Põlevkivi, mille spetsiifiline nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Lisaks kukersiidile on Eesti maapõues ka graptoliittargilliiti, mis on samuti põlevkivi. Seda Eestis ei kaevandata ja väikse kütteväärtuse tõttu pole teda põleva maavarana kunagi kaevandatud. Küll on aga graptoliitargilliiti lühikest aega (1949-1952)vandatud selle uraanisisalduse pärast. Põlevkivi Eestis Märkimisväärsed põlevkivivarud asetsevad Eestis, mistõttu on riik maailmas juhtival kohal kaevandamise ja sellest elektri tootmise osas. Ulatuslik kaevandamine algas 1918 aastal.Põlevkivi toodang lahtises kaevanduses oli sel aastal 17 000 tonni ja aastaks 1940 oli aastane toodang kasvanud 1,7 miljoni tonnini.Kuid alles pärast Teist Maailmasõda, nõukogude ajal, kasvas toodang hüppeliselt, tipnedes 1980.aastal 31,4 miljoni tonniga, mida kaevandati üheteistkümnest avatud- ja allmaakaevandusest
Tuumajaama poolt ja vastu Kuna Eesti põlevkivivarud hakkavad ammenduma, otsitakse alternatiivkütuseid. Kõige keskkonnasõbralikum on taastuvenergia, mida saadakse tuule, vee või päikese kaudu. Tuumajaama plaanitakse ehitada 2025. aastaks. Põlevkivi lõppeb ligikaudu 20- 40 aasta pärast ja õige aeg on otsustada, mis kütust kasutama hakata. Enne, kui uut elektrijaama ehitama asuda, tuleb selle plussid ja miinused korralikult läbi kaaluda. Tuumajaama positiivne pool: * omades enda tuumajaama, oleksime me teistest riikidest sõltumatumad.
Iga aasta laienevad kaevandused ja karjäärid 3-5km2 võrra. Põlevkivi on maavarana laialt levinud, kuid jäädes kütteväärtuse ja muude omaduste poolest naftale ja kivisöele alla, (mitte nii laialt kasutatud). Suured põlevkivi varud on näiteks USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial ja Venemaal.Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena.Põlevkivi, mille spetsiifilisem nimetus on kukersiit, on Eesti tähtsaim maavara. Eesti põlevkivivarud kuuluvad riigi omandisse ja asuvad üleriigilise tähtsusega Eesti maardlas. Põlevkivi kaevandamiseks on karjäärile või kaevandusele riigi poolt antud kaevandamisluba ja määratud vastav maapõue osa ehk mäeeraldis. Kaevevälja suurus võib olla sadakond ruutkilomeetrit ja mäeeraldis sisaldada mitusada miljonit tonni põlevkivi. Karjääril on kaevandamiseks vajalik ka täielik maaeraldus, allmaakaevandamisel on maaeraldusi vaja ainult kaevandamisega seotud
Inimesed langevad pidevalt reklaami ohvriks ning tarbivad järjest enam. Ohjeldamatu tarbimine mõjutab ka maailma arengut. Inimesed tarbivad väga palju. Kui erinevaid asju ostes ja kasutades ei mõelda kunagi, kuidas see mõjutab terve maailma arengut. Üheks suureks probleemiks tänapäeval on maavarade kasutamine. Inimesed raiskavad neid üha rohkem. Erinevaid asju kasutades ei mõelda kunagi, palju selleks läheb vaja nt. elektrit. Kahjuks on tarbijatel ükskõik sellest, kuidas meie põlevkivivarud tasapisi ammenduvad. Inimesed raiskavad ka meeletult palju puhast joogivett. Keegi ei mõtle sellele, et kusagil arengumaades on samal ajal tohutult palju lapsi, kes surevad veepuudusesse. Neil alakaalulistel ja näljas lastel ei ole puhast joogivett, samal ajal kui arenenud riikides elanikud puhast põhjavett otstarbekalt ära kasutada ei oska. Me saaks väga palju ära teha, et elada säästlikumalt ning loodusressursse rohkem säilitada. Suur tarbimishullus mõjub ka rahakotile
keemiatööstus Keemiatööstuse ajalugu • Esimene asi mida hakati keemiliselt tootma oli seep 12. saj algul. • Keemiatööstuse vanad harud on kaalisoola , fosforiidi kaevandmine, mineraalväetiste valmistamine jne. • Keemiatööstuse uusimad harud: geeni -tehnoloogia, biokeemia, ravimi- ja kosmeetikatööstus. Keemiatööstuse tugevad küljed • Edukus niššturgudel. • Unikaalsed teadmised ja oskused haruldaste muldmetallide tehnoloogiate valdkonnas. • Põlevkivivarud põlevkiviõli ja -peenkeemia tootmiseks. • Hea tööjõu hinna ja kvaliteedi suhe. • Kõrgem tootlikus võrreldes teiste tööstusharudega. Keemiatööstuse nõrkuseks on • Võimekusest tingitud piiratud juurdepääs uurimis- ja arendustegevusele. • EL Kliimapoliitika, mille regulatsioonimehhanism alates 2013. aastast sunnib vähendama CO2 heitmeid, NOx ja SO2 heitmeid 2020 aastaks tasemeni, mida on võimalik saavutada ainult väga mahukate investeeringute toel.
