KOKKUVÕTE GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMI 2013 TULEMUSTEST (0)

SA Innove  
 
KOKKUVÕTE GEOGRAAFIA  RIIGIEKSAMI  2013 TULEMUSTEST 
 
EESMÄRGID 
• hinnata riiklikus õppekavas määratud õpitulemuste saavutatust geograafias; 
• saada ülevaade õppimise ja õpetamise tulemuslikkusest koolis; 
• suunata eksami sisu ja vormi kaudu õppeprotsessi; 
• võimaldada koolil ennast objektiivsemalt hinnata ning  teistega  võrrelda; 
• võimaldada õpilastel saada objektiivsem pilt oma õpitulemustest; 
• tagada gümnaasiumilõpetajate eksamihinnete võrreldavus; 
• ühitada gümnaasiumi lõpueksamid kutseõppeasutuse, rakenduskõrgkooli ja ülikooli 
sisseastumiseksamitega. 
 
EKSAMITÖÖ  PÕHIANDMED JA ÜLESEHITUS 
 
Geograafia riigieksamitöö on koostatud ühes variandis. Iga küsimuse juures on selle eest 
saadav maksimumpunktide arv. Lisapunkte riigieksamil ei antud, ka siis mitte, kui oli 
vastatud nõutust märksa rohkem. Ülesanded ja küsimused  hõlmasid  järgmisi tasandeid: 
I Teadmine (mõisted, faktid, seaduspärasuste teadmine). 
II Mõistmine/arusaamine (kirjeldamine, interpreteerimine, seletamine, ümbersõnastamine). 
III Teadmiste rakendamine (kasutamine uues situatsioonis, prognoosimine). 
IV Analüüs ja süntees (seoste näitamine, faktide ja seaduspärasuste ühendamine, eristamine, 
rühmitamine , võrdlemine, hüpoteeside esitamine). 
V Hinnangu andmine (otsuste tegemine, järeldamine). 
Eksamitöö koostamisel oli arvestatud põhimõtet, et ca 50% saadavatest punktidest 
peegeldavad teadmiste ja mõistmise tasandil omandatut ja ca 50% punktidest teadmiste 
rakendamise, analüüsi, sünteesi ning otsuste tegemise tasandil omandatut. 
 
Eksamitöö koostamise aluseks on “Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava”. Eksamitöö 
ülesanded on koostatud kohustuslike geograafia kursuste põhjal ja vastavad ainekavas esitatud 
õpitulemustele gümnaasiumiastmes. 
 
GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMI TULEMUSED 2013 
 
Tabel 1. Geograafia riigieksami tulemused aastatel 2008–2013 
 
2008 
2009 
2010 
2011 
2012 
2013 
Eksami sooritajaid 
7132 
7150 
6126 
5944 
5072 
1112 
Keskmine  sooritus  (%) 
56,4 
53,8 
62,2 
59,4 
56,2 
53,4 
Eesti õppekeelega tööde keskmine 
57,27 
55,3 
63,2 
60,2 
57,1 
54,7 
Vene õppekeelega tööde keskmine 
47,28 
38,7 
46,8 
47,9 
44,3 
44,9 
Noormeeste keskmine 
58,4 
55,1 
64,0 
61,1 
57,1 
54,3 
Neidude keskmine 
54,8 
52,9 
60,7 
57,9 
55,4 
52,8 
Kõrgeim tulemus 
98 
95 
100 
98 
98 
95 
Madalaim tulemus 
8 
7 
6 
3 
4 
10 
91-100 punkti saanud õpilasi 
30 
16 
187 
69 
38 
14 
Alla 20 punkti saanud õpilasi 
21 
119 
17 
56 
67 
27 
 
Tabelis 1 on toodud geograafia riigieksami tulemuste üldstatistika viimasel kuuel aastal. 
Näeme, et  osalejate  arv on  vähenenud , osaliselt on seda mõjutanud gümnaasiumiõpilaste arvu 
vähenemine. Eksami sooritajate järsu languse 2013. a põhjustas kindlasti see, et alates 2014. a 
ei ole geograafia riigieksam enam üks gümnaasiumi lõpetamise võimalikest tingimustest. 
Aastate lõikes on olnud väga vähe neid õpilasi, kes suudavad saada 90-st punktist kõrgema 
tulemuse. Sageli jääb õpilastel puudu oskusest oma teadmisi rakendada ja vastuseid selgelt 
sõnastada, mitte niivõrd faktiteadmistest. Väga kõrged tulemused eeldavad õpilase tubli töö 
SA Innove 
 
kõrval ka tema professionaalset õpetamist/juhendamist. Eesti gümnaasiumides geograafiat 
õpetavatest õpetajatest omab geograafi kvalifikatsiooni vähem kui 40%. See võib olla oluline 
takistus kõige kõrgemate tulemusteni jõudmiseks. 
Suur on erinevus eesti ja vene õppekeelega koolide eksamitulemuste vahel. Kuni 2007. aastani oli 
erinevus enam-vähem stabiilselt 10 punkti eesti õppekeelega koolide kasuks, alates 2008. aastast on 
vahe kärisenud veelgi suuremaks . Eriti silmatorkav on see, et vene õppekeelega  koolides on äärmiselt 
vähe neid õpilasi, kes suudavad saada kõige kõrgemaid tulemusi. Kindlasti ei saa olukorda 
põhjendada sellega, et vene õppekeelega koolides valivad geograafia riigieksami ainult nõrgemate 
teadmistega õpilased. Suure tõenäosusega on vene õppekeelega koolide oluliselt madalam tulemus 
osaliselt seotud aineõpetuse tasemega nendes koolides.  
Vene õppekeelega koolide oluliselt nõrgemaid tulemusi saab osaliselt seletada sellega, et  nende 
koolide õpetajaskond ei valda eesti keelt sellisel tasemel, et osaleda eestikeelsetel koolitustel. 
Seetõttu jäävad nad olulisest informatsioonist sageli ilma ja ei saa seda oma töös rakendada. 
Taasiseseisvunud Eestis on kooligeograafias toimunud väga olulised muutused, millega seoses on 
õpetajaid täiendkoolitatud. Vene õppekeelega koolides töötavate õpetajate eesti keele oskus vajab 
olulist parandamist, et nad saaksid eesti 
õppekeelega koolide õpetajatega 
võrdselt täiendkoolitustel osaleda ja ei 
jääks  infosulgu, mis omakorda takistab 
kaasaegsel tasemel geograafiat 
õpetada. 
 
Kui varasematel aastatel oli geograafia 
riigieksamil osalejate arv  sedavõrd  
suur, et selle põhjal sai teha küllaltki 
kaalukaid järeldusi kogu õpilaste 
kontingendi kohta, siis 1112 õpilast nii 
kindlat alust järelduste tegemiseks ei 
anna.  Diagrammi  põhjal võime öelda, 
et  eksam oli õpilastele jõukohane, kuid 
mitte liiga kerge. Viimast väidet 
kinnitab asjaolu, et 91 punkti ja enam 
suutis saavutada vaid 14 õpilast. 
Eksami tulemused jaotuvad küllaltki 
heas vastavuses 
normaaljaotuskõverale. 
 
Tabel 2. Eksamitulemused 2013 soo järgi 
Sugu 
Eksaminan-
Keskmine 
dide arv 
tulemus 
Noormehed 
484 
54,3 
Neiud  
628 
52,8 
 
Tabelis 2 ja  diagrammil  on eksamitulemused 
õpilaste soo põhjal. Traditsiooniliselt sooritavad 
noormehed geograafia riigieksami keskmiselt 
pisut kõrgema tulemusega kui neiud, kuid vahe ei 
ole märkimisväärselt suur. 2013. a. riigieksamil 
oli nõrgemate tulemustega (alla 40 punkti) 
õpilaste hulgas tüdrukuid selgelt rohkem. Samas 
olid tüdrukud ülekaalus ka kõige kõrgemaid 
tulemusi (üle 90 punkti) saavutanud grupis. 
Enamikul aastatel on noormeeste ülekaal olnud 
SA Innove 
 
kõikides üle keskmise tulemuse saavutanud gruppides. 
 
Ootuspäraselt on päevaõppe gümnaasiumide tulemused õhtuse ja kaugõppega gümnaasiumidest 
tublisti kõrgemad (tabel 3). 
 
