Analüütilise keemia tähtsus ja rakendused: Analüütiline keemia-keemia haru,mis tegeleb proovi komponentide eraldamise,identifitseerimise ja määramisega.Traditsiooniliselt kuulub analüütilise keemia valdkonda ka keemiline tasakaal ja andmete statistiline töötlus. Õlles alkoholisisaldus,autode heitgaaside sisaldus,vere glükoosisisaldus. Kvantitatiivse analüüsi meetodite klassifikatsioon: Gravimeetria-kaalanalüüs; Tiitrimeetria-mahtanalüüs; Elektroanalüütilised meetodid; Spektroskoopilised meetodid- põhinevad analüüsi reaktsioonil elektromagnetkiirgusega; Ülejäänud meetodid. Kvantitatiivse analüüsi astmed: Meetodi valik-sõltub sellest kui täpset tulemust on vaja,mitu proovi teha. Proovivõtmine-kui suur kogus,siis mitmest kohast.Laboratoorse proovi saamine- proovide peenestamine;peenestatud proovide segamine;fraktsioonide valik analüüsiks.
Kvantitatiivne analüüs- määratakse komponentide kogused. Analüütilise keemia meetodid : Osa on kvalitatiivse analüüsi meetodid,teised kvantitatiivse analüüsi meetodid Mõned annavad mõlemat informatsiooni GC/MS- gaaskromatograafia massspektromeetria-meetod sisaldab eraldamist (gaaskromatograafia) ja spektraalset meetodit (massspektromeetria).Väga võimas analüütiline meetod. Kvantitatiivse analüüsi meetodite klassifikatsioon : Gravimeetria- meetodid põhinevad massi mõõtmisel; Tiitrimeetria- põhinevad ruumala mõõtmisel; Elektroanalüütilised meetodid- põhinevad potentsiaali, voolutugevuse, takistuse, laengu mõõtmisel; Spektroskoopilised meetodid- põhinevad analüüdi reaktsioonil elektromagnetkiirgusega; Ülejäänud meetodid- kromatograafia- komponentide eraldamine tänu interaktsioonidele faaside vahel; Kemomeetria- andmete statistiline töötlus Kvantitatiivne analüüs :
94. Kolorimeetria. Kolorimeetrilisel analüüsil muudetakse määrav komponent ühendiks, mille lahus või emulsioon on värviline. Konsentratsioon lahuses määratakse värvuse tugeva järgi kas silmaga või fotomeetri abil. Mida intensiivsem on värvus, seda suurem on elemendi sisaldus lahuses. 95. Analüüsimeetod ja metoodika. Keemilised meetodid uuritava aine määramiseks on vaja teha keemilisi reaktsioone: Titrimeetria kvantitatiivse koostise määramine ehk mahtanalüüs Gravimeetria ehk kaalanalüüs leitakse aine koostis sademe kaalu/massi kasutades Eraldusmeetodite kasutamine aineid võib enne analüüsimist eraldada Füüsikalised meetodid kasutatakse aparatuuri, millega uuritakse füüs. omadusi Spektroskoopilised meetodid kasutatakse ainete omadust kiirata/neelata elektromagnetilist kiirgust Emissioonspektrid aine aatomite, molekulide ergastamisel toimub valguse kiirgumine Röntgenspektrid nende saamisel kasutatakse röntgenkiirust
2. Millised füüsikavaldkonnad milliseid elusorganismidega seotud nähtusi uurivad? elusolendite hääle tekitamise ja hääle tajumise uurimine bioakustika loomade ja inimese organismi staatika, kinemaatika, dünaamika biomehaanika energia muundumine eluorganismides bioenergeetika 3. Millised Maad käsitlevad teadusharud mida uurivad? vulkaanilised plahvatused, pursete energia vulkanofüüsika Maa gravitatsioonivälja struktuur gravimeetria heli levik maakoores geoakustika inimese elukeskkonna uurimine füüsikaliste meetoditega keskkonnafüüsika 4. molekuli uurimiseks on kasutatud röntgenstruktuuranalüüsi, ultraviolett ja infrapunaspektroskoopiat, valguse hajumise uurimist valgu kristallides ja muid teoreetilisi / eksperimentaalseid füüsikalisi uurimismeetodeid. 5. Rakus toimuva ainete transpordi modelleerimiseks kasutatav mudel, mis põhineb molekulide soojusliikumisel, on Vali üks: a
Robert Johannes Livländer (1903-1944) Tema teadustöö põhisuunaks oli geograafiliste pikkuste ja laiuste mõõtmine Eestis, tähtede ja planeetide ehitus. Koostöös Ernst Öpikuga saavutas rahvusvahelise tunnustuse ultraviolettkiirguse kolorimeetria alal. Avaldas üle 30 publikatsiooni astronoomia, geodeesia ja gravimeetria alal, oli esimese geodeesiaõpiku autor (1942). Juhtis Baltimaade gravimeetrilise võrgu arendamise töid. Korraldas Eesti Sõjavägede Staabi topohüdrograafia osakonna ülesandel Eesti triangulatsioonipunktide geograafiliste koordinaatide mõõtmisi. Osales päikesevarjutusega seotud ekspeditsioonidel.
