4.Pakettaknad ilma ventilatsioonita. 5.Imikute lühiajaline rinnatoitumine ja toite segude kasutamine. Kui vanematel ei ole allergiat, siis lapse haiguistumise risk on 10-20 % Kui ühel vanemal on allergia on risk 50 % Kui mõlemad on allergikud on risk 75 % Allergia on suures osas pärilik haigus, ega võib tekkida ka elujooksul. Peamised allergeenid: 1.Allergeenid, mis levivad sissehingatava õhuga 2.Toiduallergeenid 3.Ravimid ( antibiootikumid , valuvaigistid) 4.Putukamürgid (sääsed, mesilased, herilased) 5.Keemilised ained ( olme keemia , ehitus ja viimistlus materjalid) Ülikiire reaktsioon, mis tekib sekundite jooksul ( elule ohtlik) Sagedamini esinevad allergilised haigused: Hingamisteedes: Allergiline astma ja allergiline nohu. Nahal: Kontakt allergia ja toiduallergia Seedetraktis: Toiduallergia Allergiline astma. Astma - bronhide limaskesta krooniline põletik millega kaasneb bronhide kitsenemine. Tekkepõhjused
lootnud optimistid. Pigem kippus säästetud kari kohati veelgi kahanema. Põhjamaade teadlased avastasid, et teadlikust tapmisest julmemalt oli viigreid laastamas käinud nähtamatu vaenlane keskkonnareostus. Kalatoidulise loomana ja toiduahela viimase lülina kogub viiger endasse palju sellest, mis toiduahel oma erinevatel astmetel merest on ammutanud. Nii on juhtunudki, et aastaid kasutatud esmapilgul tähusad putukamürgid ja mitmed silmaga nähtamatud tööstuse heitmed on vihmavetega merre jõudes laastanud viigrite tervist väga julmal viisil emasloomad on kaotanud väime poegi ilmale tuua. Ka on ohustatud hallhüljes,viigri hiobuse näoga liigikaaslane, kes on Läänemere suurim imetaja. Teda, nagu ka viigrit ohustab kõige rohkem keskkonnareostus. Küttimine hallhülge populatsiooni eriti ei mõjuta, seda enam, et hallhüljes on endiselt looduskaitse all.
primaarstruktuur aminohappe jääkide järjestus ja hulk valguahelas teisane e. sekundaarstruktuur kolmandane e. tertsiaalstruktuur tekib polüpeptiitahelas kokkukägardumisel keraks kvarternaatstruktuur Biofunktsioonid: 1. katalüütiline funktsioon (kõik ensüümid on valgud) 2. struktuurne funktsioon (nahas, kõõlustes, küüntes) 3. transpordifunktsioon (hemoglobiin transpordib hapnikku) 4. kaitsefunktsioon (kattevalgud, antikehad) 5. mürgid (mao- ja putukamürgid on valgulise koostisega) 4. DNA desoksüribonukleiinhape Nukleotiit koosneb pentoosist+lämmastikhappest+forforhappejäägist. Lämmastikaluseid on 4 tüüpi: A-adeniin, G-guaniin, C-tsütosiin, T-tümiin. Struktuur: primaarstruktuur nukleotiidide hulk ja järjestus polünukleotiidahelas DNA molekul koosneb 2 ahelast ja püsimise aluseks on vastavusprintsiip sekundaarstruktuur DNA on rakutuumas, plastiidides, mitokondrites, põhiline kromosoomide ehitusmaterjal
on kõrgem kuna taastuvate loodusvarade kasutamine elektrienergia tootmiseks on kõrgem. Jäätmed ja keskkond Jäätmed on kasutuselt kõrvaldatud esemed, ained või nende jäägid. Probleemiks on jäätmete hulga suurenemine, jäätmetega kaetud alade kasv ning jäätmekäitluse korrastamatus. Väga palju jäätmeid tekib pakenditest. 1. Jäätmete liigitus ohtlikkuse järgi: Ohtlikud jäätmed on inimese tervisele ja keskkonnale kahjulikud. Näiteks õli- ja naftajäätmed, putukamürgid, pliiakud jne. Need viiakse spetsiaalsetesse kohtadesse. Mõned vallad korraldavad aeg-ajalt ohtlike jäätmete .kogumisringe. 2. Jäätmete liigitus tekkimise järgi: Tootmisjäätmed tekivad reeglina toodangu valmistamisel. Tootmisjäätmeid tekib sageli suurtes kogustes, kuna toodangu iseloom ja tehnoloogia ei võimalda sageli ära kasutada kogu toormaterjali. Toiduainetetööstuses tekivad põhiliselt taimsed ja loomsed jäätmed. Olmejäätmed tekivad kas kodumajapidamises või näiteks
III NIMETA 1. Kombinatiivse M põhjused vanematelt kandub edasi järglastele, vanemad ei pruugi haigust põdeda, võivad olla ka kandjad. Lühinägelikkus, daltonism, hemofiilia. 2. Gnoommutatsioonidest tingitud haigusi sirprakuline aneemia, Dauni tõbi, Patau tõbi, Edwardsoni tõbi. 3. Keemilisi, füüsikalisi mutageene keemil- ravimid, aromaatsed ühendid, raskemetallid, putukamürgid jms. füüsikal- kiirgused (uv, röntgen, radioaktiivne kiirgus) 4. Laia reaktsiooninormiga fenotüübilisi tunnuseid 5. Kitsa reaktsiooninormiga fenotüübilisi tunnuseid 6. Pärilikke haigusi lühinägelikkus, daltonism, hemofiilia, aneemia, Martin Belli tõbi, Dauni tõbi, Patau tõbi, Edwardsoni sündroom. 7. Päriliku eelsoodumusega haigusi rasvtõbi, alkoholism, kõrgvererõhutõbi, II tüüpi suhkruhaigus, kopsuvähk.
