Fifth level Pindala ja Sügavus Pindala on 5000000 km² Sügavus on 10 265 m Keskmine sügavus on 4 108 m Maht on 23 522 km3 Saartevaheline meri Asub Filipiinide lähedal, läänes Taiwaniga, põhjas Jaapaniga Loomastik Filipiini meres paikneb sellised loomad nagu: Merikilpkonnad, haid, Moray angerjad, kaheksajalgade ja mere ussid koos paljude kalaliike nagu tuunikala võib tavaliselt täheldada. Lisaks Filipiini Meres toimib kudemispaik jaapani angerjas, tuunikala ja erinevate vaalaliikidele. Lingid Filipiini merest http://en.wikipedia.org/wiki/Philippine_Sea (Kui on tõlgitud Google tõlkest) http://www.tfg.tartu.ee/geograafia/egcd/opik/juku/meri/mered.html http://entsyklopeedia.ee/artikkel/meri1
Arvatakse, et linask suudab söömata vastu pidada kuni 8 kuud. On tehtud katseid, kus linask pidas veest välja võetuna ja märja sambla sisse mähituna vastu 46 tundi. Temperatuuril 8°C jääb linask juba talveunne. Linaski toidusedelisse kuuluvad peamiselt selgrootud loomad: surusääsklaste vastsed, kirpvähid ja limused, kuid ta võib neelata ka kalamarja, vastseid ja väikesi kalu. Linask koeb keset suve mai lõpust kuni augustini, kui vesi on maksimaalselt soe. Kudemispaik asub kalda lähedal ning on tuulte eest kõrgema taimestikuga hästi varjatud. Mari koetakse veetaimedele ning see areneb 3...6 päeva kuni vastsete koorumiseni. Algul on vastsed liikumatud ja elavad taimedel rippudes, kuid paari nädala pärast hakkavad iseseisvalt toituma. Suguküpseks saab linask 4...5 aasta vanuselt ja ta eluiga ulatub umbes 10 aastani. Linask on kõrgelt hinnatud maitsva liha tõttu, kuid kahjuks on tal nõrk tervis ning ta on
hukkub palju rohukonni meie maanteedel sügisel ja kevadel toimuvate ulatuslike rännete ajal. Nagu kõik meie kahepaiksed, on ka rohukonn looduskaitse all. Rohukonn kuulub kaitstavate liikide III kategooriasse. Rohukonnade kaitsmiseks: · tuleks vältida mürkkemikaalide kasutamist, · ei tohiks mitte mingil juhul tuua looduslikust veekogust oma tiiki konnakudu ega -kulleseid, · võiks aias teatud alal jätta muru niitmata, · ei tohiks asustada kalu tiiki kus on konnade kudemispaik, · tuleks autot juhtides olla tähelepanelik teed ületavate konnade suhtes.
