See osake (või pigem salapärane protsess, mis me kutsume aatomiks), kelle ümber kogunetakse, kannab nimetust KOMPLEKSIMOODUSTAJA ja neid molekule, ioone või aatomeid, mis teatud põhjustel tema ümber kogunevad, nimetatakse LIGANDITEKS. KOMPLEKSIMOODUSTAJAT nimetatakse tihti ka TSENTRAALAATOMIKS, isegi siis, kui ta tegelikult on ioon. Tsentraalaatomi ja ligandide sidemed on üldjuhul küllaltki tugevad ning nende ühiselt moodustunud kompleksil konkreetse geomeetria ning laeng. Tsentraalaatom ja ligandid on nagu üks tervik ja moodustavad kompleksi SISESFÄÄRI. Valemis eraldatakse sisesfäär alati nurksulgudega. See, mitu ligandi ühe või teise tsentraalaatomiga seondub (seonduda saab) määrab ära kompleksi koordinatsiooniarvu. Üks ja sama tsentraalaatom võib enda juurde siduda erinava arvu ligande. See kõik sõltub tingimustest: keskkonna pH, liganide arv, ülekaal lahuseses, temperatuur, ligandide tüüp jne jne
Kompleksimoodustamise reaktsioonid Mõisted Ligand Koordinatsiooni arv Kompleksimoodustaja Kompleksonomeetria mõiste Kelaat Dentaatsus : unidentaatne ligand, didentaatne ligand, tridentaatne, tetradentaatne, pentadentaatne, heksadentaatne Kompleksühendite mõiste *Ühendite klass, kus iooni või molekuli moodustavate osakeste (ioonide, aatomite, radikaalide, molekulide)vaheline keemiline side on tekkinud doonoraktseptor mehhanismi järgi. *Kompleksimoodustaja tsentraalaatom, mis on võimeline koordinatiivselt siduma kindla arvu ioone või molekule, d ja f elemendid; *Ligand tsentraalaatomi ümber paigutunud osakesed,aatomid, ioonid või molekulid milledel on vaba elektronpaar (H2O, NH3, halogeniidioonid, CO), millega ta moodustab kovalentse sideme katiooniga Põhimõisted *Koordinatsiooniarv iga kompleksimoodustaja võib siduda tüüpilise arvu ligande, sõltub ligandist; s.o. kovalentsete sidemete arv, mida on võimeline moodustama elektrondoonoritega;
Kompleksühendid koosnevad mitmest osast. Põhilüliks on tsentraalioon või tsentraalaatom. On valdavalt doonor-akseptor sidemega seotud mingite teiste molekulide või ioonidega. Biogeenid biogeensed ühendid, taimede toiteelementide mineraalsed ühendid, mis on sattunud keskkonda. Tähtsaimad b-d on fosfori- ja lämmastikuühendid. Nende ühendite tavalisest suurem kogus põhjustab veekogude eutrofeerumist, selle tagajärjel hakkavad veetaimed vohama, tekib hapnikupuudus, kalad surevad; laguproduktid tekitavad teisest veereostust. B-d satuvad veekogudesse tööstuse heitvetega, asulate heitmeveega ja põllumajandus reoainetega. N ühendid vees toimivad väetisena, rohkus rikub veekogudes loodusliku tasakaalu, sooodustab vetikate ja taimede kasvu põhjustades eutrofeerumist. (inim saastab vett ööpäevas ~12g N) P peamiselt jõgede ja järvede eutrofeerumise põhjustaja. (inim 1,44g) Ca ü muudavad vee karedaks, vees moodustavad rasvhapete rasklahustuv...