Probleemiks on üha suurenev elektrienergia ja soojusenergia tarbimine. Põhilised energiaallikad on fossiilsed kütused: maagaas, kivisüsi ja põlevkivi. Need kuuluvad taastumatute loodusvarade hulka. Mida rohkem inimene tarbib, seda rohkem on vaja toota ja seda rohkem kulub energiat. Seega järjest rohkem vajatakse energiat, kuid taastumatud varud on piiratud ja energia tootmine saastab keskkonda. Elektrienergia tootmisel kasutatakse peamiselt põlevkivi. Põlevkivi on kohalik kütus, kuid põlevkivivarud võivad üsna ruttu ammenduda. Põlevkivi on suhteliselt madalakvaliteediline kütus. Kaevandamisega rikutakse palju maad ja kaevandamine on energiamahukas protsess. Põletamisel tekib palju tuhka ning väävli- ja süsiniku oksiide. Soojuselektrijaamad annavad suure osa Eesti atmosfääri saastest. Suurimad on Eesti ja Balti SEJ Kirde Eestis. Veest ja tuulest toodetud keskkonnasõbralikuma elektri müügihind on kõrgem kuna taastuvate loodusvarade kasutamine elektrienergia tootmiseks on
(Euroopas ka Norra ja Suurbritannia) FIRMAD: Shell, Mobil, Exxon EKSPORT IMPORT KIVISÜSI : · Suurimad tootjad on: Hiina, USA, India, Austraalia ja Lõuna-Aafrika Vabariik. · Kivisütt on ohutu transportida, ladustada ja kasutada. · Suured varud: USA, Venemaa, Hiina, India, Austraalia. · Soojusenergia tootmine · Elektrienergia tootmine · Keemiatööstuses PÕLEVKIVI: · Suured põlevkivivarud on: USA, Austraalial, Kanadal, Brasiilial, Venemaal GAAS: · Tootmine: Venemaa, USA, Katar, Iraan, Norra, Hiina · Import: Jaapan, Saksamaa, Itaalia, USA · Eksport: Venemaa, Norra, Katar, Kanada · Meritsi tülikas transportida, põhiliselt torutransport TUUMAENERGIA: · Suurim tuumaenergia osakaal kogu elektrienergiatoodangust on: Prantsusmaal (78%) Slovakkia ja Belgia (55%) Rootsi (50%) · Tuumaenergia on kallis
(Euroopas ka Norra ja Suurbritannia) FIRMAD: Shell, Mobil, Exxon EKSPORT IMPORT KIVISÜSI : · Suurimad tootjad on: Hiina, USA, India, Austraalia ja Lõuna-Aafrika Vabariik. · Kivisütt on ohutu transportida, ladustada ja kasutada. · Suured varud: USA, Venemaa, Hiina, India, Austraalia. · Soojusenergia tootmine · Elektrienergia tootmine · Keemiatööstuses PÕLEVKIVI: · Suured põlevkivivarud on: USA, Austraalial, Kanadal, Brasiilial, Venemaal GAAS: · Tootmine: Venemaa, USA, Katar, Iraan, Norra, Hiina · Import: Jaapan, Saksamaa, Itaalia, USA · Eksport: Venemaa, Norra, Katar, Kanada · Meritsi tülikas transportida, põhiliselt torutransport TUUMAENERGIA: · Suurim tuumaenergia osakaal kogu elektrienergiatoodangust on: Prantsusmaal (78%) Slovakkia ja Belgia (55%) Rootsi (50%) · Tuumaenergia on kallis
Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkiviressursid Nagu nafta ja maagaasi, nii ka põlevkivi juures eristatakse ressursse ja reserve. Ressursid hõlmavad kõiki Maal asuvaid lademeid, reservid üksnes neid, mille kasutuselevõtmine on tänapäeva tehnoloogia juures majanduslikult otstarbekas. Kuna tänapäeva tehnoloogia pidevalt muutub, siis on maailma põlevkivivarud üksnes hinnangulised. Põlevkivi leidub paljudes maailma maades, kuid üksnes 33 neist on majanduslikult arvestatavad põlevkivilademed. Maailma põlevkiviressurssidest 62% asub USA-s ning Venemaal ja Brasiilias kokku 24%. Siiski võivad need arvud tulevikus muutuda uute lademete avastamise tõttu. 2005. aastal hinnati maailma põlevkiviressurssideks 411 gigatonni, mis vastab 2,8 km³ põlevkiviõlile. Eesti on maailma ainus riik, kus enamik riigi energeetikast põhineb põlevkivil. AS
mis sisaldavad ogaanilist ainet. Kütteväärtus on põlevkivil madalam kui langeb veelgi, võib isegi öelda, et hetkel on nafta aegade odavaim kivi- või pruunsöel, hoolimata sellest seda kasutatakse, aga osatähtsus energiaallikas. Naftast toodetakse ka diislit, bensiini, õli jne. See väheneb. Ka Eesti toodab elektrienergiat põlevkivist. Suurimad ladustub kihtidena. OPEC on organisatsioon mis kaitseb nafta hinda põlevkivivarud on: USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial, Venemaal. 1 maailmaturul. See hoiab nafta hinda üleval tootes vähem naftat. OPEC- kWh elektrienergia tootmiseks kulub 1,4 kg põlevkivi. Elektri isse kuulub 11 liikmesriiki. Maailma suurim naftakatastroof toimus tootmiseks kasutatakse ka kivi- ja pruunsütt. 27% maailma Mehhiko lahel 20. aprill 2010 Deepwater Horizon naftaplatvormil. primaarenergiast annab süsi. Sütt kaevandatakse rohkem kui 50 riigis
veest veest välja ja pesid nad naftast puhtaks. Praegu, kahekümne esimesel sajandil on maailma kõige levinum mure energia kasutamisest tulenevad probleemid. Naftavarud on otsakorral ja tuleks leida naftale alternatiive. Mõne aasta jooksul on naftabarreli hind märgatavalt tõusnud, alles selle aasta suve lõpust kui maailma tabas majanduskriis, on hakanud naftabarreli hind langema. Lisaks kütuseprobleemidele kimbutvad Eestit ka probleemid põlevkiviga. Põlevkivivarud nagu naftavarudki, on otsakorral ja tuleks mõelda üleminekule teistsugusele energiatootmisele. Maailmas on rannikualadel levinud tuulegeneraatorite kasutamine. Eestis pole nende kasutamine aga mõeldav, sest tuulegeneraatoritepargi rajamine on kallis ja Eesti rannikualadel ei ole nii tugevat tuult, et generaatorid suudaksid piisavalt energiat toota. Ainus võimalus on rajada tuumaelektrijaam, kuid selle rajamine on palju kallim kui mõni muu viis energia saamiseks
