Merikilpkonnad Referaat Tartu 2012 SISSEJUHATUS TEEMASSE Merikilpkonnad on roomajate klassi, kilpkonnaliste alamseltsi kuuluvad veelise eluviisiga pika-ealised roomajad, keda leidub kõikides ookeanides, välja arvatud polaarsetel aladel. Merikilpkonni on kaks perekonda - Cheloniidae, Dermochelyidae. Liike neis kokku seitse, kes pole väljasurnud. Peaaegu kõik säilinud liigid on väljasuremis ohus. Varemalt on teada veel kolme perekonda merikilpkonni, kuid nende esindajad on tänaseks päevaks välja surnud. Merikilpkonnade vanus võib olla ka terve sajand. http://en.wikipedia.org/wiki/Marine_turtles http://www.turtles.org/threats.htm TOITUMINE Merikilpkonnad olenevalt liigist võivad olla karnivoorid, herbivoorid kui ka omnivoorid. Nende lõuad on vastavalt kohanenud dieediga. Söögi valik võib oleneda ka isendi vanusest.
lõõtsamehe erinevad maailmad ning kombineeruvad kokku ühiseks tervikuks Mängitakse eesti traditsioonilisi pillilugusid või regilaule ning enda loomingut Aastal 2013. sai Rüüt Põlva folkfestil parima kohustusliku loo seade auhinna RÜÜT Rüüdi nimekaim on soolind rüüt Lind on määratud III kategooria kaitsealuseks liigiks. Ansambli ja linnu vaheline paralleel jooksebki just selles et nii lind kui ka eesti pärimusmuusika on väljasuremis ohu all. Rüüdi loodud iseloomustavad Müstiline atmosfäär Keerukad harmoonia-, meloodia-, rütmikombinatsioonid Täpsus Hea teineteise tunnetus JUHAN UPPIN Lõõtsamees Tegutsenud ansamblites Tuulelõõtsutajad, Estonian Folk Orchestra. MAARJA SOOMRE Klaveri mängija Laulja Jazzmuusik Laulnud koosseisudes Pantokraator, Singer Vinger, Rütmiallikal, Estonian Folk Orchestra, Viljandi Gypsy Jazz Collective, osaleb Rändteatris Vaba Vanker.
• Pesas on mai alguses 3, harva 4 karedakoorelist hallikaskollast hallide laikude ja mustade tähnide või kriipsukestega kirjut muna. • Pojad lahkuvad pesast umbes 40 päevaselt. Ränded • Meriskid saabuvad meile kevadel aprilli alguses, läbiränne kestab kuni mai lõpuni. • Sügisränne algab juuli lõpul ja viimased meriskid lahkuvad meilt enamvähem septembri alguses. Ohustatus ja tähtsus • Meriskid on soodsas seisus ehk nad pole väljasuremis ohus. • Ei kuulu looduskaitse alla. Huvitav teada • Meriski tavaline eluiga on 14 aastat. • Isastel meriskitel on huvitav komme koguneda nelja-viiekesi kokku ja sooritada huvitav rituaal, klõbistada nokka ja pea ettesirutades seda vangutada. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org http://bio.edu.ee http://www.looduspilt.ee http://entsyklopeedia.ee http://www.hlasek.com/ www.naturfoto.cz www.alarikivisaar.ee
Megaloceros giganteus (hiidsarv) ei olnud surnud veel enne 7000 aastat tagasi, mida on tõestanud Professor Andrian Lister ja Tony-Stuart londoni Stuarti , Profs. Adrian Lister and Tony Stuarti ülikool-kolledzist londonist. Esialgu arvati et hiidhirv suri välja 10500 aastat tagasi, samal ajal kui suriv välja mammutid ja mõõktiigrid. Hiidhirve skelet Manxi muuseumis, mehe saarel Hiidhirve luude ja hammaste leidmine on muutnud laialdaseks nende väljasuremis aja, sest et kliima muutused 3000 aasta jooksul on mõjutanud väga palju hiidhirve säilmeid, ning võimalust tuvastada täpset aega, millal võisid nad välja surra. Viimased 3000 aastat oli hiidhirvede jaoks ka raske periood, sest siis olid selleaja kiviaja jahimehed tippus. 3,5 meetri pikkune ulatus koos sarvedega aitas kaasa nende väljasuremisele, sest isahirvel ei olnud võimalik siseneda tihedatesse metsa aladesse, ja kivi aja jahimehed vajasid palju süüa,
