liitris) lahuses. Ühik: mol/dm3, mol/l. Molaalsus (Cm) näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis lahustis. Ühik: mol/kg. Moolimurd (Cx) näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. Kui lahus koosneb lahustist ja vaid ühest lahustunud ainest, siis: Cx=naine/ (naine+nlahusti). Mitu lahustunud ainet sisaldava lahuse korral Cx=naine1/(naine1+naine2+..nlahusti) Mooliprotsent (C%, mol) näitab, mitu % moodustab lahustunud aine moolide arv lahuse moolide arvust. Ühik: %. Normaalsus (Cn)näitab lahustunud aine ekvivalentide arvu ühes liitris lahuses. Ühik: ekv/l, ekv/dm3 Daltoni seadus- keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga; Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks; Püld=p1+p2+...=Ʃpi Pi= PüldxXi Xi - vastava gaasi moolimurd segus
G03000 = 182520 J/mol 3000K (24,74 J/mol K) 3000 [(2 29,58 27,88 31,46) 1,408 + (2 3,85 3,39 4,27) 1,2166 + (-0,59 + 3,77) 0,462] = 104506,848 J/mol K 4. Määran reaktsiooni termilise dissotsiatsiooni astme x ning dissotsiatsiooni tasakaalukonstandi Kp. Selleks koostan tabeli vastavate andmetega TASAKAALUS: aine lähteaine reageeris tekkis moole moolirõhk mooliprotsent N2 1 x - (1-x)/2 O2 1 x - (1-x)/2 NO - - 2x x/2 Gaasifaasis moole on 1 - x +1 x + 2x = 2 Arvutan tasakaalukonstandi 3000 K juures G03000 = - RT ln Kp Kp = e-G/RT = e- (104506,8481/mol /[(8,314 (J/molK) 3000K)] = e-4,1890 = 0,01515 Arvutusel jätsin välja üldrõhu, sest selle väärtus on 1. Kp = Kp= = Kp · (1 -2x + x2) = 2x
ainet üle lahustuvusega määratud koguse. Vähesel mõjutamisel liigne ainehulk eraldub. Massiprotsent - näitab lahustunud aine massi sajas massiosas lahuses[%] Molaarsus - näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kuupdetsimeetris lahuses[mol/dm 3] Molaalsus - näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis lahustis[mol/kg] Moolimurd - näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse Mooliprotsent - ühe aine moolide arvu suhe kogu segu moolide arvu korrutatuna 100% - ga Normaalsus - näitab lahustunud aine grammekvivalentide arvu ühes liitris lahuses[g-ekv/dm 3] Keemiline tasakaal olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu Le Chatelier' printsiip - Tingimuste muutmine tasakaalusüsteemis kutsub esile tasakaalu nihkumise suunas, mis paneb süsteemi avaldama vastupanu tekitatud muutustele
C M= 3 V (lahus )(dm ) Molaalsus – näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis lahustis n ( aine ) (mol) Cm = m ( lahusti ) (kg) Moolimurd – näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse n (aine 1) CX= n aine 1 + n aine2 ) +…+ n(lahusti) ( ) ( Mooliprotsent – lahustunud aine moolid/ lahusti moolid x 100% Normaalsus – lahustunud aine grammekvivalentide arvu ühes liitris lahuses n ( aine ) (g−ekv ) Cn = V ( lahus ) (l) m ( aine ) (g) Kus n ( aine ) = E ( aine ) (g : g−ekv) Keemiline tasakaal – reaktsioonis olukord, kus ühegi aine kontsentratsioon enam ajas ei muutu
m c% = aine 100% mlahus Molaarsus näitab lahustunud aine moolide arvu ühes liitris lahuses naine mol cM = Vlahus dm 3 Molaalsus näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis lahustis n mol c m = aine mlahusti kg Moolimurd näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. naine cX = n aine + nlahusti Mooliprotsent näitab lahustunud aine moolide arvu sajas moolis lahuses n aine cX = 100% n aine + nlahusti Normaalsus näitab lahustunud aine gramm-ekvivalentide arvu ühes liitris lahuses n aine g - ekv cn = Vlahus dm 3 kus m aine n aine = [ g - ekv] E aine 1.Tahket lahustavat ainet saab earldada segust mittelahustuva ainega, kui lahustada segu vees.Lahustunud aine lahustub, mittelahustuv aine aga mitte
1 Molaarsus C M - näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kuupdetsimeetris mol mol lahuses,ühik 3 , M, . dm l Molaalsus Cm - näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kg lahustis, ühik m, mol kg . Moolimurd C X - näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. Mooliprotsent C % mol - näitab, mitu % moodustab lahustunud aine moolide arv lahuse moolide arvust, ühik %. Normaalsus C n - näitab lahustunud aine gramm-ekvivalentide arvu ühes liitris ekv lahuses, ühik , n. l 16. Keemiline tasakaal Kui lähteainete ja reaktsiooni saaduste kontsentratsioonide suhe on selline, et päri- ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused saavad võrdseteks, siis seda nim. keemiliseks tasakaaluks. 17
1 Molaarsus C M - näitab lahustunud aine moolide arvu ühes kuupdetsimeetris mol mol lahuses,ühik 3 , M, . dm l Molaalsus Cm - näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kg lahustis, ühik m, mol kg . Moolimurd C X - näitab lahustunud aine moolide arvu suhet lahusti ja kõikide lahustunud ainete moolide arvu summasse. Mooliprotsent C % mol - näitab, mitu % moodustab lahustunud aine moolide arv lahuse moolide arvust, ühik %. Normaalsus C n - näitab lahustunud aine gramm-ekvivalentide arvu ühes liitris ekv lahuses, ühik , n. l 16. Keemiline tasakaal Kui lähteainete ja reaktsiooni saaduste kontsentratsioonide suhe on selline, et päri- ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused saavad võrdseteks, siis seda nim. keemiliseks tasakaaluks. 17