Tabel 3. Eksamitulemused 2013 õppevormi järgi 
Koolitüüp 
Eksaminan-
Keskmine 
dide arv 
tulemus 
Gümnaasium päevaõpe 
765 
58,1 
Gümnaasium õhtune ja  kaugõpe  
253 
43,5 
 
Geograafia eksamitöös oli 26 ülesannet, mis jagunesid 81-ks osaülesandeks. Järgnevalt on esitatud 
geograafia riigieksamitulemused osaülesannete kaupa. Iga osaülesande juurde on sulgudes märgitud 
osaülesande number. Osaülesande numbri järgi on iga ülesande juures olevast tabelist hõlbus leida 
selle osaülesande  statistilised näitajad. Kõikide ülesannete juures on ära toodud ka eeldatavad 
vastused. Ülesannete juurde on lisatud ka sagedasemad eksimused, juhul kui tööde hindamisel need 
ilmnesid. 
Eksamitöö ülesannete statistika põhjal saame teha järgmise kokkuvõtte: 
Raskeks (sooritus alla 40%) osutunud küsimused eeldasid protsesside, nähtuste mõistmist, 
ette antud info kasutamist, oskust olulist ebaolulisest eristada, üldistusi teha, võrrelda, 
kasutada suuremõõtkavalist  kaarti . Faktiteadmistele toetuvate küsimustega saadi paremini 
hakkama. 
 
Geograafia riigieksami 2013 tulemused osaülesannete kaupa 
 
1. Küsimustele vastamisel kasutage  tabeli ja jooniste  infot. 
 
Rahvastikunäitajad 2011. aastal 
 
Mali  
Saudi-
Belgia 
Araabia  
Vanuserühm 0–14 a 
47% 
29% 
16% 
Vanuserühm 15–65 a 
50% 
68% 
66% 
Vanuserühm üle 65 a 
3% 
3% 
18% 
Sündimus  
45‰ 
19‰ 
10‰ 
Suremus  
14‰ 
3‰ 
11‰   
Mis riiki, iga rahvastikupüramiid  iseloomustab? Kirjutage riigi nime juurde vastav täht 
(A, B või C). 
(osaülesanne 1) Mali  C 
(osaülesanne 2) Saudi-
Araabia B 
(osaülesanne 3) Belgia A 
 
Sagedasemad 
eksimused: omavahel 
vahetati ära Mali ja 
Saudi-Araabia 
rahvastikupüramiid. 
 
 
SA Innove 
 
 
(osaülesanne  4)  Millises  demograafilise  ülemineku   etapis   asub  Mali   rahvastik ?  Õige 
vastus märkige X-ga. 
 
A.  
1. etapp 
Sagedasemad eksimused: 18% 
B.  X2. etapp 
vastajatest pakkus 3. etappi ja 16% 
C.  
3. etapp 
pakkus 1. etappi. 
 
D.  
4. etapp 
 
(osaülesanne 5) Kui suur oli loomuliku  iibe  kordaja (loomulik iive) Saudi-Araabias 2011. 
aastal? 16‰ 
 
(osaülesanne 6) Kuidas mõjutas loomulik iive Belgia rahvaarvu 2011. aastal? 
Vastus andis 1 punkti, kui oli nimetatud, et loomuliku iibe mõjul Belgias rahvaarv vähenes. 
Sagedasemad eksimused: ei väljendatud seost, et negatiivse iibega kaasneb rahvaarvu vähenemine, 
lihtsalt väideti, et iive on negatiivne; suremus on suurem kui  sündivus , mõjus negatiivselt jms. 
 
Ülesande nr 1 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tulemuse 
tulemuse 
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud % 
% 
% 
% 
keeles % 
keeles % 
mehed % 
2 p 
1. 
1  
84.80  
84.57  
86.33  
87.19  
82.96  
84.79 
15.21 
2. 
1  
82.82  
82.92  
82.73  
85.33  
80.89  
82.90 
17.10 
8 
3. 
1  
93.62  
94.24  
89.93  
95.25  
92.36  
93.70 
6.30 
4. 
1  
63.04  
63.68  
58.27  
59.71  
65.61  
63.01 
36.99 
5. 
1  
71.04  
72.43  
61.15  
76.03  
67.20  
71.02 
28.98 
6. 
1  
61.47  
63.99  
43.88  
67.98  
56.45  
47.88 
24.93 
 
2. (osaülesanne 7) Selgitage, mis on demograafiline  plahvatus . 
1 p 
1) Demograafiline plahvatus on olukord, kus riigi rahvaarv kasvab väga kiiresti. /Riigi 
rahvastiku juurdekasvu järsk kiirenemine.
 
 
 
2) Olukord, kus sündimus on väga kõrge, kuid suremus langeb/väheneb. 
Sagedasemad eksimused: demograafilist plahvatust selgitati kui sündimuse järsku kasvu. 
 
(osaülesanne 8) Miks demograafiline plahvatus tekib? 
1) Demograafiline plahvatus tekib seetõttu, et suremus langeb kiiresti, enamasti parema 
arstiabi , sanitaartingimuste või toidu tõttu, kuid sündimus püsib traditsiooniliselt kõrge. 
2) Olme- ja meditsiinitingimused paranevad ja selletõttu langeb eelkõige  imikusuremus . 
Sagedasemad eksimused: põhjuseks toodi suur sisseränne  ehk seostati  migratsiooniga, 
demograafiline plahvatus seostati ainult sündimusega. 
 
(osaülesanne 9) Mis probleeme võib riigis demograafilise plahvatusega kaasneda? Tooge 
näide. 
Tekib tööpuudus , sest ühiskonnas on palju noori inimesi, kes ei leia rakendust. See omakorda 
võib tekitada ühiskonnas pingeid, rahulolematust, mis võivad viia rahutusteni jms. 
 
Ülesande nr 2 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tulemuse 
tulemuse 
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud % 
% 
% 
% 
keeles % 
keeles % 
mehed % 
7. 
1  
57.73  
60.29  
39.57  
60.02  
55.97  
53.83 
38.43 
SA Innove 
 
8. 
1  
37.86  
40.90  
16.91  
37.71  
37.98  
32.76 
56.98 
9. 
1  
60.66  
63.01  
44.60  
60.12  
61.07  
55.09 
33.66 
 
3. (osaülesanne 10) Miks kasvavad linnad vähem arenenud maades kiiremini kui enam 
arenenud maades? 
Üks õigesti sõnastatud põhjus andis 1 punkti. 1) Arengumaades kestab demograafiline 
plahvatus; sündimus on väga kõrge, samal ajal kui suremus on langenud. 2) Paljud 
arengumaade  maaelanikud siirduvad linnadesse. Maal ei ole inimestel rakendust, linnas 
loodetakse tööd leida. 3) Arenenud maades on linnastumise tase juba kõrge, arengumaade 
linnastumise tase on üldjuhul madalam ja seetõttu kasvuruumi rohkem. 
 
Ülesande nr 3 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tulemuse 
tulemuse 
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud % 
% 
% 
% 
keeles % 
keeles % 
mehed % 
10. 
2  
57.19  
59.93  
38.13  
54.29  
59.43  
29.43 
15.75 
 
4. Joonistel on kujutatud tööealise rahvastiku hõivet Saksamaal, Saudi-Araabias, Türgis 
ja Bangladeshis. 
 
 
 
 
 
 
 
 
(osaülesanne 11) Mis joonis iseloomustab hõivet Saksamaal? Õige vastus märkige X-ga. 
 
Sagedasemad eksimused: 17% vastajatest pakkus Saksamaa hõivet 
A.  
 
iseloomustavaks joonist A. 
B.  
 
 
C.  
 
 
 
D.  X
 
 
(osaülesanne 12) Mis joonis iseloomustab hõivet Bangladeshis? Õige vastus märkige X-
ga. 
 
A.  
 
Sagedasemad eksimused: 12% vastajatest pakkus  Bangladeshi hõivet 
B.  X
 
iseloomustavaks joonist C. 
C.  
 
 
D.  
 
 
(osaülesanne 13) Selgitage, kuidas rahvastiku  hõive iseloomustab riigi  arengutaset . 
Vastus andis 1 punkti, kui oli välja toodud seos, et vähemarenenud riikides on 
põllumajanduses või hankivas sektoris hõive väga suur (tavaliselt üle 50%); enam arenenud 
riikides on aga suurem osa rahvastikust, tavaliselt üle 50%, hõivatud teenindavas/tertsiaarses 
sektoris. 
Sagedasemad eksimused: riigi arengutaseme asemel räägiti rahvastiku arengutasemest, 
põhjendati, et kui rahvastiku hõive on kõrge, on riik arenenud, mida rohkem tööealisi, seda 
kõrgem arengutase, mõnes vastuses aeti  segamini  areneud riigid ja  arengumaad . 
 
Ülesande nr 4 tulemused 
SA Innove 
 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tulemuse 
tulemuse 
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud % 
% 
% 
% 
keeles % 
keeles % 
mehed % 
11. 
1  
74.19  
74.69  
70.50  
68.80  
78.34  
74.17 
25.83 
12. 
1  
80.31  
79.22  
87.77  
84.09  
77.39  
80.29 
19.71 
13. 
1  
65.20  
66.26  
57.55  
65.39  
65.05  
63.73 
33.39 
 
5. (osaülesanne 14) Kui palju inimesi elab praegu Maal? Kõige täpsem vastus märkige X-ga. 
 