Konsentratsioonide suhetest. Nõrkade hapete tiitrimiskõverad tugeva alusega: Karbonaatide tiitrimiskõverad NaCO3+HCl Neutralisatsiooni tiitrmise kasutamine: 1)Üldleelise määramine 2)Leelise määramine 3)Vee kareduse määramiseks 4)Lämmastiku määramiseks 5)Vabad happed Kompleksimoodustamise reaktsioonid, põhimõisted: Ühendite klass, kus iooni või molekuli moodustavate osakeste vaheline keemiline side on tekkinud doonor-aktseptor mehhanismi järgi. Kompleksimoodustaja- tsentraalaatom, mis on võimeline koordinatiivselt siduma kindla arvu ioone või molekule, d ja f elemendid; Ligand- tsentraalaatomi ümber paigutunud osakesed, aatomid, ioonid või molekulid milledel on vaba elektronpaar millega ta moodustab kovalentse sideme katiooniga Koordinatsiooniarv- iga kompleksimoodustaja võib siduda tüüpilise arvu ligande, sõltub ligandist; s.o. kovalentsete sidemete arv, mida on võimeline moodustama elektrondoonoritega;2-6, levinumad 4 ja 6
kompleksühendid, mis koosnevad komplekskatioonist ja kompleksanioonist; tuntumaid kompleksioonidele iseloomulikke reaktsioone(anioonide ja katioonide tõestamine lahuses); komplekside püsivus. 2. Töövahendid: Katseklaasid, elektripliit 3. Kompleksühendid Kompleksühend koosneb tsentraalaatomist kompleksimoodustajast ja mille ümber on koordineerunud kas neutraalsed molekulid, aatomid või ioonid, milliseid kõiki nimetatakse ligandideks. Tsentraalaatom koos ligandidega moodustavad kompleksühendi sisesfääri. Ligandide arv on määratud kompleksimoodustaja koordinatsiooniarvuga, millised on tavaliselt 2...6. Seejuures ühe ja sama elemendi aatomid võivad omada erinevaid koordinatsiooniarve sõltuvalt oksüdatsiooniastmest. Kompleksühendi välissfääri võivad moodustada positiivse laenguga ioonid juhul, kui kompleksioon omab negatiivset laengut (kompleksanioon), negatiivse laenguga ioonid juhul,
nende segud- NaOH, Na2CO3, NaHCO3; Orgaanilised funktsionaalrühmad- Karboksüül ja sulfoonhappe rühmad, amiinid, estrid, hüdroksüülrühmad, karbonüülrühmad. Kompleksimoodustamise reaktsioonid, põhimõisted- Ühendite klass, kus iooni või molekuli moodustavate osakeste (ioonide, aatomite, radikaalide, molekulide) vaheline keemiline side on tekkinud doonor-aktseptor mehhanismi järgi. Kompleksimoodustaja- tsentraalaatom, mis on võimeline koordinatiivselt siduma kindla arvu ioone või molekule, d ja f elemendid; Ligand- tsentraalaatomi ümber paigutunud osakesed, aatomid, ioonid või molekulid milledel on vaba elektronpaar (H2O, NH3, halogeniidioonid, CO), millega ta moodustab kovalentse sideme katiooniga Koordinatsiooniarv- iga kompleksimoodustaja võib siduda tüüpilise arvu ligande, sõltub ligandist; s.o. kovalentsete sidemete arv, mida on võimeline moodustama elektrondoonoritega;2-6, levinumad 4 ja 6
Sellest kõigest võib järeldada, et FeNH4(SO4)2 dissotseerub nii: FeNH4(SO4)2 Fe3+ + NH4+ + 2SO42- Ehk FeNH4(SO4)2 +H2O FeOH2- + NH4 1.2 Võtta kahte katseklaasi ~2 mL K3[Fe(CN)6] lahust a) ühte katseklaasi lisada mõned tilgad NH4SCN lahust. Kas lahuses on Fe3+ ioone? Peale NH4SCN lisamist ei tekkinud FeSCN2+ iooni ja lahus ei värvunud punaseks. Seega ei anna K3[Fe(CN)6] dissotseerumisel Fe3+ ioone, mida võiski oletada, sest raud on tsentraalaatom selles kompleksis. b) teise katseklaasi lisada Cd2+ ioone sisaldavat lahust. Kui tekib Cd3[Fe(CN)6]2 sade, tõestab see kompleksiooni eksisteerimist lahuses. Kui lahuses oleksid CN ioonid, siis sadet ei tekiks, sest Cd(CN)2 on lahustuv. Cd2+ ioonide lisamisel tekkis Cd3[Fe(CN)6]2 püsiva kompleksi sade, seega ei anna K3[Fe(CN)6] CN ioone lahusesse. K3[Fe(CN)6]2 + Cd2+ Cd3[Fe(CN)6]2 + 3K+ K3[Fe(CN)6 ]2 3K+ + [Fe(CN)6]3- Ammiinkompleksid. Saamine ja omadused. 2
