[+H2] Vastand reaktsioon on dehüdrogeenimine. But-2-een + H2 -> butaan Hüdraatimine +H2O, Alkohol rühm liitub selle juurde, kus on rohkem süsinike. But-1-üün + H2o -> but-1-een -2-ool Halogeenimine, ainesse halogeen aatomi viimine 2-metüül-but-2-een +Cl2 -> 2-metüül-2,3 dikloro-butaan Vesinikhalogeniid: Vesinik- läheb sinna, kus vähem C'sid. Cl- läheb sinna, kus rohkem C'sid. ....+HCl-> AMIINID: orgaaniline lämmastikühend. Neid võib vaadelda kui amoniaagi (NH3) derivaate, kus vesiniku aatom või aatomid on asendatud alküülasendusrühmaga. Amiinid on aluseliste omadustega, nad saavad liita endaga vesinikioone. Amiinid on looduses funktsionaalse rühmana levinud. (aluseline ) VALGUD- koosneb aminohapetest, sisaldavad NH2 , kuuluvad amiinide hulka. Lihtsad amiinid- mürgised ained, ebameeldiva lõhnaga. Lõppliide on amiiin või siis ees amino- .
o Oksüdeerib mittemetalle : väävlit, fosforid, süsiniku tri nitro tselluloos (suitsupomm); ühendeid (nitraate) väetistena; kaalium ja naatrium o C+2H2SO4CO2+2H2O+SO4 nitraati püssirohu koostisena Amoniaagi tootmine o Tõrjub soolatest välja tugevad happed Toodetakse vesinikust ja lämmastikust. Lämmastik saadakse vedela õhu fraktsioneerival destilatsioonil. o NaCl+H2SO4NaHSO4+HCl Vesiniku toodetakse maagaasist. o Reageerib metalidega (vt
Looduses taimed saavad mullast. Lämmastiku toimel lõpuks happevojhmaks · Lämmastik ja Fosfor Väliskihis 5 elektroni Positiivne oksüdatsiooniaste on siis kui ühendites hapniku ja elektormagnetiivsemate. Lämmastik esineb looduses lihtainena Ammoniaak ja ammonjaakhüdraat Ammoniaak (NH3) on kõige tähtsam lämmastikuühendeid 1. värvusetu 2. õhust 2 korda kergem 3. kui palju on ka mürgine 4. kahjustab silmi 5. amoniaagi 10 % lahus = nuuskpiiritus Ammoniaak lahustub hästi vees ja tekib ammoniaakhüdraat Ammooniumsoolad 1. ebapüsivad 2. kuumutamisel lagunevad 3. sade valge Ammooniumioonide tõestamine lahuses tuvastatakse lõhna või märja indikaator paberi järgi Redutseerivate omadustega Põleb õhus ja veel paremini põleb hapnikus moodustades lämastiku ja veeauru 4NH3 +3O2 = 2N2 +6H2O Lämmastiku hapnikuühendid Lämmastikoksiidid (NO) 2NO + O2 = 2NO2 NO2 Lämmasikdioksiid 1
Üliraske vesinik ehk tritium ( H või T) aatomituum koosneb 1 prootonist ja 2 neutronist. · Vesinik koosneb kaheaatomilistest molekulidest (H ). Vesinik on lõhnata, maitseta, värvuseta gaas mis on kõige väiksema tihedusega(kergem) gaas. Vees lahustub vesinik väga vähe ja keemis temp on -253C · Vesiniku o.a ühendites on I · Vesinikku kasutatakse raketikütusena, metallide redutseerimisel oksiididest, amoniaagi ja paljude orgaaniliste ainete tootmises. Enam on hakatud kasutama vesinikku ka energeetikas(kütuselement), Kuna vesinik on nii kerge kasutatakse ted aka ilmavaatlusballoonide täitegaasina. · · · · · · · · · · · · · · · · · · · · VA rühm · VA rühma elementidest tähtsamad on lämmastik ja fosfor. Nende o.a võivad olla III kuni V. Lämmastik looduses esineb põhiliselt lihtainena atmosfääris. Lämmastikku esineb ka
2Na + H2 => 2NaH Segades hapnikuga moodustab väga ohtliku paukgaasi, see on väga ohtlik segu, kõige ohtlikum kui hapnikku on segus 2 osa, vesinikku 1 osa. 5. Saamine: Tööstuses: veest või looduslikust gaasist: CH4 + H2O => CO + 3H2 C + H2O => CO + H2 H2O =>(elektrolüüs) 2H2 + O2 Laboris: Aktiivsem metall + hape: Zn + Hcl => ZnCl + H2 6. Kasutamine: raketikütus, metallide redutseerimine oksiididest, amoniaagi ja paljude teiste ainete saamine, õhupallid, energeetika, kütuseelemendid. Hapnik: 1. Aatomi ehitus: 8 prootonit, 8 neutonit, 8 elektroni Eranditult alati liidab elektrone. 2. Leidumine looduses: Maal kõige levinum element (45-49%) Esineb nii ehedalt (õhus), kui ka ühenditena (puidus, mullas, liivas, vees, elusorganismides, kivimites) 3. Allotroopsed teisendid: Allotroopia on nähtus, kus üks elemement esineb mitme lihtainena. Hapnikul 3 allotroopset teisendit: 1. dihapnik O2; 2
Valmistas esimesena salitsüülhapet- naatriumfenolaadi kuumutamisel koos CO 2 -ga 100 atm rõhu all ja 125ºC ja järgneval töötlemisel H 2 SO 4 -ga KOLBE SÜNTEES. Charles Adolphe Wurtz (1817-1884) prantsuse keemik, oli 1852. st keemiaprofessor Sorbonne´i Ülikoolis. Koostas ,,Puhta ja rakenduskeemia" sõnastiku. 3 köites 1868-1878 ja lisa 1880-1886. Hiljem pühendus org keemiale, avastas 1849 etüül-ja metüülamiini, amoniaagi esimesed derivaadid . Näitas, et N-sisaldavad org ühendid on tuletatud ammoniaagi molekulidest, asendades selles 1 või mitu H aatomit org radikaalidega. Nim need ühendid AMIINIDEKS. 1856 sai esimesena etüleenglükooli . Sünteesis süsivesinikke halogeenoalkaanide reageerimisel Na-ga eeterlahuses nn Wurtzi reaktsioon. Uurides etanaali polümerisatsiooni avastas aldoolse kondensatsiooni 1872, pakkus välja meetodi estrite saamiseks lähtudes alküülhalogeniididest
Valmistas esimesena salitsüülhapet- naatriumfenolaadi kuumutamisel koos CO 2 -ga 100 atm rõhu all ja 125ºC ja järgneval töötlemisel H 2 SO 4 -ga KOLBE SÜNTEES. Charles Adolphe Wurtz (1817-1884) prantsuse keemik, oli 1852. st keemiaprofessor Sorbonne´i Ülikoolis. Koostas ,,Puhta ja rakenduskeemia" sõnastiku. 3 köites 1868-1878 ja lisa 1880-1886. Hiljem pühendus org keemiale, avastas 1849 etüül-ja metüülamiini, amoniaagi esimesed derivaadid . Näitas, et N-sisaldavad org ühendid on tuletatud ammoniaagi molekulidest, asendades selles 1 või mitu H aatomit org radikaalidega. Nim need ühendid AMIINIDEKS. 1856 sai esimesena etüleenglükooli . Sünteesis süsivesinikke halogeenoalkaanide reageerimisel Na-ga eeterlahuses nn Wurtzi reaktsioon. Uurides etanaali polümerisatsiooni avastas aldoolse kondensatsiooni 1872, pakkus välja meetodi estrite saamiseks lähtudes alküülhalogeniididest
Rohehallitus Segu (rohe+sini) Hallitusjuustud 1.juustumass nakatatakse hallitusseenega 2. juustumass on pandud juustuvormidesse, pind nakatatakse hallitusega ja siis torgitakse augud sisse ja hallitus areneb sees Hallitusjuustud Hallitusjuustude säilimisaeg on 1-1,5 kuud Kõige pehmema maitsega on valge hallitusjuust, kõige tugevama - rohe- hallitusjuust Kamambäär ehk Camemberti Limabakteritega juust Juustud, mille pinnale bakterid tekitavad limakoore, mis on amoniaagi maitsega ja pehme konsistensiga Limburger Sulatatud juust ja suitsujuust Saadakse standarditele mittevastavate naturaalsete juustude ümbertöötlemisel Juustu kvaliteet Lõikepinnal esinevad aukudevahelised põikipraod näitavad vale käärimist või on juustumass olnud liiga happeline Liiga palju väga suuri auke juustukoes annab tunnistust intensiivsest käärimisest ja selline juust on tavaliselt kibeda kõrvalmaitsega Juustu kvaliteet
· värvitooni intensiivistamiseks või neutraliseerimiseks · Vivant System · Mesilasvaha · Toonid · sinine 0/11 · roheline 0/22 · kollane 0/33 · oranz 0/44 · punane 0/55 · lilla 0/66 · Kasutada juuksevärvina puhatsele kuivadele juustele · Retsept 1:1, mõjuaeg 35 minutit. ESTEL ESSEX Correct 0/00A · Amoniaaki sisaldav korretor · Amoniaagi sisaldus 3% · Kasutatakse 3 %, 6 %, 9 % ja 12 % H2O2 · Suurendab värvi helendamise astet · Vivant System · Mesilasvaha ESTEL ESSEX Correct 0/00N · Ei sisalda amoniaaki · Kasutatakse 3 %, 6 %, 9 % ja 12 % H2O2 · Suurendab värvipaletti · Vivant System · Mesilasvaha ESTEL Color System De Luxe püsivärv · Numeratsioon sama mis ESTEL ESSEX · katab kuni 100 % halli juust · 9,3
Seedetraktis lõhustatakse valgud polü- ja oligopeptiidideks ja edasi aminohapeteks pankrese fermetide toimel ja seejärel imenduvad peensoolest verre. Maksa peafunktsioonid valkude AV-s: aminohapete trans- ja desamiinimine, glükoosi, glükogeeni ja rasvhapetest lähtudes, asendavate aminohapete sünteesimine, maksa struktuur ja ensüümvalkude ning vereplasma valkude sünteesimine, eksogeensete ainete detoksikatsioon, amoniaagi tekkimine ja uurea sünteesimine. Lisaks on maksal veel ekskretoorne funktsioon, ta nõristab sappi (rasvade imendumise tagamiseks soolestikust).Veri kannab aminohapped maksa, nad aminorühma eemaldamise ja ülekandmise teel lõhustatakse või ehitatakse ümber, muudetakse kehaomaseks. Valkude lammutusproduktidest tekivad maksas , ka neerudes amoniaak ja kusiaine (eritatakse uriiniga) Muudes kudedes toimuvad valkude AV-ga seotud protsessid. Maksas ümbertöötatud aminohapped
1) Keemia põhimõisteid ja seadusi. vastavalt pöörlemissuunale. Kaks arvulist väärtust 1/2; +1/2. kirjutamisel nurk sulgudesse. Kui sisesfäär annab positiivset 1.1 Massi jäävuse seadus suletud süsteemi mass ei sõltu Aatomite eletronkihtidemahutavust iseloomustab: laengut on ta kompleks katioon, negatiivse laenguga, kompleks toimuvatest protsessidest selles süsteemis. Keemilise reaktsiooni 1) W.Paul (1925) printsiip aatomis ei saa olla kahte täpselt anioon ja võib olla ka neutraalne. Kompleks ioonide laengu võrrandi kirjutamisel avaldub seadus selles, et reaktsiooni ühesuguses energiaolekus st.ühesuguste kvantarvuga elektroni. neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid, mis moodustavad võrrandi mõlemal poolel peab aatomite sümbolite arv olema 2) Energia miinimum peab elekt...
tilkadena. Madalama niiskusastme korral tekib kapillaarne või keemiline absorbeerunud kondenseerumine. Niiskus, mille puhul võib veel tekkida keemiline kondensatsioon nimetatakse kriitiliseks niiskuse astmeks ja see oleks 50-70% teras, tsink, vask. Kui aga metalli pinnale satub kaltsiumkloriid, siis see oleks 35%. Atmosfääri saasteained sattudes metalli pinnale tekitavad tugeva elektrolüüdi. Eriti aktiivsed on vääveloksiidi ühendid. Koos kloori, amoniaagi ja N ühenditega suurendavad nad korrosiooni kiirust 5-10 korda. Korrosioon vee keskkonnas: Suurt tähtsust omab veeioonide kontsentratsioon. Happelised keskkonnad on ohtlikud magneesiumisulamitele, tsingile, süsinikterastele. Aluselised keskkonnad alumiinium sulamitele, tsingile. Eriti aktiivne on lennunduses kasutatavatele materjalidele merevesi, mis oma koostises omab NaCl ja teisi sooli. Suurt tähtsust omab vees lahustunud hapnik, kuna
1) Keemia põhimõisteid ja seadusi. Keem reaks-s on lähteainete mok-des sidemete katk. ja saaduste lähedal indutseerib pol mok mittepol-le dipoolmomendile, mis on 1.1 Massi jäävuse seadus suletud süst.mass ei sõltu toimuv.-st mok-s uute sidemete tekk. Keem-s reak-s ei muutu aatomite arv ja seda suurem, mida kõrgem on mittepol molekuli polariseeritavus. protsessidest selles süst.s. Keem.reaks.i võrrandi kirj.l avaldub liik, kuid muut-d aatomite vahel-d keem-d sidemed, samas eral-b Dispersiooni jõud (Edisp),tek lähen-te aatomite või mok-de ekt-de seadus selles, et reak.i võrrandi mõlemal poolel peab aatomite või neeldub en-t. Erist-se mitmesug-d sideme tüüpe: kovalentne, sünkroonse liikumise tõttu. sümbolite arv <=>. 2H2+O2=2H2O Lähteaine masside summa on iooniline, metalliline, koordinatiivne, ves...
K 150-180kg/ha. Mikroväetisi tuleks planeerida CuSO4 ja boortatoliiti 50-80kg. Ammooniummoluptaati 2kg. Co 1kg, ja ida-eestis MnSO4 12-15kg. Väetamisele järgneb sügiskünd sügavusega 25-30cm. Varakevadel küntud maa libistatakse ja seejärel kultiveeritakse agregaadis äketega 5-8cm sügavuselt 2-3 korda. Enne külvi on suure tähtsusega kivide koristamine. Külvieelselt tuleks mulda anda ka N, eriti kui muld on N vaene. N % on 0,1 piires. Tegeva-ainene 40-60kg/ha. Ja see sõiks olla amoniaagi veena mida võib arvestada u 600l/ha või karbamiidina 100-150kg/ha. Vahetult enne külvi tuleb rohumaa rullida ja sellega ei tasu koonerdada. Mulla tihedus peks olema 1,5g/cm3. Külviviisid võivad olla kas katteviljaga või mitte. Kateviljaga külvi tehakse siis kui on vaja toota söödateravilja sel juhul on sobivaim kattevili varane oder, mille külvinorm ha kohta ei tohiks olla suurem kui 150kg/ha kohta. See vähendatud külvinorm on selleks, et odra
kontsentratsioon, temperatuur, pH, nende konstantsus. Regulatsiooniprotsessides osalevad põhiliselt närvisüsteem ja/või hormonaalsed süsteem. homöostaasi säilitamise ajendid on nälg ja janu. Maksa peafunktsioonid: aminohapete trans- ja desamiinimine, glükoosi, glükogeeni ja rasvhapetest lähtudes, asendavate aminohapete sünteesimine, maksa struktuur ja ensüümvalkude ning vereplasma valkude sünteesimine, eksogeensete ainete detoksikatsioon, amoniaagi tekkimine ja uurea sünteesimine. Lisaks on maksal veel ekskretoorne funktsioon, ta nõristab sappi (rasvade imendumise tagamiseks soolestikust).Veri kannab aminohapped maksa, nad aminorühma eemaldamise ja ülekandmise teel lõhustatakse või ehitatakse ümber, muudetakse kehaomaseks. Valkude lammutusproduktidest tekivad maksas, ka neerudes amoniaak ja kusiaine (eritatakse uriiniga) Muudes kudedes toimuvad valkude AV-ga seotud protsessid. Maksas ümbertöötatud aminohapped viiakse verega
I SISSEJUHATUS FÜSIOLOOGIASSE. · F kui teadus organismi talitlusest. F on bioloogia haru. See on teadus organismide, nende elundkondade, elundite ja rakkude talitlusest. F on eksperimentaalteadus, mis on võrsunud inimese ja loomade uurimisest. Uuritakse eluvaldusi iseloomustavaid nähtusi, nagu ainevahetus, organismi ja kudede hapnikutarbimist, kehatemperatuuri, vererõhku, bioelektrilisi potensiaale jne. F ja inimese F harud. F harud:*üldF käsitleb eluvalduste üldiseid seaduspärasusi (erutuvust, energia muundumist, homöostaasi jne.). *eriF käsitleb eriorganismide ja elundkondade talitlust /imetajateF, lindudeF, putukateF, vereringeF, seedimiseF jne./. Uurituim on inimeseF, sellesse kuuluvad ka spordi-,töö- , ea- ja psühhofüsioloogia eriharud. *võrdlev F uurib erineval arenguastmel olevate organismide talitlust. Talitluse seost organismide, nende elundkondade ja elundite arenguga käsitleb evolutsioonilineF, haigete organismide talit...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