Sagedasemad eksimused: Pigem pakuti rahvaarvu 
A.    6,1 miljardit 
suuremana kui see tegelikult on. 10% vastajatest 
B.  X  7,1 miljardit 
pakkus inimeste arvuks Maal 6,1 miljardit, 8% pakkus 
8,1 miljardit ja 6% pakkus 9,1 miljardit.  
C.    8,1 miljardit 
 
D.    9,1 miljardit 
 
E.  
Ülesande nr 
  10,1 miljardit 
5 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tulemuse 
tulemuse 
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud % 
% 
% 
% 
keeles % 
keeles % 
mehed % 
14. 
1  
72.93  
73.56  
68.35  
80.79  
66.88  
72.91 
27.09 
 
6. (osaülesanne 15) Milline lühend tähistab Naftat Eksportivate Riikide Organisatsiooni? 
Õige vastus märkige X-ga. 
 
A.    WTO 
Sagedasemad eksimused: 15% vastajatest pakkus Naftat 
B.     ASEAN  
Eksportivate Riikide Organisatsiooniks  NAFTA -t. 
 
C.     NAFTA  
 
D.  X  OPEC 
 
E.  
 
   APEC  
Ülesande nr 6 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tulemuse 
tulemuse 
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud % 
% 
% 
% 
keeles % 
keeles % 
mehed % 
15. 
1  
75.36  
78.60  
52.52  
75.21  
75.48  
75.34 
24.66 
 
7. Võrrelge Jaapani ja Bangladeshi väliskaubandust 2011. aastal. 
 
Jaapan 
Bangladesh  
Rahvaarv 
128 miljonit 
153 miljonit 
Ekspordi koguväärtus  801 miljardit USD 
24 miljardit USD 
Impordi koguväärtus 
795 miljardit USD 
32 miljardit USD 
Peamised 
Sõidukid, masinad , seadmed , 
Džuudikiud* ja -tooted, rõivad , 
eksportkaubad 
elektrotehnika - ja 
nahk, kala, tee, tubakas . 
elektroonikatooted, kemikaalid . 
Peamised 
Kütus , metallimaagid, masinad, 
Naftasaadused, teravili, 
importkaubad 
kemikaalid, toidu- ja 
transpordivahendid , seadmed, 
tekstiilikaubad . 
teras, keemiakaubad. 
*Džuut on puuvilla  järel maailmas kõige levinum taimne kiudmaterjal. 
(osaülesanne 16) a) Väliskaubanduse maht inimese kohta: on Jaapanis märksa kõrgem kui 
Bangladeshis. 
SA Innove 
 
(osaülesanne 17) b) Väliskaubanduse  bilanss : Jaapanil positiivne, Bangladeshil negatiivne. 
(osaülesanne 18) c) Väliskaubanduse struktuur: Jaapani väliskaubanduse struktuur on 
mitmekesisem kui Babgladeshil. Jaapani peamised eksportkaubad on valmistooted ja 
importkaubad toorained . Bangladeshil üldjoontes vastupidi, riik impordib valmistooteid ja 
ekspordib toorainet. 
 
(osaülesanne 19) Mis probleeme võib Bangladeshi majandusel tekkida seoses taolise 
väliskaubanduse struktuuri ja bilansiga?  
Üks õigesti sõnastatud probleem andis 1 punkti. 1) Negatiivne bilanss võib kaasa tuua suurema 
võlakoorma. 2) Kuna peamiste eksportkaupade hulgas on oluline koht 
põllumajandussaadustel, siis ikaldusteaastastel võivad riigitulud kokku kukkuda jms. 
Sagedasemad eksimused: väliskaubanduse mahust ja struktuurist kirjutades pöörasti tähelepanu 
ainult ekspordile, teine pool –  import  – unustati ära. 
 
Ülesande nr 7 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tulemuse 
tulemuse 
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud % 
% 
% 
% 
keeles % 
keeles % 
mehed % 
16. 
1  
56.34  
60.24  
29.50  
60.23  
53.34  
54.28 
41.49 
17. 
1  
66.10  
69.44  
43.17  
71.90  
61.62  
63.91 
31.59 
18. 
1  
55.31  
55.66  
53.24  
58.06  
53.18  
39.33 
28.62 
19. 
2  
52.16  
53.86  
40.65  
51.70  
52.51  
22.77 
18.72 
 
8. Küsimustele vastamisel kasutage  Singapuri kohta antud infot. 
 
Pindala on 699,4 km2 
Rahvaarv 4,6 miljonit 
Rahvastiku tihedus 6653 in/km2 
SKT ühe inimese kohta 53143 USD (2009. a) 
 Singapuri majanduses on olulisel kohal mereveondus, lennundus , 
transiitkaubandus, turism , kasiinoäri ning tööstusharud, mille 
toormaterjalid imporditakse ja tooted eksporditakse, eelkõige 
elektroonika - ja farmaatsiatööstuse tooted.  
 2/3 Singapuri tööstustoodangust eksporditakse. Singapuri tööstustoodangust annab 37% 
elektroonikatööstus. 
 Maailma suuremate hulka kuuluvat Singapuri meresadamat läbib aastas 130 000 kaubalaeva. 
Singapuri laevaregistris on 3000 kaubalaeva. 
 Singapuri Changi lennujaamal on lennuühendus 200 linnaga 60 riigis. Nädalas teenindatakse 
5100 regulaarlendu. 
 Aastas külastab Singapuri umbes 9 miljonit välisturisti, neist miljon kruiisireisijat. 
  Singapur on suuruselt neljas finantskeskus maailmas. Seal on rahvusvaheline  börs , kulla- ja 
valuutaturg , palju rahvusvahelisi finants - ja kindlustuskompaniisid. 
 Singapuris elab 800 000 võõrtöölist (koos pereliikmetega) 
 
(osaülesanne 20) Singapur kuulub maailma kõige globaliseerunumate riikide hulka. 
Selgitage antud info põhjal 2 näitega, milles seisneb globaliseerumine. 
Vastus andis 2 punkti, kui selles oli globaliseerumist   selgitatud tihedate rahvusvaheliste 
sidemetega/rahvusvahelise koostööga paljude teiste riikidega ning lisatud kaks sobivat näidet, 
näiteks: Singapur on väga tihedate majandussidemetega seotud paljude teiste maailma 
piirkondadega. Seda näitab rahvusvaheliste ettevõtete suur hulk riigis ja  tihedad  
majandussidemed, mis väljenduvad 2/3 tööstustoodangu ekspordis. 
SA Innove 
 
Sagedasemad eksimused: valiti küll kaks sobivat näidet, kuid globaliseerumise olemus jäeti 
selgitamata. Küllalt sageli esitati vale näitena SKT ja rahvastiku tihedus. 
 
(osaülesanne 21) Mis on soodustanud Singapuri kujunemist üheks maailma suuremaks 
transiidikeskuseks? 
Vastus andis 1 punkti, kui selles oli välja toodud Singapuri asend olulistel 
kaubateedel/maailma kaubanduse peamistel veosuundadel jms. Singapuri geograafiline asend 
olulistel kaubateedel (Euroopa – Ida- Aasia ; Austraalia  – Ida-Aasia) on soodustanud 
kujunemist transiidikeskuseks. +ajalooline aspekt, eurooplaste tugipunkt. 
Sagedasemad eksimused: ülesandes ette antud infost võeti mõni väide, kuid ei selgitatud selle 
rolli Singapuri transiidikeskuseks kujunemisel. 
 
(osaülesanne 22) Selgitage sadama rolli Singapuri majanduses? 
Üks õige  selgitus andis 1 punkti.  
1) Singapuri sadama kaudu liiguvad transiitveosed. 
2) Sadama kaudu toimub suurem osa Singapuri ekspordi ja impordi veostest. 
3) sadam on oluline ka turismimajanduses, kruiisireisid. Jms. 
Sagedasemad eksimused: Singapur seostati mugavuslipuga ja merevoorimehe rolliga. 
 
(osaülesanne 23) Miks on elektroonikatööstus Singapuris väga edukas? 
Üks põhjendus andis 1 punkti. 
1) Elektroonikatööstus vajab vähe toorainet ja see tuuakse sadama kaudu, valmistoodang 
viiakse enamasti välja. 
2) Malaisiast, Hiinast ja Indoneesiast on pärit palju odavat kuid piisavalt kvalifitseeritud 
tööjõudu. 
 
Ülesande nr 8 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tulemuse 
tulemuse 
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud % 
% 
% 
% 
keeles % 
keeles % 
mehed % 
20. 
2  
54.63  
53.03  
65.47  
53.93  
55.18  
15.75 
7.11 
21. 
1  
36.74  
38.53  
23.74  
40.70  
33.68  
14.40 
41.04 
22. 
3  
70.53  
70.58  
70.26  
68.94  
71.76  
28.80 
2.07 
23. 
1  
40.42  
40.38  
41.01  
40.91  
40.05  
39.06 
58.15 
 
9. (osaülesanne 24) Mis on kõrgtehnoloogiline tootmine? 
Vastus andis 1 punkti, kui selles oli välja toodud, et kõrgtehnoloogilist tootmist iseloomustab 
teadusmahukus ja kasutatakse uusimaid tehnoloogilisi lahendusi. 
 
