GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMI TULEMUSED 2011 (0)

GEOGRAAFIA  RIIGIEKSAMI  TULEMUSED 2011 
 
Tabel 1. Geograafia riigieksami tulemused aastatel 2007- 2011 
 
2007 
2008 
2009 
2010 
2011 
Eksami sooritajaid 
7043 
7132 
7150 
6126 
5944 
Keskmine  sooritus  (%) 
59,9 
56,4 
53,8 
62,2 
59,4 
Eesti õppekeelega tööde keskmine 
60,8 
57,27 
55,3 
63,2 
60,2 
Vene õppekeelega tööde keskmine 
50,9 
47,28 
38,7 
46,8 
47,9 
Noormeeste keskmine 
60,9 
58,4 
55,1 
64,0 
61,1 
Neidude keskmine 
59,1 
54,8 
52,9 
60,7 
57,9 
Kõrgeim tulemus 
95 
98 
95 
100 
98 
Madalaim tulemus 
1 
8 
7 
6 
3 
91-100 punkti saanud õpilasi 
30 
30 
16 
187 
69 
Alla 20 punkti saanud õpilasi 
7 
21 
119 
17 
56 
 
Eksamil osalevate õpilaste arv on viimasel kahel aastal pisut langenud. Kuid geograafia 
riigieksam kuulub õpilaste arvu poolest jätkuvalt populaarsemate eksamite hulka (tabel 1). 
Geograafia eksami populaarsusele on kaasa aidanud see, et osa õpilasi saab geograafia 
riigieksami  sooritada  pärast 10. või 11. klassi lõpetamist. Viimasel viiel aastal on keskmine 
sooritus kõikunud vahemikus 53,8–62,2%, mida võib lugeda rahuldavaks tulemuseks. 
Kõikidel aastatel on geograafia riigieksami tulemus olnud noormeestel pisut kõrgem kui 
neidudel, sel aastal vastavalt 61,1% ja 57,9%. 
Suur erinevus on aga eesti ja vene õppekeelega koolide eksamitulemuste vahel. Kuni 2007. 
aastani oli erinevus enam-vähem stabiilselt 10 punkti eesti õppekeelega koolide kasuks, alates 
2008. aastast on vahe kärisenud veelgi  suuremaks . Eriti silmatorkav on see, et vene 
õppekeelega  koolides  on äärmiselt vähe neid õpilasi, kes suudavad saada kõige kõrgemaid 
tulemusi. Kindlasti ei saa seda põhjendada sellega, et vene õppekeelega koolides valivad 
geograafia riigieksami ainult nõrgemate teadmistega õpilased. Suure tõenäosusega on see 
osaliselt seotud aineõpetuse tasemega vene õppekeelega koolides.  
Vene õppekeelega koolide nõrgemaid tulemusi võib seletada sellega, et nende koolide 
õpetajaskond ei valda eesti keelt sellisel tasemel, et osaleda eestikeelsetel koolitustel. Seetõttu 
jäävad nad olulisest informatsioonist sageli ilma ja ei saa seda oma töös rakendada. 
Taasiseseisvunud Eestis on kooligeograafias toimunud olulisi muutusi, millega seoses on ka 
õpetajaid täiendkoolitatud. Vene õppekeelega koolides töötavate õpetajate eesti keele oskus 
vajab olulist parandamist, et nad saaksid võrdselt eesti õppekeelega koolide õpetajatega 
täiendkoolitustel osaleda ja ei  jääks  infosulgu. 
Diagrammidel on kujutatud geograafia riigieksami tulemuste jaotumist. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Ootuspäraselt on gümnaasiumide tulemused kutseõppeasutustest kõrgemad (tabel 2). 
 
Tabel 2. Eksamitulemused 2010 koolitüübi järgi 
Koolitüüp 
Eksaminandide 
Keskmine tulemus 
arv 
Gümnaasium 
5063 
61,6 
Kutseõppeasutus  
64 
45,1 
 
Kooli asukoha tüübi järgi võrreldes, suuri erinevusi pole, parimad tulemused on 
maakonnakeskuste koolides (tabel 3). 
 
Tabel 3. Eksamitulemused kooli asukoha järgi 
Kooli asukoht 
Eksaminandide arv 
Keskmine tulemus 
Maakonnakeskus  
962 
64,7 
Suurlinn  
1642 
59,6 
Teeninduspiirkonnata koolid 
1546 
57,8 
Valla- ja väikelinnakoolid 
1794 
57,8 
 
 
Geograafia riigieksami 2011 tulemused osaülesannete kaupa 
 
Geograafia eksamitöös oli 29 ülesannet, mis jagunesid 87-ks osaülesandeks. Järgnevalt on esitatud 
geograafia riigieksamitulemused osaülesannete kaupa. Iga osaülesande juurde on sulgudes märgitud 
osaülesande number. Osaülesande numbri järgi on iga ülesande juures  olevast  tabelist hõlbus leida 
selle osaülesande  statistilised  näitajad. Kõikide ülesannete juures on ära toodud ka eeldatavad 
vastused. Osade ülesannete juurde on lisatud ka sagedasemad eksimused, juhul kui tööde hindamisel 
need ilmnesid. 
 
1. (osaülesanne 1) Kirjutage  majandustegevused  tabelisse õigesse kohta. 
Primaarne  sektor  
Sekundaarne  sektor 
Tertsiaarne  sektor 
teraviljakasvatus  
leivatoodete valmistamine 
side- ja postiteenused 
kemikaalide tootmine  
pangaülekanded 
 
Kui  kõik  majandustegevused  olid  õigesti  paigutatud,  andis  vastus  2  punkti.  Kui  oli  eksitud 
ühe  majandustegevusega  (või  üks  märkimata  jäetud),  andis  vastus  1  punkti,  kui  oli  tehtud 
kaks  viga  (või  kaks  märkimata  jäetud),  andis  vastus  0,5  punkti.  Ülejäänud  vastusvariandid 
hinnati 0 punktiga. 
Sagedasemad eksimused: leivatoodete valmistamine paigutati primaarsesse sektorisse; side- ja 
postiteenused sekundaarsesse sektorisse. 
 
Ülesande nr 1 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tule-
tule-
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud  
muse  
muse 
% 
keeles 
keeles 
mehed 
% 
% 
1. 
2  
61,29  
61,11  
63,72  
63,14  
59,72   19,3 
47,7 
 
 
 
2. (osaülesanne 2) Vastake küsimusele  diagrammi  põhjal. Tooge välja ja põhjendage 
kahte muutust  Suurbritannia  majanduse struktuuris. 
Ainult muutuse nimetamine punkte 
ei andnud. Üks õigesti põhjendatud 
muutus andis 1 punkti. 
 
1. muutus:  primaarses  sektoris on 
hõive   vähenenud . Põhjendus: Tööd 
on mehhaniseeritud, näiteks 
põllumajanduses. 
2. muutus: Tertsiaarne sektor on kasvanud. Põhjendus: Majanduses on suurenenud teenuste 
osakaal ja sellest tulenevalt ka hõive. Suurbritannias on palju haritud ja oskustega tööjõudu, et 
täita tertsiaarse sektori töökohti. Teenuste sektor annab suuremat kasumit. 
3. muutus: Vähenenud on sekundaarne sektor. Põhjendus: paljud ettevõtted on kolinud 
arengumaadesse, nt  tekstiilitööstus , + automatiseerimine, vajatakse vähem tööjõudu. 
Sagedasemad eksimused: 1) konstateeriti fakti, et Suurbritannia on arenenud riik ja vastav 
näitaja on arenenud riigile iseloomulik. 2) Primaarse ja sekundaarse sektori vähenemist 
põhjendati, et neile toodetele on  nõudlus  vähenenud, need tooted ei mängi suurt rolli jms. 
 