emulsioon on värviline. Konsentratsioon lahuses määratakse värvuse tugeva järgi kas silmaga või fotomeetri abil. Mida intensiivsem on värvus, seda suurem on elemendi sisaldus lahuses. 95. Analüüsimeetod ja metoodika. Keemilised meetodid uuritava aine määramiseks on vaja teha keemilisi reaktsioone: Titrimeetria kvantitatiivse koostise määramine ehk mahtanalüüs Gravimeetria ehk kaalanalüüs leitakse aine koostis sademe kaalu/massi kasutades Eraldusmeetodite kasutamine aineid võib enne analüüsimist eraldada Füüsikalised meetodid kasutatakse aparatuuri, millega uuritakse füüs. omadusi Spektroskoopilised meetodid kasutatakse ainete omadust kiirata/neelata elektromagnetilist kiirgust Emissioonspektrid aine aatomite, molekulide ergastamisel toimub valguse kiirgumine
Maakoor koosneb kivimigruppidest, mis erinevad üksteisest moodustustingimustelt nind koostiselt sette, magma ja moondekivimid. Geoloogilised ja geofüüsikalised uurimismeetodid 1. Paljandite kirjeldamine: Kivimi värvus Kihiehitus Terasuurus Rikked Fauna ja floora 2. Kaevete rajamine( uurimisauk, uurimiskraav, šurf, katsekarjäär) 3. Puurimine Keerdpuurimine Löökpuurimine Vibropuurimine Termopuurimine 4. Geofüüsikalised meetodid Radiomeetria Gravimeetria Elektromeetria Magnetomeetria Geoakustika 5. Kosmose ja aerogeoloogia 6. Geopaatilised uuringud 7. Geoloogiline kaardistamine Termoluminestsentsmeetodi võttis esmakordselt kasutusele G.K.Kennedy Mineraalide klassifitseerimine 1. Ehedad elemendid ja metallide ühendid metallidega 2. Karbiidid, nitriidid, fosfiidid 3. Sulfiidid 4. Halogeniidid (fluoriidid, kloriidid, bromiidid, jodiidid) 5. Oksiidid ja hüdroksiidid 6. Oksohapete soolad
........................................................................... 8 2.1 Veeproovid ...................................................................................................... 9 2.2 Pinnase proovid ............................................................................................. 11 2.3 Õhuproovid.................................................................................................... 12 3 Tiitrimeetria ja gravimeetria ......................................................................... 13 3.1 Tiitrimeetria meetodid ................................................................................... 13 3.2 Tiitrimise rakendusi....................................................................................... 15 3.3 Gravimeetria .................................................................................................. 16 4 Instrumentaalmeetodid. Spektrofotomeetria ......