(osaülesanne 25) Tooge kaks näidet kõrgtehnoloogilistest toodetest. 
Üks õigesti nimetatud kõrgtehnoloogiline toode andis 0,5 punkti, näiteks ravimid, kuulikindel 
materjal, „targad“ tekstiilid, nt spordirõivastuses, meditsiinis kasutatavad instrumendid jpm. 
Sagedasemad eksimused: kõrgtehnoloogilist tootmist ei seostatud  mahukate teadusuuringutega, 
pakuti, et kõrgtehnoloogilist toodangut valmistavad masinad, kasutatakse kõrget tehnoloogiat 
jms. 
 
Ülesande nr 9 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tulemuse 
tulemuse 
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud % 
% 
% 
% 
keeles % 
keeles % 
mehed % 
24. 
1  
23.47  
21.71  
35.97  
23.66  
23.33  
21.24 
74.26 
25. 
1  
66.14  
68.16  
51.80  
69.94  
63.22  
49.68 
17.46 
SA Innove 
 
 
10. Järgmistele küsimustele vastamisel kasutage Pikkjärve ümbruse kaardil olevat infot. 
(osaülesanne 26) Mis 
ilmakaarest on tehtud 
foto Pikkjärvele? Kõige 
täpsem vastus märkige X-
ga. 
A. 
  põhi 
B. 
  kirre 
C. 
  ida 
D. 
  kagu 
E. 
  lõuna 
F. 
X 
edel  
G. 
X 
lääs 
H. 
  loe 
ArneAderhttp://www.loodusemees.ee/index.html 
Õigeks vastuseks loeti edel (nii vastas 58%) ja lääs (nii vastas 3%). 
Sagedasemad eksimused: 15% vastas kagu ja 13% lõuna. 
 
(osaülesanne 27) Kui pikk on  vahemaa  mööda teed Pärtli talust Tartu–Jõgeva 
maanteeni? Kõige täpsem vastus märkige X-ga. 
A. 
  0,5 km 
 
Sagedasemad eksimused: 17% vastas 0,8 km ja 9% 2,2 km. 
B. 
  0,8 km  
 
C. 
X  1,2 km 
 
D. 
  2,2 km 
 
(osaülesanne 28) Kui kõrgel merepinnast asub Johansoni talu? 
Vastus andis 1 punkti, kui see jäi vahemikku 92–92,5 m. 
 
(osaülesanne 29) Kui suur on suhteline kõrgus Pikkjärve äärest Koiduvälja taluni?  
Vastus andis 1 punkti, kui see jäi vahemikku 24–25,5 m. 
 
(osaülesanne 30)  Iseloomustage  kaardi ja foto abil Pikkjärve ümbruse maastikku. 
Pöörake tähelepanu järgmistele aspektidele: pinnamood , pinnavormid , nende kuju ja 
suund, veekogude ja taimkatte  seos pinnamoega.  
Üks õigesti nimetatud/selgitatud aspekt andis 1 punkti, näiteks: pikad, piklikud loode-
kagusuunalised voored liigestavad pinnamoodi. Voortevahelistes nõgudes paiknevad 
soostunud alad ja piklikud järved . Voorte  lagedel enamasti põllud ja järsematel nõlvadel mets. 
Maksimumpunktide saamiseks ei olnud tingimata vaja voori nimetada. 
Sagedasemad eksimused: sood , põllu ja metsad nimetati pinnavormideks. Samakõrgusjoonte  
abil  pinnamoe  iseloomustamine valmistab paljudele raskusi. 
 
Ülesande nr 10 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
SA Innove 
 
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tulemuse 
tulemuse 
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud % 
% 
% 
% 
keeles % 
keeles % 
mehed % 
26. 
1  
61.03  
61.84  
55.80  
62.53  
59.87  
60.76 
38.70 
27. 
1  
70.59  
73.05  
53.96  
73.76  
68.15  
70.66 
29.34 
28. 
1  
37.86  
40.12  
22.30  
36.57  
38.85  
37.89 
62.11 
29. 
1  
38.22  
38.58  
35.97  
48.76  
30.10  
38.25 
61.75 
30. 
4  
35.56  
35.22  
38.13  
37.19  
34.30  
3.42 
16.47 
 
11.  
Indoneesias kasvatatakse laialdaselt õlipalme, mille viljadest 
saadud õli kasutatakse mootorikütuse tootmiseks. Õlipalmi 
istanduste rajamiseks põletatakse mets ulatuslikelt aladelt, et 
saada võimalikult suured istandused, kus masinatega 
töötada.  Indoneesia  metsadest on juba 75% hävitatud või 
rikutud. Kogu maailma teadaolevast taimede, imetajate ja 
lindude mitmekesisusest asub Indoneesias 10–15%. Indoneesia on Hiina ja USA järel 3. kohal 
CO2 emissiooni poolest. 20% Indoneesia kasvuhoonegaaside emissioonist jääb metsade 
vähenemise arvele. 
 
(osaülesanne 31) Mis tüüpi metsad kasvavad Indoneesias?  Vihmametsad , ekvatoriaalsed 
vihmametsad . 
Sagedasemad eksimused: lehtmetsad, troopilised vihmametsad 
 
(osaülesanne 32) Miks metsade pindala vähenemise tagajärjel on suurenenud Indoneesia 
panus CO koguse suurenemisse atmosfääris?
2 
 
Üks aspekt andis 1 punkti. 1) Puidu, orgaanilise aine põlemisel tekib CO2. 
2) Metsad seovad CO , metsade pindala vähenedes väheneb ka CO
2
2 sidumine jms. 
Sagedasemad eksimused: metsade tähtsust nähakse O2 tootjana, mitte CO2 sidujana. 
 
(osaülesanne 33) Mis tagajärjed keskkonnale, lisaks kasvuhoonegaaside emissioonile, 
võivad Indoneesias tekkida seoses õlipalmide laialdase kasvatamisega? 
Üks õigesti sõnastatud tagajärg andis 1 punkti. 1) Istandustes kasutatavad 
taimekaitsevahendid , väetised ja putukamürgid saastavad keskkonda. 
2) Taimehaigused ja - kahjurid võivad ulatuslikult levida . 
3) Hävivad liikide elupaigad , väheneb liigiline mitmekesisus . 
4) Sademeterikkas piirkonnas võib ulatuslikult levida erosioon . 
Sagedasemad eksimused: keskkonnaprobleeme ei seostatud õlipalmide kasvatamisega vaid 
tööstusest tulenevate keskkonnaprobleemidega.  
 
Ülesande nr 11 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tulemuse 
tulemuse 
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud % 
% 
% 
% 
keeles % 
keeles % 
mehed % 
31. 
1  
71.72  
76.59  
38.13  
67.25  
75.16  
71.74 
28.17 
32. 
2  
47.77  
48.02  
46.04  
49.64  
46.34  
21.78 
25.74 
33. 
3  
45.61  
44.63  
52.76  
44.80  
46.23  
5.76 
8.82 
 
12. (osaülesanne 34) Võrrelge võimalikke elektritootmisega seotud keskkonnaprobleeme 
Islandil ja Hiinas. Põhjendage nende probleemide  esinemist . 
SA Innove 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Üks keskkonnaprobleemide võrdlus andis 2 punkti, kui oli välja toodud kas sarnasus või 
erinevus mõlema riigi aspektist . 
1) Mõlemas riigis toodetakse hüdroenergiat. HEJ kaasnev veehoidlate rajamine, toob kaasa 
suurte alade uputamise (koosluste ja kultuuriväärtuste hävimine ). Hiinas mastaabid suuremad 
kui Islandil. 
2) Hiinas domineerib kivisöel baseeruv soojusenergia, millega kaasneb  õhusaaste ja maastike 
rikkumine  seoses kaevandamisega . Islandil need probleemid puuduvad. 
3) Islandil  geotermaalenergia kasutamisega seoses võib tekkida nn soojusreostus mõnes 
veekogus. 
Sagedasemad eksimused:  Islandit  ja Hiinat ei võrreldud samast aspektist; sisuline  võrdlus jäeti 
tegemata, vastusena kirjeldati olukorda Hiinas ja Islandil. 
 
(osaülesanne 35) Põhjendage soojuselektrijaamade suurt osatähtsust Hiina 
elektritootmises. Hiina soojusenergia tootmine toetub riigi oma rikkalikele kivisöevarudele. 
 