Noorlinnud on tuhmimate värvidega ning nende kael ja rind on pruunikasroosa. Segi võib ajada... Eestis on raske muu liigiga segamini ajada. Ehk ainult vähese valguse puhul, sest siluett meenutab varest või hakki. Oma sirgjoonelise lennu poolest võib teda kaugelt veel segamini ajada õõnetuviga. Levik ja rändamine •1950-ndatel ja 60-ndatel oli Siniraag Eestis väga levinud haudelind. •Alates 1970-ndatest, mil intensiivistus põllumajandus ja võeti kasutusele rasketehnika ja putukamürgid, hakkas siniraagude arv kiiresti kahanema. •Praegu võib siniraagu kohata ainult Lõuna-Eestis, peamiselt Valgamaal, kunagises levikukeskmes. Levik Baltimaades •Kehv on ka olukord Euroopas, kus Lääne- Euroopast on siniraag juba taandunud ja alles on veel tuumiklevialad Ida-Euroopas ja Pürenee poolsaarel. •Talvituvad siniraod Ida- ja Kesk-Aafrikas, kuhu rändavad väikeste salkadena, läbides keskmiselt 67 km päevas. Kus võib kohata... Siniraag vajab vaheldusrikast maastikku.
harvad. KEEMILISED FÜÜSIKALISED BILOOGILISED MUTAGEENID Benseen ja teised aromaatsed Kiirgused- Uv kiirgus, Haigusetekitajad. Viirused ühendid, orgaanilise röntgenkiirgus, mis võivad liita endaga halogeeni radioaktiivkiirgus võõrast pärilikku ainet ja ühendid,kloroform, kanda seda organismi. putukamürgid, raskemetalliühendid GEENMUTATSIOON KROMOSOOMMUTATSIOON GENOOMMUTATSIOON Väikesed muutused DNA On toimunud kromosoomide Homoloogiliste struktuuris, selle pikkuse ja struktuuri muutused. kromosoomide kordsuse tulemusena võivad tekkida Põhjuseks ved mitoosis või muutused. Põhjuseks uued alleelid, mis reeglina meioosis. Kromosoomi lõik võib kromosoomide lahknemise on retsessiivsed
Tööstusrevolutsioon oli alanud ja ka kõik, mis sellega kaasneb: - Saastamine (esialgu peamiselt õhu) - Looduse muutmine - Rahvastiku kiire kasv. Happevihmad Põhjustajaks on lämmastiku ja väävlioksiidid, mis reageerides veega... Tulemus: lehed, okkad... Bioproduktsioon Lagundajad mullas Muldade leetumine... Järvede hapestumine... Keemiatööstus Keemiatööstuse tekkega 20 sajandi algul ...algas kemikaalide paiskamine loodusesse: putukamürgid (DDT), väetised, umbrohumürgid, keemiatööstuse jäägid, pesuvahendid olmest jne. (Inimese kehas on leitud üle 300 kemikaali, mida 100 aastat tagasi veel looduses üldse ei esinenud) ...ja PLASTIKU tootmine, mis vedeleb nüüd prügimägedel ja looduses. Eutrofeerumine veekogu muutumine rohketoitelisemaks. Tulemuseks on veeõitseng. Lämmastikfosfor ühendid soodustavad vetikate kasvu. 4. Kalapüük Ookeanidest (merest)püütakse nii palju kui kätte saab. Seaduseid ei järgita.
Tapatalgute lõpetamine ei toonud aga hülgeid merre tagasi, nagu olid lootnud optimistid. Pigem kippus säästetud kari kohati veelgi kahanema. Põhjamaade teadlased avastasid, et teadlikust tapmisest julmemalt oli viigreid laastamas käinud nähtamatu vaenlane - keskkonnareostus. Kalatoidulise loomana ja toiduahela viimase lülina kogub viiger endasse palju sellest, mis toiduahel oma erinevatel astmetel merest on ammutanud. Nii on juhtunudki, et aastaid kasutatud esmapilgul tähusad putukamürgid ja mitmed silmaga nähtamatud tööstuse heitmed on vihmavetega merre jõudes laastanud viigrite tervist väga julmal viisil - emasloomad on kaotanud võime poegi ilmale tuua. Ka on ohustatud hallhüljes,viigri hiobuse näoga liigikaaslane, kes on Läänemere suurim imetaja. Teda, nagu ka viigrit ohustab kõige rohkem keskkonnareostus. Küttimine hallhülge populatsiooni eriti ei mõjuta, seda enam, et hallhüljes on endiselt looduskaitse all. 5
(neostigmiin, füsiostigmiin). 21. Kolinomimeetikumide peamine kliiniline kasutamine. Oftalmoloogias; myasthenia gravis; lihasrelaksantide toime lõpetamine; vastumürgina. 22. Kuidas jaotatakse kaudse toimega kolinomimeetikumid? Milles seisneb nende erinevus? Pöörduva toimega AK-esteraasi inhibiitorid (neostigmiin, püridostigmiin, füsostigmiin). Pöördumatu toimega AK-esteraasi inhibiitorid (orgaanilised fosfaadid-putukamürgid). 23. Millised on pöördumatu toimega AK esteraasi inhibiitorite mürgistuse sümptomid? Kuidas/millega neid kõrvaldada saab? Silm: mioos, nägemishäired. Hingamine: hingamispuudulikkus. KNS: segasus, kõnehäired, kooma. Kardiovaskulaarsüsteem: bradükardia, hüpotensioon. Lisaks: hüpersalivatsioon, oksendamine, kõhulahtisus. Farmakoloogiline ravi: M-kolinoblokaatorid (atropiin i/v boolustena 1mg-3mg) + AK esteraasi reaktivaator (pralidoksiim). 24
