Valitsus ja riigieelarve 11a Millised ülesanded jäävad vabal ettevõtlusel täitmata? Omandiõiguse kaitsmine ja kindlaksmääramine Vaba konkurentsi kaitse Positiivsete ja negatiivsete välismõjude reguleerimine Ühishüvitiste pakkumine Tulude ümberjaotamine Majanduse stabiliseerimine Milliseid probleeme tekitavad valitsuse otsused? Tihti on valitsus majandusseaduste vastu võimetu ja valitsuse sekkumine võib tekitada omakorda probleeme. Stiimulid Informatsioon Erihuvid Kuidas riik oma tegevust finantseerib? Maksud Finantstulud Tulud varadelt Milliseid makse makstakse? Füüsilise ja juriidlise isiku tulumaks Ettevõtte tulumaks Käibemaks Aktsiisimaksud Muud maksud ja trahvid Mille poolest erinevad proportsionaalne, progressiivne ja regresiivne maksusüsteem? Proportsionaalne kõikidele kehtib...
VALITSUS JA RIIGIEELARVE 1) Millised ülesanded jäävad vabal ettevõtlusel täitmata? Majandustegevuse ja eraomandi õiguslike raamide määratlemine ja nende kaitsmine, vaba konkurentsi kaitse, positiivsete välismõjude toetamine ja negatiivsete välismõjude piiramine, ühishüviste pakkumine, tulude ümberjaotamine ja majanduse stabiliseerimine. 2) Milliseid probleeme tekitavad valitsuse otsused? Stiimuleid, neid resursse, mida valitsuses otsuselangetajad kasutavad, ei kuulu neile. Informatsioonvalitsuse otsuselangetajatel ei pruugi olla informatsiooni tarbijate soovide kohta. Erihuvid, mitmetel huvigruppidel on tugevad stiimulid, et olla valitsusega tihedalt seotud, kuna lobitöö kaudu on võimalik saada endale kas toetusi või seadusandlikke soodustusi. 3) Kuidas riik oma tegevust finantseerib? Riik finanstseerib oma kulusid peamiselt maksutuludest. 4) Milliseid makse makstakse...
VALITSUS JA RIIGIEELARVE Turg toimib puudulikult. Maksimeerides oma isiklikku heaolu, ei ole tulemus alati ühiskonna jaoks parim. Turu puudulikkused: - mittetäielik konkurents; ei ole tagatud ressursside efektiivne kasutamine - sotsiaalsete vajaduste rahuldamatus - ebaõiglane tulude jaotus Vajalik on valitsuse sekkumine majandusellu. Avalik sektor keskvalitsus (riigikogu ja ministeeriumid), kohalikud omavalitsused ning mitmed riigiettevõtted. Valitsuse majanduslikud ülesanded: - majandustegevuse ja eraomandi õiguslike raamide kujundamine - vaba konkurentsi tagamine turul - positiivsete välismõjude toetamine ja negatiivsete välismõjude piiramine - ühishüviste pakkumine - tulude ümberjaotus - majanduse stabiliseerimine Riik vajab raha majanduslike ülesannete täitmiseks. Riigieelarve plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Kirja on pandud kõik riigi tulud ja kulud. ...
Valitsus ja riigieelarve. XII peatükk · Millised ülesanded jäävad vabal ettevõtlusel täitmata? · Milliseid probleeme tekitavad valitsuse otsused? · Kuidas riik oma tegevust finantseerib? · Milliseid makse makstakse? · Mille poolest erinevad proportsionaalne-, progressiivne- ja regressiivne maksusüsteem? · Miks on eelarve puudujääk probleem ja kuidas eelarve puudujäägist vabaneda? · Kes maksab makse? Ulatus ja vormid Suur või väike majandus? - Suureks majanduseks peetakse sellist majandust, mis suudab mõjutada maailma intressimäärasid. USA - Väikesed majandused ei suuda mõjutada maailma majandusnäitajaid. Avatud või suletud majandus? - Avatud majandused ei tee piiranguid ei ...
Nimi ___________________________ Klass ___________________________ 12. PEATÜKK. Valitsus ja riigieelarve Sobiv vastus: Leia igale A-veeru mõistele B-veerus sobiv vaste. Kirjuta selle täht A-veergu mõiste ette. A B F 1. Maksuvõimelisuse A. Maks, mis lisatakse kaupade hindadele nende müügil. printsiip B 2. Kasusaamise B. Maks, mis mõjutab väiksetululisi rohkem kui printsiip suuretululisi rühmi.. D 3. Ettevõtte tulumaks C. Kontseptsioon, mille järgi maksud peaksid põhinema saadud teenustel. G 4. Aktsiisimaks D. Maks ettevõtte kasumilt. E. Nõua...
12. PEATÜKK. Valitsus ja riigieelarve Sobiv vaste: Leidke igale A-veeru mõistele B-veerust sobiv vaste. A B _F__ 1. Maksuvõimelisuse A. Maks, mis lisatakse kaupade hindadele nende müügil. printsiip _C__ 2. Kasusaamise printsiip B. Maks, mis mõjutab väiksetululisi rohkem kui suuretululisi rühmi. _D__ 3. Ettevõtte tulumaks C. Kontseptsioon, mille järgi maksud peaksid põhinema saadud teenustel. _G__ 4. Aktsiisimaks D. Maks ettevõtte kasumilt. _H__ 5. Üksikisiku tulumaks E. Nõuab, et kõik isikud maksaksid oma tuludelt ühesuguse protsendi makse. _I__ 6. Progressiivne maks F. Teooria, mille järgi suurematululised peaksid maksma rohkem makse kui väikesetululised. __E_ 7. P...
Riigieelarve protsessiskeem Riigieelarve on riigi finantsplaan, milles kajastatakse rahalisi vahendeid, mida riik eelarveaastal plaanib koguda, saada toetusena, vahendada ja kasutada. Riigieelarve koostatakse ühe eelarveaasta kohta, mis algab 1.jaanuaril ja lõpeb 31.detsembril. Riigieelarve eelnõu koostatakse eelarvestrateegia ja rahandusprognoosi alusel. Plaani aluseks on: eelmise aasta eelarve, majandusarengu üldised näitajad, valitsuse eesmärgid. Õiguslikud alused: Põhiseadus, Riigieelarve seadus, Riigi eelarve strateegia ja valitsemisalade arengukavad. Koostab Vabariigi Valitsus, võtab vastu Riigikogu, kuulutab välja Vabariigi president . Poliitikakujundamise ja õigusloome protsess Eelnõ Valitsu Riigikog Vabarii Ette- u Eelnõu ...