Talvituspaikadest kudemispaikadesse - kraavidesse, üleujutatud heinamaadele, mudase põhjaga tiikidesse ja järvedesse - liiguvad samas kohas talvitunud konnad koos - toimub 3- 5 päeva kestev ränne. Samas veekogus koeb korraga suur hulk loomi (paarsada, mõnikord ka 500- 700 isendit) kuni 1 km raadiusega territooriumilt Kudemispaiga suhtes on nad äärmiselt konservatiivsed, siirdudes aastast-aastasse tagasi samasse paika, kus ise ilmale tulid. Kui mingi kudemispaik hävib, siis on konnad võimetud omale uut leidma. Peale esimeste isasloomade saabumist läheb lahti nurrumist meenutav konnakontsert. Pulmaperioodil värvub isasloomade kurgualune siniseks ning nende esijalgade sisevarvastele ilmuvad suured mõhnad, emased on aga sel ajal silmatorkavalt paksud ja töntsakad. Aprilli lõpus koeb emasloom madalasse, 11- 12 cm sügavusse vette 670- 4000 muna, mis kleepuvad 15- 30 cm läbimõõduga klompidesse ning võivad moodustada kuni paari m 2 suuruseid
III kaitsekategooria liikide teadaolevatest ja keskkonnaregistris registreeritud elupaikadest või kasvukohtadest võetakse kaitse alla vähemalt 10%. 3 11. oktoober, 2007 NATURA 2000 Veel mõisteid.. Püsielupaik on kaitsealuse looma sigimisala või koondumispaik (näiteks rände ajal), kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht või lõhe ja jõesilmu kudemispaik. Lõhe ja jõesilm on seaduses eraldi välja toodud seetõttu, et need liigid ei ole Eestis kaitse alla võetud kuid on kantud EÜ Loodusdirektiivi lisadesse, mistõttu tuleb nende liikide olulised kudemispaigad kaitse alla võtta, kuid samal ajal võib väljaspool nende liikide kaitseks piiritletud alasid lõhe ja jõesilmu kutselist kalapüüki jätkata. (Püsielupaigad võtab kaitse alla keskkonnaminister määrusega. Määrusega kinnitatakse püsielupaikade piirid ning kaitsekord.)
1. Püsielupaik 2. Hoiuala 3. Maastikukaitseala 4. Looduskaitseala 5. Rahvuspark Püsielupaik - Püsielupaik on väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv Looduskaitseseaduse kohaselt piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik, kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht, lõhe või jõesilmu kudemispaik, pruunkaru talvitumispaik, jõevähi looduslik elupaik, mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak. - (Lisaks suuliselt ütleks, kui tahame: Looduskaitseseaduse kohaselt tekib püsielupaik automaatselt 1) lendorava pesapuule ja seda ümbritsevale alale 25 meetri raadiuses; 2) merikotka, madukotka ja kalakotka pesapuule ja seda ümbritsevale alale 200 meetri raadiuses; 3) suur-konnakotka ja must-toonekure pesapuule ja seda ümbritsevale alale 250 meetri raadiuses;
Nt. Linnualad, loodusalad. Kaitsealune liik- nt.rabapüü. taime-, seene-, loomaliik, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse. Liigid jaotatakse: I kategooria (rangeim) II kategooria III kategooria Püsielupaik- väljaspool kaitseala asuv, LKSi kohaselt piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav: • kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik; • kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht; • lõhe või jõesilmu kudemispaik; • pruunkaru talvitumispaik; • jõevähi looduslik elupaik; • mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak Kaitstav looduse üksikobjekt– teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse LKS’i alusel. Kaitseala vööndid: Loodusreservaat – keelatud igasugsed majandustegevus,loodusvarade
II kategooria- väga piiratud alal või vähestes elupaikades esinevad liigid, kelle arvukus langeb ning levila aheneb III kategooria- praegu veel suhteliselt tavalised, kuid ohutegurite toime jätkumisel võib nende arvukus kriitiliselt langeda. 36. Mis on püsielupaik ja hoiuala- Püsielupaik- kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik, kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht, lõhe või jõesilmu kudemispaik. Hoiuala- moodustatakse loodusliku loomastiku, taimestiku, seenestiku soodsa seisundi tagamiseks, kui see ei ole tagatud muul Looduskaitseseadusega sätestatud viisil. 37. Kaitstavad looduse üksikobjektid. Kaitse-eesmärk ja kaitsekord. Kaitstav looduse üksikobjekt on kaitse alla võetud teadusliku, ajaloolis-kultuurilise või esteetilise väärtusega elus- või eluta looduse objekt, kaitse alla võtmisel on veel arvestatud nende esinduslikkust, kordumatust ja