............................6 3.2 Patogeenid ja immuunsuspuudulikkuse teooriad.................................................7 3.2.1 Üldiselt............................................................................................................7 3.2.2 Lest Varroa ja Iisraeli tugeva paralüüsi viirus................................................7 3.2.3 Nosema...........................................................................................................8 3.3 Putukamürgid......................................................................................................10 3.3.1 Üldiselt...........................................................................................................10 3.3.2 Fipronil...........................................................................................................11 3.4 Mesilastarude rentimine ja rändmesindus...........................................................12 3
(hallitustoksiinid on ohtlikud), taimede alkaloidid (suurtes kogustes tee ja kohvi), Bioloogilised veel seened,v aevused (valgu puudus vitamiinide puudus), toksiinid (hallitustoksiinid on ohtlikud), taimede alkaloidid (suurtes kogustes tee ja kohv) 2) keemilised alkohol, ravimid (võivad põhjustada kuulmiskahjustusi, hamba kahjustusi, hormoonid, vitamiinide ületarbimine), olmekemikaalid (lenduvad lakid, värvid, putukamürgid, toidulisandid, taimekaitsevahendid) 3) füüsikalised radioktiivne kiirgus, röntgeni kiirgus, äärmuslikud infrapuna ehk soojakiirgus, vibratsioon, põrutused, löögid ja pidev surve. Ultravioletkiirgus ja elektromagnetkiirgus loodet ennast ei kahjusta. Loote jaoks on kõige kriitilisem kolmas ja neljas arengunädal. Lootekestad on ajutised organid, mis kindlustavad normaalse lootelise arengu. Kõige lootepoolsem kest on
prioriteedi; ja * idee piiridest, mis on seatud tehnoloogia ja sotsiaalsete organisatsioonide poolt keskkonna võimalustele täita praeguseid ja tulevasi vajadusi. Kõik definitsioonid säästva arengu kohta nõuavad, et me näeksime maailma kui süsteemi, mis ühendab aega ja ruumi. Kui mõelda maailmast kui süsteemist, mis ühendab ruumi, saame aru, et õhusaaste Põhja- Ameerikast mõjutab õhu kvaliteeti Aasias ja putukamürgid, mida pritsitakse Argentiinas, võivad ohustada kalavarusid Austraalia rannikul. Ja kui mõelda maailmast kui aega ühendavast süsteemist, mõistame, kuidas meie vanavanemate otsused maa harimise kohta mõjutavad ka praegu meie tööd põllumajanduses ja kuidas meie praegused otsused majanduspoliitikas mõjutavad näiteks vaesustaset linnades, kui meie lapsed on täiskasvanud. (IISD) Jätkusuutlik areng maailmas
Tapatalgute lõpetamine ei toonud aga hülgeid merre tagasi, nagu olid lootnud optimistid. Pigem kippus säästetud kari kohati veelgi kahanema. Põhjamaade teadlased avastasid, et teadlikust tapmisest julmemalt oli viigreid laastamas käinud nähtamatu vaenlane - keskkonnareostus. Kalatoidulise loomana ja toiduahela viimase lülina kogub viiger endasse palju sellest, mis toiduahel oma erinevatel astmetel merest on ammutanud. Nii on juhtunudki, et aastaid kasutatud esmapilgul tähusad putukamürgid ja mitmed silmaga nähtamatud tööstuse heitmed on vihmavetega merre jõudes laastanud viigrite tervist väga julmal viisil - emasloomad on kaotanud võime poegi ilmale tuua. Ka on ohustatud hallhüljes,viigri hiobuse näoga liigikaaslane, kes on Läänemere suurim imetaja. Teda, nagu ka viigrit ohustab kõige rohkem keskkonnareostus. Küttimine hallhülge populatsiooni eriti ei mõjuta, seda enam, et hallhüljes on endiselt looduskaitse all. Läänemere keskkonnaprobleemid
tagamisel. 2 Pestitsiidid ja nende mõju Pestitsiidid on keemilised ained, mida kasutatakse peamiselt kahjurite tõrjeks, kuid lisaks takistavad nad toidu või muude materjalide riknemist ja ka haiguste levikut. Keemiliselt jagunevad pestitsiidid anorgaanilisteks ja orgaanilisteks, oma toimevaldkonna järgi jagunevad nad aga neljaks: herbitsiidid ehk taimemürgid, fungitsiidid ehk seenemürgid, insektitsiidid ehk putukamürgid ja rodentitsiidid ehk näriliste tõrjevahendid (Miller & Spoolman 2008). Sageli pihustatakse kahjurite tõrjeks pestitsiide vajalikust kogusest rohkem teadmata, et kasutatava tõrjeaine mõju ei piirdu ainult talle suunatud liigi mõjutamise või hävitamisega. Kuna kasutatud tõrjeained on keemiliselt väga püsivad ning spetsiifiliste füüsikaliste omadustega, kanduvad nad tuule ja vee mõjul kergesti edasi (Varneckiene et al. 2004). Selle tõttu võib
