse olemasolus võib enamasti kindel olla. (siiski tuleb arvestada kultuursete erisustegam näiteks Indias pidi McDonalds oma tootevalikut muutma.)
    • Kui kuulutakse suurde ketti , saab toorainet odavamalt.
    Puudused
    • Äri alustamine on kulukas . Lisaks litsentsitasule tuleb sageli kulutada sõitudele välisriiki, kus asub finantsiandja peakontor .
    • Finantsiandja kehtestab äritegevusele ranged reeglid, alates ruumide kujundamisest, ja reklaami tegemisest kuni juhtimise ja töötajate motiveerimiseni.
    • Finantseerija probleemid kanduvad üle finantsiisivõtjale, Näiteks, kui kuskil maailmas saaks keegi McDonaldsis toidumürgitusem mõjutaks see ka Eesti McDonaldsi nime all töötavat ettevõtet.

    21. Kust saada raha ettevõtte asutamiseks?
    Ettevõtte alustamisega seotud raha saab kas oma säästudest, äripartnerilt, pangalaenust või siis toetus mõnest riiklikust ettevõtluse toetusprogrammist. Kui omanik soovib ettevõtet laiendada, võib ta suurendada omakapitali olemasolevate omanike abil, laiendada omanike ringi, võtta pangast laenu, müüa võlakirju või saada raha riiklikest toetusprogrammidest.
    • Äriingel- jõukas , varasema ärikogemusega eraikik, kes investeerib peamiselt mõnes konkreetses, talle tuntud valdkonnas tegutsevatesse alustavatesse ettevõtetesse.
    • Riskikapitalistid - investorid, kes otsivad algusjärgus äriprojekte, mis tõotavad suut tulu.
    • Pöörduda panga poole
    • Tagastamatu stardiraha
    • Ettevõtlusinkubaatorid- pakuvad toetust, algajaid ettevõtjaid aidatakse äriplaani koostamisel, soodushinnaga antakse kasutada kontoriruume, arvutied ja muud kontoritehnikat.

    22. Mis vahe on omakapitalil ja võõrkapitalil?
    Omakapital on omanike poolt ettevõttesse paigutatud raha.Omakapital on tähtajatu ja kindlalt paika pandud tootluseta. Võõrkapital on laenud ja võlakirjad. Võõrkapitalil on kindla tagasimaksmise tähtajaga ja hinnaga. Oma ja võõrkapitali õige vahekord sõltub konkreetsest ettevõttest ja ajast
    23.Mis on bilanss
    Majandusaruanne, mis võtab kokku ettevõtte vara (tema omandi) , kohustused(võlad) ja omakapitali teatud hetkel.
    24.Kuidas arvestada toote omahinda, mis kulud peab omahinda katma?
    materjalide, tööjõu ja muude ressursside kasutamist
    25. miks muutuvad toomise muutumisega ka kulud?
    Omahind on kulud ühe tooteühiku kohta. Mida madalamad on kulud, seda suurem on kasum. (KASUM = TULUD - KULUD)
    Kui palju ettevõte peaks tootma, et jõuda kasumisse, saab kontrollida tasuvuspunkti analüüsi kaudu. Toodangumahtu, mis kindlustab kasumisse jõudmise, saab arvutada järgmise valemi alusel.
    26. Iseloomusta muutuvkulusid ja püsikulusid
    Muutuvkulud on otseselt tootega (müügiga) seotud ja/või kanduvad otse üle tootesse (materjal, tükitöö). Püsikulud on seotud ettevõtte eksisteerimisega ning pole otseselt seotud müügiga (püsitöötasu, rent, kontorikulu, kulum, intressid , liisingukulu jms).
    Püsikulud kulu, mis jääb muutumatuks, sõltumat toodangu mahust. Püsikulud on seotud ettevõtte eksisteerimisega ning pole otseselt seotud müügiga (püsitöötasu, rent, kontorikulu, kulum, intressid, liisingukulu)
    27.Kuidas seletada palkade tõusu nõudluse ja pakkumise muutustega ?
    Sissetulekutse suurenedes jääb inimestel kulutamiseks rohkem raha. Nad on nõus maksma sama koguse eest kõrgemat hinda või ostma sama hinnaga suuremaid koguseid. Kui sissetulekud langevad on olukord vastupidine. Seda nimetatakse sissetulekute mõjuks nõudlusele.
    28. Kuidas lahendatakse tavaliselt erimeelsused tööandja ja töövõtja vahel?