mõju elimineerimine; 7. Kalibreerimisproovide- või lahuste valmistamine; 8. Analüüsiaparatuuri kalibreerimine; 9. Füüsikaliste või keemiliste suuruste mõõtmine, mis on seotud analüüdi kontsentratsiooniga proovis; 10. Tulemuse arvutamine ja selle usaldusväärsuse(määramatuse) hindamine 92. Valideerimine- Protsess, mille eesmärk on välja selgitada, kas metoodika vastab oma eesmärgile. 93. Milleks on vaja proovi ettevalmistust? Et saada võimalikult kiiresti kätte tulemus. 94. Gravimeetria- kaalanalüüs ja titrimeetria- mahtanalüüs. erinevus. Gravimeetria on rakendatav vaid piiratud analüütide ringi jaoks, aga titrimeetria on rakendatav küllaltki laia valiku analüütide määramiseks. 95. Metoodika avastamis- ja määramispiirid. Avastamispiir on vähim analüüdi sisaldus proovis, mida on antud metoodikaga veel võimalik usaldusväärselt detekteerida ja identifitseerida. Määramispiir on madalaim analüüdi sisaldus proovis, mida antud metoodika
Neutraalsete komponentide määramine Ca2+, Zn2+, mis sadestatakse eelnevalt CaC2O4, ZnC2O4 Tserimeetria Titrant: Ce (IV) soolade lahused Kasutamine: Redutseerijate määramine:Fe2+, Sn2+, Mn2+, I-, Br-, SO3 2-; Oksüdeerijate määramine: Cr2O7 2-, MnO2, PbO2, H2O2, NO3 -; Neutraalsete komponentide määramine Ca2+, Zn2+, mis sadestatakse eelnevalt CaC2O4, ZnC2O4 Redokstiitrimiste kasutamine: Määratakse Fe,K,Va,Zn,Mg,Su,Ca,V,U,Vf Kaalanalüüsi e gravimeetria meetod: Põhinevad massi mõõtmisel /kaalumisel. Jaguneb: Sadestusmeetodid analüüsitav aine viiakse sademesse, sade filtreeritakse, pestakse ja viiakse üle tuntud vormi, mis kaalutakse Aurutusmeetod analüüsitav aine on lenduv teatud temp.-l, lenduv produkt kogutakse ja kaalutakse. Kaalanalüüsi tulemuste arvutamine: Kaaluvorm-kaalutakse peale kuumutamist. Sadestusvorm-kaalutakse enne kuumutamist M on aine oma(lahuse),M otstava oma.Näiteks Al2O3;seal 2Al,siis peale kuulutamist 0
Analüütiline keemia on keemia haru, mis tegeleb proovi komponentide eraldamise, identifitseerimise ja määramisega; Traditsiooniliselt kuulub analüütilise keemia valdkonda ka keemiline tasakaal ja andmete statistiline töötlus. Jagatakse 2 põhiklassi: · Kvalitatiivne analüüs- identifitseeritakse, mis komponendid on proovis · Kvantitatiivne analüüs- määratakse komponentide kogused (kontsentratsioonid) 2. Kvantitatiivse analüüsi meetodite klassifikatsioon. · Gravimeetria - meetodid põhinevad massi mõõtmisel; · Tiitrimeetria - põhinevad ruumala mõõtmisel; · Elektroanalüütilised meetodid- põhinevad potentsiaali, voolutugevuse, takistuse, laengu mõõtmisel; · Spektroskoopilised meetodid- põhinevad analüüdi reaktsioonil elektromagnetkiirgusega; · Ülejäänud meetodid- kromatograafia komponentide eraldamine tänu interaktsioonidele faaside vahel; · Kemomeetria - andmete statistiline töötlus 3. Kvantitatiivse analüüsi astmed.