KORDAMINE MAJANDUSE EKSAMIKS I PEATÜKK: MIS ON MAJANDUSTEADUS? · Majandusteadus uurib seda, kuidas inimene endale valikuid tehes elatusvahendeid hangib. · Majandus on ühiskonna toimimise süsteem, mis tuleneb valikutest erinevate isikute vahel · Turg see eksisteerib igal pool, kus inimesed teevad omavahel vabatahtlikke vahetusi. Turul kohtuvad kaupu müüvad ja kaupu ostvad osapooled. · Turumajandus tekib siis, kui vabatahtlik vahetamine on tootmise põhiline eesmärk. Mõlemad pooled vahetusest saavad kasu. · Ressurss põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. · Tootmisressursid jagunevad: loodusvarad (ehk maa), inimressurss (ehk tööjõud), kapital (ehk raha, masinad, tehnika, hooned), ettevõtlikkus (ehk filosoofia ja põhimõtted) · Kõiki ressursse ja kapitali kõigile ei jätku. · Nappus olemasolevat...
Eelarve on numbriliselt väljendatud rahaline plaan tulude ning kulude suhte väljendamiseks. Eelarve on midagi enamat kui lihtsalt arvud, väljendades tegelikku olukorda, võimalusi või valikuid. Riigieelarve. Riigieelarve vastu võtmine on Riigikogu ülesanne. Riigieelarve võetakse vastu iga aasta kohta. Valitsus on kohustatud esitama riigieelarve projekti Riigikogule vähemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust (hiljemalt 1.oktoobriks). Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan. Riigieelarve koostamise õiguslikeks alusteks on põhiseadus, riigieelarve seadus ning tulude kogumise ja kulude tegemise sisulise kujunemise aluseks on riigi eelarvestrateegia ja valitsemisalade arengukavad.Riigieelarve koostamise ja vastuvõtmise sätestab Riigieelarve seadus. Riigieelarve eelnõu koostamist koordineerib Rahandusministeerium. Ministeeriumid koostavad igal aastal koos valitsemisala eelarve projektiga v...
Kontrolltöö Mis on riigieelarve? Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve näitab, kuidas raha jagada, kui palju kroone saab anda haridusele, meditsiinile, politseile, sõjaväele, tuletõrjele ja paljude teiste avalike teenuste osutamiseks. Eelarve on seega üks olulisemaid vahendeid riigi juhtimiseks. Riigieelarve on ühtlasi ka valitsuse tulude plaan. Valitsus prognoosib riigieelarves, kui palju peaks riigikassasse raha laekuma, kui palju sellest tuleb kodanike poolt makstavast tulumaksust, kui palju sotsiaalmaksust, kui palju aktsiisimaksudest ja muudest tuluallikatest. Maksud on valitsuse peamiseks tuluallikaks. Riigieelarve on Riigikogu poolt valitsusele antud volitus rahva raha kasutamiseks. Igal aastal kinnitab Riigikogu valitsuse esitatud eelarveprojekti, lubades sedasi valitsusel raha kasutada. Kui Riigikogu eelarveprojekti aasta alguseks ei kinnita, sa...
1.Kas Eestis valitseb tööpuudus või tööjõupuudus? Põhjenda oma valikut. Tööjõupuudus, sest töövõimelisi ja oskajaid inimesi on vähe, paljud läinud välismaale. 2. Kuidas toimub tööleasumine? Tööandja ja töövõtja sõlmivad omavahel töölepingu, kus on fikseeritud mõlema poole õigused ja kohustused. 3. Millised on tööandja peamised kohustused ja õigused? Tööandja kohustused: 1) kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi 2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal 3) andma ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu 4) tagama kokkulepitud töö- ja puhkeaja ning pidama tööaja arvestust 5) tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused Tööandja õigused: 1) töötaja karistamine töölepingu rikkumise eest 2) katseaja kohaldamine 3) seaduses ettenähtud korras koondamine või vallandamine 4. Millised on töövõtja peamised õigused ja kohustused? Töövõtja kohustused: 1) ...
Tallinna Tehnikaülikool Sotsiaalteaduskond Avaliku Halduse Instituut Riigieelarve ja selle koostamisel esinevad probleemid Tallinn 2009 Teoreetilisest vaatepunktist on riik ühiskondlike gruppide kogum, mis eksisteerib lähtuvalt teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure. Samuti on riik organiseeritud institutsionaalne süsteem, mis kujutab poliitilisi otsuseid ja viib ellu valitsuse otsuseid (http://et.wikipedia.org/wiki/Riik). Elulisest küljest vaadatuna on riik tohutu üksus, mille tasakaalustatud toimimiseks on vaja kõigi eluvaldkondade esindajate vahelist koostööd. Tähtsal kohal on info kättesaadavus, avalike hüvede kasutamise võimalus ning samuti ei saa ükski üksus hakk...
Mis on riigieelarve? Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigile laekuvat raha erinevate eluvaldkondade tarbeks ja om apoliitika elluviimiseks. Riigieelarve on riigi kulude ja tulude plaan õheks aastaks. Valitsus prognoosib aasta jooksul riigikassasse laekuva raha hulka, sealjuures seda, kui palju laekuvast rahast tuleb kodanike poolt makstavast tulumaksust, kui palju sotsiaalmaksust ja kui palju muudest tuluallikatest. (Riigi raha veeb) Volituse laekuva raha kasutamiseks annab valitsusele Riigikogu. Igal aastal töötab valitsus välj auue eelarveprojekti. Juhul kui riigieelarvetseadusena ehaks ei kiideta, saab järgneva aasta algusest valitsus raha kasutada vaid eelmise riigieelarve mahtude piires. (Riigi raha veeb) Riigieelarve koostamise alused. Riigieelarve koostamise aluseks on põhiseadus, riigieelarve seadus ja igaastaselt koostatav rahandusministri määrus. (Rahandusministeerium) Rigieelarve kohta käib põhisea...