15. Mis on lahustuvus? Mis on küllastuspunkt? Lahustuvus on aine võime moodustada teiste ainetega homogeenseid süsteeme- lahuseid. Küllastuspunkt- sellest alates rohkem ei saa lahustavat ainet lahusesse lahustada. 16. Mis on lahuste kontsentratsioon? Loetle erinevaid kontsentratsiooni väljendusviise? Lahuse kontsentratsioon- moolide arv kindlas ruumalas lahuses. Protsendiline sisaldus (C%), molaarsus- moolide arv ühe kg lahusti kohta; mooliprotsent; massikontsentratsioon; ppm/parts per million- miljonis massiosas lahuses 17. Mis on puhverlahused? Nimeta puhverlahuste põhiomadused! Lahus, millel on võime säilitada oma pH mõõdukate koguste happe või aluse lisamisel. Oluline roll keemilistes ja bioloogilistes süsteemides. Lahuse pH praktiliselt ei muutu lahjendamisel. Happe või aluse lisamisel muutub pH vähe. 18. Mida põhjustab vee aluselisust? Põhjustavad vabad hüdroksiidioonid ja nõrga happe ja tugeva aluse soolad. 19
15. Mis on lahustuvus? Mis on küllastuspunkt? Lahustuvus on aine võime moodustada teiste ainetega homogeenseid süsteeme- lahuseid. Küllastuspunkt- sellest alates rohkem ei saa lahustavat ainet lahusesse lahustada. 16. Mis on lahuste kontsentratsioon? Loetle erinevaid kontsentratsiooni väljendusviise? Lahuse kontsentratsioon- moolide arv kindlas ruumalas lahuses. Protsendiline sisaldus (C%), molaarsus- moolide arv ühe kg lahusti kohta; mooliprotsent; massikontsentratsioon; ppm/parts per million- miljonis massiosas lahuses 17. Mis on puhverlahused? Nimeta puhverlahuste põhiomadused! Lahus, millel on võime säilitada oma pH mõõdukate koguste happe või aluse lisamisel. Oluline roll keemilistes ja bioloogilistes süsteemides. Lahuse pH praktiliselt ei muutu lahjendamisel. Happe või aluse lisamisel muutub pH vähe. 18. Mida põhjustab vee aluselisust?
mõjutavate faktorite toimet elukeskkonnas kulgevatele protsessidele. · Puhas aine- süsteem, mis koorneb ainult ühesugustest molekulidest või kindlas vahekorras olevatest erinevates ioonidest. · Segu- süsteem, mis koosneb kahest või enamast puhtast segust.( homogeenne, heterogeenne). · Lahus- kahest või enamast komponendist koosnev homogeenne süsteem (protsendiline sisaldus, ruumalaprotsent, moolumur, mooliprotsent). · SI ühikud- pikkus (meeter, m); mass(kilogramm kg); aeg (sekund s); voolutugevus(amper A); temperatuur (kelin K); ainehulk(mool mol). Biosfäärikeemia · Biosfäär- Maad ümbritsev elusloodust sisaldav kiht (hõlmab nii lito-, hüdro- kui ka atmosfääri). · Atmosfäär- Maad ümbritsev gaasiline kiht, mille ülapiir ei ole täpselt määratav( meteoroloogias loetakse ülapiiriks 1000- 1200 km).
16. Mis on lahustuvus? Lahustuvus on aine võime moodustada teiste ainetega homogeenseid süsteeme lahuseid. Millest see koosneb? Polaarne aine lahustub polaarses lahustis; mittepolaarne aine lahustub mittepolaarses lahustis 17. Mis on lahuste konsentratsioon? Loetle erinevaid konsentratsiooni väljendusviise · Protsendiline sisaldus · Ruumalaprotsent · Molaarsus ehk molaarne kontsendratsioon · Molaalsus ehk molaalne kontsentratsioon · Moolimurd · Mooliprotsent · Normaalsus ehk normaalne kontsentratsioon · Massikonsentratsioon e massitihedus · Ppm/ parts per million · Ppb/ parts per billion 18. Mis on puhverlahused? Nimeta puhverlahuste põhiomadusi Puhverlahus on lahus, millel on võime säilitada pH mõõdukate koguste happe või aluse lisamisel. Puhverlahustel on oluline roll keemilistes ja biokeemistes süsteemides. Organismis varieerub pH suuresti- maomahl 1.5, veri 7.4. Nende väärtuse säilitamise eest hoolitsevad
ühik % · Molaarsus ehk molaarne kontsentratsioon (CM) väljendab lahustunud aine moolide arvu 1 liitris lahuses, ühik mol/dm3, mol/l, M · Molaalsus ehk molaalne kontsentratsioon(Cm) väljendab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis lahustis, ühik mol/kg, m · Moolimurd (Cx) väljendab lahustunud aine moolide arvu ja kogu lahuse moolide arvu suhet. Lahusel ei ole molaarmassi! Lahuse moolide arv saadakse kõigi lahuse komponentide moolide arvude liitmisel. · Mooliprotsent (C%,mol) näitab, mitu % moodustab lahustunud aine moolide arv lahuse moolide arvust, ühik % · ppm /parts per million/-väljendab lahustunud aine massi miljonis massiosas lahuses, ühik ppm Väga väikeste kontsentratsioonide korral kasutatakse ka 1000 korda väiksemat ühikut ppb /parts per billion/ - väljendab lahustunud aine massi miljardis massiosas lahuses. · Normaalsus ehk normaalne kontsentratsioon (Cn) väljendab lahustunud aine
annaabi.ee 