III NIMETA 1) Kombinatiivse muutlikkuse põhjused - vanemate alleelide ümberkombineerumine järglaste genotüüpideks, mis toimub meioosi ja viljastumise käigus. 2) Genoomutatsioonidest tingitud haigused Down, Klinefelter (mehed), Turner (naised), hüperseksuaalsus (naised). 3) Keemilised, füüsikalised ja bioloogilised mutageenid a) keemilised ühendid, eelkõige benseen ja teised aromaatsed ühendid, orgaanilised halogeeni ühendid (kloroform, putukamürgid DDT, raskemetalliühendid (plii, elavhõbe); b) kiirgused (UV, röntgen- ehk gammakiirgus, radioaktiivne kiirgus); c) haigustekitajad, kõige ohtlikumad on viirused, mis võivad liita võõrast pärilikkusainet. Ohtlikud on ka bakterid. 4) Laia reaktsiooninormiga fenotüübilised tunnused inimese kehakaal, kanade munatoodang, veiste piimaand (geenid + keskkond). 5) Kitsa reaktsiooninormiga fenotüübilised tunnused inimese juuksevärvus, juuksekarva jämedus,
probleemi. · Eelista lähemal asuvaid igapäevateenuseid · Eelista ühistransporti ja jalgsi ning rattaga liiklemist · Kui vajad autot, eelista ökonoomseid mudeleid ja jaga oma autot teistega · Eelista lähemal toodetuid tooteid, eelista eestimaist 4. Kemikaalid ja keskkond Enne kui ükskõik, milliseid kemikaale osta, tuleks läbi mõelda, kas tegelikult on seda üldse vaja. Eriti selliste kemikaalide puhul nagu putukamürgid, õhuvärskendajad ja WC-ummis- tuse likvideerijad. Ummistuse puhul on kõige parem kasutada kummist pumpa. Vältige kangaste keemilist puhastamist. Paljud keemilised puhastused sisaldavad perk- looretüleeni- lahustit, mis jäävad meie või rõivastesse püsima ja on seotud vähi tekkimise- ga. Puhastusvahendite puhul on vajalik järgida täpselt kasutusjuhendit. Üledoseerimisel ei saavutata suuremat puhastusefekti, küll aga keskkonnareostust.
sisse; kaitseks sääse-, liivakärbse- või puugihammustuste eest pihustage katmata nahale ning ka riietele putukatõrjevahendit. 3. Paigaldage oma kodu/töökoha akendele sääsevõrgud. 4. Kui elate malaaria leviku piirkonnas, kasutage oma voodi katteks putukamürgiga töödeldud kattevõrku. 5. Siseruumides kasutage pikaajalise toimega putukatõrjevahendit ning pihustage seda toa siseseintele, räästa alla ja lakke, et vähendada putukahammustuste võimalust. WHO soovitatud putukamürgid, mida kasutatakse malaariat levitavate siirutajate vastu siseruumides: 6. Koristage ära seisev vesi ning selle kogunemiskohad, nagu näiteks mitme sugused anumad, lillepotid ja kasutatud rehvid, mis võivad olla sääskedele paljunemiskohaks. 7. Vaadake oma keha puukide leidmiseks alati põhjalikult üle. Puugi leidmisel eemaldage see pintsettidega ja desinfi tseerige nahk. Piirkondades, kus puuke esineb palju, vaadake oma riided, pagas ja muud esemed enne hoonesse sisenemist üle
suunatakse t-lümfotsüütide poolt lagundamisele e Tapjarakud lagundavad nad ära. Allergia Organismi kiiks e reageerib ülitundlikult täiesti ohutule ainele - Allergeen aine mis põhjustab allergilist reaktsiooni o Organismis endas o Väliskeskkonnast - Allergeenid võivad olla o Toiduained: Tsitrulelised, piimavalk o Ravimid: aspiriin + analoogid, antibiootikumid, kontrastained o Putukamürgid: mesilase, herilase ja sääse hammustused o Kemikaalid: ehituses ja siseehituses kasutatavad materjalid, tööstuskeemia o Õhus leiduvad osakesed: Õietolm, olmetolm, hallitusseente eosed, loomade karv ja kõõm - Reaktsioon allergiale o Kiire: 10-30 min, kuni 4-8h, taandub 24-72h o Aeglane-päevadega o Ülikiire sek kuni mõni minut: paistetus, hingamisraskused, teadvuse kadu (anafülaktiline sokk = eluohtlik)
Talivilju kahjustab lumiseen. Umbrohutõrtje - Kasvuaegselt esimene taimekasvatustöö. Kasutatavaid preparaate nimetatakse herbitsiidideks. Herbitsiidid on valiva (kitsa toimespektriga) ja üldhävitatava toimega (laia toimespektriga). Kõik kõrrelised taimed on üheidu lehelised, ülejäänud on kaheidu lehelised. Kasvuregulaator – Eesmärk on taime kõrre tugevamaks muutmine ning selle läbi taimede lamandumise vältimine. Putukamürgid ehk insektsiidid – Ülesandeks on hävitada kõik taimedest toituvad putukad. Kõik insektsiidid mõjuvad putukatele erinevalt. Süsteemse toimega insektsiidid imenduvad taime kudedesse ja muudavad taimemahla putukatele mürgiseks. Kontaktsed insektsiidid tungivad läbi kahjuri organismi söötmürgina või hävitavad kahjurit läbi tema kehapinna. Fungitsiidid – Mikroseente poolt taimedele põhjustatavate kahjustuste kaitseks ja raviks kasutatavad vahendid
