märkimisväärset kasvu kaubanappus siseturul, mistõttu oli vaja sisse vedada toidu- ja tarbekaupa ning arendada ja moderniseerida tööstust ja põllumajandust. Kõige halvem kaubavahetuse bilanss oli 1923. Aastal ,kui väliskaubanduse defitsiit oli 36,2 miljonit krooni ehk 24,1% üldkäibest. 2.3 Kauba import ja eksport Suurenes ka väliskaubandus. Väljaveoartikliteks olid: või, sealiha, kanamunad, kartul, metsamaterjal, tselluloos, paber, tekstiilikaubad, lina, tuletikud, klaas. Ekspordiks läks umbes ¼ kogutoodangust. 1934.aastast hakati välja vedama ka teravilja. Eestisse sisseveetavatest kaupadest olid tähtsamad: kivisüsi, kunstväetised, petrooleum, raud, teras, tekstiilikaubad, masinad, autod, teravili, puuvill, kemikaalid. 9 Eksport tootmisharude seisund muutus eriti raskeks pärast Inglise naela devalveerimist 1931. Aasta sügisel
Flandria linnad riidetootjad (lambavill Inglismaalt, Hispaaniast) kaup mitte enam jõgede kaudu vaid mere (Atlandi ookean, Gibraltari väin) Hansakaubandus P-Euroopa kaubateed Põhjamerel, Läänemerel XII Hansaliit algselt saksa kaupmeeste ühendus, XIV kaubalinnade ühendus. Keskus Lübeckis, esindajate kokkutulekud hansapäevad. Lääne-EUsse Põhja-Venemaalt karusnahku, mett, vaha, rauda, vilja Põhja-EUsse Lääne-EUst luksuskaubad, Flandria tekstiilikaubad, sool Raha Frangi hõberaha, araabia Bütsantsi mündid, Firenze floriinid, Veneetsia tukatid aja jooksul rikkad inimesed tegelesid raha laenamise ja vahetamisega kõrge % 4. Linnakultuur (eluolu) kindlustatud majad, millega ehituse uhkuselt hakkati võistlema, linn piiratud müüridega, vaesemad elasid eeslinnades (müürist väljajääv osa) Eluolu: loomulik iive neg (abielluti hilja), linn sõltus maalt tulevaist inimestest, prostitutsioon
· koolimajade ehitamiseks · riiklike pankade põhikapitaliks · laenude andmiseks eramajandusele. 4. Kaubanduse areng Pärast iseseisvumist toimus uute kaubandusorganisatsioonide loomine Sisekaubanduses etendasid olulist osa kooperatiivettevõtted Kasvas kiiresti ühiskaupluste arv (majanduskriisi tulemusel paljud suleti) Suurenes ka väliskaubandus. Väljaveoartikliteks olid: · või, sealiha, kanamunad, kartul, · metsamaterjal, tselluloos, paber · tekstiilikaubad · lina, tuletikud, klaas Ekspordiks läks umbes ¼ kogutoodangust. 1934.aastast hakati välja vedama ka teravilja. Aastatel 1923 1939 olid väljaveos: I kohal põllumajandussaadused ja elusloomad II kohal tööstustoodang III kohal metsasaadused Eestisse sisseveetavatest kaupadest olid tähtsamad: · kivisüsi, kunstväetised, petrooleum · raud, teras · tekstiilikaubad · masinad, autod · teravili · puuvill, kemikaalid. 5. Põllumajanduse areng 10.oktoobril 1919.a
Peamised Sõidukid, masinad, seadmed, Džuudikiud* ja -tooted, rõivad, eksportkaubad elektrotehnika- ja nahk, kala, tee, tubakas. elektroonikatooted, kemikaalid. Peamised Kütus, metallimaagid, masinad, Naftasaadused, teravili, importkaubad kemikaalid, toidu- ja transpordivahendid, seadmed, tekstiilikaubad. teras, keemiakaubad. *Džuut on puuvilla järel maailmas kõige levinum taimne kiudmaterjal. (osaülesanne 16) a) Väliskaubanduse maht inimese kohta: on Jaapanis märksa kõrgem kui Bangladeshis. SA Innove (osaülesanne 17) b) Väliskaubanduse bilanss: Jaapanil positiivne, Bangladeshil negatiivne. (osaülesanne 18) c) Väliskaubanduse struktuur: Jaapani väliskaubanduse struktuur on
annaabi.ee 