(osaülesanne 36) Selgitage seost geotermaalenergia kasutamise 
ja Islandi geoloogilise ehituse vahel. 
Island  asub laamade  piiril , väga õhukese maakoorega 
1 p 
alal, kuuma täpi piirkonnas, kus kuuad kivimid ja kuum 
põhjavesi on maapinnale lähedal ja seda saab energia 
 
36 
tootmiseks kasutada. 
Sagedasemad eksimused: geotermaalenergia tootmist ei osatud 
seostada  looduslikult kuumenenud põhjaveega. 
 
Ülesande nr 12 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tulemuse 
tulemuse 
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud % 
% 
% 
% 
keeles % 
keeles % 
mehed % 
34. 
4  
29.09  
28.52  
33.09  
30.94  
27.67  
4.68 
36.00 
35. 
1  
37.10  
36.47  
41.73  
41.12  
34.00  
36.99 
62.74 
36. 
1  
39.25  
36.11  
61.15  
41.74  
37.34  
24.39 
45.90 
 
13. Esitage kaks poolt ja kaks vastuargumenti väitele , et Eestis on otstarbekas 
suurendada tuuleenergia kasutamist. 
Üks õigesti esitatud poolt või vastuargument andis 1 punkti. 
(osaülesanne 37) Poolt: 1)  Põlevkivivarud saavad varem või hiljem otsa. 
2) Põlevkivist energia tootmisel tuleb maksta suuri keskkonnatasusid jms. 
3) Tuuleenergia on taastuv ja ei saasta keskkonda. 
4) Mereäärne asend annab meile rikkaliku tuuleressursi. 
(osaülesanne 38) Vastu: 1) Tuulepargid võtavad enda alla palju maad ja rikuvad 
maastikuilmet 
2) Tuulegeneraatorite tootmine nõuab väga palju ressurssi. 
3)  Energiamajandus ei saa täielikult toetuda tuuleenergiale, sest on ka tuulevaiksemaid 
perioode. Jms. 
SA Innove 
 
 
Ülesande nr 13 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tulemuse 
tulemuse 
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud % 
% 
% 
% 
keeles % 
keeles % 
mehed % 
37. 
2  
81.77  
84.13  
65.47  
83.26  
80.61  
69.76 
6.21 
38. 
2  
82.62  
85.60  
62.23  
82.18  
82.96  
73.99 
8.64 
 
14. Küsimustele vastamisel toetuge Austria ja Makedoonia kohta antud infole. 
 
 
Austria 
Makedoonia 
 
Maarahvastiku osatähtsus 
32% 
40% 
 
Metsa osatähtsus riigi pindalast 
47% 
39% 
 
Haritava maa osatähtsus riigi pindalast 
17% 
18% 
 
Hõive põllumajanduses 
3% 
20% 
 
Põllumajanduse osa SKT-s 
1,5% 
12% 
 
SKT 1 elaniku kohta 
41700 USD 
10400 USD 
 
SKT koguväärtus 
351 mld USD 
21 mld USD 
 
Nisu saagikus 
50 ts/ha 
30 ts/ha 
 
Piimatoodang  lehma kohta 
6101 kg 
2788 kg 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
(osaülesanne 39) Millise loodusliku teguri mõjul on nii  Austrias kui ka  Makedoonias  
metsad küllaltki ulatuslikult säilinud? 
Mägistel aladel on mets paremini säilinud, sest seal on metsatööd raskendatud. 
 
Põhjendage karjamaade ja põllumaade paiknemist Austrias ja Makedoonias. 
(osaülesanne 40) Karjamaad paiknevad mägisematel, kõrgematel aladel, (Austrias ka 
Doonau madalikul).  
(osaülesanne 41) Põllumaad paiknevad madalamatel ja tasasematel aladel, jõgede 
orgudes, (Austrias ka  idaosa tasandikel jms. 
 
(osaülesanne 42) Miks on Austrias nisu saagikus ja piimatoodang lehma kohta kõrgemad 
kui Makedoonias? 
Sest Austria on kõrgemalt arenenud majandusega ning investeerib oma toodangusse rohkem. 
Sagedasemad eksimused: vastus sõnastati väga pealiskaudselt, nt Austrias on nisu 
kasvatamiseks paremad tingimused jms. 
SA Innove 
 
 
(osaülesanne 43) Võrrelge põllumajanduse tähtsust Austria ja Makedoonia majanduses 
Makedoonias on põllumajandus tähtsamal kohal nii hõives kui ka SKT-s. 
 
 
Ülesande nr 14 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tulemuse 
tulemuse 
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud % 
% 
% 
% 
keeles % 
keeles % 
mehed % 
39. 
1  
57.78  
60.34  
40.29  
63.33  
53.50  
57.79 
42.12 
40. 
1  
49.42  
53.09  
24.10  
50.41  
48.65  
48.96 
50.05 
41. 
1  
77.83  
82.25  
47.48  
79.75  
76.35  
77.59 
21.78 
42. 
1  
36.11  
36.78  
31.65  
41.74  
31.77  
36.09 
63.82 
43. 
1  
63.31  
64.87  
52.52  
60.54  
65.45  
63.28 
36.63 
 
15. Märkige nimetatud riigi juurde number, millega see kaardil on tähistatud. 
millega see kaardil on tähistatud. 
Üks õigesti märgitud riik andis 0,5 punkti. 
 
(osaülesanne 44) Albaania 40 
(osaülesanne 45) Holland 12 
(osaülesanne 46) Luxemburg 17 
(osaülesanne 47)  Portugal 28 
(osaülesanne 48)  Šveits 21 
(osaülesanne 49) Ungari 24 
(osaülesanne 50)  Slovakkia 19 
(osaülesanne 51)  Rumeenia 25 
(osaülesanne 52) Valgevene 15 
(osaülesanne 53) Bulgaaria 42 
 
 
 
Ülesande nr 15 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tulemuse 
tulemuse 
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud % 
% 
% 
% 
keeles % 
keeles % 
mehed % 
44. 
0  
48.92  
50.51  
38.13  
47.11  
50.32  
48.96 
51.04 
45. 
0  
79.50  
82.82  
56.83  
80.99  
78.34  
79.57 
20.43 
46. 
0  
72.93  
75.41  
56.12  
72.52  
73.25  
73.00 
27.00 
47. 
0  
90.47  
91.87  
81.29  
91.12  
89.97  
90.55 
9.45 
48. 
0  
71.49  
72.53  
64.75  
72.52  
70.70  
71.56 
28.44 
49. 
0  
58.81  
60.49  
47.48  
54.75  
61.94  
58.87 
41.13 
50. 
0  
60.79  
62.55  
48.92  
55.58  
64.81  
60.85 
39.15 
51. 
0  
64.30  
65.64  
54.68  
62.19  
65.92  
64.27 
35.73 
52. 
0  
85.07  
85.29  
83.45  
86.16  
84.24  
85.06 
14.94 
53. 
0  
59.44  
59.88  
56.83  
55.58  
62.42  
59.50 
40.50 
 
16. (osaülesanne 54) Kaardile on märgitud ümbermaailmareisi teekond. Mis tuuled 
valitsevad numbriga 1 märgitud kohas? Kõige täpsem vastus märkige X-ga. 
A.  
idatuuled 
SA Innove 
 
 
B.  
läänetuuled  
 
C.  X
kagupassaadid 
Sagedasemad eksimused: 
19% pakkus läänetuuli ja 
D.  
kirdepassaadid 
13% kirdepassaate. 
 
 
 
(osaülesanne 55) Mis tuuled valitsevad numbriga 2 märgitud kohas? Kõige täpsem 
vastus märkige X-ga. 
 
A.  
idatuuled 
Sagedasemad eksimused: 26% pakkus mussoone, 21% 
B.  X
läänetuuled 
passaate ja 15% idatuuli. 
C.  
passaadid 
 
 
D.  
mussoonid  
Ülesande nr 16 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tulemuse 
tulemuse 
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud % 
% 
% 
% 
keeles % 
keeles % 
mehed % 
54. 
1  
60.25  
60.39  
58.99  
58.26  
61.78  
60.22 
39.78 
55. 
1  
37.77  
37.76  
38.13  
36.57  
38.69  
37.80 
62.20 
 
17. (osaülesanne 56) Millal on päike  seniidis ekvaatoril ? Kõige täpsem vastus märkige X-
ga.  
 
A.   aastaringselt  kell 12.00 
Sagedasemad eksimused: 
B. 
29% pakkus varianti  C, 
keskpäeval kevadisest pööripäevast suvise pööripäevani 
23% varianti A ja  
C.  suvisel ja  talvisel pööripäeval kell 12.00 
14% varianti B. 
D. 
Xkevadise ja sügisese pööripäeva keskpäeval 
 
E.  keskpäeval sügisesest pööripäevast talvise pööripäevani
 
 
Ülesande nr 17 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tulemuse 
tulemuse 
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud % 
% 
% 
% 
keeles % 
keeles % 
mehed % 
56. 
1  
31.12  
33.33  
15.83  
32.44  
30.10  
31.14 
68.86 
 
18. Euroopa ilmakaardil on tähistatud kohad A, B, C ja D. Tabelis on kirjeldatud ilma 
neist kahes kohas. Leidke koht, kus valitseb kirjeldusele vastav ilm ning märkige vastav 
täht tabelisse.  
Ilma kirjeldus 
Täht 
 
kaardil 
 
(osaülesanne 57) Tihe pilvisus, 
C 
 
sajab lörtsi ja vihma. 
 