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Rahandusministeeriumi kulude dünaamika 2000-2011 Koostaja: üliõpilane xxxx xxxxx Juhendaja: dotsent xxxx xxxxx Tartu 2011 Sissejuhatus Uurimustöö eesmärk on vaadelda Rahandusministeeriumi kulude dünaamikat Eestis. Esmalt tõlgendadakse mis on riigieelarve ja mis on selle koostamise aluseks. Samuti seletatakse mis on Rahandusministeeriumi põhiülesanne, selle põhivaldkonnad ning millised valitsusasutused kuuluvad selle valitsemisalasse. Uurimustöö käigus vaadeldi ja võrreldi Rahandusministeeriumi kulusid 2000-2011 aastate lõikes ning analüüsiti neid. Uurimustöö materjaliks kasutati suurel määral Rahandusministeeriumi koostatud kodulehekülgi ning eelarvetabeleid. Riigieelarve Riigieelarve ...
Rahandus Majandus Koostaja: Raimond Ilves 04.03.2009 Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu. · Arvestusühik raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel. · Vahetusvahend raha on vahetatav kõikide teiste kaupade vastu ning asendab ostja ja müüja vahelistes tehingutes barterit. · Väärtuse akumulatsiooni vahend raha on vara, mida saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. · Kaup raha on kaup, millel on oma hind, mis sõltub turusituatsioonist ning raha emiteeriva keskpanga baasin...
Lähte Ühisgümnaasium Eesti majandus ja rahandus Lühiuuring Koostaja: Elise Sule LÄHTE 2009 Majandussüsteemid Tava- ehk naturaalmajandus - kõik, mis toodetakse, tarbitakse ise, sellest piisab vaid äraelamiseks. See on ühiskondlikel traditsioonidel ja algelisel tootmistehnoloogial baseeruv majandamise korraldus. Käsu- ehk plaanimajandus - kõik majanduse võtmeotsused (kapitali, tööjõuvarude, kaupade ja teenuste tootmise kohta) teevad tsentraliseeritud riigiasutused, lähtudes mingist kindlast sotsiaalsest eesmärgist või bürokraatlike huvide põhjal ja neid ei jäeta turu hooleks. Algtõukeks ja põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. Turumajandus - Ideaaljuhul, vabaturumajanduse tingimustes, otsustab turg (ehk nõudlus ja pakkumine või tarbija ja tootja) kuidas ress...
ÜHISKONNA KORDAMINE : MAJANDUS AVATUD ÜHISKONNAS. 1. Majandus ühiskonna olemasoluks vajalike vahendite tootmise ja tarbimise korraldamine. Majandusharud : 1) Põllumajandus 2) Tööstus 3) Transport 4) Kaubandus 5) Teenendus Majandamise põhiküsimused : 1. Mida toota? 2. Kuidas toota? 3. Kellele toota? Miks on vaja majandust reguleerida? Et paremini realiseerida demokraatia põhiprintsiipe võrdsed võimalused, vabadus ja inimväärtused. Kes peab lahendama majanduse põhiküsimused? Demokraatlik õigusriik. Millega tegeleb majanduspoliitika? Riigi ja rahva olukorra parandamisega. Miks nimetatakse majandusteadust ka nappuse ja valiku teaduseks? Sest kõikide majandussüsteemide ressursid on piiratud ja sellest lähtuvalt tuleb teha valikuid. 2. Tootmisressursid majanduse funktsioneerimiseks vajalikud vahendid. EDUK...
RIIGIKOGU *koosseis: - 101 liiget/saadikut ( vahetub iga nelja aasta järel parlamendi valimiste teel ) *tööorganud: - juhib riigikogu esimees. Ene Ergmaa + kaks asendusmeest - komisjonid ( hõlmab suure osa riigikogu tööst. nt: keskonnakomisjon, kultuurikomisjon, maaelukomisjon, majanduskomisjon, rahanduskomisjon, põhiseaduskomisjon, riigikaitsekomisjon, sotsiaalkomisjon, väliskomisjon, õiguskomisjon ) - fraktsioonid ehk saadikurühmad - ühisete vaadete põhjal loodud saadikuühendus parlamendis, tavaliselt moodustatakse ühtlustamine ja kujunemine tervikuks - valitsus ehk koalitsioonipartei - ühinemine, liit; valitsuskoalitsioon on valitsusse kuuluvate parteide(koalitsioonipartei) ühendus, mille aluseks on kokkulepe valitsemis põhiküsimustes - opositsioon - vastasrind, vastuseisjad; poliitikas nimetatakse opositsiooniks parteid(opositsiooniparteid) või parteide ühendust, kes ei kuulu v...
(kool) Eesti Vabariik Referaat Koostaja: (nimi) Juhendaja: (nimi) (aasta) 2 SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................3 EESTI VABARIIGI ÜLDANDMED...................................................................4 PÕHISEADUS.............................................................................................5 RIIGIKORD................................................................................................5 RIIGIKOGU...............................................................................................6 EESTI VABARIIGI VALITSUS.......................................................................7 EESTI MAJANDUS......................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................
Avalik haldus Põhiseadus: • Riigiõiguslikud normid sisalduvad eelkõige põhiseaduses. Põhiseadus on riigiõiguse põhiline allikas • Põhiseadus on riigikorra kõige olulisem akt, asetsedes õigusaktide hierarhias kõige kõrgemal kohal, mis tähendab, et kõik teised riigi õigusaktid peavad sellega kooskõlas olema • Põhiseadus ei ole siiski pelgalt õiguslik dokument, vaid sellel on ka laiem poliitiline tähendus. Põhiseadusesse on koondatud riigi olulisemad poliitilised põhimõtted • Põhiseadus on lihtsustatud demokraatia piirang, mis aitab vältida teatud otsuste langetamist valitseva poliitilise jõu poolt Põhiseaduse järelvalve: • Põhiseaduslikkuse järelevalve kõige laiemas tähenduses on kõikide riiklike meetmete põhiseaduslikkuse kontroll. Kitsamalt mõistetakse selle all õigusnormide kontrolli. • Normikontrolli teostavad institutsioonid: – Riigikogu ...