lumel. Talvituspaikadest kudemispaikadesse - kraavidesse, üleujutatud heinamaadele, mudase põhjaga tiikidesse ja järvedesse - liiguvad samas kohas talvitunud konnad koos - toimub 3...5 päeva kestev ränne. Samas veekogus koeb korraga suur hulk loomi (paarsada, mõnikord ka 500...700 isendit) kuni 1 km raadiusega territooriumilt Kudemispaiga suhtes on nad äärmiselt konservatiivsed, siirdudes aastast-aastasse tagasi samasse paika, kus ise ilmale tulid. Kui mingi kudemispaik hävib, siis on konnad võimetud omale uut leidma. Peale esimeste isasloomade saabumist läheb lahti nurrumist meenutav konnakontsert. Pulmaperioodil värvub isasloomade kurgualune siniseks ning nende esijalgade sisevarvastele ilmuvad suured mõhnad, emased on aga sel ajal silmatorkavalt paksud ja töntsakad. Aprilli lõpus koeb emasloom madalasse, 11...12 cm sügavusse vette 670...4000 muna, mis kleepuvad 15...30 cm läbimõõduga klompidesse ning võivad moodustada
· lennud kõrgusel alla 1 km Hoiuala - elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused Püsielupaik - väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav: 1) kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik 2) kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht 3) lõhe või jõesilmu kudemispaik 4) pruunkaru talvitumispaik 5) jõevähi looduslik elupaik 6) mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak Kaitstav looduse üksikobjekt - teadusliku, esteetilise või ajalooliskultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt - nt puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse käesoleva seaduse alusel. Kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik
Kivistised ja mineraalid- kaitsekategooriasse kantud kivistis, mille eksemplare või leiukohti kaitstakse käesoleva seaduse alusel. Fun: kaitse, soodne seisund. Nt kõre, käsnad, kõre (I, II, III kategooria) 4.Püsielupaigad: väljaspool kaitseala asuv, LKSi kohaselt piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav: a) kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik; b) kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht; c) lõhe või jõesilmu kudemispaik; d) pruunkaru talvitumispaik; e) jõevähi looduslik elupaik; f) mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak. Fun: kaitse, soodne seisund. 5.Kaitstav looduse üksikobjektid- teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse LKS'i alusel. Fun: kaitse, säilitamine, tutvustamine. Nt Tori põrgu, Tamme-Lauri tamm. 6
03.1997, lk 1) lisades A–D. Kaitsealune kivistis või mineraal on kaitsekategooriasse kantud kivistis või mineraal, mille eksemplare või leiukohti kaitstakse käesoleva seaduse alusel. (5) Püsielupaik käesoleva seaduse tähenduses on väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav: 1) kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik; 2) kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht; 3) lõhe või jõesilmu kudemispaik; 4) pruunkaru talvitumispaik; 5) jõevähi looduslik elupaik; 6) mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak. (6) Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse käesoleva seaduse alusel. (7) Kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik
väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse käesoleva seaduse alusel. Püsielupaik: väljaspool kaitseala asuv, käesoleva seaduse kohaselt piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav: 1) kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik; 2) kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht; 3) lõhe või jõesilmu kudemispaik. Elupaiga ja liigi soodne seisund: (1) Loodusliku elupaiga seisund loetakse soodsaks, kui selle looduslik levila ja alad, mida elupaik oma levila piires hõlmab, on muutumatu suurusega või laienemas ja selle pikaajaliseks püsimiseks vajalik eriomane struktuur ja funktsioonid toimivad (ka tulevikus). (2) Liigi seisund loetakse soodsaks, kui selle asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade elujõulise koostisosana.
kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. Püsielupaik - käesoleva seaduse tähenduses on väljaspool kaitseala asuv, käesoleva seaduse kohaselt piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav: · kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik; · kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht; · lõhe või jõesilmu kudemispaik; · pruunkaru talvitumispaik; · jõevähi looduslik elupaik; · mägra rohkem kui kümne suudmega urulinnak. Kivistised ja mineraalid - Kaitsealune kivistis või mineraal on kaitsekategooriasse kantud kivistis või mineraal, mille eksemplare või leiukohti kaitstakse LKS alusel. · I kategooria (rangeim) - kivistised ja mineraalid, mis esinevad vähestes leiukohtades või mille teadaolev leiukoht asub väga piiratud alal.