● Jordaanias kasvatatakse nisu ja otra, kuid neid enamasti impordidakse välismaalt. ● Mõned puuviljad kasvatatakse ekspordiks- nende hulka kuuluvad oliivid, viigimarjad, mandlid, viinamarjad ja aprikoosid. ● Juurviljadest tomatid ja kurgid. ● Karjaloomadest on lammas, samas veiseid, kitsi ja kodulinde ka kasvatatakse. ● Jordaania on üks vähestest Lähis-Ida riikidest, kus ei leidu naftat, kuid kus asuvad maailma ühed suuremad põlevkivivarud. ● Riigi põlevkiviressursi suuruseks on hinnatud kuni 80 miljardit tonni. Riigi arengutase ● Jordaania 2011. aasta SKP oli 36,04 miljardit USA dollarit. ● 2010. aastal oli töötus 13,4%. 14,2% rahvastikust elas alla vaesuspiiri. ● SKP jaotumine sektoritesse (2010) Põllumajandus 3,4% Tööstus 30,3% Teenindus 66,2% ● Tööjõu jaotumine sektoritesse (2007) Põllumajandus 2,7% Tööstus 20% Teenindus 77,4%
Tööstuse areng Jordaania on üks vähestest Lähis-Ida riikidest, kus ei leidu naftat, kuid kus asuvad maailma ühed suuremad põlevkivivarud. Riigi põlevkiviressursi suuruseks on hinnatud kuni 80 miljardit tonni. See on kümneid kordi suurem kui Eesti põlevkiviressurss. Eesti Energia arendab kontsessioonilepingu alusel osa Attarat Um Ghudrani nime kandvast maardlast, mis on seni teadaolevatest Jordaania põlevkivimaardlatest suurim. Uuringuplokk sisaldab hinnanguliselt 3,5 miljardit tonni põlevkivi, millest 0,9 mld tonni on kinnitatud kõrge usaldusväärsusega varu elektriprojekti elluviimiseks. Eesti Energia
häirida linde, tekitavad häirivaid valgusefekte, rikuvad maastiku looduslikku üldilmet, vajavad kõrvale stabiilsemat lisaenergiaallikat. Tuumaenergia Poolt- ja vastuargumendid tuumaelektrijaama ehitamiseks Eestisse. Pooltargumendid: Eestis on energeetilisi ressursse vähe, samas energiavajadus suureneb. Põlevkivi on väikse kütteväärtusega ning kasutamisega kaasneb palju aherainet. Põlevkivi on taastumatu ja ammenduv energiavara. Põlevkivivarud asuvad lõuna suunas järjest sügavamal ning kaevandamine muutub kallimaks. Tagab energeetilise sõltumatuse ja energiajulgeoleku. Võimalus naabritele eksportida. Vastuargumendid: Avarii korral radioaktiivse saaste oht. Tuumajäätmete ladustamine on kulukas ja Eestis puuduvad selleks looduslikud eeldused. Vajab suurt kogust jahutusvett, mille tagasijuhtimine looduslikku keskkonda muudab selle temperatuurirežiimi.
ning Kiviõli kaevandusväljaga. Karjäärivälja loodeosas paiknevad põllumaad, kesk- ja kirdeosas metsamassiv ning Kodasoo sooala. Katendi paksus kasvab karjääriväljal põhjast lõunasse. Põlevkivikihindi kalle põhjast lõunasse on 11 minutit. Kattekivimite paksus avamusjoone lähedal settekivimite all on 6-9 m, maksimaalne paksus 24-25 m karjäärivälja lõunaosas. Karjääriväli on jagatud neljaks kasutusosaks – nr 1, nr 2, nr 3a ja 3b. Põlevkivivarud neis on vastavalt 36,4; 5 27,3; 49,1 ja 40,0 mln tonni. Karjäärivälja koosseisus on ka viies jaoskond – Vanaküla, mis liideti Aidu karjääriväljaga pärast Kohtla kaevanduse sulgemist. Põlevkivi tootmiseks on vaja teostada rida mäetehnilisi töid, mis võimaldavad ligipääsu põlevkivile ja tagavad selle tarbijale vajaliku kvaliteedi.