tööstusettevõtetest *munitsipaalreovesi kõrvald nõuab erimeetmeid) puhastusseadmetest *linna sademetevesi *soe vesi Kodumajapidamises ohtlikkud jäätmed: patareid, soojuselektrijaamadest *loomafarmid *laevad jne. akud, Hg, õlijäätmed, medikamendid, vanad ravimid, Hajureostusallikad: *põllumajandus *metsamajandus päevavalgustuslambid, happed, leelised värvid, lahustid, *kaevandused *asulate vimavesi *prügimäed lakid, putukamürgid *tööstusettevõtted jne. Jäätmete keskkonnaprobleemid: A) Heitvee teke ja ärajuhtimine 1)Õhu saastumine: *HCl, raskemetallid (Cd, Hg) *Org. 1. heitvesi jaguneb: *Olme- ja majandusheitvesi Keskkonnamürgid 2)Vee reostamine: *Toitained *Tööstusheitvesi *Sadevesi *Orgaanilised ained *Raskmetallid, Hg, Cd, Pb, Zn, Cu, 2. Heitvete kogumine ja ärajuhtimine: *Ühisvoolseks Cr jt
Juhul, kui atsetüülkoliin jääb lammutamata, toimub erutuse ülekanne vastavates sünapsites pidevalt. Atsetüülkoliin on mediaatoriks närviülekandes skeletilihastele. Atsetüülkoliin on ka erutuse ülekandeks vegetatiivseks NS-is. Parasümpaatilist innerversiooni saavatel.... on erutuse ülekandeks atsetüülkoliin. Neuroparalüütilised mürkained ei lase lammutada mediaatoreid. Seepärast jääb erutuse ülekanne kestma ja lõpeb valulike krampidega. Samasuguse toimega on paljud putukamürgid. Fosfororgaanilised ühendid – enam neid mürkides kasutusel pole. Nende kasutamine ruumis just lastele ohtlik, kuna aine toimib vastavalt kehakaalule. Mürgistusnähud olenevad mürgi koguseks. Esimeseks häireks, mida ei märgata, on silmaava ehk pupilli ahenemine (ahendaja lihas tõmbub kokku). Teiseks häireks tugev süljevoolus. Kolmandaks bronhide ahenemine, silelihase kokkutõmbumine – hingamisraskused. Neljandaks krambid.
kus on kindel temperatuur ( 0…7,5 ° C) ja vähene häirimine. Ka suviste varjepaikade nõudmised on spetsiifilised ja väikeste loomadena on mürkidega kokku puutumine neile eriti ohtlik. Eestis on tõmmulendlane kaitsealune liik, kuid nende kaitses ilmneb mitmeid puudujääke. Endiselt häiritakse talvituvaid kolooniaid või tehakse ligipääs talvituspaikadesse nahkhiirtele võimatuks. Lisaks risustatakse koobaste maapinda või saastatakse õhku, muutes need ebasobivaks. Ka putukamürgid ja kõigi vanade puude maharaiumine vähendavad tõmmulendlase arvukust. Tuuleturbiinide rajamisel tuleks samuti tähelepanu pöörata nahkhiirtele. Korralikumaks kaitseks tuleks saavutada reaalne kontroll talvituskoobaste üle, paigaldades sinna signalisatsioonisüsteemid. Edasiste kaitsemehhanismide arendamiseks tuleks suurendada ka seirete hulka, et saada infot, mida vaja on parandada. Tähelepanu tuleks pöörata ka vähem mürgiste ainete
loomana kogub viiger endasse palju sellest, mis toiduahel oma erinevatel astmetel merest on ammutanud. Kui algloomadest või hõljumist toituvad väikesed selgrootud ja neist omakorda elatuvad kalad talletavad vaid osa meres ringlevatest ja looduses mitte lagunevatest mürkidest, siis hüljes, kes neid väiksemaid elukaid isukalt süüa ahmib, kogub oma rasvavarudesse keemiat hulgal, mis võib tervise pöördumatult ära rikkuda. Nii on juhtunudki, et aastaid kasutatud esmapilgul tõhusad putukamürgid ja mitmed silmaga nähtamatud tööstuse heitmed on vihmavetega merre jõudes laastanud viigrite tervist väga julmal viisil - emasloomad on kaotanud võime poegi ilmale tuua. 80. aastate lõpu epideemia viis kaasa poole Ida-Atlandi randalhüljestest. Õnneks ei ulatunud see haigus Läänemere põhjaossa. Me ei tea, mida oleks katk teinud nõrgestatud viigritele. Kuid hoiatav, seni seletamatu õnnetus jõudis ka meie randadele. Ühel mõne aasta
Tuleb arvestada, et peale sihipärase toime mõjuvad pestitsiidid mürgistavalt ka püsisookastesse organismidesse. Pestitsiidide kasutamises peituvad ohud tõi 1962. aastal maailma üldsuse ette Rachel Carson oma suurt tähelepanu äratanud raamatuga „Hääletu kevad“. Carson kirjeldab oma loodushoiu klassikaks kujunenud raamatus protsessi, mida on nimetatud bioakumulatsiooniks. Selle käigus kontsentreeruvad diklorodifenüültrikloroetaan (DDT) ja teised organokloriidsed putukamürgid toiduahela kõrgenates lülides, mille mürgitamiseks nad üldse mõeldud ei olnud. Need pestitsiidid kahjustasid tugevalt paljude looduslike loomaliikide populatsioone. Eriti said kannatada linnud, kes toitusid putukatest, kaladest või teistest loomadest. DDT ja selle derivaadid lagunevad nimelt looduses üsna aeglaselt, kuid lahustavad see-eest hästi rasvades ja talletuvad seetõttu loomade organismides. Mida rohkem mürgitatud putukaid mõni
4. Väheohtl. (reovee setted, desinfitseeritud haiglajäätmed). Ohtlikud jäätmed: Plahvatusohtlikud ja kergestisüttivad ained Toksilised ained Kansorogeensed ained Sööbivad ained Nakkust tekkitavad Mutageensed ained Teratogeensed ained Ökotoksilised (keskkonnaohtlikkud) ained Kodumajapidamises ohtlikkud jäätmed: Patareid, akud Elavhõbetermomeetrid Õlijäätmed Medikamendid, vanad ravimid Päevavalgustuslambid Happed, leelised Värvid, lahustid, lakid Putukamürgid Jäätmete keskkonnaprobleemid: · Õhu saastumine HCl, raskemetallid (Cd, Hg) jt. Ühenditega Org. keskkonnamürgid · Vee reostamine Toitained Orgaanilised ained Raskmetallid, Hg, Cd, Pb, Zn, Cu, Cr jt. Mikroobne reostus · Müra · Närilised, linnud Jäätmekaitluse strateegia 1. Jäätmete tekke vältimine 2. Jäätmete koguse ja ohtlike jäätmete minimiseer. 3. Jäätmete käitlemine · Otsene taaskasutamine · Jäätmete töötlemine taaskasutamiseks
c) alkaloidid - lämmastikku sisaldavad taimede teisase ainevahetuse ühendid nt nikotiin on ohtlik! kofeiin d) mükotoksiinid - hallitusseente toksiinid. Maailmas ohtlikumad aflatoksiinid, mis on ülitugevad. Hallitanud maapähklites, põhjustab maksavähki. 2. Keemilised a) hapnik, osoon - tugevad oksüdeerijad b) asbest c) tugevad alused ja happed (aurud vähemalt sama ohtlikud kui kontakt) d) lämmastik- ja fosfor orgaanilised ühendid (putukamürgid jms) e) kemikaalide mittesihipärane kasutamine inimese tervise tasandil (võltskosmeetika, riidevärvide kasutamine toiduvärvide asemel) 3. Füüsikalised a) radioaktiivne kiirgus - tugevaim mutageen, põhjus osakeste energiarikkuses ja suures bioloogilistest kudedest läbitungimisjõuga b) UV kiirgus - mutageen nahale ja huultele - pindmiste kudede mutageen c) nähtav valgus koopaloomadele
Maapõue energia viis kaasa mälestused ikaldustest. Ühelgi kevadel ei jää põllud harimata. Põllud nõuavad 70% inimkonna veetarbest. Looduses on kõik omavahel seotud. Põllumaade laienemine ja sama viljakasvatamine soodustas parasiitide arengut. Pestitsiidid, veel üks naftakeemia revolutsiooni and, aitasid neid tappa. Halb saaks ja nälg vajusid ajalukku. Suurimaks probleemiks sai nüüd, mida teha modrense põllumajanduse ülejääkidega. Toksilised putukamürgid paiskusid õhku, pinnasesse, taimedesse, loomadesse, jõgedesse ja ookeanitesse. Need tungisid rakutuuma, samuti ka emarakku, mis on ühine kõigil eluvormidel. Kas need on ohtlikud inimesele, kelle nad näljast pääsatavad? Uus põlluharimine kaotas sõltuvuse pinnasest ja aastaaegadest. Väetised andsid enneolematuid tulemusi seni kasutamata maal. Saak kohanes pinnase ja kliimaga, mis suurendas sortimenti ja lihtsustas transportimist. Viimasel
Organismi: tolmu või auru kujul või läbi naha. Hg - närvisüsteemi mürk Pb kahjustab mitmeid elundeid Ni allergeen, mõned vähkitekitavad ühendid Cr- allergeen, vähkitekitavad ühendid, võib kutsuda As ühendid ärritav ja närvisüsteemi kahjustav vähkitekitav. Happed ja alused Organismi: aurude sissehingamisel, naha kaudu Kudedele söövitav toime! Plahvatusoht kokkupuutel aktiivsete metallidega. Taimekaitsevahendid Fosfororgaanilised ühendid putukamürgid. Kahjustavad närvisüsteemi, põhjustavad surma. Mürgised ka inimesele.(klorofoss, demetoon, paratioon...) Kloororgaanilised ühendid- bioakumuleeruvad (DDT, aldriin...) Karbamiid insektitsiid ja fungitsiid. Inimesele mürgised (ditiokarb, karbarüül...) Kemikaaliriskid. Kemikaalirisk Keemiliste ohutegurite all mõistetakse kemikaale, mis tekivad tööprotsessis või viiakse tööprotsessi selle käigus, seejuures kas kemikaalid või nende
* toksiinid * alkaloidid (kofeiin jt) 2. keemilised - * O2 kui tugev oksüdeerija * tugevad happed, alused * olmekeemia 3. füüsikalised - * erinevad kiirgused (radioaktiivne gammakiirgus, röntgenkiirgus, UV-kiirgus, kõrge elektromagnetkiirgus kõrgepingeliinide ristumiskohad) Supermutageen mutageen, mis 100% tõenäosusega põhjustab mutatsiooni tekke (putukamürgid, keemilised relvad. Kantserogeen mutageenide eritüüp, mis põhjustab halvaloomulisi kasvajaid (keskkonna saastumine+lisaained toitudes) Mutant pärilike muutuse kandja kellel esineb mutatsioon. 1.Geenmutatsioonid- muutused DNA primaarstruktuuris (nukleotiidides replikatsioonil) - tekivad uued alleelid: · Nukleotiidipaar langeb välja. · Nukleotiidipaar kahekordistub. · Nukleotiidipaar paikneb ümber · Nukleotiidipaar asendub teisega