Täidesaatev võim Kristin Laas 11.B 1.Kes seda teostab? • Demokraatlikus riigist teostab valitsus kõrgemat täidesaatvat riigivõimu, viies ellu riigi sise- ja välispoliitikat. 2.Tuleta meelde parlamentaarne/presidentaalne vabariik lk.20 • Parlamentaarne vabariik: Parlamentaarne võimukorraldus rajaneb parlamendi võimu ülimuslikkusel. Riigipeal on vaid esindusfunktsioon. Valitsuse on ametisse nimetatud parlament ja ta on parlamendi ees aruandekohustuslik. Nt: Lõuna-Aafrika, Mongoolia, Eesti. • Presidentaalne vabariik: Riigipea on ühtlasi valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. Valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ning ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik. Nt: Ameerika Ühendriigid, Indoneesia. 3.Kuidas moodustatakse valitsus? • Presidentaalne riik, kaks peamist parteid, nt Ameerika Ühendriigid: Ametisse astuv kodanike poolt otse valitud president nimetab ka uue valitsuskabineti, mis...
TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Õigusteaduskond Vabariigi Valitsuse moodustamine ja peamised ülesanded Referaat Õppejõud: Kalle Liiv Koostaja: Anna Vinogradova Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Vabariigi Valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim. Valitsuse moodustavad ministreeriumid. Ministreeriume juhivad ministrid. Ministri kinnitab ametisse president. Eesti Vabariigi Valitsuse õigused on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse VI peatükis. Ministreeriumita ministrit nimetatakse portfellita ministriks. Portfellita ministreid võib olla kõige rohkem kaks. Ministrid ei või kuuluda mitteühtegi liitu ega organisatsiooni, ning ei tohi töötada kusagil mujal kui ainult Vabariigi Valitsuses. Vabariigi Valitsuse juures asub Riigikantselei, mille põh...
Riigi õiguse materjalid: Põhiseaduslikud Institutsioonid · Riigikogu 101 liiget · Vabariigi President Hendrik Ilves · Vabariigi Valitsus-Valitsuskoalitsiooni moodustasid kolm erakonda: Eesti Reformierakond Isamaa ja Res Publica Liit Sotsiaaldemokraatlik Erakond. Kohus Kohtuvõim on teistest võimudest ja nende mõjusfäärist eraldatud. Õigust mõistab ainult kohus, see tähendab, et lõppastmes otsustab vaidlusküsimuse kohus. Teatud liiki asjades mõistavad õigust riigi või kohaliku omavalitsuse ametnikud. Näiteks väärteomenetluses, mille eest võib karistada rahatrahviga, on otsuse tegemise õigus ametnikul. Õigusemõistmise funktsiooni täidavad ka muud selleks loodud organid. Individuaalsete töövaidluste lahendamiseks on loodud töövaidluskomisjonid ja intellektuaalse omandiga seotud vaidluste lahendamiseks töös...
Mõisted EKAK – dokument, mis määratleb avaliku võimu ja kodanikualgatuse vastastikku täiendavaid rolle ning koostoimimise põhimõtteid avaliku poliitika kujundamisel ja teostamisel ning Eesti kodanikuühiskonna ülesehitamisel. Kaasamine iseenesest ei ole Eesti ühiskonnas midagi uudset. Mida tähendab kaasamine? Kaasamist võib käsitleda erinevates kontekstides. Laiemalt võib kaasamist vaadelda meie igapäevaelu tasandil. Me kaasame oma pereliikmeid, sõpru ja kolleege erinevatel eesmärkidel ja viisidel, näiteks ühistesse ettevõtmistesse, aruteludesse. Soovime, et meie tegutsemise motiive ja eesmärke mõistetaks ja toetataks. Osapoolte veenmiseks kasutame me erinevaid meetodeid, mõnikord meie ettevõtmisega kooskõlas olevaid, kuid vahel ka sobimatuid. Kaasamine avalikus sektoris on aga tegevus, mis mõjutab meid ühiskonnaliikmetena hoopis laiemalt. Avalikus sektoris peame kaasamisega silmas partner...
Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Demokraatlikud riigikorraldusvormid Presidentalism nt USA, Gruusia,Mehhik,Argentiina Poolpresidentalism nt. Prantsusmaa, Venemaa, Island, Prtugal, Austria Parlamentalism nt Eesti, Läti, Leedu, Saksamaa, Suurbritannia Presidentalism · Rahvas valib nii presidendi kui ka parlamendi · Valitsuse koosseis vahetub pärast presidendivalimisi President: · Keskne poliitline figuur- nii riigipea kui ka valitsusjuht · Koostab valitsuse ja ei pea arvestama parlamendi arvamusega · Otsustab ministrite tagandamine · Vetoõigus võib parlamendi poolt vastu võetud seadused tagasi lükata Parlament: · Annab välja seadused · Seaduste algatamise ainuõigus · Võtab vastu riigieelarve · Ratifitseerib rahvusvahelised lepingud · Ei ole õigust avaldada valitsusele ega presidendile umbusaldust Parlamentarism · Tähtsaim võimuorgan on parlament · Rahvas valib parlamendi, p...
1. Majandus - ühiskonna olemasoluks vajalike vahendite tootmine ja tarbimine . Põhiküsimused : 1) Mida toota ? - et pakkumine ei hakkaks ületama nõudmist. 2) Kuidas toota? - tootmine tuleb korraldada piisavalt efektiivselt . 3) Kellele toota ? - Tootja peab mõtlema , kas tema toodetud tootel oleks turgu / piisavalt palju tarbijaid . Majanduse reguleerimine on vajalik selleks , et paremini realiseerida demokraatia põhiprimptsiitide võrdseid võimalusi , vabadust, inimväärseid elatustasemeid. Majanduse põhiprobleeme peab lahendama demokraatlik õigusriik . Majanduspoliitika tegeleb riigi ja rahvaelu olukorra parandamisega . MAJANDUSHARUD : *põllumajandus *transport *teenindus *tööstus *kaubandus 2. TOOTMISRESSURSSID . 1 . Loodusressursid ( maa , maavarad , kliima ) 1.1 Vajalik seisund : Rikkalikus mitmekesised varud , soodsad olud. 1.2 Tegelik seisund : Ressursside nappus...