hinnangud käivad ressursipotentsiaali kohta, et hinnang pole antud kitsalt tänase päeva maailma ressursinõuet arvestades. 21. sajandit peetakse üsna üksmeelselt ressursside ammendumise sajandiks, kus miski ei jää lõppkokkuvõttes kasutamata. Ka Eestis. Küsimus on vaid selles, kas Eesti maavarasid kaevandavad teised või meie, või siis meie koos teistega rahvusvaheliste ühisprojektide alusel vastastikku kasulikel tingimustel. 6. Meil on Euroopa suurimad põlevkivivarud, tarbevaruga 2,3 miljardit tonni, kusjuures per capita arvestuses on Eesti selles osas maailmas kõige rikkam. 7. Kuid meie suurimaks maavaraks ei ole ilmselt mitte põlevkivi ega isegi mitte fosforiit, kuigi ka viimase väärtus on tähelepanuäratavalt suur. Ainuüksi Rakvere maardlas on fosforiiti 6 miljardit tonni. Pole midagi imestada, et fosforiidisõjas viskus ambrasuurile endine eurominister Endel Lippmaa, sest
Taastuvad-tekivad looduslike protsesside käigus juurde nt taimed,loomad,sademevesi, päikesekiirgus(keskkond ei tohi olla hävinud) 38. Milliseid majandustegevusi on Eestis loodusvarad kõige enam mõjutanud Põllumajandust ja selle kaudu toiduainetetööstust, metsandust ja metsatööstust, energeetikat. Põllumajanduse jaoks pole eriti soodne koht, saagid palju väiksemad kui lõunapoolsetes riikides. Energeetika tegelemist mõjutab loodusvarade rohkus ja asukoht. Põlevkivivarud asuvad Kirde-Eestis, seepärast on suured soojuselektrijaamad ehitatud just sinna. 39. Mis on kapital ja millistesse rühmadesse seda jaotatakse Kapital- inimese loodud tootmistegurid Jaotatakse kolme rühma: 1)tööga valmistatud tootmisvahendid( füüsiline kapital) 2)säästetud või laenatud raha(rahakapital) 3)inimesed oma teadmiste, oskuste, kogemuste ja isikuomadustega(inimkapital) 40. Kuidas jaguneb tööjõu-uuringutes tööealine elanikkond Tööealine elanikkond jaguneb kaheks:
kokku 29% maailma söeekspordist. Miks Austraalia ekspordib sütt just nendesse riikidesse? Ü. Liiberi fotod Põlevkivi · Põlevkivi on miljonite aastate jooksul merepõhja settinud taimede-ja loomade kivistunud jäänused, mis sisaldavad orgaanilist ainet; · Kütteväärtus on madalam kui kivi- või pruunsöel, sisaldab palju mittepõlevat mineraalosa. · Suured põlevkivivarud on: USA-l, Austraalial, Kanadal, Brasiilial, Venemaal. · Eestimaa põlevkivi e kukersiiti on tänaseks kaevandatud u 1 miljard tonni. · Põlevkivi kaevandusala u 450 km². Kaevandamiskihi paksus on 2,7-2,9 m · Energeetilise põlevkivi kütteväärtus on 8,6 MJ/kg, õlisaagis 15 30 %, tuhasus - 50%, väävlisisaldus 1,7% · 1 kWh elektrienergia tootmiseks kulub 1,4 kg põlevkivi Peamised gaasi tootjad, eksportijad ja importijad
aastal avaldatud andmete põhjal umbes 9,14 triljonit m3, millest ligi 70% paikneb Texase, Utah, Wyomingi, New Mexico ja Oklahoma osariigis. Hinnanguliselt ligi 10% gaasivarudest paikneb Mehhiko lahe põhjas asuvates maardlates. USA gaasitööstuse tootmisvõimsus 2008. aastal oli umbes 1,797 triljonit m3 päevas, millega rahuldati üle 80 protsendi siseriiklikust nõudlusest. Colorado, Utah'i ja Wyoming'i osariikide territooriumil paiknevad põlevkivivarud, mis erinevate hinnangute järgi moodustavad 60-70% kogu maailma reservidest. Siiski ei kasutata põlevkivi USA-s aktiivselt, kuid arvestades kallinevat naftahinda ja ebastabiilsust naftat tootvates riikides, on mitmed naftafirmad arendamas tehnoloogiaid, mis lubaks kasutada USA põlevkivi efektiivselt ja keskkonnasäästlikult. Energeetikasektor USA on maailma suurim energiatootja, tarbija ja importöör. USA energiateabeameti andmetel küündis energiavõimsus 2007
põlevkivi vastu järjest rohkem huvi. Erinevalt muust maailmast on Eestis põlevkivi elektri, soojuse, gaasi ja õli tootmiseks kasutatud juba pea sajandi jagu, seega on põlevkivi omadused meie energiatööstusele vägagi tuttavad ja see annab meile eelise põlevkivi kui energiaallika tutvustamisel mujal maailmas. Põlevkivi leidub paljudes maailma eri paigus, on teada rohkem kui 600 leiukohta rohkem kui 30 riigis kõikidel mandritel. Suurimad põlevkivivarud on USA-s, Brasiilias, Jordaanias, Venemaal ja Mehhikos, Ameerikas on näiteks hinnanguliselt 72% maailma varudest. Kasutamine Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Põlevaine utmisel saadakse rohkesti õli. Põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit. Põlevkivi saab kasutada otsese kütusena elektrienergia või vedela sünteetilise õli tootmiseks.