Aatommass (Ar ) näitab elemendi aatomi massi aatommassiühikutes, s.t mitu korda on antud elemendi aatom raskem 1/12 süsiniku aatomist. Aatommass on dimensioonita suurus, elementide aatommassid on perioodilisussüsteemi tabelis. Tabelis toodud aatommassid pole täisarvulised seetõttu, et seal on arvesse võetud erinevate massiarvudega isotoobid nende leidumise järgi looduses ning arvutatud isotoopide keskmine aatommass. Paljudel juhtudel ühinevad keemiliste elementide aatomid molekulideks. Näiteks esineb vesinik (H) põhiliselt kaheaatomilise molekulina (H2), samuti hapnik (O2) ja lämmastik (N2). Indeks kaks näitab, mitu elemendi aatomit on molekulis. Seega tähistab keemiline valem H2SO4 väävelhappe molekuli, mis koosneb kahest vesiniku-, ühest väävli-ja neljast hapnikuaatomist. Mool (n, mol) on aine hulk, mis sisaldab 6,02 .*1023 ühe ja sama aine ühesugust osakest (molekuli, aatomit, iooni, elektroni vm). Seega saab moolides väljendada kõ...
Teooria kompleksühendid Kompleksühend koosneb tsentraalaatomist kompleksimoodustajast, millel on üks või teine oksüdatsiooniaste ja mille ümber on koordineerunud kas neutraalsed molekulid, aatomid või ioonid, milliseid kõiki nimetatakse ligandideks. Tsentraalaatom koos ligandidega moodustavad kompleksühendi sisesfääri. Valemis eristatakse sisesfäär nurksulgudega. Ligandide arv on määratud kompleksimoodustaja koordinatsiooniarvuga, millised on tavaliselt 2...6. Seejuures ühe ja sama elemendi aatomid võivad omada erinevaid koordinatsiooniarve sõltuvalt oksüdatsiooniastmest. Näiteks Cu(I) 2, Cu(II) 2, 3, 4 ja 6, Al(III) 3, 4 ja 6, Zn(II) 2, 3 ja 4, Fe(III) 2, 3, 4 ja 6.
aatomi(te) ümber. Molekuli kuju ennustamis tuleb arvestada, et suure elektrontihedusega molekuli osad tõukuvad omavahel. Suur elektrontihedus on molekulis sidemetel ja vabades elektronpaarides. Ühe tsentri ümber olevad sidmed ja elektronpaarid tõukuvad ning paiknevad seetõttu üksteisest võimalikult kaugel. Kordseid sidemeid käsitletakse samamoodi kui üksiksidemeid, s.t ühe kõrge elektrontihedusega alana. Kui molekulis on enam kui 1 tsentraalaatom, siis käsitletakse neid üksteisest sõltumatutena. Vabad elekttronpaaris tsentraalaatomi juures mõjutavad molekuli geomeetriat. VSEPRi valem: AXnEm, kus A on keskne aatom, X side(ligandide arv) ja E vaba elektronpaar. Teooria 2 ennustab küll deformatsiooni suunda, kuid mitte ulatust: nurkade tegelikud väärtused saame kas eksperimendist või lahendaades arvutil Schrödingeri võrrandi. (kaustik) 21
Kordamisküsimused aines "Keskkonnakeemia" 1. SI-süsteemi põhiühikud. Pikkus-m; mass-kg; aeg- s; voolutugevus- A; Temperatuur- K; valgustugevus- kandela (cd); ainehulk- mol. 2. Mida näitab ainehulk? Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. 3. Mis on ainehulga ühik? Ainehulga ühik- 1 mol; 1 mmol; 1 kmol. 4. Millega tegeleb keskkonnakeemia? Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Keskkonnakeemia kui interdistsiplinaarne teadusharu on tihedalt seotud atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemiaga. 5. Mis on aineringe. Kirjeldage fosforiringe või lämmastikuringe (tehke joonis). Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükiline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 6. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid. Rahvastiku kiire ju...