kontrollida. b. Kõik ravimid võivad teatud perioodil olla teratogeense mõjuga. Nt. aspiriin. Antibiootikumid. Mitme ravimi kooskasutus. Tänu teratogeensusele läks 60ndatel ravimite testimisel uuele testimisele. Talidomiidi katastroof blokeeris jäsemete arengu, see ravim takistab veresoonte kujunemist. c. Olmemürgid lakid, lahustid, värvid, liimid, vaigud, putukamürgid, taimekaitsevahendid, d. Alkohol suurtes kogustes raudne KNS kahjustaja. Fötaalne alkoholi sündroom. e. Nikotiin pole otsene teratogeen, kuid mõjub labiilne närvisüsteem, viletsam hapniku sidumisvõime, veidi väiksem sünnikaal. f. Narkootikumid põhiline risk on sõltuvussündroomi kujunemine. g. Keskkonnamürgid dioksiinid, saadakse loomsete rasvaste toiduainete söömisel. Raskmetallid, nt
· Vitamiinide vaegus c) Ema haiguslikud seisundid: · Diabeet (I tüüpi) · Kilpnäärme üle- või alatalitlus · Epilepsia · Nakkushaigused (AIDS) 8. Keemilised teratogeenid a) teatud keemilised elemendid: hambaplommid (Hg), patareid (Li) b) ravimid: eriti antibiootikumid c) meessuguhormoonid d) rasvlahustuvate vitamiinide ületarbimine: (D-vitamiin näo väärarengud, A- nõrgamõistuslik) e) olmekemikaalid: kodukeemia, putukamürgid, paljundusaparaat (eritab osooni) 9. Füüsikalised teratogeenid a) kiirgused: radioaktiivne (kõige ohtlikum), röntgenkiirgus, äärmuslikud infrapunakiirgus väärtused. b) Traumad: kukkumised, põrutused, vibratsioon c) Tubakasuits: loote vere O2 sidumisvõime kahaneb, labiilne närvisüsteem, sündides väiksemad. 33 Histogenees ehk kudede kujunemine
kaugel - nii, et vähini jõudev vesi sisaldaks vaid lahustunud kaltsiumi. 10 Mürgised ained Paljud taimekaitsemürgid on vähile eriti mürgised, sest nad on välja töötatud putukate st. lülijalgsete (aga viimaste hulka kuulub ka vähk) hävitamiseks. Põldudelt vooluvetesse sattuvad taimekaitsemürkide jäägid põhjustavad seepärast vähi suremisi. Kontsentratsioonid, mille juures pooled katsevähkidest surid (LD50) 96 tunni jooksul : Putukamürgid: DDT 0,6 mg/l Endrin 0,3 mg/l Metüülparatioon 0,04 mg/l Malatioon 5,5 mg/l Carbarüül 2,0 mg/l Permetriin 0,00004 mg/l Taimekaitsemürgid: Propaniil 7,9 mg/l Molinate 140 mg/l
1) Puidu, orgaanilise aine põlemisel tekib CO2. 2) Metsad seovad CO2, metsade pindala vähenedes väheneb ka CO2 sidumine jms. Sagedasemad eksimused: metsade tähtsust nähakse O2 tootjana, mitte CO2 sidujana. (osaülesanne 33) Mis tagajärjed keskkonnale, lisaks kasvuhoonegaaside emissioonile, võivad Indoneesias tekkida seoses õlipalmide laialdase kasvatamisega? Üks õigesti sõnastatud tagajärg andis 1 punkti. 1) Istandustes kasutatavad taimekaitsevahendid, väetised ja putukamürgid saastavad keskkonda. 2) Taimehaigused ja -kahjurid võivad ulatuslikult levida. 3) Hävivad liikide elupaigad, väheneb liigiline mitmekesisus. 4) Sademeterikkas piirkonnas võib ulatuslikult levida erosioon. Sagedasemad eksimused: keskkonnaprobleeme ei seostatud õlipalmide kasvatamisega vaid tööstusest tulenevate keskkonnaprobleemidega. Ülesande nr 11 tulemused Osa- Max Ülesande Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine Max Null-
lammutamist(neostigmiin, füsiostigmiin) Kolinomimeetikumide peamine kliiniline kasutamine? *oftalmoloogias *myasthenia gravis(lihasenõrkus, autoimmuunne haigus) *lihasrelaksantide toime lõpetamine *vastumürgina Kuidas jaotatakse kaudse toimega kolinomimeetikumid? Milles seisneb nende erinevus? Jaotatakse: *pöörduva toimega AK- esteraasi inhibiitorid: -neostigmiin, püridostigmiin -füsostigmiin *pöördumatu toimega AK- esteraasi inhibiitorid: -orgaanilised esteraasid: putukamürgid Millised on pöördumatu toimega AK- esteraasi inhibiitorite mürgistuse sümptomid? Millise raviainega saab mürgistuse nähte kõrvaldada? *silm: mioos, nägemishäired *hingamine- hingamispuudulikkus *KNS- segasus, kõnehäired, kooma *kardiovaskulaarsüsteem- bradükardia, hüpotensioon *LISAKS: hüpersalivatsioon, oksendamine, kõhulahtisus Farmakoloogiline ravi: M-kolinoblokaatorid (atropiin) + AK esteraasi reaktivaator (pralidoksiim)!!!