19. Nimeta tuumaelektrijaamu Eesti lähedal. Sosnovõi Venemaal, Loviisa Soomes, Ignalina Leedus (2009.a suletud) 20. Tuumaenergia kasutamise eelised ja puudused. Eelised: a) ei eralda kasvuhoonegaase ja ei pruugi saastada õhku b) kütust kulub vähe c)odav energia ; Puudused: a) tuumakütuse jäägid on radioaktiivsed b) rikke korral võib tulla katastroof (radioaktiivselt saavad reostada väga suured alad) 21. Millistes riikides asuvad maailma suurimad põlevkivivarud? Eesti, USA, Austraalia, Kanada, Brasiilia ja Venemaa 22. Millal hakati Eestis põlevkivi kaevandama? Miks just siis? Eestis hakati seda kasutama enne teist maailmasõda. 1918. Tähtis etapp põlevkivienergeetika ajaloos algas 1924. aastal, mil põlevkiviga hakati kütma Tallinna soojuselektrijaama. Seda loetaksegi Eesti põlevkivienergeetika algusaastaks. 23. Nimeta põlevkivienergeetikat soodustavad / pidurdavad tegurid Eestis Soodustab see, et Eestis leidub põlevkivi
Kiviõlist Narva jõeni ja põhjast lõunasse Jõhvist Väike-Pungerjani. Põlevkivikihindi sügavus maapinnast on siin kümnekonnast meetrist maardla põhjaserval kuni 70 meetrini Väike-Pungerja kandis. Põlevkivi tootmisel rakendatakse pealmaakaevandamist (Aidu ja Narva karjääris) ning allmaakaevandamist (Estonia ja Viru kaevanduses). · pealmaakaevandamine · allmaakaevandamine Põlevkivi kaevandamise õiguslikud aspektid Eesti põlevkivivarud kuuluvad riigi omandisse ja asuvad üleriigilise tähtsusega Eesti maardlas. Põlevkivi kaevandamiseks on karjäärile või kaevandusele riigi poolt antud kaevandamisluba ja määratud vastav maapõue osa ehk mäeeraldis. Kaevevälja suurus võib olla sadakond ruutkilomeetrit ja mäeeraldis sisaldada mitusada miljonit tonni põlevkivi. Karjääril on kaevandamiseks vajalik ka täielik maaeraldus, allmaakaevandamisel on maaeraldusi vaja ainult kaevandamisega
Orgaaniliste ühendite (VOC) kui kasvuhoonegaaside sattumine atmosfääri · Mõnedes nafta leiukohtades põletatakse koos naftaga saadav gaas puuraugu juures raisatakse ressurssi, paisatakse atmosfääri nii CO2 kui SO2 ja muid lisandeid September 27. Kus paiknevad maailma suuremad põlevkivi leiukohad? Põlevkivi leidub paljudes maailma eri paigus, on teada rohkem kui 600 leiukohta rohkem kui 30 riigis kõikidel mandritel. Suurimad põlevkivivarud on USA-s, Brasiilias, Jordaanias, Venemaal ja Mehhikos, Ameerikas on näiteks hinnanguliselt 72% maailma varudest. 28. Iseloomustage Eesti rolli põlevkivi kasutamisel maailma mastaabis Eesti on maailma ainus riik, kus enamik riigi energeetikast põhineb põlevkivil. AS Eesti Energia Narva Elektrijaamad toodetud energiast oli 2005. aastal 95% toodetud põlevkivist. Eesti Energia on nii juhtiv energiafirma Balti riikides kui ka suurim põlevkivi töötlev ettevõte