Kuid inimeste ükskõiksus ja mugavus on viinud meid selleni, et me otsime paaniliselt endale alternatiiv planeeti eluks. Vihmametsad annavad meile suure osa hapniku ning hoiavad meie atmosfääri tervena, aga ega see meid inimesi ei huvita, peaasi on see, et meil oleks mugav. Külma närviga hävitame me hektareid vihmametsasi. Me hävitame ükskõikselt asju mis hoiavad meid elus. Kui nii edasi, on varsti mesilased viidud väljasuremis ääreni, tegelikult ühed väga olulised tegelased meie elus. Nemad on põhi tolmlejad, kogu tolmejatest, tolmutavad nemad 90%. Tänu sellele kasvavad kasvavad meil taimed ja areneb loodus edasi. Kui neid ei ole, siis kes seda teeb? Inimene? Vaevalt. See on teema millest võib kirjutada pea lõputult, sest me teeme loodusele rohkem kahju kui me seda ette kujutame, paljas telefonikõne võib eksitada mesilase. Jah, ökokatastroof on alanud,
teistest sama liigi populatsioonist sedavõrd eraldunud, et nad võivad pika aja pärast ka geneetiliselt lahkneda. Hobune ja eesel annavad muula. Populatsiooni arvukus on ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Kui varem toodud veekogus elas nt 400 haugi, siis see ongi selle populatsiooni arvukus. Populatsiooni tihedus näitab isendite arvu pinnaühiku/ruumalaühiku kohta. Rolli mängib organismi suurus, palju toitu vajab jne. Amuuri tiiger on väljasuremis ohus, just toidu pärast (300 alles). Populatsioon muutub ajas seaduspäraselt. Seda iseloomustatakse populatsiooni dünaamikaga populatsiooni seaduspärase muutumisega ajas. Eristatakse kolme populatsioonidünaamika võimalust: Kasvav e. Invasioonilise popul. iive on positiivne. Optimaalne arvukus e. Keskkonna mahtuvus on s kujuline. Normaalne e. Stabiliseerunud populatsiooni arvukus on dünaamilises tasakaalus. Seda reguleerivad tihedusest sõltuvad või sõltumatud tegurid.
nastik toitub kärnkonnast, kanakull toitub nastikust. Rebane võib toituda põldvarblasest, nastikust, heinaritsikast, põldhiirest, halljänesest ja juttselg kärnkonnast. Kanakull võib toituda põldvarblasest, põldhiirest, halljänesest ja juttselg kärnkonnast. Nirk võib toituda halljänesest, põldhiirest, nastikust, juttselg kärnkonnast, heinaritsikast ja põldvarblasest. Nastik võib toituda põldhiirest, heinaritsikast ja põldvarblasest. Juttselg kärnkonn on väljasuremis ohus seetõttu, et rannikualasid saastatakse kemikaalidega, mille tagajärjel kasvavad kinni konnadele sobivad kudemispaigad. Samuti häirib kärnkonni igasugune inimtegevus nende elupaikades. Juttselg kärnkonnad toituvad tigudest ja erinevatest putukatest, kui liik sureks välja, poleks nii palju konni, kes reguleeriks putukate ja nälkjate arvu. Liikide hävimine vähendab ökosüsteemide poolt inimeste heaolule ja keskkonnale kaudselt mõju avaldavaid positiivseid tegureid. Bioloogilise
6) sooline koosseis 7) seisundiline koosseis (terve haige) 8. Iseloomusta kasvavat, kahanevat ja stabiilset populatsiooni. Kasvav populatsioon (sündimus > suremus) Haigusi vähem, soodne elukeskkond, viljaka ea varasem algus, viljakas iga pikeneb, kvaliteetsed järglased Kahanev populatsioon( sündimus < suremus) Haigused suurenevad, toitu vähem, ilmastiku muutus, rohkem vaenlasi. Kui kriitline arvukus on alla 1000, siis on väljasuremis oht. Stabiilne populatsioon (sündimus = suremus) Haiguste suurendamine, toidupuudus, rohkem vaenlasi, stress, konkurents 9. Toiduahel ja toiduvõrk Tootja (produtsent) > orgaaniline aine > I astme tarbija ( herbivoor, konsument) > II astme tarbija ( karnivoor, konsument) > III astme tarbija (karnivoor, konsument) >>>> tipptarbija (viimane lüli, keegi ei toitu) Toiduvõrgu moodustavad ökosüsteemis läbipõimunud toiduahelad