Ülesande nr 2 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tule-
tule-
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud 
muse 
muse 
% 
keeles 
keeles 
mehed 
% 
% 
2. 
2  
33,64  
33,88  
30,36  
35,21  
32,31   45,9 
13,4 
 
3.1. (osaülesanne 3) Selgitage, mis on rahvusvaheline firma. 
Vastus andis 1 punkti, kui selles oli välja toodud ettevõtte üksuste  paiknemine  mitmes riigis. 
Sagedasemad eksimused: tulenesid pealiskaudsusest 1) rahvusvaheline firma müüb oma 
kaupu üle maailma; 2) teeb koostööd teiste riikidega jms 
 
3.2. (osaülesanne 4) Miks on rahvusvaheliste firmade roll maailmamajanduses väga 
suur? 
Üks põhjendus andis 1 punkti. Näiteks: 1) annavad väga  paljudele  inimestele üle maailma 
tööd; 2) nendega on seotud olulised investeeringud; 3) rahvusvahelise firma toodangul on 
suur osakaal rahvusvahelises kaubanduses jms. 
Sagedasemad eksimused: 1) küsimusele vastamise asemel selgitati rahvusvahelise firma 
tekkepõhjusi ja globaliseerumist. 
 
Ülesande nr 3 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tule-
tule-
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud 
muse 
muse 
% 
keeles 
keeles 
mehed 
% 
% 
3. 
1  
81,62  
84,17  
46,38  
84,05  
79,55   17,2 
80,4 
4. 
2  
41,33  
42,55  
24,44  
44,72  
38,45   33,3 
15,5 
 
4. (osaülesanne 5) Põhjendage väidet: „Ühiskonna jõukuse kasv sööb loodust”. 
Vastus andis maksimaalsed 2 punkti, kui selles oli välja toodud kaks aspekti: 1)  jõukus  toob 
kaasa tarbimise kasvu, 2) tarbimise kasv suurendab koormust keskkonnale jms. 
Sagedasemad eksimused: põhjendati  väitega , et mida jõukamad on inimesed, seda vähem 
mõeldakse keskkonnale. 
 
Ülesande nr 4 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tule-
tule-
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud 
muse 
muse 
% 
keeles 
keeles 
mehed 
% 
% 
5. 
2  
61,41  
62,24  
49,94  
61,58  
61,26   13,1 
36,7 
 
5. Järgmistele küsimustele vastamisel  kasutage   Malawi  kohta antud infot. 
 
Rahvaarv 11,4 miljonit 
Linnarahvastik 16% 
Keskmine asustustihedus 96 inimest km2 
Kirjaoskajaid 63% täiskasvanutest 
Hõive põllumajanduses 90% 
Sündimus  43‰ 
Hõive tööstuses ja  teeninduses  10% 
HIV nakatunuid/AIDSi haigestunuid 940  tuhat  
Haritavat maad 22% riigi territooriumist 
Üks arst 68481 inimese kohta. 
Mets katab 27% riigi territooriumist 
 
5.1. (osaülesanne 6) Valige antud faktidest neli, mis näitavad, et Malawi on  arengumaa . 
Selgitage, kuidas need faktid iseloomustavad Malawi madalat  arengutaset . 
Õigesti valitud fakt koos selgitusega andis 1 punkti. Ainult sobiva fakti nimetamine andis 0,5 
punkti. 
1. vähe arste –  arstiabi  ei ole paljudele kättesaadav, sellest sõltuvalt kõrge  suremus  ja madal 
keskmine eluiga jms. 
2. madal kirjaoskus – ei võimalda tegelda tööstuse ja teeninduse arendamisega ehk 
nõudlikemate ametite jaoks pole piisavalt oskuslikku tööjõudu, inimesteni on infot raske viia 
jms. 
3. kõrge hõive põllumajanduses – põllumajanduse mehhaniseerimise tase on madal, mistõttu 
seal vajatakse palju tööjõudu. Suurem osa elanikest tegeleb elatusmajandusega jms. 
4. madal hõive tööstuses ja teeninduses – vähe haritud  tööjõud  ei võimalda rajada 
oskustöölisi vajavaid ettevõtteid jms. 
5. madal linnarahvastiku osatähtsus – suur osa elanikest tegeleb maal elatusmajandusega, 
linnad ei paku inimestele töökohti jms. 
6. kõrge sündimus – valitsevad traditsioonid, vähe haritud elanikkond ei planeeri perekonna 
suurust ega kasuta rasestumisvastaseid vahendeid jms. 
7. palju HIV nakatunuid ja AIDSi haigeid – kehv arstiabi ja elanikkonna madal teadlikkus 
on põhjustanud suure nakatunute ja haigete  osakaalu  riigis. 
Sagedasemad eksimused: ei  selgitatud , mil moel antud fakt iseloomustab riigi madalat 
arengutaset. Paljudes vastustes võrreldi näitajaid kõrgelt arenenud riigi vastavate näitajatega. 
See ülesanne tõi  ilmekalt  välja selle, et paljud õpilased teavad vastavaid fakte, kuid ei oska 
näha ega seletada nende  tausta . 
 
5.2. (osaülesanne 7) Tooge Malawi näitel välja arengumaale tüüpilised väliskaubanduse 
jooned. 
 
 
 
 
 
 
Vastus andis maksimaalsed 2 punkti, kui oli välja toodud nii ekspordi kui ka impordi eripära. 
Malawi eksport on väga ühekülgne, ülekaalus on põllumajandustooted/ tooraine  (1 punkt) ja 
impordis tööstuskaubad/valmistooted (1 punkt).  
Sagedasemad eksimused: ei esitatud tüüpilisi jooni, vaid loetleti joonisel nimetatud kaupu. 
 
5.3. (osaülesanne 8) Selgitage, mis probleemid võivad kaasneda taolise väliskaubanduse 
struktuuriga. 
Üks selgitus andis ühe punkti. 
•  Ekspordi artiklid väga ühekülgsed ja sõltuvad ilmastikutingimustest, mistõttu mõnel 
aastal võib sissetulek drastiliselt väheneda. Mõnel aastal võib olla probleeme väga 
suure saagi realiseerimisega. 
•  Imporditavad valmistooted on üldjuhul kallimad kui põllumajandussaadused. Raha 
voolab riigist välja. 
•  Põllumajandussaaduste hind on maailmaturul kõikuvam kui valmistoodetel. See toob 
kaasa eksporditulude suured kõikumised. 
 
Ülesande nr 5 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tule-
tule-
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud 
muse 
muse 
% 
keeles 
keeles 
mehed 
% 
% 
6. 
4  
65,02  
65,36  
60,19  
64,20  
65,70  
0,3 
4,1 
7. 
2  
75,22  
78,17  
34,54  
76,45  
74,18  
11 
61,1 
8. 
2  
52,14  
55,03  
12,09  
52,42  
51,90   24,2 
29,2 
 
6. Lugege tekst läbi ja vastake küsimustele. 
Mööbli  valmistamisel kasutatakse suhteliselt palju käsitsi tööd, mille eest makstakse Hiinas 
töölisele  dollar  kuni poolteist päevas. Seetõttu tasub transpordikuludest hoolimata toota 
Euroopa turu jaoks mööblit Aasias. Hiina ärimeeste soodsate pakkumiste tõttu  kaotavad  
mitmed Eesti  ettevõtjad  järjest enam eksporditurgu. Näiteks kaotas Võru mööblitootja AS 
Wermo müügipartneri  IKEA , kes teeb koostööd hiinlastega. Konkurentsisõjas on oluline ka 
toodangu hulk: hiinlased ei tooda väikestes  kogustes , vaid löövad massiga. Tulevikus mõjutab 
Hiina Euroopa majandust veelgi enam. Konkurentsis püsimiseks peavad tootjad panustama 
tehnoloogiasse, mis vähendab tööjõu vajadust. Eestile võib jääda väikepartiide tootmise nišš. 
 
6.1. (osaülesanne 9) Miks paljud euroopa ettevõtted viiakse üle Hiinasse? 
Üks põhjus andis 1 punkti, näiteks 1) odav tööjõud; 2) masstoodangu hind on odavam/ 
suuremahuline tootmine jms. 
 
6.2. (osaülesanne 10) Kuidas saaksid Eesti ettevõtted kindlustada oma osaluse 
eksporditurul? 
Üks aspekt andis 1 punkti, näiteks 1) toota erinõuetele vastavaid niššitooteid, rõhuda 
spetsiifilistele toodetele; 2) tõsta tootlikkust  tehnoloogia  arendamise läbi; 3) panustada 
oskustööliste väljaõppele. 
 