    29. Milleks konkurents on kasulik?
  • Vasakule Paremale
    Majanduse küsimused eksamiks #1 Majanduse küsimused eksamiks #2 Majanduse küsimused eksamiks #3 Majanduse küsimused eksamiks #4 Majanduse küsimused eksamiks #5 Majanduse küsimused eksamiks #6 Majanduse küsimused eksamiks #7 Majanduse küsimused eksamiks #8 Majanduse küsimused eksamiks #9 Majanduse küsimused eksamiks #10 Majanduse küsimused eksamiks #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-04-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Antsandra Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Majanduse ja ettevõtluse alused materjal
    7
    odt

    Majanduse ja ettevõtluse alused materjal

    Ettevõtte loomise protsess 4 teed ettevõtjaks saamisel uue ettevõtte alustamine Enne alustamist selgita vajadus asukoht turg tootmishooned tegevus ja personal planeeritavad finantsnäitajad olemasoleva ettevõtte ostmine miks omanik tahab müüa ettevõtte füüsiline olukord turg ettevõtte finantsolukord juriidilised aspektid frantsiis on tehing, millega kasutamisõigus loovutatakse teatud tasu eest teistele isikutele piiratud õiguste müümine firma tootemargi ning teeninduse oskusteabe kasutamiseks ärikokkulepe, kus litsentseeritud õiguse kasutada ärikontseptsiooni ja sellega seonduvat kaubamärki frantsiisiga kaasneb tihti lisaks toodetele terve äritegevuse pakett frantsiisilepingu tasu on kõrge Rühmatöö Millised on eelised ja puudused uue ettevõtte alustamisel

    Majanduse alused
    KORDAMINE MAJANDUSEKSAMIKS
    8
    odt

    KORDAMINE MAJANDUSEKSAMIKS

    KORDAMINE MAJANDUSE EKSAMIKS I PEATÜKK: MIS ON MAJANDUSTEADUS? · Majandusteadus ­ uurib seda, kuidas inimene endale valikuid tehes elatusvahendeid hangib. · Majandus ­ on ühiskonna toimimise süsteem, mis tuleneb valikutest erinevate isikute vahel · Turg ­ see eksisteerib igal pool, kus inimesed teevad omavahel vabatahtlikke vahetusi. Turul kohtuvad kaupu müüvad ja kaupu ostvad osapooled. · Turumajandus ­ tekib siis, kui vabatahtlik vahetamine on tootmise põhiline eesmärk. Mõlemad pooled vahetusest saavad kasu. · Ressurss ­ põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks.

    Arendustegevus
    Majandusmõistete seletus eesti ja vene keeles
    18
    docx

    Majandusmõistete seletus eesti ja vene keeles

    16.Turumajanduss ­ kasutab tootmise organiseerimiseks ja 16. ­ koordineerimiseks vabatahtlikku vahetust 17. Majanduse põhivalikud., economic choice 17. - Mida, what ­ mida toota.Ressurside paigutus - Kuidas, whay ­ millist tehnoloogiat kasutada - . , . - Kellele, to whom ­ kellele kuulub hüvis, tulu - . 18

    Majandus
    KAUBANDUSETTEVÕTLUS
    22
    doc

    KAUBANDUSETTEVÕTLUS

    KAUBANDUSETTEVÕTLUS KONSPEKT PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS. Ettevõtlus ja kaubandus majanduse kontektis Kaubandus on institutsiooniline majandusharu, mis hõlmab kõiki töötajate ja tarbijate vahendamisega tegelevaid ettevõtteid, sõltumata sellest, millega, kus või kui suures või väikeses koguses kaupu müüakse. Tegevuslikus mõttes on kaubandus igasugune tulu taotlev tegevus kaupade vahendamisel tootjalt tarbijale, toimugu see kas raha eest või ilma (barterkaubandus tehingud).