Analüütilise keemia tähtsus ja rakendused-Analüütiline keemia- keemia haru, mis tegeleb proovi komponentide eraldamise, identifitseerimise ja määramisega; Traditsiooniliselt kuulub analüütilise keemia valdkonda ka keemiline tasakaal ja andmete statistiline töötlus. Jaguneb kvalitatiivne(identifitseeritakse, mis komponendid on proovis) ja kvantitatiivne(määratakse komponentide kogused(kontsentratsioonid)) analüüs. Kvantitatiivse analüüsi meetodite klassifikatsioon- Gravimeetria- meetodid põhinevad massi mõõtmisel; Tiitrimeetria- põhinevad ruumala mõõtmisel; Elektroanalüütilised meetodid- põhinevad potentsiaali, voolutugevuse, takistuse, laengu mõõtmisel; Spektroskoopilised meetodid- põhinevad analüüdi reaktsioonil elektromagnetkiirgusega; Ülejäänud meetodid- Kromatograafia- komponentide eraldamine tänu interaktsioonidele faaside vahel; Kemomeetria- andmete statistiline töötlus
Happeline : MnO4 - + 8H+ + 5e- = Mn2+ + 4 H2O lilla värvitu Neutraalne: MnO4 - + 3e- + 2H2O = MnO2 + 4 OH Aluseline: MnO4 - + e- = MnO4 2- Tserimeetria- Titrant: Ce (IV) soolade lahused Kasutamine: Redutseerijate määramine:Fe2+, Sn2+, Mn2+, I-, Br-, SO3 2-; Oksüdeerijate määramine: Cr2O7 2-, MnO2, PbO2, H2O2, NO3 -; Neutraalsete komponentide määramine Ca2+, Zn2+, mis sadestatakse eelnevalt CaC2O4, ZnC2O4 Redokstiitrimiste kasutamine- Kaalanalüüsi e gravimeetria meetod- Põhinevad massi mõõtmisel /kaalumisel. Jaguneb: Sadestusmeetodid analüüsitav aine viiakse sademesse, sade filtreeritakse, pestakse ja viiakse üle tuntud vormi, mis kaalutakse Näiteks Ca määramine vetes Ca2+ + C2O4 2- -> CaC2O4(t) CaC2O4(s) -> CaO(s) + CO2(g) + CO(g) Aurutusmeetod analüüsitav aine on lenduv teatud temp.-l, lenduv produkt kogutakse ja kaalutakse.
· Gravimeetrilised analüüsimeetodid on kvantitatiivsed analüüsimeetodid, mis baseeruvad puhta aine massi määramisel: o Sadestusmeetodid analüüsitav objeks lahustatakse ja lõpproduktina saadud sade kaalutakse o Aurustusmeetodid gravimeetriline meetod, mille puhul analüüt aurustatakse välja Otsene: lendunud analüüd püütakse kinni ja kaalutakse Kaudne: määratakse proovi massi vähenemist · Gravimeetria plussid ja miinused: Eelised Puudused absoluutne meetod, reaktiivi täpse suhteliselt aeganõudev kontsentratsiooni teadmine pole vajalik kasutatavad reaktiivid on reeglina aparatuur lihtne, hästi hooldatav, odav selektiivsed, mitte spetsiifilised: tundlikkus ja täpsus piiratud ainult probleemid keerulisemate süsteemidega
omavahel seotud, milline on nende ruumiline paigutus molekulis, milline on keemiline side. Iseloomustatakse ka keemilise sideme tüüpi ja stabiilsust. Analüütilised meetodid kuidas ja mismoodi analüüsi teostada. _ Keemilised meetodid uuritava aine määramiseks on vajalik keemilise reaktsiooni läbiviimine. _ titrimeetria kvantitatiivse koostise määramiseks e. mahtanalüüs. _ gravimeetria e. kaalanalüüs e. kaalumismeetod leitakse aine koostis sademe kaalu/massi kasutades. _ Eraldusmeetodite kasutamisel võib ka aineid enne analüüsi teostamist eraldada. Füüsikalised meetodid kasutatakse aparatuuri, millega uuritakse aine füüsikalisi omadusi. _ Spektroskoopilised meetodid kasutatakse ainete omadust kiirata/neelata elektromagnetilist kiirgust. _ Emissioonspektrid aine aatomite, molekulide ergastamisel toimub valguse kiirgumine.