 
 
Ülesande nr 6 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tule-
tule-
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud 
muse 
muse 
% 
keeles 
keeles 
mehed 
% 
% 
9. 
2  
82,23  
83,12  
69,95  
82,62  
81,90  
1,6 
65,3 
10. 
2  
60,25  
61,97  
36,47  
63,11  
57,82   11,2 
32,9 
 
7. Kirjutage kaardil tähtedega A-C märgitud riikide ja D-F märgitud pealinnade nimed 
vastavale joonele. 
A) (osaülesanne 11)  Šveits ,  
B) (osaülesanne 12)  Serbia , 
C) (osaülesanne 13)  Ukraina  
D) (osaülesanne 14)  Viin  
E) (osaülesanne 15)  Berliin  
F) (osaülesanne 16)  Dublin  
 
Üks õigesti märgitud riik/pealinn andis 0,5 punkti. 
 
 
 
Ülesande nr 7 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tule-
tule-
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud 
muse 
muse 
% 
keeles 
keeles 
mehed 
% 
% 
11. 
0,5 
75,94  
76,80  
64,09  
76,87  
75,16   24,1 
75,9 
12. 
0,5 
49,18  
50,73  
27,68  
46,99  
51,03   50,8 
49,2 
13. 
0,5 
82,28  
82,21  
83,29  
81,23  
83,18   17,7 
82,3 
14. 
0,5 
72,68  
73,91  
55,61  
70,20  
74,78   27,3 
72,7 
15. 
0,5 
90,31  
90,94  
81,55  
92,41  
88,53  
9,7 
90,3 
16. 
0,5 
87,10  
88,62  
66,08  
86,80  
87,34   12,9 
87,1 
 
8. Kaardile on märgitud metsade  levikuala .  
(osaülesanne 17) Mis tüüpi  metsad  kasvavad kaardil A-ga tähistatud piirkonnas? Õige 
vastus märkige X-ga. 
A.  X 
parasvöötme  okasmets  
B. 
 
parasvöötme  lehtmets  
C. 
 
kuiv  lähistroopiline  mets 
D. 
 
niiske lähistroopiline mets 
E. 
 
ekvatoriaalne  vihmamets  
Sagedasemad eksimused: väärvastusena 
pakuti kõige sagedamini parasvöötme 
lehtmetsi. Seega ei tunta seost, et 
lehtmetsad  ei kasva kontinentaalses 
kliimas. 
 
(osaülesanne 18) Mis tüüpi metsad kasvavad kaardil B-ga tähistatud piirkonnas? Õige 
vastus märkige X-ga. 
Sagedasemad eksimused: 
A. 
 
parasvöötme okasmets 
väärvastusena pakuti kõige 
B. 
X 
parasvöötme lehtmets 
sagedamini niiskeid lähistroopilisi 
C. 
 
kuiv lähistroopiline mets 
metsi (22%) ja kuivi lähistroopilisi 
metsi (17%). 
D. 
 
niiske lähistroopiline mets 
 
E. 
 
ekvatoriaalne vihmamets 
 
8.3. (osaülesanne 19) Selgitage kahe näite abil, millised keskkonnaprobleemid võivad 
kaasneda metsade pindala olulise vähenemisega Maal. 
Üks näide, milles oli toodud seos metsade pindala vähenemise ja sellega kaasneva muutuse 
vahel andis 1 punkti. 
1) Muldade  erosioon , sest  taimestik  ei kaitse enam pinnast ja see on avatud tuule ja vee 
ärakandele. 
2) Metsade kadumisega, kaovad paljude liikide  elupaigad  (elutingimused metsaga seotud 
liikide jaoks) ja Maa bioloogiline  mitmekesisus  võib drastiliselt väheneda. 
3) Metsad on olulised CO2 sidujad, koos metsade vähenemisega väheneb ka CO2 sidumine. 
4) Metsad mõjutavad veeringet, veekogude veerežiimi ja kliimat, metsade vähenemine võib 
kaasa tuua olulisi muutusi kliimas ja veekogude veerežiimis jms. 
Sagedasemad eksimused: 1) väheneb õhu  hapnikusisaldus ; 2) puidutööstuses tekib 
puidupuudus. 
 
Ülesande nr 8 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tule-
tule-
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud 
muse 
muse 
% 
keeles 
keeles 
mehed 
% 
% 
17. 
1  
82,50  
83,53  
68,33  
85,12  
80,29   17,5 
82,5 
18. 
1  
52,71  
53,04  
48,13  
56,45  
49,53   47,3 
52,7 
19. 
2  
65,07  
66,55  
44,51  
64,36  
65,66   10,8 
40 
 
9.1. (osaülesanne 20) Kui suure osa Rootsi rahvastikust moodustas 1950. aastal 40–64-
aastaste  vanuserühm ? 
Vastus: 26% – 1 punkt. Kõik muud vastused 0 punkti. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
9.2. (osaülesanne 21) Tooge välja kaks olulist muutust Rootsi rahvastiku vanuselises 
struktuuris ajavahemikul 1900–2009 ning põhjendage neid. 
Üks õigesti põhjendatud muutus andis 1 punkti. Ainult muutuse nimetamine punkte ei 
andnud.  
1. muutus: Vanurite (üle 65. aastaste) osakaal on kasvanud. 
Põhjendus: keskmine eluiga on pikenenud, arstiabi ja elukvaliteet on  paranenud . 
2. muutus: Laste (0–14. aastaste) osakaal on vähenenud. 
Põhjendus: Sündimus on langenud, heaolu ühiskonnas planeeritakse väiksemad perekonnad. 
 
9.3. (osaülesanne 22) Nimetage kaks võimalikku probleemi, mis tulenevad Rootsi 
rahvastiku vanuselisest struktuurist ning tooge mõlema probleemi puhul välja 
rahvastikupoliitiline  abinõu , mis võimaldaks probleemi leevendada. 
 
Rahvastiku vanuselisest struktuurist tulenev 
Abinõu probleemi leevendamiseks 
probleem Rootsis 
1. Suured kulutused sotsiaalsfääris ja 
Pensioniea tõstmine. Maksude 
pensionidele. (Kasvab  maksukoormus ) 
suurendamine . 
2. Madal sündimus, alla taastetaset, 
Vanemapalk, soodustused lastega peredele, 
negatiivne iive, vähe lapsi 
osalise  tööajaga töötamise võimalus jms. 
3.  Tööjõupuudus  (rahvastiku  vananemine ) 
Tööjõu sisse toomine teistest riikidest, 
pensioniea tõstmine. 
 
Ühe demograafilisest olukorrast tuleneva probleemi ja selle leevendamiseks abinõu 
nimetamine andis 1 punkti. Kui õpilane oli nimetanud ainult probleemi või õigesti nimetatud 
probleemi lahendamiseks pakkunud ebasobiv abinõu, sai ta 0,5 punkti. Ainult abinõu 
(abinõude) nimetamine punkte ei andnud.  
 
Ülesande nr 9 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tule-
tule-
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud 
muse 
muse 
% 
keeles 
keeles 
mehed 
% 
% 
20. 
1  
68,56  
69,15  
60,35  
75,15  
62,97   31,4 
68,6 
21. 
2  
82,08  
84,68  
46,13  
81,51  
82,56  
7,7 
70,6 
22. 
2  
72,28  
73,39  
56,92  
71,98  
72,54  
5,8 
45,3 
 
10. Kriipsutage alla sobiv sõna väite lõpetamiseks ja põhjendage väidet. 
Õigesti alla joonitud sõna andis 0,5 punkti ja õigesti põhjendatud väide 1 punkti. 
10.1. (osaülesanne 23; 24) Arenenud riikides on linnastumise tase kõrge/madal (valige sobiv 
variant), sest a) inimeste linnadesse  asumine  on kestnud pikka aega, b) hõive tööstuses ja 
teeninduses on oluliselt kõrgem kui põllumajanduses, c) linnades on rohkem töökohti ja 
paremad võimalused õppimiseks ja meelelahutuseks jms. 
 