PARLAMENT Kõrgeimat seadusandlikku võimu kannab rahva valitud esinduskogu parlament. Parlamendi ülesanded on: 1) esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid 2) arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid 3) seaduste vastuvõtmine 4) valitsuse ametissepanek ja kontroll tema üle 5) riigieelarve vastu võtmine 6) ratifitseerida välislepingud 7) kinnitada presidendi esindatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid Seadus jõustub, kui president on selle kinnitanud ja Riigi Teataja avaldanud. Parlamendil on aastas kaks hooaega ehk istungijärku (jaanuar-jaanipäev, september- jõulud). Vaheajal võib kokku kutsuda pakiliste küsimuste lahendamiseks erakorralise istungijärgu. Saadikud valivad enda hulgast juhatuse. Sinna valitakse esimees ja kaks aseesimeest. Ülejäänud liikmed kuuluvad komisjonidesse (Riigikogus on 10 komisjoni). Iga komisjon arutab oma valdkonna probleeme ning seaduseelnõusid. Riigikogu ...
Kontrolltöö ,,Demokraatia kolm sammast" 1. Parlament 1.0 Mis on parlamendi ülesanded? Algatada, menetleda ja võtta vastu seaduseid; esindada erinevaid huvisid ühiskonnas; valida president; võtta vastu riigieelarve; kontrollida valitsuse tööd. 1.1 Kuidas toimub parlamendid seaduse vastuvõtmine Kes võib algatada seaduse eelnõud? Riigikogu, valitsus ja president. Kus menetletakse seaduse eelnõud ja kes vastutab selle eest? Seaduse eelnõu antakse Riigikogu juhatusele, kes määrab antud küsimuses juhtivkomisjoni. Mitu lugemist peab seaduse eelnõu läbima? Mis on täiskogu lugemiste sisu? Vähemalt 2 lugemist peab seaduse eelnõu läbima. Kokku on 3 lugemist. 1.Lugemine = kuulatakse ära eelnõu algataja ja juhtivakomisjoni ettekanded ja otsustatakse, kas eelnõu arutlemist jätkata. 2.Lugemine = kui probleemi ei ole, siis läheb seadus lõpphääletusele, kui aga ei jõuta kokkuleppele, siis läheb edasi 3. lugemisele 3.Lugemine = ...
VABARIIGI VALITSUS KÕRGEIM TÄIDESAATEV VÕIM Valitsuse kestus oleneb valitsemiskorraldusest ja töö tulemustest. Eestis vahetub valistus: I. Pärast riigikogu valimisi, mille järel eelmine valitsus volitused maha paneb II. Pärast valitsuskriisi, mille tagajärjel riigkogu avaldab umbusaldust peaministrile. S.t kogu valitsuse tagandamist President määrab peaministrikandidaadi ning riigikogu otsustab. Kui on poolt, hakkab see minister moodustama valitsust. Kui vastu, esitab president uue kandidaadi. Mida rohkem on valitsusel parlamendis toetajaid, seda pikem on ta iga. Aitab ka see , kui kõik ministrid kuuluvad samasse erakonda. Kuid erakonnal on vaja selleks vähemalt pool parlamendikohtadest üheparteiline valitsus. Parlamentaarses riigis vahetub valitsus kiiremini kui parlament, sest esinevad valitsuskriisid. Need on erimeelsused valitsuses või valitsuse ja parlamendi vahel...
1. Finantsõiguse mõiste ja seosed teiste õigusharudega vt õppematerjal ÕIS Finantsõigus- Tegemist on avaliku õiguse haruga, mille objektiks on riigi raharingluse korraldamine, rahandusasutuste süsteem ja ülesehitus, riigieelarve ja kohalike omavalituste eelarvete koostamine ja vastuvõtmine ning täitmise kord. Lisaks reguleerib finantsõigus Eesti vabariigi ja kohalikule omavalitsusele ning avalik-õiguslikule juriidilisele isikule ehk avalikule sektorile rahaliste kohustuste võtmise korda ja mitmete erinevate rahaliste kohustuste võtmise korda, erinevate avalik- õiguslike rahaliste kohustuste võtmise ning nendega seotud tasude (maksud, lõivud, trahvid jne) sätestamise, kehtestamise ja sissenõudmise korda ning rahaliste vahendite kasutamise kontrolli. Konkreetsemalt kuulub finantsõiguse objektide hulka: · riigi keskpangandus, raha emiteerimine, raharingluse korraldamine. · rahandusasutuste süst...
Valitsussektori eelarve puudujääki on põhimõtteliselt võimalik finantseerida kas Vali üks või enam: emiteerides raha suurendades maksukoormust laenates raha kodumaalt laenates raha välismaalt Tagasiside Eelarve puudujäägi finantseerimiseks on võimalik kasutada kõiki vahendeid, mis eelarvesse raha juurde toovad. Iseasi, kas kõik need vahendid alati majanduslikus mõttes otstarbekad on. Õige vastus on: emiteerides raha, suurendades maksukoormust, laenates raha kodumaalt, laenates raha välismaalt. Küsimus 2 Õige Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Range eelarvepoliitika Vali üks või enam: vähendab kogunõudlust, nihutades kogunõudluse kõverat alla vasakule seisneb valitsuse kulude suurendamises, mis on allutatud parlamendi kontrollile seisneb valitsuse tulusiirete suurendamises ning maksumäärade alandamises Tagasiside Kitsendav ehk range eelarvepoliitika...