 
(osaülesanne 58) Püsib selge 
D 
 
karge  tuulevaikne sügisilm. 
Sagedasemad eksimused: tihedat pilvisust, lörtsi ja 
vihma pakkus 22% kohta A, 13% kohta B ja 11% 
kohta D. 
Selget karget tuulevaikset sügisilma pakkus 21% 
kohta C, 14% kohta B ja 10% kohta A. 
SA Innove 
 
 
(osaülesanne 59) Kui suur oli  õhurõhk  Eestis? 1005 mb 
(osaülesanne 60) Märkige tähega  K kaardile kõrgrõhkkonnakese.  
 
(osaülesanne 61) Mis Euroopa piirkondades paiknes soe front ? Vastus andis 2 punkti, kui 
mõlema sooja frondi paiknemise piirkond oli nimetatud: Briti saared, Kirde Prantsusmaa, 
Venemaa  lääneosa . 
Sagedasemad eksimused: vastati väga üldiselt, nt Lääne-Euroopas; nimetati ainult ühe sooja 
frondi paiknemise piirkond, teine jäeti nimetamata. 
 
Ülesande nr 18 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tulemuse 
tulemuse 
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud % 
% 
% 
% 
keeles % 
keeles % 
mehed % 
57. 
1  
48.56  
48.46  
48.92  
46.28  
50.32  
48.51 
51.49 
58. 
1  
50.72  
52.06  
41.01  
53.51  
48.57  
50.68 
49.32 
59. 
1  
65.83  
68.21  
48.92  
68.80  
63.54  
65.80 
34.20 
60. 
1  
35.43  
36.21  
30.22  
43.80  
28.98  
35.46 
64.54 
61. 
2  
29.88  
30.99  
22.30  
28.41  
31.01  
11.07 
50.50 
 
19. (osaülesanne 62) Selgitage, mis on soe hoovus . 
Vastus andis 2 punkti, kui selles oli välja toodud, et a) vesi liigub ookeanis kindlas suunas – 1 
punkt, ja b) ümbritseva veega võrreldes liigub soojem vesi – 1 punkt. 
Ookeanis või meres sooja veemassi liikumine läbi külmema veemassi. Sooja vee püsiv 
kindlas suunas liikumine meres läbi külmema vee jms. 
 
(osaülesanne 63) Selgitage  hoovuste  rolli Maa eri piirkondade soojusvahetuses. 
Hoovused kannavad külmadest piirkondadest külma vee soojematesse ja soojadest 
piirkondadest sooja vee külmematesse, sellega nad ühtlustavad temperatuurierinevusi Maa eri 
piirkondade vahel. 
Sagedasemad eksimused: hoovuse mõiste on paljudele segane, mõistet hoovus kasutatakse 
õhumassi kohta. 
 
Ülesande nr 19 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tulemuse 
tulemuse 
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud % 
% 
% 
% 
keeles % 
keeles % 
mehed % 
62. 
2  
29.88  
31.46  
19.06  
31.40  
28.70  
22.77 
62.11 
63. 
1  
27.56  
29.06  
17.27  
29.75  
25.88  
14.85 
59.68 
62. 
2  
29.88  
31.46  
19.06  
31.40  
28.70  
22.77 
62.11 
 
20. (osaülesanne 64) Selgitage  pikemalt , kuidas on rannikule tekkinud pildil kujutatud 
pinnavormid. 
Pinnavormid on tekkinud mere kulutava (murrutava) tegevuse toimel. 
Vastupidavamad osad on alles jäänud aga ajapikku kuluvad needki  
jms.  
Mere kulutav tegevus – 0,5 punkt. 
2p 
Protsessi täpsem kirjeldus – 0,5 punkt 
 
59 
 
(osaülesanne 65) Millest sõltub, et mõned  rannikud  kuluvad kiiremini kui teised? 
1) Kivimite kõvadusest, mõned kivimid panevad kulutusele paremini vastu kui teised. 
SA Innove 
 
2) Tõusu ja mõõna laine amplituudist. 
3) Sellest, kas rannikul on sageli tugevaid torme või mitte jms. 
 
Ülesande nr 20 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tulemuse 
tulemuse 
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud % 
% 
% 
% 
keeles % 
keeles % 
mehed % 
64. 
1  
53.55  
54.48  
47.12  
57.13  
50.80  
31.95 
24.84 
65. 
1  
70.46  
72.69  
54.68  
73.55  
68.07  
69.49 
28.62 
 
21. Põhjendage järgmisi väiteid. 
(osaülesanne 66) Maailmamere vesi on pöörijoonte  laiustel soolasem kui 
ekvaatoril, sest seal on vähem sademeid ja intensiivsem aurumine  jms. 
(osaülesanne 67) Vesi liigub läbi kruusapinnase tunduvalt kiiremini kui läbi 
savipinnase, sest kruusaosakesed on suuremad ja nende vahel on rohkem ruumi. 
Saviosakesed on väiksemad ja kokku kleepunud jms. 
(osaülesanne 68) Karstialal, Eestis näiteks Pandivere  kõrgustikul, võib 
põhjavesi väga kergesti reostuda, sest lubjakivis olevate lõhede kaudu jõuab 
reostus kiiresti põhjavette jms. 
Sagedasemad eksimused: ei nähtud seost paekivis olevate lõhede ja põhjavee  reostumise vahel. 
 
Ülesande nr 21 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tulemuse 
tulemuse 
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud % 
% 
% 
% 
keeles % 
keeles % 
mehed % 
66. 
1  
49.46  
51.54  
35.25  
46.49  
51.75  
48.87 
49.86 
67. 
1  
79.32  
83.54  
49.64  
80.48  
78.42  
79.12 
20.52 
68. 
1  
15.15  
16.92  
2.88  
15.08  
15.21  
7.02 
76.69 
 
22. Selgitage, mis tingimustes ja kuidas kujuneb mullas väljauhtehorisont .  
 
(osaülesanne 69): Tingimused: Mulla väljauhtehorisont 
tekib siis, kui sademete hulk ületab auramise/niiskes 
keskkonnas/vesi liigub ülevalt alla jms 
(osaülesanne 70) Kuidas: Läbi mulla imbudes/ülevalt alla 
liikudes kannab vesi toitained väljauhtehorisondist 
sisseuhtehorisonti. Väljauhtehorisont vaesub toitainetest 
jms. 
 
 
(osaülesanne 71) Mis loodusvööndile on  leetmuld  tüüpiline? Õige vastus märkige X-ga. 
 
A. 
 kõrb  
Sagedasemad eksimused:  
19% pakkus leetmulda tüüpiliseks parasvöötme 
B. 
parasvöötme rohtla  
rohtlas ja 11% tundras. 
C. 
X parasvöötme okasmets  
 
D. 

 
tundra 
 
E. 
 vahemereline  põõsastik 
 
SA Innove 
 
(osaülesanne 72)  Millisele kaardil märgitud kohale on leetmuld iseloomulik? Õige vastus 
märkige X-ga. 
 
A. 
 
 
B. 
X  
Sagedasemad eksimused: 
20% märkis koha A, 15% koha C ja 10% koha D.
C. 

 
 
 
D. 
 
 
E. 
 
 
Ülesande nr 22 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tulemuse 
tulemuse 
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud % 
% 
% 
% 
keeles % 
keeles % 
mehed % 
69. 
1  
48.70  
51.23  
31.29  
46.18  
50.64  
47.79 
50.32 
70. 
1  
33.99  
36.63  
15.83  
29.13  
37.74  
31.05 
63.01 
71. 
1  
58.36  
59.05  
53.96  
55.17  
60.83  
58.42 
41.58 
72. 
1  
48.29  
49.38  
41.01  
48.35  
48.25  
48.33 
51.67 
 
23. Võrrelge murenemist kõrgmäestikus ja kõrbes. 
 
Kõrgmäestik 
Kõrb 
(osaülesanne 73) 
Suur ööpäevane 
Suur ööpäevane 
Selgitage murenemise 
temperatuuriamplituud/ jäätumine   temperatuuriamplituud, päeval 
peamise teguri mõju. 
kivimi pragudes; liustike 
väga kuum, öösel tugev 
tegevus. 
jahtumine . 
(osaülesanne 74) Mis 
Füüsikaline ehk rabenemine  
Füüsikaline ehk rabenemine 
tüüpi  murenemine  on 
ülekaalus? 
Murenemist põhjustava peamise teguri mõju iseloomustamine andis a`1 punkti 
ja murenemistüübi nimetamine a´0,5 punkti. 
Sagedasemad eksimused: kõrgmäestikes on murenemise peategur niiske kliima/palju 
sademeid; ülekaalus keemiline murenemine. 
 