Kordamisküsimused aines "Keskkonnakeemia" 1. SI-süsteemi põhiühikud. Pikkus-m; mass-kg; aeg- s; voolutugevus- A; Temperatuur- K; valgustugevus- kandela (cd); ainehulk- mol. 2. Mida näitab ainehulk? Ainehulk on füüsikaline suurus, mis näitab aineosakeste arvu ühes massiühikus. 3. Mis on ainehulga ühik? Ainehulga ühik- 1 mol; 1 mmol; 1 kmol. 4. Millega tegeleb keskkonnakeemia? Keskkonnakeemia on teadusharu, mis uurib looduses toimuvaid keemilisi ja biokeemilisi nähtusi. Keskkonnakeemia kui interdistsiplinaarne teadusharu on tihedalt seotud atmosfääri-, hüdro- ja mullakeemiaga. 5. Mis on aineringe. Kirjeldage fosforiringe või lämmastikuringe (tehke joonis). Aineringe on ökosüsteemis toimuv keemiliste elementide tsükiline liikumine läbi lagundamis- ja sünteesiprotsesside orgaaniliste ühendite koosseisust anorgaaniliste ühendite koosseisu ja tagasi. 6. Peamised globaalsed keskkonnaprobleemid. Rahvastiku kiire...
H2O (kips), CaF2 (fluoriit) jpt. Kõige vähem levinud radioakt. Ra. Stabiilseim isotoop 226Ra. Väga levinud element Mg: maakoores 2,35%, üle 100 mineraali: MgCO3 (magnesiit), CaCO3.MgCO3 (dolomiit). Merevees kuni 0,38% Mg, mõnedes järvedes. Ba ja Sr sisaldus maakoores on ühes suurusjärgus 10-2%, Ba on veidi rohkem. Elusorganismides tähtsad Ca, Mg, Ba, Sr; Ca – luude, skeleti, hammaste põhikoostisosi; Mg – klorofüllis tsentraalaatom, fotosüntees; Be – üks kõige mürgisemaid anorg. katioone; Ra – radioaktiivne. Metallina kasutatakse peam. Mg, Ca. Omadused: Be ja Mg on õhus stabiilsed – kattuvad oksiidikihiga. Rühma piirides sulamis- ja keemistäpid langevad, tihedus suureneb. Leelismuldmetallid on õhus ebapüsivad: Ca, Sr, Ba – säilitatakse taval õlis. Kõige aktiivsem on Ra. Kõvemad, raskemini sulavad, suurema tihedusega, head soojus- ja elektrijuhid. Reageerivad paljude mittemetallidega
abil. Kui sisesfäär (kompleksioon) oma negatiivset laengut, kogunevad omakorda tema ümber positiivsed ioonid ja kui sisesfäär on positiivse laenguga, kogunevad tema ümber anioonid. Tsentraalaatomi ja ligandide sidemed on üldjuhul küllaltki tugevad ning nende ühiselt moodustunud kompleksil konkreetse geomeetria ning laeng. Tsentraalaatom ja ligandid on üks tervik ja moodustavad kompleksi sisesfääri. Valemis eraldatakse sisesfäär alati nurksulgudega. Mõned ligandid annavad metalliga rohkem kui ühe sideme. Vastavalt antavale sidemete arvule nimetatakse neid bi-, tri- jne dentaatseteks (hambulisteks) ligandideks. Komplekse, kus ligand annab metalliga mitu sidet ja moodustab tsükli, nimetatakse kelaatideks.
siis massimuut reaktsioonis on väga väike. peakvantarvude ja alatasemete sümbolite abil. Alataseme sümboli Cu2+ + SO4 2 + 4NH3 < [Cu(NH3)4 ]2+ SO4 2 1.3. Koostise püsivuse seadus igal Keemilisel ühendil on kohal paremal olev arv näitab elektronide arvu sellel alatasemel. Cu2+ tsentraalaatom 4 - kordinatsioonarv kindel koostis, mis ei sõltu tema saamisviisist. (J.Proust 1799) N. Energiatasemed ja alatasemed täituvad järjestuses. NH - ligand K= ( [Cu2] [NH3]4 ) /( [Cu2 (NH3)4 ] 2+ ) vett 1s2 2s2 2p6 3s2 3p6 4s2 3d10 4p6 5s2 4d10 jne. Tasakaalu olukorras tasakaalukonstant = ebapüsivuskonstant.