VALITSUSE OSA MAJANDUSES (2. KT) 1. Turupuudulikkus- turg ei suuda lahendada kõiki pakkumise-nõudmisega seotud probleeme. Väljendub kolmes valdkonnas: 1) MITTETÄIELIKUS KONKURENTSIS · Valitsuse ülesanne on suurendada konkurentsi. · Seadusandlusega, selle väljatöötlemine. 2) TOOTMISE JA TARBIMISEGA KAASNEVATES POSITIIVSETES JA NEGATIIVSETES KÕRVALMÕJUDES. · Riik püüab negatiivseid kõrvalmõjusid ära hoida ( nt kehtestav maksud või keelab millegi täiesti ära) 3) ÜHISHÜVEDE PAKKUMINE · Ühistransport ( natuke peab inimene ise ka maksma, piletihind) · Põhi-ja keskharidus tasuta · Põhikoolis on toit tasuta · Avalikud teenused- seda pakuvad kesk-või kohalik omavalitsus. 2. Riigi/valitsuse majanduslikud ülesanded 1) Turupuudulikkuse vähendamine 2) Eraomandikaitse 3) Seadusandlus 4) Tagada majanduslik stabiilsus ja ka raha stabiilsus 5) Suhelda teiste riikidega majandu...
2015. AASTA RIIGIEELRAVE Eelarveõigus Riigieelarve • Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja valitsus riigile laekuvat raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Volituse laekuva raha kasutamiseks annab valitsusele riigikogu, kes riigieelarve seadusena heaks kiidab. Riigieelarve • Riigieelarve koosneb riigi eelarveaasta kõigist tuludest, kuludest ning finantseerimis- tehingutest, mis riigieelarve seaduses esitatakse riigiasutuste lõikes. Riigieelarve koostamine • Eelarve koostamise õiguslikeks alusteks on Põhiseadus, Riigieelarve seadus. Tulude kogumise ja kulude tegemise sisulise kujunemise aluseks on riigi eelarvestrateegia ja valitsemisalade ...
Majandus ühiskonna olemasoluks vajalike vahendite tootmise ja tarbimise korraldamine Majandusharud: põllumajandus, tööstus, teenindus, transport, kaubandus Inimvajadused (piiramatud) Mida toota? - toota asju vastavalt vajadusele ja selle olemasolule Ressursid (piiratud) Kuidas toota? - toota asju, mis suurema tõenäosusega ostjad leiavad Kellele toota? - toota asju, mille tarbijaskond on potentsiaalne ostja Majandust on vaja reguleerida, et paremini realiseerida demokraatia põhiprintsiipe võrdseid võimalusi, vabadust, inimväärseid elutingimusi. Probleemid peab lahendama demokraatlik õigusriik. Majanduspoliitika tegeleb riigi ja rahva olukorra parandamisega. Majandusteadus on ka nappuse ja valiku teadus, sest kõikide majandussüsteemide ressursid on piiratud ja sellest lähtudes tuleb teha kasulikke valikuid. Tootmisressursid: 1. Loodusressursid (maa, m...
RIIGIEELARVE Õpik lk 129 TV lk 64 Riigieelarve On riigi rahaline plaan eelarveaasta tulude ja kulude kohta. Eelarveaasta ehk rahandusaasta 1.jaanuarist 31.detsembrini Plaani aluseks on: eelmise aasta eelarve majandusarengu üldised näitajad valitsuse eesmärgid Riigieelarve koostamine ja vastuvõtmine: 1) Rahandusministeerium kogub kõigilt ministeeriumidelt rahasoovid. 2) Valitsus teeb ministeeriumide rahasoovides muudatusi ja kärpeid. 3) Ministeeriumide ettepanekute kooskõlastamine. 4) Riigieelarve projekt saadetakse Riigikokku. 5)-6) Riigieelarve seaduseelnõu kolm lugemist Riigikogus, mille käigus tehakse seaduseelnõusse ettepanekuid ja parandusi. 7) Riigieelarve seaduseelnõu hääletamine Riigikogus. 8) President kuulutab riigieelarve seaduse välja. Eelarvepoliitika Eelarve koostamise põhimõtted ja otsused, mida koostamisel tehakse; Koosneb maksupoliitikast ja kulupoliit...
16.03.2010 Rahandus Riigieelarve. Eesti Pank ja . Riigikontroll. 16.03.2010 1 Raha funktsioonid: 1) vahetus- ja maksevahend, 2) väärtuse säilitamine, 3) kaupade ja teenuste väärtuse etalon Eesti Vabariigis on ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne (Tallinn 2002) 16.03.2010 2 Eesti Pank Eestis korraldab raharinglust ja seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest Eesti Pank. Eesti Panga õigused ja kohustused raharingluse korraldamisel on sätestatud Eesti Panga seaduses. Raha emiteerimist ja käibelt kõrvaldamist regul...
Kordamisküsimused ühiskonnaõpetuse kontrolltööks. Õpik § 4.4.-4.6. 1. Mis on riigieelarve? Rahaline plaan eelarve jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta 2.Mis on Eesti riigieelarve peamised tulud ja kulud? tulud- maksud kulud- rahva elatusjärje edendamine, sotsiaalne kaitse, haridus, tervishoid 3.Kuidas koostatakse riigieelarve? koostab valitsus, võtab vastu riigikogu.laekumisi pole teada,tegemist on hinnanguga,aluseks on eelmise aasta e.a 4.Mis on riigieelarve koostamisel aluseks? eelmise aasta eelarve, majandusarengu üldised näitajad, valitsuse eesmärgid 5.Miks on oluline riigieelarve tasakaal? sest muidu tekib eelarve puudujääk, ja võlad 6.Mis on eelarvedefitsiit? olukord, kus eelarve kulud on suuremad kui tulud 7.Millised on eelarvedefitsiiidi kasutamise peamised põhjused? majanduskriis ja reformi elluviimine 8.Kuidas kaetakse eelarve puudujääk? võetakse laenu, ...
Eesti Maaülikool Majandus- ja sotsiaalinstituut Eesti Vabariigi eelarve mahu uuring Juhendaja: Maire Nurmet Koostajad: xxx Tartu 2010 Sissejuhatus Töö eesmärgiks on uurida Eesti Vabariigi eelarve mahu muutusi 2005-2011 aastate lõikes. Riigieelarve on riigi ühe aasta raha ja muu finantsvara sissetulekute ja väljaminekute plaan, mille alusel kasutavad põhiseaduslikud institutsioonid ja Vabariigi Valitsus riigile laekuvat raha erinevate poliitikate elluviimiseks. Volituse laekuva raha kasutamiseks annab Vabariigi Valitsusele Riigikogu, kes riigieelarve seadusena heaks kiidab. RIIGI EELARVE MAHU KULUTUSED AASTATEL 2005-2011 RIIGIEELARVE MAHU MUUTUS (mld.) Aasta Tulud Kulud Finantsinvesteeringud 2005 53,07 53,04 -0,3 2006 66,9 66,6 - 2007 ...