Ülesande nr 23 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tulemuse 
tulemuse 
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud % 
% 
% 
% 
keeles % 
keeles % 
mehed % 
73. 
2  
36.29  
39.25  
15.83  
34.45  
37.70  
14.67 
40.77 
74. 
1  
42.45  
43.72  
33.81  
40.50  
43.95  
15.66 
30.69 
 
24. Sahel paikneb Sahara kõrbe ja savannide piirialal, kus kõrb laieneb lõuna 
suunas paar kilomeetrit aastas. Üha uued ja uued viljakandvad alad muutuvad 
kõrbeks Malis , Nigeerias, Tšaadis, Sudaanis ja Etioopias.  
 
 
 
Kõrbestumist põhjustavad tegurid 
 
Rahvaarv Saheli piirkonnas (mln) 
 
 
Aasta 
Ta  
imkatte hävimine 
Erosioon 
Riik 
1950 
1995 
2005 
 
Etioopia  
20 
52 
67 
 
Muldade  vaesumine  ja 
Sudaan 
9 
30 
35 
Pinnase  sooldumine  
 
hävimine 
Tšaad 
3 
6 
9 
SA Innove 
 
 
(osaülesanne 75) Tooge 4 näidet selle kohta, kuidas inimtegevus soodustab kõrbeala 
laienemist Saheli piirkonnas. 
1) Kiiresti kasvav  rahvastik vajab järjest rohkem põllumaad, looduslik taimkate hävib; 
erosioon. 
2)  Mullad vaesuvad toitainetest/kurnatakse, sest põllumaad on pidevas kasutuses, kuid neid ei 
väetata. 
3) Kasvav rahvastik vajab rohkem küttepuitu; looduslik taimkate hävib; erosioon. 
4) Ülekarjatamine, loomad hävitavad taimkatte ja trambivad pinnase lahti, mis allub kergesti 
vee- ja tuuleerosioonile. 
5) Monokultuuride  kasvatamine  vähendab muldade viljakust. 
6) Põldude niisutamisega kaasneb pinnase sooldumine, sest suure  aurumise  tõttu ladestuvad 
soolad mulda jms. 
Üks sobiv näide andis 1 punkti. 
Sagedasemad eksimused: ilma selgitust lisamata kirjutati skeemilt kõrbestumist põhjustavaid 
tegureid vastusesse. Väga vähesed oskavad seostada ülekarjatamist erosiooniga. 
 
Ülesande nr 24 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tulemuse 
tulemuse 
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud % 
% 
% 
% 
keeles % 
keeles % 
mehed % 
75. 
4  
42.58  
42.23  
45.14  
41.43  
43.47  
6.93 
16.38 
 
25. Haiti on saareriik Põhja-Ameerikas Kariibi meres. Haiti on läänepoolkera vaeseim maa, 
mille ajalugu on tumestanud poliitiline vägivald ja diktatuurid. Suurem osa maast on 
väheviljakas. Riik on ülerahvastatud, 10 miljonit inimest elab 27 748 km2-l. 
 
12. jaanuaril 2010 kohaliku aja järgi kell 16.53 toimus Haiti lääneosas maavärin magnituudiga 
7, mille  kolle  asus 13 km sügavusel. Maavärina  epitsenter  jäi pealinnast Port-au- Prince ´ist 25 
km kaugusele. Haiti pealinn muutus rusuhunnikuks, hukkus üle 200 000 inimese. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
(osaülesanne 76) Selgitage, mis on maavärin. 
Maavärin on maakoore kivimite järsk, lühiajaline/ laineline liikumine, mis tekib seoses 
murrangu ja pingete vabanemisega.  
 
(osaülesanne 77) Miks esineb  Haitil tugevaid maavärinaid? Selgitage pikemalt. 
Asub laamade servaalal, kus üks laam nihkub teise suhtes. – 1 punkt.  
Sellistes kohtades tekivad maakoorekivimites tugevad pinged, mille vallandudes tekib 
maavärin.  
 
(osaülesanne 78) Mis asjaolud  põhjustasid suure hukkunute arvu Port-au-Prince`s? 
Üks õigesti nimetatud asjaolu andis 0,5 punkti. 1) tihe asustus; 2) kehva kvaliteediga hooned; 
3) maavärin oli väga tugev; 4) epitsenter asus pealinnale väga lähedal; 5) ei suudetud kiiresti 
päästetöid läbi viia jms. 
SA Innove 
 
 
(osaülesanne 79) Tooge 2 näidet selle kohta, milliseid muutusi võib maavärin 
looduskeskkonnas tekitada. 
Üks sobiv näide andis 1 punkti. 1) Maapinda  võivad tekkida suured lõhed. 2) Maavaringutes 
võivad nõlvad või oruveerud nö „alla sõita“ –  maalihked , rusuvoolud. 3)  Varing  võib sulgeda 
vooluvee tee ning tõkke taha tekib veekogu/järv. 4) Ülangute ja alangute teke jms. 
 
Ülesande nr 25 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tulemuse 
tulemuse 
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud % 
% 
% 
% 
keeles % 
keeles % 
mehed % 
76. 
1  
55.08  
59.05  
27.34  
58.16  
52.71  
46.98 
36.81 
77. 
1  
54.14  
50.26  
80.94  
58.78  
50.56  
34.65 
26.46 
78. 
2  
79.02  
83.51  
48.02  
80.42  
77.95  
52.12 
4.23 
79. 
2  
56.79  
60.80  
28.78  
58.21  
55.69  
34.11 
20.34 
 
26. Seletage   laamtektoonika teooriale toetudes järgmisi fakte. 
Üks õigesti seletatud fakt andis 1 punkti. 
(osaülesanne 80)  Antarktikas  leidub  kivisütt . – Kauges minevikus on Antarktika  asunud  
väiksematel laiuskraadidel ja soojemas kliimas. Siis kasvasid seal sõnajalgpuudest koosnevad 
metsad, millest nüüdseks on saanud kivisüsi . 
Sagedasemad eksimused: Antarktikas leiduva  kivisöe teket ei osatud seostada sellega, et 
praegune Antarktika  manner  võis miljoneid aastaid tagasi paikneda väiksematel laiustel ja olla 
kaetud lopsaka taimkattega, millest hiljem tekkis kivisüsi. 
 
(osaülesanne 81) Vaikse ookeani laama keskosas asuvatel Hawaii  saartel on tegutsevad 
vulkaanid. – Hawaii saared asuvad „kuumal täpil“, st laama servast kaugel asuv koht kus 
maapinnale tungib sügavalt vahevööst tugev magmavool ja purskudes tekitab vulkaane . 
Sagedasemad eksimused: ette antud väite põhjal ei osatud näha seost, et laama keskosas 
põhjustab aktiivset vulkanismi „kuum täpp “. 
 
Ülesande nr 26 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tulemuse 
tulemuse 
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud % 
% 
% 
% 
keeles % 
keeles % 
mehed % 
80. 
1  
23.16  
23.87  
18.35  
27.17  
20.06  
16.02 
69.67 
81. 
1  
25.36  
28.34  
4.68  
26.24  
24.68  
24.30 
73.54 
 
Tabel 5. Geograafia riigieksami osaülesannete soorituse edukus (eesti ja vene õppekeeles 
ning noormehed ja neiud võrdlevalt) 
Osa-
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
Maksimu
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tulemuse 
tulemuse 
anne 
mpunktid 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud % 
% 
% 
% 
keeles % 
keeles % 
mehed % 
1. 
1  
84.80  
84.57  
86.33  
87.19  
82.96  
84.79 
15.21 
2. 
1  
82.82  
82.92  
82.73  
85.33  
80.89  
82.90 
17.10 
3. 
1  
93.62  
94.24  
89.93  
95.25  
92.36  
93.70 
6.30 
4. 
1  
63.04  
63.68  
58.27  
59.71  
65.61  
63.01 
36.99 
5. 
1  
71.04  
72.43  
61.15  
76.03  
67.20  
71.02 
28.98 
6. 
1  
61.47  
63.99  
43.88  
67.98  
56.45  
47.88 
24.93 
7. 
1  
57.73  
60.29  
39.57  
60.02  
55.97  
53.83 
38.43 
SA Innove 
 