oma kassi eest 20.08.2004) 10 Joonis 5.Kassid Pässu ja Joosu. (Stella Källo 09.06.2010) 2.7.Turvalisus ennekõike Enamus kassidest (vaata joonis 5) on uudishimulikud ega karda midagi. Hoolitse selle eest, et kodu oleks turvaline, ning et kass ei kukuks aknast välja. Vii minema mürgised toataimed, nagu näiteks puuvõõrik ja kodutäht. Kontrolli milliseid puhastusvahendeid kasutatakse. Mõned nende hulgast, näiteks vaibapuhastid ja putukamürgid on ohtlikud ning võivad imbuda kassi käppadelt naha kaudu tema organismi. Ei tohi jätta kardinate ja aknakatete nööre ning elektrijuhtmeid nähtavale. Kassidel on halb komme närida lõnga, kummi- ja elastikpaelu. Hoolitseda tuleb kindlasti selle eest, et kass ei pääseks ühelegi nimetatud materjalile ligi.(Kassiomaniku käsiraamat Dr Bruce Fogle lk 168-172) 2.8.Kaelarihmad Kassi kaelarihm ja kaelas rippuv silt tema andmetega peaksid olema pehmest materjalist. Alguses
Näiteks helmintide rändevastased a) toovad endaga väliskeskkonnast kaasa mikroobe, b) aktiveerivad peremeesorganismis "uinuvat" nakkust, c) avavad mikroobidele sissepääsuväratid (peremehe naha, seedekulgla või hingamisteede limaskesta vigastused), d) vähendavad peremehe resistentsust nakkusele, e) raskendavad samaaegse nakkuse kulgu. Vt. ka parasiidi patogeenne toime peremehesse. insektitsiidid (ld. insectum -- putukas + caedere -- tapma) -- putukamürgid. Vt. ka akaroinsektitsiidid. 8 interaktsioonid (ld. inter -- vahel, seas, hulgas + pr. action -- tegevus) -- vastastikused toimed. Erinevatesse liikidesse kuuluvate organismide vahelised vastastikused toimed (näiteks: parasiit -- parasiit, parasiit -- peremees jt.). Interaktsioonid on indiferentsed, kasulikud (sümbioos) või vastuolulised (antagonistilikud suhted). intrauteriinne nakkustee (ld
väikeste pruunide kärbseseente (little brown mushrooms) jt. muskariini sisaldavate seente ehk psühhootiliste seente tarvitamisel. Tekib üleüldine sekretsiooni tõus: süljevool, kõhulahtisus, oksendamine ja bronhide sekretsiooni tõus. Viimane võib sulgeda hingamisteed ja põhjustada uppumist omaenda rögasse. 26 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin Kliiniline pilt meenutab fosfororgaaniliste ainete mürgituse korral (putukamürgid, sõjagaasid) esinevat. Kui ülalpool kirjutatu võis jätta mulje, et hallutsinatsinogeenina kasutatav punane kärbseseen (a.muscaria, ka panter kärbseseen - a.pantherica) on üsna ohutud ja ma agiteerin neid tarvitama, siis on järeldus ekslik. Nimetatud seened on nn. neurotoksilised neis sisalduva iboteenhappe ja muskimooli tõttu. Need põhjustavad lihasvärinaid, tõmblusi ja spasme üheltpoolt ning teisalt on võimalik metsiku deliiriumi (meeltesegasus) teke
14. Atmosfääri aerosool. Aerosool - õhus olevad tahked ja vedela aine osakesed Aerosool on gaasi ja väikeste tahkete osakeste või vedeliku piiskade dispersne segu. Aerosoolid on olulised atmosfäärikeemia, nähtavuse, pilvede moodustumise, atmosfääri kiirguse ja elektri seisukohalt.[1] Aerosooliks nimetatakse ka koos gaasiga rõhu all olevat täiteainet, mis täidab aerosooliballoone. Sellised aerosooltooted on deodorandid, putukamürgid, juukselakid, värvid jms. Väljenditega "aerosool" ja "aerosooli osake" viidatakse enamasti vedela või tahke aine osakestele, mille väljastamisel gaasi tekib dispersne segu. Dispersseks süsteemiks nimetatakse vähemalt kahest komponendist koosnevat süsteemi. Üks komponentidest on väikeste osakestena jaotatud teises. Ülekaalus olevat komponenti nimetatakse dispersioonikeskkonnaks ning vähemuses olevat komponenti dispersseks faasiks.[2]
NB! Kõigil ravimitel on märgitud terratogeensuse ohuklass. Väga ohtlik on mitme ravimi koos tarbimine ohtlikud on : a) antibiootikumid - kuulmiskahjustused, hambakahjustused hilisemas eas. b) hormoonid - N: diabeedikute rasedus on tugev riskirühm. c) kasvajavastaed preparaadid - mõjutavad DNAd. d) vitamiinide ületarbimine(eriti rasvlahustuvate - A ja D) - tekib kasvupeetus ja vaimne alaareng c) olmekemikaalid - N: lenduvad lakid ja värvid, putukamürgid ja taimekaitsevahendid. Mõned toidulisandid(toiduvärvid ja E1520[lubatakse 1g/1kg kohta]) 3) füüsikalised - a) radioaktiivne kiirgus b) röntgenkiirgus c) äärmulikud infrapunase e. soojakiirguse väärtused(alajahtumine või kuumarabandus) d) vibratsioon, põrutused, löögid ja pidev surve. NB! UV-kiirgus ja elektromagnetkiirgus pole teratogeense toimega. - Arenguhäiretest tingitud muutused ei pärandu järglastele.
mitraal- või Samas esineb ka südameinfarkti korral tahhükardia, kahvatuse, aordiklappide seda, et klappe liigutavate higistamise, südamepekslemise, puudulikkus papillaarlihaste kiudude rebendite õhupuuduse ja jalgade tursega tõttu tekib ühelt poolt südame täitumise takistus ja teiselt poolt löögimahu vähenemine Anafülaktiline šokk Putukamürgid, Šokk võib tekkida kiiresti, aga ka Kas on teadaolevaid allergiaid? toidulisandid, alles mitme tunni pärast. Tüüpilisteks šokisümptomiteks on võõrvalgud, Tekib kudedele aktiivselt mõjuvate lööve (urtikaaria), kihelus vereülekanne kehaomaste ainete (amiinide) (pruuritus), nahapunetus (erüteem) (veregrupi
annaabi.ee 