8.kl ühiskonnaõpetus KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS – pres, valitsus, riigikogu, valimised 1. Kelle ülesanne on toodud (presidendi/valitsuse/riigikogu)? a) esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande - b) kuulutab välja seadused – c) võtab vastu seadusi ja otsuseid – d) nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi Valitsuse ettepanekul Eesti Vabariigi diplomaatilised esindajad - e) viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat – f) otsustab rahvahääletuse korraldamise – g) valib Vabariigi Presidendi – h) kuulutab välja Riigikogu korralised valimised – i) annab peaministrikandidaadile volitused Vabariigi Valitsuse moodustamiseks – j) võtab vastu riigieelarve ja kinnitab selle täitmise aruande – k) suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust – l) nimetab Riigikohtu ettepanekul kohtunikud - m) esindab Eesti Vabariiki rahvusvahelises suhtlemises – ...
Vabariigi Valitsus Põhiseaduse VI. peatükk Vabariigi Valitsuse funktsioonid • Täidesaatev riigivõim kuulub Vabariigi Valitsusele ( PS § 86) • Poliitilise juhtimise funktsioon (PS § 87 p 1, 4,5) - viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat; - esitab Riigikogule seaduseelnõusid ning ratifitseerimiseks ja denonsseerimiseks välislepinguid; - koostab riigieelarve eelnõu ja esitab selle Riigikogule, korraldab riigieelarve täitmist ning esitab Riigikogule riigieelarve täitmise aruande • Haldusfunktsioon (PS § 87 p 2,3,6,7,8) - suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; - korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; - annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; - korraldab suhtlemist teiste riikidega; - kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; Vabariigi Valitsuse koosseis • Vabariigi Valitsusse ...
Kordamisktisimused 6ppeaines,,Rahanduse alused,. l. * Devalveerimine - seadusandlik rahaühiku väärismetallisisalduse vähendamine v6i paberraha kursi alandamine. V6ib olla rahareformi üks viise 2. Rahanduse tekkimise eeltingimused: I ) peab olema riik; 2) kaubalis-rahalised suhted peavad olema valitsevad 3. * Rahandus - tuleneb lk. S6nast financia, mis algselt tähendas rahalist makset. Hiljem hakati finantside all m6istma riigi rahaasju. üldse riigi rahamaj., tulusid ja maksevahendeid 4. Rahanduse valdkonnad: 1) riigi rahandus kui avalik rahandus, valitsuse rahandus, keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste rahandus omavahelise s6ltumatuse tingimustes 2) ettev6tete/firmade rahandus 3) tulu mittetaotlevate organisatsioonide rahandus 4) üksikisikute ja perede e kodumajapidamiste rahandus e pererahandus 5. * Raha - see, mis toimib üldiselt omaksvõetud vahetusvahendina ja tähendab maksevahendit 6. Raha funktsioonid: 1 ) vahetusvahend; 2) arve...
ÜHISKONNA KONSPEKT 1. Riigikogu valimised. Valitakse Eesti Vabariigi hääleõiguslike kodanike poolt neljaks aastaks. Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks. Riigikogul ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelevalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Riigikogu ülesanded on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 65. Fraktsioonid on Riigikogu liikmete poliitiliste veendumuste põhjal moodustatud liidud. Lisaks komisjonidele sünnivad just fraktsioonides olulised kollektiivsed seisukohad. Fraktsioonid kujundavad poliitilisi seisukohti, edendavad parlamentaarset debatti ja neist kujuneb parlamendi toimimiseks vajalik enamus. Riigikogus on järgmised alatised komisjonid: 2....
2. DEMOKRAATLIK VALITSEMINE Demokraatia rahvavõim, rahvavalitsus e. riik, kus on võimul rahvas. Otsene demokraatia rahvas osaleb otseselt otsustamises Esindusdemokraatia selline riigikorraldus, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad e. saadikud. Monarhia päritava võimuga riik; veresuguluse alusel päritav ainuisikuline võim. Absoluutne monarhia riik, kus kogu võim kuulub ühele valitsejale Konstitutsiooniline monarhia monarh jagab võimu rahva poolt valitud parlamendiga ja tegutseb konstitutsiooni raames. Vabariik valitava võimuga riik. Õigusriigi põhimõtted: 1) kogu valitsemine käib seaduste järgi 2) kõik inimesed on seaduse ees võrdsed 3) võim pole koondunud ühe inimese kätte 4) võim on avalik 5) eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest 6) poliitika on humaanne, st et esikohal on inimese huvid 7) poliitika ajamisel arvestatakse ka vähemuste huve. Autoritaarne riik pole ...
Riigikogu. e parlamendi ül. on: · arutada ja tasakaalustada läbi mitmesugused seisukohad · võtta arutelu põhjal vastu seaduseid. · Panna ametisse valitsus ja kontrollida tema tegvust · Võtab vastu riigieelarve Riigikogu juhatuses on esimees ja 2 aseesimeest. Ülejäänd liikmed kuuluvad komisjonidesse: keskkond, kultuur maaelu, majandus, põhiseadus, rahandus, riigikaitse, sotsiaal, välis, õigus. Fraktsioon. e saadikurühm- erakonna liikmed riigikogus. Presidendi ül. : · Esindab rahvusvahelises suhtlemises · kuulutab välja riigikogu valimised ja seadused · määrab peaministri kandidaadi; · nimetab ja vallandab valitsuse liimeid. · Teeb riigikogule ettepanekuid kõrgete riigiamtenike nimetamiseks · nimetab kohtunikud ja eesti panga presidendi · on riigikaitse kõrgeim juht Valitsuse ül: · ...