Kivisüsi Tarbimine (MToe) Kivisöe tagavarasid jätkub praeguse tarbimise juures vähemalt 250 aastaks. Kui võimalik, siis toodetakse sütt lahtistest karjääridest, mille sügavused võivad küündida 300 meetrini. Sügavamal paiknevate söelademete puhul rakendatakse allmaakaevandamist. Kaevandamine seab ohtu ümbruskonna põhjavee taseme ja võib reostada joogivee horisondid. Kivisütt kasutatakse peamiselt soojuselektrijaamade ja katlamajade kütusena. Põlevkivi Põlevkivivarud maailmas on kuni 410 miljardit tonni. Põlevkivi koosneb orgaanilisest ainest ja mittepõlevast mineraalosast, mis toob kaasa suure jäätmetemahu nii kaevandamisel, töötlemisel (aheraine), põletamisel (tuhk) kui õli tootmisel (poolkoks, pigi). Kaevandatud aladel muutub põhjaveereziim ja tihti ka vee kvaliteet. Kõige suuremad varud on USA-s ja Brasiilias. Peale Eesti kaevandatakse põlevkivi veel Venemaal, Austraalias, Hiinas ja Brasiilias (õli tootmiseks).
Kõnealuse õigusraamistiku kesksel kohal on riigi vastutus tuumaohutuse tagamisel ning tuumaohutuse jätkuv parandamine. [3] 5.1. Tuumaenergia Eestis ja lähiriikides Eesti energiaallikatest 56% moodustab tahkete kütuste (põlevkivi, kivisüsi) põletamisest, 18% naftast, 13% gaasist ja 10% taastuvatest energiaallikatest (peamiselt hüdroelekter). Eesti põlevkivi on aidanud tagada energiajulgeoleku kaudu meie iseseisvust põlevkivivarud rahuldavad hetkel täielikult Eesti riigi elektrienergia vajadused. Kuna Euroopa Liidu suundumused ja rahvusvahelised kokkulepped lähtuvad vajadusest emissioone vähendada tuleb Eestil kasutusele võtta hirmkallid süsinikdioksiidi eemaldamise tehnoloogiad, maksta kõrgemaid saastemakse, või leida põlevkivi kõrvale teine alternatiiv ehk tuumaenergia. [9] Valitsus kiitis 2009. aastal aset leidnud istungil heaks energiamajanduse ja elektrimajanduse
09 28.52 33.09 30.94 27.67 4.68 36.00 35. 1 37.10 36.47 41.73 41.12 34.00 36.99 62.74 36. 1 39.25 36.11 61.15 41.74 37.34 24.39 45.90 13. Esitage kaks poolt ja kaks vastuargumenti väitele, et Eestis on otstarbekas suurendada tuuleenergia kasutamist. Üks õigesti esitatud poolt või vastuargument andis 1 punkti. (osaülesanne 37) Poolt: 1) Põlevkivivarud saavad varem või hiljem otsa. 2) Põlevkivist energia tootmisel tuleb maksta suuri keskkonnatasusid jms. 3) Tuuleenergia on taastuv ja ei saasta keskkonda. 4) Mereäärne asend annab meile rikkaliku tuuleressursi. (osaülesanne 38) Vastu: 1) Tuulepargid võtavad enda alla palju maad ja rikuvad maastikuilmet 2) Tuulegeneraatorite tootmine nõuab väga palju ressurssi. 3) Energiamajandus ei saa täielikult toetuda tuuleenergiale, sest on ka tuulevaiksemaid perioode. Jms.
aasta toodang EJ EJ EJ Uraan 1817 850 26 Toorium 440 146 550 0 Deuteerium + liitium 6 > 3 000 000 > 3 000 000 Eestis puuduvad kivisöe-, maagaasi- ja naftavarud, kuid on olemas suhteliselt suured ja kõrge kvaliteediga põlevkivivarud. Eestis on kahte liiki põlevkivi: · kukersiit, tuntakse laiemalt eesti põlevkivina, kasutatakse nii elektrijaamade kütusena kui põlevkiviõli tootmiseks ja 11(113) Villu Vares Energia ja keskkond
annaabi.ee 