ühesug-s en-olekus asuvat st.ühesug-te kvantarvudega ekt-i. Ühele Sisesfäär Välissfäär Keem reakti võrrand väljen-b reaktsi üldtulemusi, teg on reakts ja samale orb-le mahub 2 vastupid. suunaga spinniga ekt-i, mis Cu2+ + SO4 2 + 4NH3 < [Cu(NH3)4 ]2+ SO4 2 keerulisem. mood. elektonpaari. Spinnkvantarv isel-b ekt-e pöörl-st ümber Cu2+ tsentraalaatom 4 - kordinatsioonarv 5.1 Keemilise termodünaamika põhimõisteid. oma telje ja vastavalt pöörl-suunale. 2 arv-st väärtust 1/2; +1/2. NH - ligand K= ( [Cu2] [NH3]4 ) /( [Cu2 (NH3)4 ] 2+ ) Reaktsi seaduspärasusi võim-b avaldada keemil. termodünaamika, Aatomite eletronkihtidemahutavust isel-b: Tasakaalu olukorras tasakaalukonstant = ebapüsivuskonstant. mis uur eri en
4. tekkiv NH3 püütakse HCl lahusesse 5. tiitritakse HCl ülejääk NaOH-ga 6. arvutused Degradation: Sample + H2SO4 (NH4)2SO4(aq) + CO2(g) + SO2(g) + H2O(g) Liberation of ammonia: (NH4)2SO4(aq) + 2NaOH Na2SO4(aq) + 2H2O(l) + 2NH3(g) Capture of ammonia: B(OH)3 + H2O + NH3 NH4+ + B(OH)4 Back-titration: B(OH)3 + H2O + Na2CO3 NaHCO3(aq) + NaB(OH)4(aq) + CO2(g) + H2O KOMPLEKSONOMEETRILINE TIITRIMINE. 77. Kompleksimoodustamine. Ligand ja tsentraalaatom. Kompleksi püsivuskonstant. Kompleks on osake, mis koosneb tsentraalsest metalliaatomist või ioonist (tuumast ehk tsentraalaatomist), mille külge on koordinatiivsete kovalentsete sidemetega seotud mitu molekuli või iooni, nt [Cu(H2O)6]2+. Ligandideks nimetatakse Lewisi aluseid, mis on seotud tsentraalse d-metalliga kompleksis. Kompleksi moodustavad Lewisi hape (metalli aatom või ioon) ja mitu Lewisi alust
max 0,34 g Ra/t Väga levinud element Mg: maakoores 2,35% üle 100 mineraali: MgCO3 (magnesiit), CaCO3.MgCO3 (dolomiit), KCl.MgCl2.6H2O (karnalliit) jpt. Merevees kuni 0,38% Mg, mõnedes järvedes Ba ja Sr sisaldus maakoores on ühes suurusjärgus 10-2%, Ba on veidi rohkem - levinud elemendid SrCO3 (strontsianiit), SrSO4 (tsölestiin) BaCO3 (viteriit), BaSO4 (raskepagu) Elusorganismides tähtsad Ca, Mg, Ba, Sr Ca – luude, skeleti, hammaste põhikoostisosi Mg – klorofüllis tsentraalaatom – fotosüntees Be – üks kõige mürgisemaid anorg. katioone Ra – radioaktiivne avastati 1898 abielupaar Curie metallina, eraldati 1910 A.Debierne (tänapäeval maailmas mõni kg Ra, ei säilitata metallina) Ca, Mg, Ba, Sr – eraldati metallina H.Davy poolt elektrolüüsil 1808.a. Ka tänapäeval saadakse peam. sulat. kloriidide elektrolüüsil Metallina kasutatakse peam. Mg, Ca Ba saadakse taval
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