8. 
1  
37.86  
40.90  
16.91  
37.71  
37.98  
32.76 
56.98 
9. 
1  
60.66  
63.01  
44.60  
60.12  
61.07  
55.09 
33.66 
10. 
2  
57.19  
59.93  
38.13  
54.29  
59.43  
29.43 
15.75 
11. 
1  
74.19  
74.69  
70.50  
68.80  
78.34  
74.17 
25.83 
12. 
1  
80.31  
79.22  
87.77  
84.09  
77.39  
80.29 
19.71 
13. 
1  
65.20  
66.26  
57.55  
65.39  
65.05  
63.73 
33.39 
14. 
1  
72.93  
73.56  
68.35  
80.79  
66.88  
72.91 
27.09 
15. 
1  
75.36  
78.60  
52.52  
75.21  
75.48  
75.34 
24.66 
16. 
1  
56.34  
60.24  
29.50  
60.23  
53.34  
54.28 
41.49 
17. 
1  
66.10  
69.44  
43.17  
71.90  
61.62  
63.91 
31.59 
18. 
1  
55.31  
55.66  
53.24  
58.06  
53.18  
39.33 
28.62 
19. 
2  
52.16  
53.86  
40.65  
51.70  
52.51  
22.77 
18.72 
20. 
2  
54.63  
53.03  
65.47  
53.93  
55.18  
15.75 
7.11 
21. 
1  
36.74  
38.53  
23.74  
40.70  
33.68  
14.40 
41.04 
22. 
3  
70.53  
70.58  
70.26  
68.94  
71.76  
28.80 
207 
23. 
1  
40.42  
40.38  
41.01  
40.91  
40.05  
39.06 
58.15 
24. 
1  
23.47  
21.71  
35.97  
23.66  
23.33  
21.24 
74.26 
25. 
1  
66.14  
68.16  
51.80  
69.94  
63.22  
49.68 
17.46 
26. 
1  
61.03  
61.84  
55.80  
62.53  
59.87  
60.76 
38.70 
27. 
1  
70.59  
73.05  
53.96  
73.76  
68.15  
70.66 
29.34 
28. 
1  
37.86  
40.12  
22.30  
36.57  
38.85  
37.89 
62.11 
29. 
1  
38.22  
38.58  
35.97  
48.76  
30.10  
38.25 
61.75 
30. 
4  
35.56  
35.22  
38.13  
37.19  
34.30  
3.42 
16.47 
31. 
1  
71.72  
76.59  
38.13  
67.25  
75.16  
71.74 
28.17 
32. 
2  
47.77  
48.02  
46.04  
49.64  
46.34  
21.78 
25.74 
33. 
3  
45.61  
44.63  
52.76  
44.80  
46.23  
5.76 
8.82 
34. 
4  
29.09  
28.52  
33.09  
30.94  
27.67  
4.68 
36.00 
35. 
1  
37.10  
36.47  
41.73  
41.12  
34.00  
36.99 
62.74 
36. 
1  
39.25  
36.11  
61.15  
41.74  
37.34  
24.39 
45.90 
37. 
2  
81.77  
84.13  
65.47  
83.26  
80.61  
69.76 
6.21 
38. 
2  
82.62  
85.60  
62.23  
82.18  
82.96  
73.99 
8.64 
39. 
1  
57.78  
60.34  
40.29  
63.33  
53.50  
57.79 
42.12 
40. 
1  
49.42  
53.09  
24.10  
50.41  
48.65  
48.96 
50.05 
41. 
1  
77.83  
82.25  
47.48  
79.75  
76.35  
77.59 
21.78 
42. 
1  
36.11  
36.78  
31.65  
41.74  
31.77  
36.09 
63.82 
43. 
1  
63.31  
64.87  
52.52  
60.54  
65.45  
63.28 
36.63 
44. 
0  
48.92  
50.51  
38.13  
47.11  
50.32  
48.96 
51.04 
45. 
0  
79.50  
82.82  
56.83  
80.99  
78.34  
79.57 
20.43 
46. 
0  
72.93  
75.41  
56.12  
72.52  
73.25  
73.00 
2700  
47. 
0  
90.47  
91.87  
81.29  
91.12  
89.97  
90.55 
9.45 
48. 
0  
71.49  
72.53  
64.75  
72.52  
70.70  
71.56 
28.44 
49. 
0  
58.81  
60.49  
47.48  
54.75  
61.94  
58.87 
41.13 
50. 
0  
60.79  
62.55  
48.92  
55.58  
64.81  
60.85 
39.15 
51. 
0  
64.30  
65.64  
54.68  
62.19  
65.92  
64.27 
35.73 
52. 
0  
85.07  
85.29  
83.45  
86.16  
84.24  
85.06 
14.94 
53. 
0  
59.44  
59.88  
56.83  
55.58  
62.42  
59.50 
40.50 
54. 
1  
60.25  
60.39  
58.99  
58.26  
61.78  
60.22 
39.78 
55. 
1  
37.77  
37.76  
38.13  
36.57  
38.69  
37.80 
62.20 
SA Innove 
 
56. 
1  
31.12  
33.33  
15.83  
32.44  
30.10  
31.14 
68.86 
57. 
1  
48.56  
48.46  
48.92  
46.28  
50.32  
48.51 
51.49 
58. 
1  
50.72  
52.06  
41.01  
53.51  
48.57  
50.68 
49.32 
59. 
1  
65.83  
68.21  
48.92  
68.80  
63.54  
65.80 
34.20 
60. 
1  
35.43  
36.21  
30.22  
43.80  
28.98  
35.46 
64.54 
61. 
2  
29.88  
30.99  
22.30  
28.41  
31.01  
11.07 
50.50 
62. 
2  
29.88  
31.46  
19.06  
31.40  
28.70  
22.77 
62.11 
63. 
1  
27.56  
29.06  
17.27  
29.75  
25.88  
14.85 
59.68 
64. 
1  
53.55  
54.48  
47.12  
57.13  
50.80  
31.95 
24.84 
65. 
1  
70.46  
72.69  
54.68  
73.55  
68.07  
69.49 
28.62 
66. 
1  
49.46  
51.54  
35.25  
46.49  
51.75  
48.87 
49.86 
67. 
1  
79.32  
83.54  
49.64  
80.48  
78.42  
79.12 
20.52 
68. 
1  
15.15  
16.92  
2.88  
15.08  
15.21  
7.02 
76.69 
69. 
1  
48.70  
51.23  
31.29  
46.18  
50.64  
47.79 
50.32 
70. 
1  
33.99  
36.63  
15.83  
29.13  
37.74  
31.05 
63.01 
71. 
1  
58.36  
59.05  
53.96  
55.17  
60.83  
58.42 
41.58 
72. 
1  
48.29  
49.38  
41.01  
48.35  
48.25  
48.33 
51.67 
73. 
2  
36.29  
39.25  
15.83  
34.45  
37.70  
14.67 
40.77 
74. 
1  
42.45  
43.72  
33.81  
40.50  
43.95  
15.66 
30.69 
75. 
4  
42.58  
42.23  
45.14  
41.43  
43.47  
6.93 
16.38 
76. 
1  
55.08  
59.05  
27.34  
58.16  
52.71  
46.98 
36.81 
77. 
1  
54.14  
50.26  
80.94  
58.78  
50.56  
34.65 
26.46 
78. 
2  
79.02  
83.51  
48.02  
80.42  
77.95  
52.12 
4.23 
79. 
2  
56.79  
60.80  
28.78  
58.21  
55.69  
34.11 
20.34 
80. 
1  
23.16  
23.87  
18.35  
27.17  
20.06  
16.02 
69.67 
81. 
1  
25.36  
28.34  
4.68  
26.24  
24.68  
24.30 
73.54 
 
 
ETTEPANEKUD ÕPETAJATELE 
 
1. Õppeprotsessis tuleb pidevalt pöörata tähelepanu õpilaste funktsionaalse  lugemisoskuse 
arendamisele, teksti mõistmisele, tekstist olulise välja toomisele jms. 
2. Õpilaste tähelepanu tuleb juhtida sellele, et ülesannete tööjuhiseid tuleb täpselt järgida.  
3. Teadmiste ja oskuste rakendamist, ette antud andmete analüüsi- ja sünteesioskust ning 
võrdlemisoskust nõudvate küsimuste tulemused on tagasihoidlikud, kohati liiga kasinad.  
4. Riigieksami tööde põhjal võib väita, et õpilastel on raskusi oma mõtete väljendamisega ja 
vastuste sõnastamisega. 
5.  Eelnevast lähtudes tuleks õpetajatel kontrolltöid koostades anda oma õpilastele rohkem 
võimalusi erinevat tüüpi ülesandeid lahendada ja vastamisel pikemaid analüüsivaid vastuseid 
koostada. Õpilane peab kogu õppeprotsessi jooksul kokku puutuma erineva raskusastmega ja 
võimalikult mitmekülgsete ülesannetega. 
6. Üldjoontes võib eesti õpilaste geograafiateadmised rahuldavaks lugeda. Samas on väga 
arvukalt õpilasi, kelle teadmised riigieksami põhjal rahuldava tasemeni ei küüni. 
7. Vene õppekeelega koolide geograafiaõpetajate eesti keele oskus vajab olulist parandamist, 
et osaleda täiendkoolitustel, et mitte jääda infosulgu, mis omakorda takistab tänapäevasel 
tasemel geograafiat õpetada.