    Geograafia
    Ettevõtlus konspekt koos tööülesannetega
    12
    docx

    Ettevõtlus konspekt koos tööülesannetega

    seda läbi innovaatilise tegevuse defineeris Fry juba 15 aastat tagasi. Definitsioon arvestab nii ettevõtte käivitamise kui ka uuendamise aspekti, jättes isikliku riski tähelepanuta. Mõlema määratluse kohaselt on ettevõtja isik, kes tegutseb äris ja/või juhib ettevõtet. Ettevõtlus on järelikult see, millega ettevõtja tegeleb. Ettevõtja üheks eesmärgiks, aga mitte ainukeseks motiiviks, on tulu saamine. Kirjanduses võib kohata ettevõtluse mõiste erinevaid aspekte - majanduse ja motivatsiooniga seonduv äri kasv, arendav ja riskivõttev käitumine. Ettevõtlus on ettevõtte asutamine ja selle tegevuse organiseerimine kasumi saamise ning ettevõtte omanike vara suurendamise eesmärgil. Ettevõtlus on äri käivitamine ja/või arendamine, kasutades uuenduslikku riskivõtvat juhtimist. Ettevõtlus on riskivõttev äriettevõtte planeerimise, organiseerimise ja käitamise protsess (Griffin). Ettevõtlus on majanduse arengut edasiviiv tegur

    Ettevõtlus
    Mikro- ja makroökonoomika konspekt
    11
    docx

    Mikro- ja makroökonoomika konspekt

    kaupadega. Tähtsam avalik kaup on riigivalitsemine. Hea valitsus omab avaliku kauba tunnuseid. Riigi ülesanne on tagada majanduskasvu tasakaal. Majanduskasvu tasakaaluall mõeldakse tavaliselt hinnastabiilsust. Majanduskasvu ja elatustaseme tõusuga kaasneb kas hindade järk-järguline tõus või vahetuskursi tõus või mõlemad. Madalamad maksud aitavad luua täiendavaid majanduslikke stiimuleid ja selle läbi elavdada majanduskasvu. Makse tuleks tõlgendada majanduse stimuleerimise ja proportsioone loova tööriistana. Sisemajanduse koguprodukt (SKP) väljendab riigis vaadeldava perioodi jooksul valmistatud lõpptoodangu kogusummat rahalises väljenduses, sõltumata kasutatud tootmistegurite omanikust. SKP mõõdab üheaegselt nii kogutoodangut kui sissetulekut. Inflatsiooni tõttu kasvab nominaalne SKP kiiremini kui reaalne ehk baasaasta võrreldavates hindades arvutatud SKP. Riigi koguprodukt (RKP) sisaldab lisaks SKP-le välismaal

    Majandus (mikro ja makroökonoomika)
    Konspekt majanduskursusest
    14
    docx

    Konspekt majanduskursusest

    kirjendamise põhimõttest ja tekkepõhisel alusel. Välisvarad (-nõuded) on residentide nõuded mitteresidentidele. Nõueteks on näiteks residentsete pankade välismaal asuvad korrespondentarved, residentide poolt antud välislaenud jne. Väliskohustused on mitteresidentide nõuded residentidele, näiteks majandussektorite välisvõlgnevus, mitteresidentide valduses olevad residentide väärtpaberid jne. RAHVUSVAHELINE MAJANDUS Avatud majandus on aktiivsetes suhetes teiste riikide majandustega. Vastandina on suletud majandus eelkõige siseturule orienteeritud Majanduse avatus sõltub riigi suurusest, geograafilisest asendist, maavarade olemasolust või puudumisest, kuulumisest riikide ühendusse jne. Majanduse avatust iseloomustavad kaupade eksport ja import, (välis-)kaubandusbilanss, väliskaubanduse üle- ja puudujääk (defitsiit). Eksport - oma maa kaupade ja teenuste müük välismaale

    Majandus
    Ettevõtluse konspekt
    35
    docx

    Ettevõtluse konspekt

    ETTEVÕTLUSE KONSPEKT PEATÜKK 1. SISSEJUHATUS- ETTEVÕTLUS MAJANDUSE KONTEKSTIS 1.1 MAJANDUSLIKUD OTSUSED Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi. See on igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mistahes tasandil, s.o. üksikisikuna, ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis. Ettevõtlusest arusaamiseks ja õigete valikute tegemiseks on vaja mõista meid ümbritsevat majanduselu.

    Ettevõtlus




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun