Atmosfäär-e.õhkkond.Maad ümbritsev kihilise ehitisega õhkkest.Meteroloogia-Teadus, mis uurib atmosfääri(ehitust,omadusi,protsesse).Ilm-Pidevalt muutuv atmosfääri seisund.Päikeseenergia mõjul ja aluspinna kaastoimel atmosfääris kulgevate füüsikaliste protsesside tõttu.Ilmastik-Mõne a. vältel jägitav imade vaheldumine mingis kohas.Ilmaelemendid e. meteoroloogilised protsessid-Õhkkonna seisundit isel. andmed. Ilmastu e kliima-Mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine.Otsekiirgus- Paralleelsete kiirtena maapinnale jõudev päikesekiirgusHajuskiirgus-PK, mis jõuab maapinnale pärast pilvede, tolmu jne poolt põhjustatud hajumist õhus.Kogukiirgus e. sumaarne kiirgus-otse-ja hajukiirguse summa.Peegeldunud kiirgus e. albeedo-Pinnale langeva ja pinnalt peegelduva kiirgusenerg. Suhe. Iseloom. pinna peegeldusvõimet.Passaadid-Läänetuuled- P-ja L poolkera 60. laiuskraadidel läänest itta puhuvad tuuled Mussoonid-Püsivad tuuled mandrite ja oo...
Kvaliteeditehnika ja meteroloogia õppetool KODUTÖÖ METEROLOOGIA JA MÕÕTETEHNIKA MHT0010 Esitamise kuupäev: 19.05.2011 Üliõpilane: Matrikli number: Õpperühm: MAHB-41 Variandi number: 7 Lahenduste kontrollelemendid: Eksed 1 47,05 algandmetes: 2 mittejuhusliku komponendi olemasolu, dispersioonanalüüs F-statistik.
OSA A 1. Mõõtemudel mõõtme B ja hälvete mõõtmiseks 2. Mõõteriista valik. Vajatav täpsustase 5 m Valin: Digitaalne indikaatorkell (täpsus 1m) rakisega + pikkusplaat OSA B Tabel 1. Algandmed A1 42 74 20 15 52 87 25 1 A2 32 93 33 55 50 24 3 56 A3 47 54 62 46 41 71 79 55 A4 51 40 71 66 32 82 96 49 A5 60 80 25 41 74 85 22 55 C6 50 28 75 65 59 46 51 44 C7 45 61 65 71 27 53 41 64 C8 71 76 46 48 44 57 23 6 C9 82 ...
Kordamisküsimused ja vastused: meteoroloogia ja klimatoloogia III vihik 2008/09 õppeaasta Atmosfääri soojusrežiim 1. millised on olulisemad soojuse ülekande protsessid aluspinna ja õhu vahel? a) molekulaarne soojusjuhtuvus b) konvektsioonivoolud c) turbulentne õhu segunemine d) maa pikalaineline kiirgus e) vee auramine maapinnalt f) advektsioon e õhumasside horisontaalne liikumine 2. mida mõistetakse adiabaatilise protsessina? Üldiselt mõistetakse adiabaatilise protsessi all sellist gaasi oleku muutust, mille juures vaadeldaval gaasil puudub soojusvahetus ümbrusega. 3. milliseid suuruseid seob omavahel Poissoni võrrand? Adiabaatilise protsessi korral valitseb absoluutse temperatuuri ja rõhu vahel järgmine seos: T/T1= (P/P1)0,288 T/T1- lõpp ja algtemperatuuri absoluutse skaala järgi ...
1. Mida mõistetakse meteoroloogiliste protsesside ja nähtuste all? Maa atmosfääris toimuvad mitmesugused füüsikalised protsessid ja nähtused, nagu kiirguse neeldumine ja hajumine, õhu soojenemine ja jahtumine, vee aurumine ja kondensatsioon, udu ja pilvede tekkimine, sademed, õhu liikumine, elektrilised, optilised, akustilised nähtused. 2. Mis on ilm? Ilm on atmosfääri olek mis pidevalt muutub. Antud momendil iseloomustab ilma meteoroloogiliste elementide kompleks. Ilma mingis ajavahemikus võib iseloomustada meteoroloogiliste elementide järkjärgulise muutumise kirjeldamisega v nende keskmiste väärtustega antud ajavahemikus. 3. Mida nimetatakse meteoroloogiliseks ehk ilmaelemendiks? Nimetatakse füüsikalisi suurusi, mis iseloomustavad atmosfääri olekut. 4. Mis on meteoroloogia uurimisobjektiks? Uurib atmosfääri ehitust, omadusi ja seal toimuvaid füüsikalisi protsesse. 5. Mida mõistetakse kliimaõpetuse...
1. Maailmapilt on maailma mudel ja ettekujutus loodusest. 2. Loodus on kõik, mis meid ümbritseb. 3. Loodusteadused on: geoloogia, bioloogia, meteroloogia, astronoomia, keemia, füüsika, matemaatika. 4. Loodus koosneb ainest ja väljast. 5. Füüsikameetodid: 1)vaatlus-tähelepanekute tegemine 2) hüpotees-teaduslik oletus 3)katse 4)andmetöötlus 5)järeldus 6. Objekt on nähtus, mida me uurime. 7. Mudel on mudelikoopia originaalist. 8. Füüsika keel: 1)füüsikalised suurused (nt pikkus) 2)tähis (l või s) 3)mõõtühik (m) 9. SI-Süsteem: 1)pikkus 2)mass 3)temperatuur 4)aeg 5)valgustugevus 6)voolutugevus 7)ainehulk 10
probleemile ühiskonnas aset leidma. Looduslikeks protsessideks võime lugeda vulkaanipurskeid, kasvuhoonegaase, ebaharilikke ookeanihoovuseid ja liigset päikese aktiivsust. Just päikese aktivsus on see, mis viimase kahe aasta jooksul on muutunud tõsiseks probleemiks. Mis saab loodusest, inimkonnast, kui päikesekiirguse aktiivsus tugevneb? Aktiivsuse kasvust saame tuua näite 2011. aasta suvest, kus päikesekiirguse aktiivsus oli nii suur, et Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituut hoitas inimesi liigse päikseseaktiivsuse eest ning soovitas päikese käes mitte rohkem kui 30 minutit viibida. Vulkaanide pursked toovad endaga kaasa katastroofi, mida inimene ei suuda kuidagi takistada. Võime rääkida 2010. aastal Islandil toimunud vulkaanipurskest, mille tagajärjel seiskus Euroopa lennuliiklus. Paljud inimesed, kes elasid vulkaaniala lähedal, pidid kodudest lahkuma. Võime öeldam, et isegi kõrgelt arenenud tehnoloogia ning teadus ei saa
Motivatsioonikiri Erasmus+ programmis osalemiseks "Saatus ei ole juhus vaid valikute küsimus. See ei ole asi mida oodata, vaid asi mida saavutada", on öelnud poliitik William Jennings Brian. Arvan, et saatus on suuresti inimese enda kätes. Oleme valiku ees, kas lasta elul üksnes kulgeda või teha midagi oma eesmärkide nimel. Tudeng seab eesmärgiks end ette valmistada tulevaseks ametiks. Akadeemilisest haridusest jääb tihtilugu väheseks, sestap peaks tudeerimisele loomingulisemalt lähenema. Koolitarkusest olulisemad on oskused, mis omandatud mujalt kui raamatust. Erasmus+ programmi näol on võimalus mõlemaks- saada akadeemilisi teadmisi ning kasvada inimesena. Mõte Erasmusega vahetusõpilaseks minna keerleb minu peas alates ülikooli astumisest. Otsin pidevalt võimalusi enesetäienduseks, mistõttu olen varasemaltki osalenud erialaga seotud projektides. Viimase neist veetsin Tuneesias vabatahtlikuna erinevate keskkonnateemade...
Kordamisküsimused ja vastused: meteoroloogia ja klimatoloogia II vihik 2008/09 õppeaasta Kiirgusenergia transformatsioon 1. millised on atmosfääri energia allikad? päike, kosmiline kiirgus ja maa siseenergia 2. kirjelda päikesekiirguse spektraalset koostist. Alates punasest, on oranž, kollane, roheline, helesinine ja tumesinine. Need värvused ei ole omavahel teravalt eraldatud, vaid lähevad pidevalt üksteiseks üle. 3. millised kiirgusvood esinevad atmosfääris? Päikese poolt paralleelsete kiirte kimp-otsekiirgus; hajunud päikesekiirgus tolmus-hajukiirgus; otse ja hajukiirguse summa kannab summaarse kiirguse nimetust. Maa – ja atmosfäärikiirgus 4. mis on kiirgusväli ja milliste karakteristikutega seda iseloomustatakse? Nimetatakse ruumi, kus esineb kiirgus. Kiirgusvälju iseloomustatakse mitmete karakteristikutega nagu kiirgusvoog ja selle tihedus ja intensiivsus. 5. mis on solaarkonstant? Päikese ki...
kasutamata kuna raiemahud on väikesed. Ka ulukid on märkimisväärseks ressursiks, millest põhiliseks sissetuleku allikaks on osutunud jahiturism. Suures ulatuses on maa kasutusel põllumaana ning suur potentsiaal on lihaveisekasvatuse osas kuna looduslikku rohumaad on ulatuslikult (Piirsoo 2007). Kasutatud kirjandus 1. Arold, I. 2005. Eesti Maastikud. TÜ Kirjastus. Tallinn 2. Kaur, E. Kuusik, M. Sepp, K. 2008. Eesti Maastikud. Tänapäev. Tallinn 3. Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituut. 2009. Kliima Kättesaadav: http://www.emhi.ee/ (Viimati külastatud: 28.03.2012) 4. Estonica, 2009. Loodus: Lääne-Eesti tasandikud Kättesaadav: http://www.estonica.org/et/Loodus/L%C3%A4%C3%A4ne- Eesti_tasandikud/Moreenrannad,_rannikuluitestikud_ja_viirsavitasandikud/ (Viimati külastatud: 01.04.2012) 5. Läänemaa maastikud Kättesaadav: http://www.hkhk.edu.ee/loodusrajad/lnemaa_maastikud.html (Viimati külastatud: 25.03.2012) 6
16. Ungru loss tänapäeval Joonis 17. Lihula mõis Joonis 18. Virtsu Tallinn, kitsarööpmeline raudtee Joonis 19. Kiltsi sõjaväebaas 11 Kasutatud kirjandus · Arold, I. 2005. Eesti Maastikud. TÜ Kirjastus. Tallinn · Kaur, E. Kuusik, M. Sepp, K. 2008. Eesti Maastikud. Tänapäev. Tallinn · Eestigiid. 2009. Läänemaa. http://www.eestigiid.ee/?CatID=7 · Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituut. 2009. Kliima http://www.emhi.ee/ · Estonica, 2009: Loodus: Lääne-Eesti tasandikud http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=509&kateg=2&alam=69&leht=2 · Hanila vallavalitsus. 2009. Turism http://www.estonica.org/est/lugu.html?menyy_id=509&kateg=2&alam=69&leht=2 12
Kolmandas osas on arutelu ja järeldused. Uurimistöö meetodid: Tegemist on kvantitatiivse uurimusega, milles autor kasutatas anonüümset ankeetküsimustikku. Selle koostamisel lähtus autor kirjanduse ülevaatest saadud teadmistest. Ankeet koosneb kuuest küsimusest. Ankeetküsimustiku jagati eri vanuses õpilastele. Valimi moodustasid 104 õpilast. Ankeedi täitmine oli vabatahtlik. Teise küsimustiku saatis autor Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituudi töötajatele Külli Loodlale ja Ain Kallisele. Uurimistöö koostamisel kasutas autor erinevaid geograafiaalaseid interneti lehekülgi, raamatuid ja artikleid. Uurimistöö autor tänab oma juhendajat Toomas Annukit, kes suunas ja toetas uurimistöö läbiviimisel ja analüüsimisel. Autor tänab kõiki, kes olid seotud uurimistöö valmimisega. 1. EESTI KLIIMA ISELOOMUSTUS Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima
Ülikooli Meteoroloogiaobservatooriumist ja keskendus sel ajal päikesekiirguse mõõtmistele ja päikesekiirguse levi uurimisele taimkattes, põllukultuurides ja metsas. Sektori tegevuse baasiks olev aktinomeetriajaam kolis Tartu linna servast praeguse Lõunakeskuse asukohast 1965. aastal samuti Tõraverre. Senini on see üks Euroopa pikima vaatlusreaga ja kvaliteetsemate andmetega vaatlusjaamadest. Kuna sektori temaatika arenes edasi, siis anti jaam praeguse Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituudi hoole alla, kuid säilis töö teaduslik juhendamine. Aparaadiehituse sektor APES hakkas valmistuma astronoomia viimiseks kosmosesse. Eesmärgiks oli teha tähtede vaatlusi nendes spektripiirkondades, milles kiirgus maapealsete teleskoopideni ei jõua. Nende piirkondade jaoks polnud siis ka kiirgusvastuvõtjaid. Viimaseid hakatigi välja töötama ja nende omadusi uurima. Peamine projekt oli sel ajal Zjablik (eesti keeles Metsvint). Projekti
Energeetilised: põlevkivi ja turvas Maardlad: üleriigilised ja kohalikud lünktekst: Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. Jne üleval Seire tasandid: • riiklik keskkonnaseire • kohaliku omavalitsuse kkseire • ettevõtja kkseire Seire alaprogrammid: • meteroloogia • õhu • põhjavee • siseveekogude • rannikumere • eluslooduse ja maastiku • metsa • kompleks • kiirgus • mulla • seismo ( maavärinad nt) • tugiprogramm Seire ülesanded: • hetkeolukorra määramine ja uurimine • taastuvate loodusvarade hulga ja seisudi hindamine • KK mõjutavate tegurite hindamine • tagasiside rakendatud meetmete efektiivsusest • bioloogilise mitmekesisuse hetkeolukorra hindamine ja analüüsimine
· Ehk biogeneetiline reegel. 4.3 Jean Baptiste Lamarck 1744-1829 · Sitaks tark · Esimene terviklik evolutsiooniteooria o Ilmus raamatus ,,Zooloogia filosoofia" o Ei läinud laiale massile kasutavaks o Ei toonud selgitusi, põhjendusi, miks üks või teine teekkis tegeles edasi Darwin o Seletas kogu elus looduse ära enda nägemuse järgi, seega eksis paljus · Uurimused organismide füsioloogia ja psüühika, keemia, füüsika, meteroloogia ja geoloogia vallas · Selgrootute paleontoloogia rajaja o Nn ,,Prantsuse Linne" (taimede ja selgrootute loomade süstemaatika) · Mõiste ,,bioloogia" esmaesitaja Tähtsa mad seisukohad: · Elu tärkas ise, tekkis isetärkamise teel · Liigid muutuvad koos elutingimuste muutumisega · Järk-järguline areng lihtsamast keerulisemaks o Kuue astmeline süsteem
Esiteks, teoreetiline osa, mis koosnes olemise, selle osade, põhjuste ja algete küsimustest. Teiseks, praktiline osa, mis koosnes inimtegevuse küsimustest ning kolmandaks, poeetiline osa, mis tegeles loomingu küsimustega. Aristoteles ja tema järelkäijad uskusid, et inimlikul uudishimul pole piire ning et iga asi väärib süstemaatilist uurimist. Aristoteles ise pani kirja traktaadid, mis käistlesid botaanika, eetika, ajaloo, kirjandusloome, loogika, metafüüsika, meteroloogia, retoorika, füüsika, poliitika, religiooni ja zooloogia valdkondi. Erinevalt varasematest kreeka filosoofidest, kaasa arvatud Platon, usaldas ta rohkem uurimistööd ja induktiivset loogikat, kui disskussiooni ja intellektuaalse inspiratsiooni valgustavaid hetkesähvatusi. Iga uurimus algas olemasolevat materjali, nii ainelist kui ka kirjapandut, ammendava kompilatsiooniga. Siis korrastas ta selle 4
TROPOPAUS (vahekiht)8 - 17 km tº langus lõpeb SRATOSFÄÄR kuni 50 km tº hakkab tõusma (osoonikihi mõju, o) UV-kiirguse neelaja STRATOPAUS (vahekiht) Algab uuesti tº langus MESOSFÄÄR - 51/52..86 km MESOPAUS (vahekiht) Algab tº tõus TERMOSFÄÄR - kuni 860 km Õhumolekule vähe suur, kineetiline en. tõttu õhumolekulid põrkavad Kiire t tõus kuni 2000 ºC , virmalised TERMOPAUS (vahekiht) EKSOSFÄÄR >800 km t tõus Õhk puudub ILM - õhkkonna hetkeseisund Ilma uurib METEROLOOGIA KLIIMA - paljuaastane ilmastikuolude kordumine Kliimat uurib KLIMATOLOOGIA Kliimat kujundavad kliimatekketegurid: 10 *Astronoomilised: maa kaugus Päikesest, *Maa telje kallakus, *saadav päikesekiirguse hulk; * Maa tiirlemine ümber Päikese ja pöörlemine ümber oma telje * Geograafilised: *mandrite ja ookeanide paigutus, *koha geograafiline laius, *suurte
Filosoofia I periood! · LOOGIKA · ARISTOTELES · Aristotelest nimetatakse "loogika isaks". "Aristotelsese · 384 322 e.Kr. loogika". · Loogika on kõigi teaduste paratamatu tööriist ja eeldus · Elulugu (organon). · Aristoteles sündis Stageiras. · Kategooriad: 1) substants, 2) kvaliteet, 3) relatsioon, 4) · Isa oli Makedoonia kuninga Amyntase (Aleksander Suure ajapunkt, 5) koht, 6) habitus (välislaad), 7) asend, 8) tegu, vanaisa) sõber ja ihuarst. Isa suri kui Aristoteles oli alles ...
Keskkonnaministeerium kui Eesti Vabariigi territooriumil riigi keskkonnapoliitikat ellu viiv kõrgeim täitevorgan, mis ühtlasi suhtleb teiste riikide ja rahvusvaheliste keskkonnaorganisatsioonidega. Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas: EV valitsusasutused: Maa-amet, Keskkonnainspektsioon, Metsakaitse- ja metsauuenduskeskus Riigiasutused: Info- ja Tehnokeskus, Riiklik Looduskaitse Keskus, Loodusmuuseum, Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituut, Kiirguskeskus jne Riigi tulundusasutused ja äriühingud: OÜ Geoloogiakeskus, RMK (Riigimetsa Majandamise Keskus), OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus jne 24. Mõiste: keskkonnakaitse institutsioon Keskkonnakaitse institutsioon on keskkonna-korraldusega tegelevad riigi- ja omavalitsusasutused ning valitsusvälised organisatsioonid 25. Euroopa Liidu Parlament, Nõukogu ja Komisjonid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