a. energia muundumine elusorganismidel - bioenergeetika b. loomade ja inimese organismi staatika, kinemaatikam dünaamika - biomehaanika c. elusolendite hääle tekitamise ja hääle tajumise uurimine - bioakustika 3. Millised Maad käsitlevad teadusharud mida uurivad a. Heli levik maakoores - geoakustika b. inimese elukeskkonna uurimine füüsikaliste meetoditega - keskkonnafüüsika c. Maa gravitatsioonivälja struktuur - gravimeetria d. Vulkaanilised plahvatused, pursete energia - vulkanofüüsika 4. Valgu molekuliuurimiseks on kasutatud röntgenstruktuuranalüüsi, ultraviolett- ja infraspektroskoopiat, valguse hajumiset valgu kristallides ja muid eksperimentaalseid füüsikalisi uurimismeetodeid. 5. Rakus toimuva ainete transpordi modelleerimiseks kasutatav mudel, mis põhineb molekulide soojus liikumisel on Browni mootor 6. Geokronoloogiaon: radioaktiivsete isotoopide meetod kivimite vanuse määramisel 7
· Analüüsiaparatuuri kalibreerimine · Füüsikaliste või keemiliste suuruste mõõtmine, mis on seotud analüüdi konsentratsiooniga proovis · Tulemuste arvutamine ja selle usaldusväärsuse hindamine 99. Valideerimine on protsess, mille eesmärk on välja selgitada, kas metoodika vastab eesmärgile, st. kas ta kõlbab analüüsiks, milleks teda soovitakse kasutada. 100. Milleks on vaja proovi ettevalmistust? Proov tuleb viia aparaadi jaoks sobivale kujule. 101. Gravimeetria ja titrimeetria erinevus Garvimeetrilised analüüsimeetodid on kvantitatiivsed analüüsimeetodid, mis baseeruvad puhta aine massi määramisel. Jagunevad: sadestusmeetodid ja aurustusmeetodid. Eelised: · Absoluutne meetod, reaktiivi täpse konsentratsiooni teadmine pole vajalik · Aparatuur lihtne, hästi hooldatav, odav · Tundlikkus ja täpsus piiratud ainult lahustuvusest tingitud kadude ja
6. Analüüsimeetod ja analüüsimetoodika. Selgitage erinevust, tooge näiteid? Analüüsimeetod on põhimõtteline menetlus teatud liiki objektides teatud analüüdi sisalduse määramiseks, nt EDTA-tiitrimine. Analüüsimetoodika on detailne eeskiri mingi analüüsi läbiviimiseks, nt tsingi määramine vase-tsingi sulamis EDTA-tiitrimisega; metoodiks detailsuse aste võib minna koguni nt anuma kuju ja väga täpsete ainekogusteni. Analüüsimeetodid jagatakse keemilisteks (tiitrimeetria, gravimeetria, ...), füüsiko- keemilisteks (elektrokeemilised, kromatograafilised), füüsikalisteks (spektromeetria). Analüüsimetoodika rakendusala määratleb, milliseid analüüte, millistes maatriksites ja millistes sisalduse vahemikes on võimalik antud metoodika abil määrata. Olenevalt maatriksist võib sama analüüdi määramiseks olla vajalik erinevate metoodikate rakendamine, nt bensoehappe määramine limonaadis HPLC (high-performance liquid chromatography) on
Analüüsimetoodika on detailne eeskiri analüüsi läbiviimiseks Näiteks EDTA-ga tiitrimise metoodika tsingi määramiseks vase-tsingi sulamites Detailsuse aste võib minna välja milliliitrite ja anumate kujuni. Keemilised meetodid – uuritava aine määramiseks on vajalik keemilise reaktsiooni läbiviimine. Titrimeetria – kvantitatiivse koostise määramiseks e. mahtanalüüs. Gravimeetria e. kaalanalüüs e. kaalumismeetod – leitakse aine koostis sademe kaalu/massi kasutades. Eraldusmeetodite kasutamisel võib ka aineid enne analüüsi teostamist eraldada. Füüsikalised meetodid – kasutatakse aparatuuri, millega uuritakse aine füüsikalisi omadusi. Spektroskoopilised meetodid – kasutatakse ainete omadust kiirata/neelata elektromagnetilist kiirgust.
põhjendatuks niinimetatud põhi- komponendi analüüs, lühend PCA (principal component analysis). Analüütilised meetodid – kuidas ja mismoodi analüüsi teostada. 1. Keemilised meetodid – uuritava aine määramiseks on vajalik keemilise reaktsiooni läbiviimine. o titrimeetria – kvantitatiivse koostise määramiseks e. mahtanalüüs. o gravimeetria e. kaalanalüüs e. kaalumismeetod – leitakse aine koostis sademe kaalu/massi kasutades. Eraldusmeetodite kasutamisel võib ka aineid enne analüüsi teostamist eraldada. 2. Füüsikalised meetodid – kasutatakse aparatuuri, millega uuritakse aine füüsikalisi omadusi. o Spektroskoopilised meetodid – kasutatakse ainete omadust kiirata/neelata elektromagnetilist kiirgust.
annaabi.ee 