Ajalugu 2. maailmasõja lõpp ja tagajärjed (juuniküüditamine), sealhulgas Eestile (inimkaotused jms). Euroopa poliitiline kaart, Pariisi rahulepingud. Sõja lõpp seninägematud purustused ja inimkaotused, ligi 60 miljonit hukkunut. Vaatamata Atlandi hartale ei kujunenud õiglast maailmakorda ning kaasnes kommunistliku diktatuuri mõju kasv ning kujunes kommunistlik blokk ehk Teine Maailm. Euroopa ja kogu maailma lõhenemine ning Külm sõja algus. Koloniaalsüsteemi kokkuvarisemine, tekkis juurde 98 uut riiki. Hitleri vastasest koalitsioonist loodi 1945. aastal ÜRO. Euroopa poliitiline kaart Baltimaad NSV võimu all, Soome territoorium väikesem, Saksamaa territooruim jagatud. Juuniküüditamine 14. juuni 1941, küüditati üle 10 000 inimese. Eestile omariikluse häving ning iseseisvuse kaotamine 51 aastaks. Esimene Nõukogude okupatsioon 1940-1941, Saksa okupatsioon 1941-1944, teine Nõukogude okupatsioon 1944-1991. Tohutud inimkaotused (ligi 1/4 ra...
Ühiskonna konspekt 2 Riigikogu- kõrgeim seadusandlik võim. Parlamendi valib demokraatlikus riigis rahvas. Ülesandeks on esindada poliitikas mitmesuguseid ühiskonnagruppe ja vaateid. Teine funktsioon on arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. Tähtsaim ülesanne on seaduste vastuvõtmine. Järgmine funktsioon on valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle. Riigikogu võtab vastu riigieelarve. Aastas 2 korralist istungijärku ehk hooaega, võib kokku kutsuda erakorralise istungijärgu. Saadikud valivad enda hulgast juhatuse, need on Riigikogu esimees ja 2 aseesimeest, ülejäänud kuuluvad komisjonidesse. Fraktsioonid ehk saadikurühmad on parlamendiesindused. Opositsioon ja koalitsioon pooldavad riigi elu võtmeküsimustes põhimõtteliselt erinevaid lahendusviise. Alalised komisjonid: keskkonna-, kultuuri-, maaelu-, majandus-, põhiseadus-, rahandus-, riigikaitse-, sotsiaal-, välis- ja õiguskomisjon. Riigi...
1. Nimetage tähtsamad tootmisressursid ja tooge näiteid. 2. Millisest tootmisressursist on Eestis kõige rohkem puudu? Põhjendage oma arvamust. 3. Millised on naturaal-, turu ja käsumajandusele iseloomulikud jooned? Nimetage igale majandussüsteemile 2 iseloomulikku 2 tunnust. 4. Mida tähendab sostsiaalne turumajandus? 5. Milles seisnesb RKP ja SKP erinevus? 6. Mida mõõdetakse tarbijahinnaindeksiga? Statistika analüüs. 7. Mida tähendab väliskaubanduse bilanss? Statistika analüüs. 8. Miks riik sekkub majanduspoliitikasse? Tooge kaks põhjendust. 9. Millised on majanduspoliitika eesmärgid? 10. Mis on riigieelarve ja mis on selle koostamise aluseks? 11. Põhjendage, miks riigieelarve tasakaal on oluline? 12. Kas teie arvates on Eesti maksukoormus võrreldes lähinaabritega kõrge või madal? Põhjendage oma aravmust. 13. Nimetage kaudse, otsesed, riiklikud ja kohalikud maksud. 14. Selgitage proportsionaalset ja progressiivset e. astmelist maksusüst...
Memo Erle Neeme 19.01.2016 Sissejuhatus Käesolev memo annab ülevaate seminar-praktikumi raames külastatud institutsioonide tegevuse kohta (Riigikogu, Vabariigi Valitsus ja Rahandusministeerium) lähtudes kehtivast õiguskorrast ning analüüsib seminar-praktikumi asjakohasust. 1. Riigikogu Riigikogu on Eesti rahva esinduskogu, mille 101-liikmelise koosseisu valib rahvas. Riigikogule kuulub põhiseaduse kohaselt seadusandlik võim (PS § 59). Riigikogu liikme volitused algavad valimistulemuste väljakuulutamise päeval. Riigikogu tähtsamad ülesanded rahva esindajana on välja töötada seadusi, võtta vastu otsuseid, teha parlamentaarset kontrolli ja arendada välissuhtlust. PS § 65 sätestab Riigikogu ülesanded vastavalt: võtab vastu seadusi ja otsuseid; otsustab rahvahääletuse korraldamise; valib Vabariigi Presidendi vastavalt põhiseaduse §-le 79; ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid vastavalt põhiseaduse §-le 121; annab peaministrikan...
15.03.2010 PARLAMENT, VALITSUS JA PRESIDENT JUHTIVAD PÕHISEADUSLIKUD INSTITUTSIOONID Erinevad võimukorraldused 1) monarhiad a) piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia (Rootsi) b) absoluutne monarhia (Saudi Araabia) 2) diktatuurid (piiramatu võim) 3) autoritaarsed (Põhja-Korea) 4) totalitaarsed riigid (NSVL) 5) vabariik maailmas levinum valitsemiskorraldus. 15.03.2010 halduskorraldus 2 Erinevad demokraatiad parlamentaarne presidentaalne rahvas valib rahvas valib presidendi ja parlamendi ...
Seadusandlus, rahandus, riigieelarve • Seadusi võetakse vastu kooskõlas põhiseadusega (PS § 102) • Seaduste algatamise õigus on: 1) Riigikogu liikmel; 2) Riigikogu fraktsioonil; 3) Riigikogu komisjonil; 4) Vabariigi Valitsusel; 5) Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks. • Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu poolt soovitav eelnõu (PS § 103) • Seaduste vastuvõtmise korra sätestab Riigikogu kodukorra seadus (PS § 104) • Lihtseadused, mille vastuvõtmiseks ja muutmiseks on nõutav Riigikogu poolthäälte enamus (PS § 73) • PS § 104 lg 2 sätestab, millised seadused ehk konstitutsioonilised seadused tuleb Riigikogus vastu võtta riigikogu koosseisu häälteenamusega • Riigikogu koosseisu häälteenamust nõuab põhiseadus veel §-des 76, 85, 97, 101, 103, 129, 138, 145, 153 ja 165 sätestatud juhtudel Rahvahääletus • Rahvahääletuse toimu...
annaabi.ee 