Talvituspaikadest kudemispaikadesse - kraavidesse, üleujutatud heinamaadele, mudase põhjaga tiikidesse ja järvedesse - liiguvad samas kohas talvitunud konnad koos - toimub 3...5 päeva kestev ränne. Samas veekogus koeb korraga suur hulk loomi (paarsada, mõnikord ka 500...700 isendit) kuni 1 km raadiusega territooriumilt Kudemispaiga suhtes on nad äärmiselt konservatiivsed, siirdudes aastast-aastasse tagasi samasse paika, kus ise ilmale tulid. Kui mingi kudemispaik hävib, siis on konnad võimetud omale uut leidma. Peale esimeste isasloomade saabumist läheb lahti nurrumist meenutav konnakontsert. Pulmaperioodil värvub isasloomade kurgualune siniseks ning nende esijalgade sisevarvastele ilmuvad suured mõhnad, emased on aga sel ajal silmatorkavalt paksud ja töntsakad. Aprilli lõpus koeb emasloom madalasse, 11...12 cm sügavusse vette 670...4000 muna, mis kleepuvad 15...30 cm läbimõõduga klompidesse ning võivad moodustada kuni paari m2
Talvituspaikadest kudemispaikadesse - kraavidesse, üleujutatud heinamaadele, mudase põhjaga tiikidesse ja järvedesse - liiguvad samas kohas talvitunud konnad koos - toimub 3...5 päeva kestev ränne. Samas veekogus koeb korraga suur hulk loomi (paarsada, mõnikord ka 500...700 isendit) kuni 1 km raadiusega territooriumilt Kudemispaiga suhtes on nad äärmiselt konservatiivsed, siirdudes aastast-aastasse tagasi samasse paika, kus ise ilmale tulid. Kui mingi kudemispaik hävib, siis on konnad võimetud omale uut leidma. Peale esimeste isasloomade saabumist läheb lahti nurrumist meenutav konnakontsert. Pulmaperioodil värvub isasloomade kurgualune siniseks ning nende esijalgade sisevarvastele ilmuvad suured mõhnad, emased on aga sel ajal silmatorkavalt paksud ja töntsakad. Aprilli lõpus koeb emasloom madalasse, 11...12 cm sügavusse vette 670...4000 muna, mis kleepuvad 15...30 cm läbimõõduga klompidesse ning võivad moodustada kuni
võidakse mood eraldi kaitseala või leiukoht kaitse alla. II kaitsekategooria: kivistised, mille leiukohtade säilim on kaheldav või tervikleiud esinevad harva, võidakse mood eraldi kaitseala või leiukoht kaitse alla. 4) püsielupaigadväljaspool kaitseala asuv, käesoleva seaduse kohaselt piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav sigimisala, lood kasvukoht või lõhe või jõesilmu kudemispaik (paisud keelatud); kotkad, musttoonekurg. 5) kaitstavad looduse üksikobjektid teadusliku, esteetilise või ajalooliskultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga etc.; 50m raadiuses piiranguvöönd 25 objekti ümber. Üksikobjektide rühma ümbritseva piiranguvööndi sisepiir kulgeb mööda servmiste
59. Püsielupaigad; kaitstavad looduse üksikobjektid, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid Püsielupaik käesoleva seaduse tähenduses on väljaspool kaitseala asuv, käesoleva seaduse kohaselt piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav: 1) kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik; 2) kaitsealuse taime või seene looduslik kasvukoht; 3) lõhe või jõesilmu kudemispaik. Kaitstav looduse üksikobjekt on teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, mida kaitstakse käesoleva seaduse alusel. Kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik looduskooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või
annaabi.ee 