12.Nimeta piirkondi, riike kuhu 2011 aasta seisuga kõige rohkem reisiti. – Pariis, London, Antalya. 13.Nimeta erinevaid turismivorme. – Golfiturism, huviturism, õppeturism, autoturism, mereturism, rannaturism. 14.Mis on turismi soodustavad ja pidurdavad tegurid? Soodustavad: Kliima, looduslikud tingimused, ajalooline taust, hind. Pidurdavad: Hind, sõjaline seisukord, loodus katastroofid. 15.Milline on turismi mõju keskkonnale? – Vahemere ääres väljasuremis ohus 500 taimeliiki. Ohus korallrifid. 16.Piirkonna taluvusvõime. – Turistide arvu taluvusvõime, looduslik taluvusvõime, sotsiaalne taluvusvõime. 17.Millised on rahvusvahelise kaubanduse tekkepõhjused? – Kasu nii ostjale kui müüjale, hindade erinevus, ressursside piiratus, soov tooteid ja teenuseid mitmekesistada. 18.Mis on vabakaubandus? – Puuduvad tollitariifid ja seaduselikud piirangud. 19.Mis on kaasa aidanud maailmakaubanduse kiirele ja stabiilsele arengule? –
Irbisel on lühike koon, kumer nägu ja ebatavaliselt suured ninaõõnsused. See kohastumine aitab loomal hingata mägede hõredat külma õhku. Ning lisaks aitavad tal kõrgel paiknevad silmad oma varjupaigast saaklooma märgata. LÜHI KOKKUVÕTTE Leopardid ehk irbised on Himaalajas, Tiibetis, Kesk-Aasia ja Lõuna- Siberi mägedes , Altai, Tõvani ning Mongoolia mägedes elav kaslane kes on ,aga kahjuks väljasuremis ohus. Nad tegutsevad enamasti öösel. Nende põhi saak loomadeks on sõralised. Teda iseloomustavad mustadtäpit mis laiutavad ta seljal ning pikk saba mis aitab neil tasakaalu hoida. Kasutatud leheküljed: http://et.wikipedia.org/wiki/Lumeleopard http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/irbis_marisulg.htm https://www.google.ee/search? q=Lumeleopard&es_sm=93&source=lnms&tbm=isch&sa=Xei=pFDfVIrVCI32O8rWgKAG &ved=0CAgQ_AUoAQ&biw=1366&bih=624
aafrikas või antartikas) Loodusliku keskkonna mõjutamine Inimeste tegevus kahjustab loodust ja mida rohkem on inimesi seda suurem on kahjustamine. Väga lühikese aja jooksul on toimunud palju muudatusi looduses. Me oleme selle ajaga ära kulutanud ¼ viljakat pinnast ja 1/5 põllumaadest, muutnud atmosfääri koostist täielikult, hävitanud suurema osa metsadest ja looduslikkudest kohtadest ilma neid taastamata. Me oleme ka erinevad liigid seadnud väljasuremis ohtu ja kui nii jätkub siis 21 sajandi lõpuks ähvardab suurem osi liike väljasuremine.Olgugi, et paljud teadlased seostavad elanikkonna arvu kliima muutustega ja heitgaaside kogustega, kuid elanikkonna kontrollimine ja vähendamine ei pruugi lahendada kõiki keskkonna probleeme. Linnastumine Juba on maailmas selliseid kohti, kus saastatus ei võimalda inimestel normaalselt elada. Eriti probleemiderohke on elu suurlinnades, kus väiksel alal
Edaspidi oli pikem vahe, oli ainult väiksed luure- ja rüüste retked. 1708.aastal Eestis küüditati Tartu linna elanikud ja linn tehti maatasa. Rootslased said rängalt lüüa Poltaava lahingus ja muidugi Venemaa kasutas seda mõistlikult ära. 1709.aastal ilmusid vene väed uuesti Eesti- ja Liivimaa vallutamiseks. See oli keeruline kuna katk oli juba igalepoole levinud. Eesti pärast Põhjasõda Peale Põhjasõda Eesti pilt oli kohutav. Maa oli hävitatud, vili rikutud ja eestlased olid väljasuremis piiril. Tartu, Rakvere, Valga, Põltsamaa olid hävinenud ainult varemed olid alles. Sõja ja katku tõttu oli eestlaste rahva arv langenud umbes 150000 inimeseni. Aga tänu jumalale olid need inimesed noored ja erksad. Rahva arv tõusis normaalse kiirusega. Kasutatud materjal: ”Eesti ajalugu”, ”Baltimaade ajalugu”,Wikipedia.org Anne-Mai Valk 8.Klass 2014
Anuta keel 1. Anuta keel 2. Austroneesia hõimkond, Kesk-Ida Austroneesia keelkond, Ida-Austroneesia keelkond, Okeaania keeled, Kesk-Ida-Okeaania keeled, Kaug-Okeaania keeled, Vaikse ookeani keskosa keeled, Ida-fidzi-polüneesia keeled, Polüneesia keeled. (1) 3. Keelt räägitakse Anuta saarel, vähesel määral ka Tikopia saarel. 4. 270 kõnelejat. (1999 andmetel) Keel on väljasuremis ohus. (1) 5. Numbrid 1-10: 1- tai 2- rua 3- toru 4- pa 5- nima 6- ono 7- pitu 8- varu 9- iva 10- puangapuru 11- 6. Kaashäälikud: p, t, k, b, d, g 12- Helitud kaashäälikud: p, t, k 13- 'v' ja 'w' ei ole eristatavad häälikud. Tavaliselt hääldatakse mõlemat kui helisevat 'v'-i. Sellist häälikut nagu 'f' ei esine. (2)
Ka Katar on väga efektiivselt kasutanud võõrtöölisi, kuid seda palju suuremal määral. Enamik töölisi teenivad leiba just gaasi-, nafta- ja ehitussektoris. Kõigil neil riikidel on majanduslikult läinud hästi. Seega, miks mitte kasutada ka Eestis võõtöölisi. Ka Itaalia on kasutanud sisserännanud pagulasi enda jaoks. Võiks öelda, et pagulased on päästnud isegi paar väikest küla, mis veel 15 aastat tagasi peaaegu väljasuremis ohus olid. Üks selline küla on Riace, mis asub Lõuna-Itaalias, just seal on hästi näha võõrtööliste panust. Enamik ühele asulale olulisematest töökohtadest täidavad just pagulased. Suhtlus vanema generatsiooni ja uute sisserändajate vahel suurepärane, seega võiks kasutada ka Eesti väiksemates väljasurevates külades immigrante. Immigrantidel on võimalus anda suur panus Eesti riigi eluolu paranemisele. On palju näiteid, kus sisserännanud on riiki aidanud,
2 (NO ), süsinikdioksiid (CO ). Viimase saja aasta jooksul on fossiilkütuste üha kasvavast 2 2 põletamisest tingituna CO kontsentratsioon atmosfääris kasvanud 17%. See mõjutab 2 kliimasoojenemist ja see on meie Maa jaoks väga koormav, sest mõned elusolendid ei suuda kohaneda nii kiiresti ja on väljasuremis ohus.2 Näiteks Eestis ei saa enam karud korralikult talveund magada, sest tänapäeva talved on pigem vihmased kui lumised ja seetõttu pääseb lumi tihtipeale karu pessa, mis häirib nende und. Globaalse kliima soojenemistulemusena hakkavad praegusest kiiremini sulama suured jäämassid, nagu näiteks Antartikas ja Gröönimaal. Ennustatakse, et Maailmamere tase võib tõusta aastaks 2050 mitmekümne sentimeetri võrra ja aastaks 2100 ennustatakse kuni 1,4- meetrist meretaseme tõusu
Punane raamat- J.C.PHILIPS 1. kategooria suremisohus nt. Lendorav, must-toonekurg, kotkad 2. kategooria vähenevad, võivad sattuda ohustatute hulka nt. Säga, jugapuu, nahkhiired 3. kategooria elupaikade hävinemine, ohu tegurite suurenemisel võib vähenemine jätkuda nt. Rästik, kahepaiksed, Saaremaa roherohi Võõrliigid- must raamat – liigid kes on eestisse sisse toodud. Nt karuputk, mink, hispaania teetigu, kammloom, lupiin jne. 5 väljasuremis lainet O D P T K, kuues on praegu Looodusvarad: taastuvad( õhk, vesi ) ja taastumatud ( kivimid) Energeetilised: põlevkivi ja turvas Maardlad: üleriigilised ja kohalikud lünktekst: Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. Jne üleval Seire tasandid: • riiklik keskkonnaseire
määrast? Mida rohkem liike saabunud, seda enam saab neid välja surra. Eeldades, et väljasuremisrisk on konstantne, hakkab täiesti neutraalsetel põhjustel nende liikide arv tõusma, URR Kui need kaks kiirust saavad võrdseks, kujuneb välja nn dünaamiline tasand liike tuleb pidevalt juurde ja pidevalt sureb ka välja. Ekstintsioon saab kiirenduse, kui liike on palju. Mida rohkem on saarel liike, seda väiksemad on nende populatsioonid. Mida väiksem populatsioon, seda suurem väljasuremis(ekstintsiooni)risk ehk konkurentsi ressursside pärast hakkab kiirenema väljasuremine. Koosluse kujunemine on nisiruumi täitumine liikidega. Siin on väga oluline Gause reegel (2 kattuva nisiga liiki ei saa pikemat aega koos eksisteerida, vaid üks süüakse konkurentsist välja) 49. Tasakaalulise diversiteediteooria kriitika ,,Planktoni paradoks" (E. Hutchinson), näiteid sarnase nisiga liikide kooseksisteerimisest?
annaabi.ee 