10.2. (osaülesanne 25; 26) Arengumaades kasvavad linnad kiiresti/aeglaselt (valige sobiv 
variant), sest a) paljud inimesed kolivad töö leidmise lootuses linnadesse, b) maal puudub 
elatusallikas, c) maal elab veel väga palju inimesi,  linnastumine  kaasaegses tähenduses ei ole 
kestnud väga pikka aega, d) sündimus on väga kõrge ja rahvaarv kasvab kiiresti jms. 
 
Ülesande nr 10 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tule-
tule-
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud 
muse 
muse 
% 
keeles 
keeles 
mehed 
% 
% 
23. 
0  
65,49  
65,49  
65,59  
69,32  
62,25   34,5 
65,5 
24. 
1  
42,35  
44,25  
16,08  
45,16  
39,97   55,6 
40,3 
25. 
0  
67,66  
67,85  
65,09  
66,09  
69,00   32,3 
67,7 
26. 
1  
54,94  
56,65  
31,30  
52,95  
56,62   42,1 
52 
 
11. Märkige iga lause järele tabelisse X vastavalt sellele, kas see iseloomustab 
ekstensiivset või intensiivset põllumajandust. 
 
Ekstensiivne 
Intensiivne 
 
põllumajandus 
põllumajandus 
(osaülesanne 27) Istandustes kasvatatakse kohvi ja 
 
X 
A.  banaane ekspordiks. 
(osaülesanne 28) Mitmel pool Aafrikas haritakse 
X 
 
B.  alepõlde. 
(osaülesanne 29) Rantšodes kasvatatakse suurtel 
X 
 
C.  looduslikel rohumaadel lihaveiseid ja  lambaid . 
Iga õige valik andis 1 punkti. 
 
Ülesande nr 11 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tule-
tule-
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud 
muse 
muse 
% 
keeles 
keeles 
mehed 
% 
% 
27. 
1  
70,24  
71,06  
58,85  
70,93  
69,65   29,8 
70,2 
28. 
1  
70,54  
70,56  
70,32  
70,23  
70,80   29,5 
70,5 
29. 
1  
57,40  
57,60  
54,61  
59,86  
55,32   42,6 
57,4 
 
12. 
A 
 
B 
 
 
 
 
 
Õigesti alla joonitud sõna andis 0,5 punkti ja õigesti põhjendatud väide 1 punkti. 
(osaülesanne 30; 31) Pildil A on kujutatud intensiivset põllumajandust, sest tegemist on 
kasvuhoonega, kus tehakse väga suuri kulutusi saagi saamiseks. 
(osaülesanne 32; 33) Pildil B on kujutatud ekstensiivset põllumajandust, sest kulutusi saagi 
saamiseks tehakse vähe, tehnikat ei kasutata, käsitsi töö tõenäoliselt omatarbeks. 
 
Ülesande nr 12 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tule-
tule-
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud 
muse 
muse 
% 
keeles 
keeles 
mehed 
% 
% 
30. 
0  
72,95  
72,85  
74,31  
73,06  
72,85   27,1 
72,9 
31. 
1  
49,63  
49,55  
50,75  
49,85  
49,44   40,8 
40,1 
32. 
0  
71,58  
71,44  
73,57  
71,77  
71,42   28,4 
71,6 
33. 
1  
52,55  
52,08  
58,98  
52,36  
52,71   38,7 
43,8 
 
13. (osaülesanne 34) Tooge kaks näidet põllumajanduse negatiivse mõju kohta 
keskkonnale. 
Üks sisuliselt õigesti sõnastatud näide andis 1 punkti. 
1) Väetiste, taimekaitsevahendite ja putukamürkide kasutamisel satub osa sellest põhjavette ja 
pinnaveekogudesse, põhjustades reostumist ja eutrofeerumist. 
2) Maa harimine suurtel pindadel põhjustab  taimkatte  hävimise ja vallandab erosiooni. 
3) Põllustamisega on hävitatud tohututel aladel metsi ja muid  looduslikke  kooslusi, millega 
kaasneb liigirikkuse vähenemine. 
 
Ülesande nr 13 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tule-
tule-
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud 
muse 
muse 
% 
keeles 
keeles 
mehed 
% 
% 
34. 
2  
55,54  
55,52  
55,80  
56,29  
54,91   16,6 
27 
 
14. (osaülesanne 35) Mis kultuurtaime suuremad  kasvatajad  on diagrammil kujutatud? 
Õige vastus märkige X-ga. 
 
 
A.  X  mais 
 
B. 
  riis 
 
C. 
   kartul  
 
D. 
  kohv 
 
 
E. 
  tee 
 
 
 
 
 
Ülesande nr 14 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tule-
tule-
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud 
muse 
muse 
% 
keeles 
keeles 
mehed 
% 
% 
35. 
1  
73,87  
74,58  
64,09  
79,18  
69,37   26,1 
73,9 
 
 
15.1. Märkige nimetatud jõgede juurde täht, millega see  jõgi  on kaardil tähistatud. 
(osaülesanne 36)  Doonau  G;  
(osaülesanne 37)  Volga  H;  
(osaülesanne 38)  Huanghe  M; 
(osaülesanne 39)  Mississippi  C;  
(osaülesanne 40)  Amazonas  S;  
(osaülesanne 41)  Kongo  U 
 
Iga õigesti märgitud täht andis 0,5 
punkti. 
 
 
 
 
15.2. (osaülesanne 42) Milline antud jõgedest on aasta läbi ühtlaselt  veerohke ? Õige 
vastus märkige X-ga. 
A. 
 
 
Jõgi O 
 
B. 
X 
Jõgi U 
 
C. 
 
Jõgi J 
 
D. 
 
 
Jõgi Ö 
(osaülesanne 43) Põhjendage. Põhjendus andis 1 punkti, kui vastuses oli välja toodud, et jõgi 
asub  ekvaatoril , kus sajab aastaringselt palju. 
 
15.3. (osaülesanne 44) Millisel jõel esineb kevadine  suurvesi ? Õige vastus märkige X-ga. 
 
A. 
 
 
Jõgi N 
 
B. 
 
Jõgi S 
 
C. 
 
Jõgi U 
 
 
D. 
X 
Jõgi K 
(osaülesanne 45) Põhjendage. Põhjendus andis 1 punkti, kui vastuses oli välja toodud, et jõgi 
asub  parasvöötmes , kus kevadel lumi sulab. 
 
15.4. (osaülesanne 46) Põhjendage  Gangese   vooluhulga  muutumist aasta jooksul 
Farakkas. 
Gangese  vooluhulk  kõigub aasta jooksul väga palju, 
augustis on vooluhulk ca 10 korda suurem kui  jaanuarist  
juunini. Talvel ja kevadel on madal veetase, suvel ja sügisel 
kõrge veetase. Gangese vooluhulk on seotud mussoonidega. 
Suvine  mussoon toob India ookeanilt sademeid,  talvine  
mussoon mandrilt põhjustab kuivaperioodi. 
Põhjendus andis 2 punkti, kui vastus hõlmas kogu aastat, 
selles oli välja toodud suur aastane kõikumine, mis oli 
õigesti seostatud mussoonidega. Kui põhjendati ainult 
liustike sulamisega Himaalajas, andis vastus 0,5 punkti. 
Sagedasemad eksimused: kirjeldati vooluhulga muutumist, kuid ei põhjendatud seda. 
 
Ülesande nr 15 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tule-
tule-
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud 
muse 
muse 
% 
keeles 
keeles 
mehed 
% 
% 
36. 
0  
69,55  
70,95  
50,12  
69,39  
69,68   30,5 
69,5 
37. 
0  
43,76  
44,71  
30,67  
39,59  
47,29   56,2 
43,8 
38. 
0  
85,31  
86,13  
74,06  
88,82  
82,34   14,7 
85,3 
39. 
0  
60,92  
60,91  
61,10  
62,65  
59,45   39,1 
60,9 
40. 
0  
68,57  
69,28  
58,85  
69,32  
67,94   31,4 
68,6 
41. 
0  
81,78  
82,64  
69,83  
84,57  
79,42   18,2 
81,8 
42. 
1  
49,51  
49,99  
42,89  
51,36  
47,95   50,5 
49,5 
43. 
1  
38,44  
39,30  
26,56  
39,70  
37,38  
59 
35,9 
44. 
1  
73,42  
73,68  
69,83  
76,25  
71,02   26,6 
73,4 
45. 
1  
49,66  
51,36  
26,18  
53,24  
46,63   49,4 
48,8 
46. 
2  
31,87  
31,32  
39,53  
32,91  
30,99   28,3 
9,3 
 
16. (osaülesanne 47)  Hüdroenergia  tootmine on küllaltki keskkonnasõbralik, kuid maailma 
veejõust on kasutatud ainult 20%. Põhjendage, mis takistab hüdroenergia ulatuslikumat 
kasutusele võtmist. 
Üks õigesti sõnastatud põhjendus andis 1 punkti. 1) Hüdroelektrijaamade rajamine on kallis, 
arengumaades ei jätku selleks ressurssi. 2) Sobiva vooluhulga ja languga jõed asuvad sageli 
asustusest sedavõrd kaugel, et elektritransportimine ei ole otstarbekas jms. 
 
Ülesande nr 16 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tule-
tule-
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud 
muse 
muse 
% 
keeles 
keeles 
mehed 
% 
% 
47. 
2  
54,69  
56,54  
29,05  
57,16  
52,59  
21 
30 
 
17. Tooge välja Eesti  energiamajanduse  tugev külg ja nõrgad küljed. 
Üks õigesti sõnastatud Eesti energiamajanduse tugev või nõrk külg andis 1 punkti. 
(osaülesanne 48) Tugev külg: kasutatakse 
omamaist energiaressurssi –  põlevkivi , tänu 
millele on meie  energiamajandus  iseseisev. 
(osaülesanne 49) Nõrgad küljed: 1) Eesti 
energeetika  on ühekülgne, mis pikas 
perspektiivis pole jätkusuutlik, sest millalgi 
saab põlevkivi otsa. 
2) Põlevkivi on  taastumatu  ressurss, väga 
vähe kasutatakse taastuvaid energiaallikaid. 
3) Põlevkivi  põletamine  energia saamiseks on keskkonnaprobleeme tekitav, aherainemäed, 
maa-alused kaevandused, põhjaveekaod, CO2 jm ühendite paiskamine atmosfääri jms. 
 
Ülesande nr 17 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tule-
tule-
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud 
muse 
muse 
% 
keeles 
keeles 
mehed 
% 
% 
48. 
1  
83,24  
82,81  
89,28  
84,27  
82,37   15,3 
81,8 
49. 
2  
85,09  
85,83  
74,81  
85,86  
84,43  
2,9 
69,4 
 
18. (osaülesanne 50) Eesti valitsus otsustas tõsta  taastuvenergia  osakaalu elektritootmises 
5,1%-le. Miks on see oluline? Esitage kolm argumenti. 
Üks õigesti nimetatud argument andis 1 punkti. 1) Põlevkivivarude ammendumisel oleks 
alternatiive. Energiamajandus oleks jätkusuutlikum. 2) Energiaallikate mitmekesisus maandab 
riske. 3) Saastaksime vähem keskkonda jms. 
 
Ülesande nr 18 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tule-
tule-
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud 
muse 
muse 
% 
keeles 
keeles 
mehed 
% 
% 
50. 
3  
72,28  
73,64  
53,53  
73,78  
71,00  
5,3 
41,6 
 
19. Järgmistele küsimustele vastamisel kasutage kaardil olevat infot. 
 
19.1. (osaülesanne 51) Mis suunas 
voolab  Havijõgi ? Märkige kaardile 
jõe  voolusuund  noolega. 
Õigesti märgitud voolusuund andis 1 
punkti. 
 
19.2. (osaülesanne 52) Viirutage 
kaardil piirkond, kus  Havijõe  oru 
veerud  on kõige järsemad. 
Õigesti märgitud piirkond Oti ja 
Mihkli  talu vahel andis 1 punkti. 
 
19.3. (osaülesanne 53) Kummas 
kaardil tähistatud lõigus, kas X–Y 
või Y–Z, on Konnaoja  voolukiirus  
suurem? Õige vastus märkige X-ga.  
Õige otsus lõik Y–Z andis 0,5 punkti. 
 
(osaülesanne 54)Mille põhjal 
otsustasite?  
Sellel lõigul on  horisontaalide  vahe 
väiksem ehk lang on suurem – 1 
punkt. 
Lõigul Y–Z langeb kõrgus 5 m umbes 100 m kohta, lõigul X–Y 300 m kohta – 1 punkt. 
Kui õpilane oli eelnevalt märkinud vale lõigu, ei saanud ta ka põhjenduse eest punkte. 
Sagedasemad eksimused: 1) kõrguste vahe on suurem; 2) jõgi voolab lõigus Y-Z  sirgelt  aga 
lõigus X-Y käänuliselt; 3) oruveer on järsem. 
 
19.4. (osaülesanne 55) Kas Mihkli talu juurest näeb  Veski  talu? Õigele vastusele 
tõmmake joon alla. 
Vastus: Jah/Ei Õige otsus andis 0,5 punkti. 
(osaülesanne 56) Põhjendage: Mihkli talu asub kõrgemal,  maastik  on avatud – 1 punkt. 
Kui õpilane oli eelnevalt teinud vale otsuse, ei saanud ta ka põhjenduse eest punkte. 
 
19.5. (osaülesanne 57) Kui suur on Männimäe absoluutne kõrgus? Kõige täpsem vastus 
märkige X-ga. 
B 150 m – 1 punkt  
 
19.6. (osaülesanne 58) Kui suur on Männimäe suhteline 
kõrgus Männi talu juurest mõõdetuna? Kõige täpsem 
vastus märkige X-ga.  
C 25 m – 1 punkt 
D 30 m – 0,5 punkti 
 
19.7. (osaülesanne 59) Mis kohast on tehtud jõeoru 
läbilõige O–P? Õige vastus märkige X-ga. 
C Mardi talu juurest – 1 punkt 
 
19.8. (osaülesanne 60) Kui suur on vahemaa Kooli talust 
Tooma  taluni? Kõige täpsem vastus märkige X-ga. 
C 1 km – 1 punkt  
 
Ülesande nr 19 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tule-
tule-
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud 
muse 
muse 
% 
keeles 
keeles 
mehed 
% 
% 
51. 
1  
43,84  
44,76  
31,17  
50,11  
38,53   56,2 
43,8 
52. 
1  
25,18  
25,92  
14,96  
26,80  
23,80   70,8 
21,2 
53. 
0  
75,81  
75,92  
74,31  
80,39  
71,92   24,2 
75,8 
54. 
1  
43,59  
43,51  
44,64  
52,69  
35,87   55,3 
42,5 
55. 
0  
65,75  
66,43  
56,36  
68,29  
63,59   34,3 
65,7 
56. 
1  
59,56  
60,46  
47,13  
63,20  
56,48   40,1 
59,2 
57. 
1  
61,47  
62,64  
45,39  
67,85  
56,06   38,5 
61,5 
58. 
1  
66,45  
67,43  
52,99  
71,19  
62,44   24,3 
57,2 
59. 
1  
56,63  
57,30  
47,38  
64,63  
49,84   43,4 
56,6 
60. 
1  
88,71  
89,25  
81,30  
94,02  
84,20   11,3 
88,7 
 
20.1. (osaülesanne 61) Selgitage, mis on külm  hoovus . 
Hoovuse mõiste  selgitamine  andis maksimaalselt 2 punkti, kui vastuses oli välja toodud kaks 
aspekti. 1) Vee kindlasuunaline liikumine ookeanis, meres või järves. 2) Ümbritseva veega 
võrreldes liigub külmem vesi jms. 
Sagedasemad eksimused: 1) selgitati külma hoovuse mõju kliimale; 2) hoovuseks nimetati 
õhu liikumist. 
 
20.2. (osaülesanne 62) Miks tekivad  hoovused ?  
Üks õigesti nimetatud  hoovuste  tekkepõhjus andis 1 punkti. 
1)  püsivalt  samas suunas puhuv tuul paneb vee liikuma; 2) tõus ja mõõn tekitavad tõusu-
mõõna hoovuse; 3) vee soolsuse erinevused; 4) vee tiheduse erinevused; 5) vee äravoolu 
kompenseerimine – kompensatsioonihoovus jms. 
Sagedasemad eksimused: selgitati mussoonide, frontide ja tsüklonite teket. 
 
Ülesande nr 20 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tule-
tule-
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud 
muse 
muse 
% 
keeles 
keeles 
mehed 
% 
% 
61. 
2  
31,62  
32,29  
22,32  
36,22  
27,72  
52,5 
13,2 
62. 
2  
30,88  
31,45  
23,00  
33,25  
28,88  
39,8 
9,8 
 
 
 
21. Järgmistele küsimustele vastake kaardi ja kliimadiagrammide põhjal. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
21.1. Kaardile on märgitud kolm samal laiuskraadil asuvat linna: St. John`s, Plymouth 
ja  Kiiev . Milline  kliimadiagramm , millise linna kliimat iseloomustab?  
 
Põhjendus andis 1 punkti, kui oli välja toodud seos kliimanäitaja ja asukoha vahel. 
(osaülesanne 63; 64) Kiievi kliimat iseloomustab diagramm C, sest kõige suurem 
temperatuuriamplituud ja vähe sademeid, asub sisemaal. 
(osaülesanne 65; 66) Plymouthi kliimat iseloomustab diagramm B, sest kõige rohkem 
sademeid ja kõige väiksem temperatuuriamplituud, sooja hoovuse mõju. 
(osaülesanne 67; 68) St. John`si kliimat iseloomustab diagramm A ,sest jahe talv ja küllaltki 
jahe suvi, külma hoovuse ja  Gröönimaa  jääkilbi mõju. Üpris palju sademeid, sooja ja külma 
õhumassi kokkupuute ala. 
Sagedasemad eksimused: 1) loetleti kliimanäitajaid ilma põhjenduseta; 2) kasutatakse 
mõisteid soe ja külm kliima, sesoonseid erinevusi eristamata; 3) hoovuse mõistet ei teata, ega 
osata ka kasutada. 
 
21.2. (osaülesanne 69) Miks on Kanadas  tundra  levinud kaugemale lõunasse kui 
Skandinaavias? 
Samad laiuskraadid on Kanadas jahedamad külma  Labradori  hoovuse ja Gröönimaa jääkilbi 
mõjul. / Skandinaavias on sooja hoovuse mõjul samad laiuskraadid soojemad kui Kanadas 
jms.  
Sagedasemad eksimused: 1) külm ja soe hoovus ning nende mõju  segamini  aetud; 2) 
Skandinaavias takistab mägine reljeef tundra levikut. 
 
Ülesande nr 21 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tule-
tule-
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud 
muse 
muse 
% 
keeles 
keeles 
mehed 
% 
% 
63. 
0  
65,83  
65,74  
67,08  
70,93  
61,50   34,2 
65,8 
64. 
1  
46,04  
45,72  
50,50  
51,30  
41,57   49,7 
41,8 
65. 
0  
60,83  
61,66  
49,38  
64,08  
58,08   39,2 
60,8 
66. 
1  
51,24  
52,35  
35,79  
54,80  
48,21  
47 
49,5 
67. 
0  
44,97  
45,34  
39,90  
48,39  
42,07  
55 
45 
68. 
1  
26,72  
26,84  
25,19  
30,79  
23,27   71,5 
24,9 
69. 
1  
48,61  
49,04  
42,64  
53,10  
44,81   49,1 
46,3 
 
22. Antud näitajad iseloomustavad Päikese kõrgust horisondist keskpäeval: 6º; 53º; 9º; 
55º  Paigutage  need näitajad tabelis õigesse kohta. 
 
 
 
Vaindloo saar 
Naha küla 
 
Suvisel pööripäeval 
(osaülesanne 70)  
(osaülesanne 71)  
 
53º 
55º 
 
Talvisel  pööripäeval 
(osaülesanne 72) 
(osaülesanne 73)  
 
6º 
9º 
 
Iga õigesti paigutatud näitaja andis 0,5 punkti. 
 
Ülesande nr 22 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tule-
tule-
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud 
muse 
muse 
% 
keeles 
keeles 
mehed 
% 
% 
70. 
0  
50,22  
50,69  
43,64  
51,54  
49,10   49,8 
50,2 
71. 
0  
51,31  
51,63  
46,88  
53,45  
49,50   48,7 
51,3 
72. 
0  
52,46  
52,88  
46,63  
54,14  
51,03   47,5 
52,5 
73. 
0  
52,19  
52,77  
44,14  
54,66  
50,09   47,8 
52,2 
 
23. Kaardile on märgitud piirkonnad, kus esineb happesademeid.  
(osaülesanne 74) Selgitage, kuidas tekivad  happesademed  
Fossiilsete kütuste põletamisel satuvad atmosfääri 
happelised  oksiidid (väävli- ja 
lämmastikuoksiidid), mis ühinevad veeauruga, 
tekitades happesademeid. 
 
Happeliste oksiidide (väävli- ja 
lämmastikoksiidide) nimetamine õiges kontekstis 
andis 1 punkti. Happeliste oksiidide lahustumine 
õhus olevates veepiiskades andis 1 punkti. 
 
Sagedasemad eksimused: mürgised/kahjulikud ained tõusevad/auruvad õhku ja sajavad koos 
vihmaga alla. Ei tunta  happesademete  teket. 
 
23.3. (osaülesanne 75) Miks esineb happesademeid just kaardile märgitud kohtades? 
Need on kõige tööstuslikumad piirkonnad, kus tekib kõige enam õhusaastet, sh paiskub 
atmosfääri hulgaliselt happelisi  oksiide . 
Vastus annab ühe punkti, kui on  näidatud  seos tööstuse/fossiilsete kütuste kasutamise ja 
happeliste oksiidide õhku paiskumise vahel. 
 
23.4. (osaülesanne 76) Selgitage näite abil happesademete mõju elusloodusele.  
Üks õigesti sõnastatud näide andis 1 punkti. 1) Kahjustuvad okaspuude okkad, võra jääb 
hõredamaks, puud kuivavad jms. 2)  Mullad  hapestuvad ja  toitained  uhutakse sügavamale, 
taimede  kasvutingimused  halvenevad. 3) Veekogude hapestumisel hukkuvad paljud 
organismid, kes on vee reaktsiooni suhtes tundlikud jms. 4) Mullad hapestuvad ja toitained 
uhutakse sügavamale jms. 
Sagedasemad eksimused: paljud vastused kategoorilises vormis üle pakutud, näiteks, taimed, 
metsad, mullad,  veestik  jne hävivad. 
 
23.5. (osaülesanne 77) Selgitage näite abil happesademete mõju eluta  loodusele .  
Üks õigesti sõnastatud näide andis 1 punkti. 1) Happesademed soodustavad keemilist 
murenemist. 2) Veekogud muutuvad happeliseks. 3) Mullas uhutakse taimede toitained 
sügavamale. 
Sagedasemad eksimused: 1) mõju taimestikule, sh okasmetsadele  seostati  eluta looduseks; 2) 
väideti väga üldiselt, et veekogud reostuvad. 
 
Ülesande nr 23 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tule-
tule-
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud 
muse 
muse 
% 
keeles 
keeles 
mehed 
% 
% 
74. 
2  
29,23  
28,96  
32,86  
32,12  
26,77  
45 
11,6 
75. 
1  
66,99  
66,71  
70,95  
72,84  
62,03   26,6 
60,6 
76. 
1  
59,35  
59,11  
62,59  
57,53  
60,88   25,1 
43,8 
77. 
1  
46,64  
47,66  
32,42  
48,06  
45,43   31,1 
24,3 
 
24. Vastake küsimusele, toetudes joonistel olevale infole. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
24.1. (osaülesanne 78) Milline joonis (A, B või C) iseloomustab kõige täpsemalt 
Himaalaja  mäestiku teket?  
Himaalaja teket iseloomustab kõige täpsemalt joonis B – 0,5 punkti. 
(osaülesanne 79) Põhjendage. Himaalaja tekkis kahe mandrilaama kokkupõrkel (0,5 punkti), 
mille tagajärjel mõlema laama  servad  kurrutusid mäestikuks (0,5 punkti). 
 
 
 
Ülesande nr 24 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tule-
tule-
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud 
muse 
muse 
% 
keeles 
keeles 
mehed 
% 
% 
78. 
0  
69,94  
70,30  
64,84  
72,36  
67,88   30,1 
69,9 
79. 
1  
49,26  
49,60  
44,51  
49,51  
49,05   41,6 
40,1 
 
25. Seletage  laamtektoonika  teooriale toetudes järgmisi fakte.  
Üks laamtektoonika teooriale  toetuv  põhjendus andis 1 punkti. 
(osaülesanne 80) Suurem osa maailmamere süvikutest paikneb Vaikse ookeani äärealadel. 
Vaikse ookeani äärealadel sukelduvad ookeanilised laamaservad mandriliste alla/ ookeanilise  
laamaserva sukeldumisel mandrilise laamaserva alla tekib süvik. 
Sagedasemad eksimused: süvikute teke seostati laamade lahknemisega. 
 
(osaülesanne 81)  Mereorganismide  fossiile on leitud Himaalajas 4000 m kõrgusel. 
Kunagine merepõhi on laamade kokkupõrke tagajärjel mäestikuks kurrutatud. 
Maapind, mis oli merepõhi, on kerkinud. – 0,5 punkti 
Sagedasemad eksimused: laavapurske tagajärjel on fossiilid sinna sattunud. 
 
(osaülesanne 82) Islandi keskosas on kivimid  nooremad  kui saare lääne- ja idaosas. 
Island  paikneb laamade lahknemiskohas/ookeanilisel rifil, saare keskosas tekib pidevalt 
juurde maakoort e kivimeid. 
Sagedasemad eksimused: ei põhjendatud ette antud väidet, vaid kirjutati, et Island on 
vulkaanilise tekkega või kuumatäpi piirkond. 
 
Ülesande nr 25 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tule-
tule-
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud 
muse 
muse 
% 
keeles 
keeles 
mehed 
% 
% 
80. 
1  
54,53  
57,04  
19,95  
54,86  
54,26   39,4 
48,5 
81. 
1  
25,60  
24,58  
39,65  
31,40  
20,68   65,9 
17,1 
82. 
1  
65,16  
66,31  
49,25  
64,59  
65,64   33,1 
63,4 
 
26. Selgitage temperatuuri ja sademete hulga mõju keemilisele murenemisele. 
Nii temperatuuri kui ka sademete hulga mõju selgitus andis 1 punkti. 
 (osaülesanne 83) Temperatuuri mõju: soojemas kliimas on keemiline  murenemine  
intensiivsem kui jahedas kliimas. Kõrgematel temperatuuridel keemiline murenemine 
intensiivistub, sest keemilised reaktsioonid toimuvad kiiremini. 
(osaülesanne 84) Sademete hulga mõju: keemilised reaktsioonid toimuvad niiskes kliimas 
kiiremini, keemiline murenemine intensiivistub. 
Sagedasemad eksimused: ei eristata füüsikalist ja keemilist murenemist. 
 
Ülesande nr 26 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tule-
tule-
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud 
muse 
muse 
% 
keeles 
keeles 
mehed 
% 
% 
83. 
1  
60,67  
62,52  
35,16  
58,32  
62,67   38,2 
59,5 
84. 
1  
72,62  
74,78  
42,77  
71,63  
73,46   25,7 
70,9 
 
27. (osaülesanne 85) Tooge välja  leet - ja mustmulla olulised erinevused ning nende 
tekkepõhjused . 
 
Leet- ja mustmulla ühe erinevuse nimetamine andis 1 punkti ja selle põhjendamine 1 punkti. 
 
1. erinevus: leetmullas on väljauhtehorisont, 
mida  mustmullas  pole. 
Põhjus: niiskes kliimas (sademete hulk ületab 
aurumise) uhutakse toitained sügavamale. 
Okasmetsas okastevaris on happelise 
reaktsiooniga, mis soodustab toitainete 
lahustumist ja nende uhtumist sügavamatesse 
mullahorisontidesse. 
2. erinevus: mustmullas paks 
huumushorisont , leetmullas väga õhuke. 
Põhjus: a) rohttaimed annavad mustmulla tüseda huumushorisondi tekkeks rohkelt materjali, 
b) mustmullad tekivad tingimustes, kus  aurumine  ja sademetehulk on tasakaalus, ei toimu 
toitainete sügavale uhtumist, c) põuaperiood aeglustab lagunemisprotsesse, mistõttu kuhjub 
rohkelt poollagunenud täimejäänuseid. 
3. erinevus: leetmullas on kõduhorisont 
Põhjus: okasmetsa happeline varis laguneb jahedas ja niiskes kliimas väga aeglaselt. 
 
Ülesande nr 27 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tule-
tule-
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud 
muse 
muse 
% 
keeles 
keeles 
mehed 
% 
% 
85. 
4  
64,01  
64,95  
51,03  
63,12  
64,77  
4,4 
22,9 
 
28. (osaülesanne 86) Mis loodusvööndile on  mustmuld  tüüpiline? Õige vastus märkige X-ga. 
 
 
A. 
  vihmamets 
 
 
B. 
X  parasvöötme  rohtla  
 
C. 
  okasmets 
 
D. 
  lehtmets 
 
 
E. 
  tundra 
B parasvöötme rohtla – 1 punkt 
Sagedasemad eksimused: väärvastusena pakuti sagedamini vihmametsa (11%) ja lehtmetsa 
(11%). 
 
Ülesande nr 28 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tule-
tule-
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud 
muse 
muse 
% 
keeles 
keeles 
mehed 
% 
% 
86. 
1  
65,85  
67,22  
46,88  
65,95  
65,76   34,2 
65,8 
 
 
 
29. (osaülesanne 87)  Millisele  kaardile märgitud kohale on mustmuld iseloomulik? Õige 
vastus märkige X-ga. 
 
 
A. 
X  Koht A 
 
B. 
 Koht B 
 
C. 
 
 Koht C 
 
D. 
 Koht D 
 
E. 
 Koht E 
 
A koht A – 1 punkt 
Sagedasemad eksimused: väärvastusena pakuti sagedamini kohta B (11%) ja kohta D (11%). 
 
Ülesande nr 29 tulemused 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tule-
tule-
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud 
muse 
muse 
% 
keeles 
keeles 
mehed 
% 
% 
87. 
1  
6750  
68,72  
50,62  
69,46  
65,83   32,5 
67,5 
 
 
Tabel 3. Geograafia riigieksami (osa)ülesannete soorituse edukus (eesti ja vene keeles 
vastanud eksaminandid ning noormehed ja neiud võrdlevalt) 
Osa-
Max 
Ülesande 
Keskmine  Keskmine  Keskmine  Keskmine  Max 
Null-
üles-
punktid 
keskmine 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
sooritus 
tulemuse 
tulemuse 
anne 
sooritus 
eesti 
vene 
noor-
neiud 
% 
% 
% 
keeles 
keeles 
mehed 
1. 
2  
61,29  
61,11  
63,72  
63,14  
59,72  
19,3 
47,7 
2. 
2  
33,64  
33,88  
30,36  
35,21  
32,31  
45,9 
13,4 
3. 
1  
81,62  
84,17  
46,38  
84,05  
79,55  
17,2 
80,4 
4. 
2  
41,33  
42,55  
24,44  
44,72  
38,45  
33,3 
15,5 
5. 
2  
61,41  
62,24  
49,94  
61,58  
61,26  
13,1 
36,7 
6. 
4  
65,02  
65,36  
60,19  
64,20  
65,70  
0,3 
4,1 
7. 
2  
75,22  
78,17  
34,54  
76,45  
74,18  
11 
61,1 
8. 
2  
52,14  
55,03  
12,09  
52,42  
51,90  
24,2 
29,2 
9. 
2  
82,23  
83,12  
69,95  
82,62  
81,90  
1,6 
65,3 
10. 
2  
60,25  
61,97  
36,47  
63,11  
57,82  
11,2 
32,9 
11. 
0  
75,94  
76,80  
64,09  
76,87  
75,16  
24,1 
75,9 
12. 
0  
49,18  
50,73  
27,68  
46,99  
51,03  
50,8 
49,2 
13. 
0  
82,28  
82,21  
83,29  
81,23  
83,18  
17,7 
82,3 
14. 
0  
72,68  
73,91  
55,61  
70,20  
74,78  
27,3 
72,7 
15. 
0  
90,31  
90,94  
81,55  
92,41  
88,53  
9,7 
90,3 
16. 
0  
87,10  
88,62  
66,08  
86,80  
87,34  
12,9 
87,1 
17. 
1  
82,50  
83,53  
68,33  
85,12  
80,29  
17,5 
82,5 
18. 
1  
52,71  
53,04  
48,13  
56,45  
49,53  
47,3 
52,7 
19. 
2  
65,07  
66,55  
44,51  
64,36  
65,66  
10,8 
40 
20. 
1  
68,56  
69,15  
60,35  
75,15  
62,97  
31,4 
68,6 
21. 
2  
82,08  
84,68  
46,13  
81,51  
82,56  
7,7 
70,6 
22. 
2  
72,28  
73,39  
56,92  
71,98  
72,54  
5,8 
45,3 
23. 
0  
65,49  
65,49  
65,59  
69,32  
62,25  
34,5 
65,5 
24. 
1  
42,35  
44,25  
16,08  
45,16  
39,97  
55,6 
40,3 
25. 
0  
67,66  
67,85  
65,09  
66,09  
69,00  
32,3 
67,7 
26. 
1  
54,94  
56,65  
31,30  
52,95  
56,62  
42,1 
52 
27. 
1  
70,24  
71,06  
58,85  
70,93  
69,65  
29,8 
70,2 
28. 
1  
70,54  
70,56  
70,32  
70,23  
70,80  
29,5 
70,5 
29. 
1  
57,40  
57,60  
54,61  
59,86  
55,32  
42,6 
57,4 
30. 
0  
72,95  
72,85  
74,31  
73,06  
72,85  
27,1 
72,9 
31. 
1  
49,63  
49,55  
50,75  
49,85  
49,44  
40,8 
40,1 
32. 
0  
71,58  
71,44  
73,57  
71,77  
71,42  
28,4 
71,6 
33. 
1  
52,55  
52,08  
58,98  
52,36  
52,71  
38,7 
43,8 
34. 
2  
55,54  
55,52  
55,80  
56,29  
54,91  
16,6 
27 
35. 
1  
73,87  
74,58  
64,09  
79,18  
69,37  
26,1 
73,9 
36. 
0  
69,55  
70,95  
50,12  
69,39  
69,68  
30,5 
69,5 
37. 
0  
43,76  
44,71  
30,67  
39,59  
47,29  
56,2 
43,8 
38. 
0  
85,31  
86,13  
74,06  
88,82  
82,34  
14,7 
85,3 
39. 
0  
60,92  
60,91  
61,10  
62,65  
59,45  
39,1 
60,9 
40. 
0  
68,57  
69,28  
58,85  
69,32  
67,94  
31,4 
68,6 
41. 
0  
81,78  
82,64  
69,83  
84,57  
79,42  
18,2 
81,8 
42. 
1  
49,51  
49,99  
42,89  
51,36  
47,95  
50,5 
49,5 
43. 
1  
38,44  
39,30  
26,56  
39,70  
37,38  
59 
35,9 
44. 
1  
73,42  
73,68  
69,83  
76,25  
71,02  
26,6 
73,4 
45. 
1  
49,66  
51,36  
26,18  
53,24  
46,63  
49,4 
48,8 
46. 
2  
31,87  
31,32  
39,53  
32,91  
30,99  
28,3 
9,3 
47. 
2  
54,69  
56,54  
29,05  
57,16  
52,59  
21 
30 
48. 
1  
83,24  
82,81  
89,28  
84,27  
82,37  
15,3 
81,8 
49. 
2  
85,09  
85,83  
74,81  
85,86  
84,43  
2,9 
69,4 
50. 
3  
72,28  
73,64  
53,53  
73,78  
71,00  
5,3 
41,6 
51. 
1  
43,84  
44,76  
31,17  
50,11  
38,53  
56,2 
43,8 
52. 
1  
25,18  
25,92  
14,96  
26,80  
23,80  
70,8 
21,2 
53. 
0  
75,81  
75,92  
74,31  
80,39  
71,92  
24,2 
75,8 
54. 
1  
43,59  
43,51  
44,64  
52,69  
35,87  
55,3 
42,5 
55. 
0  
65,75  
66,43  
56,36  
68,29  
63,59  
34,3 
65,7 
56. 
1  
59,56  
60,46  
47,13  
63,20  
56,48  
40,1 
59,2 
57. 
1  
61,47  
62,64  
45,39  
67,85  
56,06  
38,5 
61,5 
58. 
1  
66,45  
67,43  
52,99  
71,19  
62,44  
24,3 
57,2 
59. 
1  
56,63  
57,30  
47,38  
64,63  
49,84  
43,4 
56,6 
60. 
1  
88,71  
89,25  
81,30  
94,02  
84,20  
11,3 
88,7 
61. 
2  
31,62  
32,29  
22,32  
36,22  
27,72  
52,5 
13,2 
62. 
2  
30,88  
31,45  
23,00  
33,25  
28,88  
39,8 
9,8 
63. 
0  
65,83  
65,74  
67,08  
70,93  
61,50  
34,2 
65,8 
64. 
1  
46,04  
45,72  
50,50  
51,30  
41,57  
49,7 
41,8 
65. 
0  
60,83  
61,66  
49,38  
64,08  
58,08  
39,2 
60,8 
66. 
1  
51,24  
52,35  
35,79  
54,80  
48,21  
47 
49,5 
67. 
0  
44,97  
45,34  
39,90  
48,39  
42,07  
55 
45 
68. 
1  
26,72  
26,84  
25,19  
30,79  
23,27  
71,5 
24,9 
69. 
1  
48,61  
49,04  
42,64  
53,10  
44,81  
49,1 
46,3 
70. 
0  
50,22  
50,69  
43,64  
51,54  
49,10  
49,8 
50,2 
71. 
0  
51,31  
51,63  
46,88  
53,45  
49,50  
48,7 
51,3 
72. 
0  
52,46  
52,88  
46,63  
54,14  
51,03  
47,5 
52,5 
73. 
0  
52,19  
52,77  
44,14  
54,66  
50,09  
47,8 
52,2 
74. 
2  
29,23  
28,96  
32,86  
32,12  
26,77  
45 
11,6 
75. 
1  
66,99  
66,71  
70,95  
72,84  
62,03  
26,6 
60,6 
76. 
1  
59,35  
59,11  
62,59  
57,53  
60,88  
25,1 
43,8 
77. 
1  
46,64  
47,66  
32,42  
48,06  
45,43  
31,1 
24,3 
78. 
0  
69,94  
70,30  
64,84  
72,36  
67,88  
30,1 
69,9 
79. 
1  
49,26  
49,60  
44,51  
49,51  
49,05  
41,6 
40,1 
80. 
1  
54,53  
57,04  
19,95  
54,86  
54,26  
39,4 
48,5 
81. 
1  
25,60  
24,58  
39,65  
31,40  
20,68  
65,9 
17,1 
82. 
1  
65,16  
66,31  
49,25  
64,59  
65,64  
33,1 
63,4 
83. 
1  
60,67  
62,52  
35,16  
58,32  
62,67  
38,2 
59,5 
84. 
1  
72,62  
74,78  
42,77  
71,63  
73,46  
25,7 
70,9 
85. 
4  
64,01  
64,95  
51,03  
63,12  
64,77  
4,4 
22,9 
86. 
1  
65,85  
67,22  
46,88  
65,95  
65,76  
34,2 
65,8 
87. 
1  
6750  
68,72  
50,62  
69,46  
65,83  
32,5 
67,5