Majanduse põhimõisted (0)

Turg – Turuga on tegemist igal pool ja alati, kus ja millal vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid
Turumajandus – kasutab turge ehk vabatahtlikku vahetust kui peamist tootmise organiseerimise ja kordineerimise vahendit
Tooted – Materiaalsed hüvitised, mida ettevõtted valmistavad, nagu arvutid , spordijalatsid, pitsa ja mootorsaag
Teenused – Immateriaalsed hüvitised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt, nagu torulukksepatööd ja autoparandus, taksosõidud ja juukselõikus
Majandusteadus – defineeritakse ka tootmisressursside ja inimeste vajaduste kaudu. Sellest lähtekohast vaadatuna võime majandusteadust käsitleda kui sotsiaalteadust, mis uurib, kuidas piiratud ressursside tingimustes rahuldada inimeste järjest kasvavat vajadust
Ressursid – põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks. Ressursid on loodusvarad , inimressursid ja kapital
Loodusvarad – see osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab: maavarad, mets ja õhk
Inimressursid e. tööjõud – inimeste füüsilised ja vaimsed jõupingutused, mida kasutatakse toodete ja teenuste loomiseks
Kapital – honed, tööriistad, masinad , mida inimesed kasutavad teiste toodete ja teenuste tootmiseks
Ettevõtlikkus – hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtumine .
Alternatiiv- ehk loobumiskulu – tähistab parima alternatiivsuse võimaluse maksumust, millest loobutakse valiku tegemisel
Tootmisvõimaluste piir – kaupade tootmiskominatsioonide jada, mis saadakse tootmisressursside omavahel kombineerides
Nappus – tuleneb suutmatusest rahuldada kõiki soove, kuna ressursid on piiratud
Piirprintsiip – Majandusteadlased nimetavad kompromissi otsimist piirtulude ja piirkulude vahel, parima heaolupunkti leidmiseks.
Kompromiss – valik, mille puhul loobutakse pisut ühest alternatiivist,et saada natuke ka teist
Majandus – ühiskonna toimimise allsüsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme tarvijate, töötajate, ettevõtete, juhtide ja riigiametnikena
Eraomand – kapital ja muud ressursid, mille omanik on eraisik või eraettevõte, mitte aga riik
Hinnasüsteem – Hindade kasutamist piiratud ressursside jaotamiseks. Kui ostjad ja müüjad teevad turgudel vahetustehinguid, kehtestavad nad toodetele , teenustele ja ressurssidele hinnad
Konkurents – tähendab võistlust ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast
Motiiv – millegi tegemise ajend . Turumajanduses on majanduslikuks motiiviks kasum
Kasum – on see, mis jääb järele siis, kui on tasutud äritegevuse kulud. See on firma kogutulude ja kogutulude vahe
Majapidamine – ühise eelarvega majandavate inimeste kogum
Majapidamiste rollid:
Ressursiomanikena – omavad nad tootmisressursse(maavarad, kapital ja inimressurss )
Tarbijatena – kasutavad nad ettevõtete valmistatud tooteid ja teenuseid
Toodete ja teenuste turud – on vabatahtlikud vahetused tarbijate ja ettevõtete vahel. Tarbijad vahetavad oma raha toodete ja teenuste vastu, mida ettevõtted toodavad
Ressursiturud – kujutavad endast vabatahtlikku vahetust ressursiomanike ja ettevõtete vahel. Ettevõtted vahetavad oma raha tarbija ressursside vastu
Nõudlus – teatud toote või teenuse kogused , mida tarbijad soovivad ja suudavad osta erinevate võimalike hindadega kindlal ajahetkel
Hinnamõju – inimersed ostavad tooteid ja teenuseid kõrgema hinnaga vähem kui madalama hinnaga, kui muud tingimused jäävad samaks. Seda reeglit nimetatakse ka nõudlusseaduseks
Ostujõud – nõudlus, mis on rahaga tagatud
Turunõudlus – individuaalsete nõudluste summa antud turul kindlal ajahetkel
Nõudluse hinnaelastsus – Hinnamõju mõõt. See näitab ostja valmisolekut osta toodet või teenust, kui hind muutub
Täiend- ehk siduskaubad – kaubad , mida sageli koos kasutatakse
Pakkumine – erinevad kogused mingit kaupa, mida tootja soovib ja suudab müüa erinevate võimalike hindadega teatud kindlal ajahetkel
Turupakkumine – kõikide individuaalsete pakkumiste kogusumma antud turul kindlal ajahetkel
Turu tasakaal – olukord, kus nõutava ja pakutava kauba kogused on mingil hinnatasandil võrdsed
Defitsiit – olukord turul, kus nõudmine ületab pakkumise
Ülejääk – olukord turul, kus pakkumine ületab nõudluse
Tarbija – inimene, kes ostab tooteid või teenuseid isiklikuks kasutamiseks
Säästud – osa sissetulekust , mida kohe ei kulutata toodete ja teenuste ostmiseks
Eelarve – finantsplaan , mis koostatakse tulevaste tulude ja kulude kasvandamiseks
Eelarve tasakaal – tulud ja kulud on võrdsed. Defitsiit ilmneb siis, kui kulud ületavad tulud ja ülejäägiga on tegemist juhul, kui tulud on kuludest suuremad
Aktsia – väärtpaber, mis näitab selle omaniku(aktsionäri) õigust osale ettevõtte varast ja kasutamist
Intressimäär – näitab mitu protsenti tasu raha põhisummalt tuleb kindlal ajaperioodil maksta selle kasutamise eest
Kindlustuspreemia – hind, mida inimesed kindlustuse eest maksavad
Ettevõte – tööjõu ja tootmisvahenditega varustatud iseseisev majandusüksus, mis valmistab tooteid ja teenuseid
Investeerimine – kaupade ja teenuste tootmiseks vajaliku põhivara(masinate, seadmete, hoonete) soetamine eesmärgiga saada põhivara kasutamisest majanduslikku tulu
Finantsinvesteering – säästude paigutamine väärtpaberitesse
Tööviljakus ehk tööjõu tootlikkus – toodangu hulk ajaühikus ühe töötaja kohta
Püsikulud – jäävad samaks, vaatamata firma tegevuse mahule
Muutuvkulud – kulud, mis suurenevad seoses tootmismahu suurenemisega
Mastaabisääst – keskmise tootmiskulu alanemine suurtootmise tagajärjel
Tööturg – turg, kus inimene müüb oma tööjõudu ja tööandja ostab töötaja tööd, makstes selle eest palka
Kutse- või erialaliidud – tegelevad üldjuhul kutseala maine eest seismise ja kutseoskusnõuete korrastamisega, nende liikmeteks on ühe eluala või elukutse oskustöötajad nagu näiteks puusepad , juuksurid või insenerid