helesinine ja tumesinine) eristavad hele- ja tumesinist kui erinevat kategooriat, samas kui inglise keelt kõnelejad (kellel on 1 sõna) ei erista. See võiks olla näide Sapir-Worfi hüpoteesi nõrga versiooni toimimisest. 8. Mõiste hõlmab mingisuguste objektide kategooriat või klassi, mida tähistatakse enamasti sõnaga, seetõttu võib mõistet pidada sümboliliseks mentaalseks representatsiooniks. 9. Foneemitaju kujuneb keelespetsiifiliseks teiseks eluaastaks. 10. Kujund on kvaasi-tajuline kogemus ja reaalsele objektile või nähtusele sarnanev esitus meie psüühikas, seetõttu võib seda pidada analoogseks mentaalseks representatsiooniks.
(kellel on 1 sõna) ei erista. See võiks olla näide Sapir-Wolfi hüpoteesi nõrga versiooni toimimisest. 4) Kuidas toetab nägemine kuulmist? Nägemine aitab aru saada häälikutest. 5) Keel on vajalik sotsialisatsiooniks, sest keele vahendusel saab seletada kultuuritavasid ja tuvastada teadmisi. 6) Kujund on kvaasi-tajuline kogemus ha reaalsele objektile või nähtusele sarnanev esitus meie psüühikas, seetõttu võib seda pidada analoogseks mentaalseks representatsiooniks. 7) Foneemitaju kujuneb keelespetsiifiliseks teiseks eluaastaks. 8) Väide, mille tõestust saab kontrollida on propositsioon. 9) Kui me küsime võõra inimese käest kella ja vastuseks näitab ta meile oma perepilti, siis rikub ta Griece'i relevantsuse maksiimi. 10) Milline väide on õige? Loomad kasutavad suhtlemiseks märke.
pardid on munast koorunud ja on suutelised kõndima, siis liikuv objekt, keda nad kõige enne näevad, on nende jaoks emalind ja hakkavad talle instinktiivne järgnema. Tekib vermimisprotsess ehk õpitud kiindumine objekti.) KÕNE ARENG RASKENDATUD TINGIMUSTES - „hundilapsed“ - isolatsioonis kasvanud lapsed VÕÕRKEELE ÕPPIMINE - algul edukamad täiskasvanud, hiljem lapsed mööduvad LAPSE KÕNE ARENG: FONEEMITAJU - Eimas jt 1970ndad – imikute foneemitaju katsed - habituatsioonimeetod - kõigi foneemide vs emakeele foneemide tajumine (l-r eristamine jaapanlastel) IMIKUTE HÄÄLITSEMINE - karjumine - koogamine (3-5 nädalal), meeldivad situatsioonid - lalisemine (3-4 kuul) – kõne ÜHE-SÕNA PERIOOD - mõistavad sõnu :5-8 kuuselt - esimesed sõnad: 10 kuud-aasta - nimisõnad-tegevused: žestid, intonatsioon - tähenduse üldistamine ja kitsendamine EESTI LAPSE SÕNAVARA (Schults ja Tulviste, 2015)
mitte. Tempo, rütm, intonatsioon, tugevus- Tempo on kiire, kuna tahab hästi palju rääkida ja arvab, muidu et ei jõua kõike ära rääkida. Intonatsioon ei ole rea, kuna vahel ei saa, midagi aru, mis laps ütleb, kuid kui ütelda talle, et räägi uuesti, siis ta võtab tempot maha ja räägib aeglasemalt ja selgemalt. Hääle tugevus on normaalne, ei räägi liiga valjust ja ka mitte liiga vaikselt. Foneemitaju (häälitud sõna äratundmine, enda häälimisoskus)- ta ei oska ise häälida ja ei tunne ka sõna ära kui temale häälida. Kui häälin talle E-M-A siis tema ei suuda seda sõna ära tunda ja järgi häälides jätab mõne tähe vahelt ära või ei saa aru, mis tähega sõna algab, kuid see võib tulla ka sellest, et ta ei tunne ühtegi tähte. Lugemisoskus (tähtede tundmine, silpide ja sõnade kokkulugemine, loetu mõistmine)- Tüdruk ei tunne tähti
Ja üritame nüüd fikseerimist. öelda eeeeeeee. Vaata peeglisse kuidas mina teen ja teeme koos. Surume keele tipu siia üles vastu hambaid ja proovime veel. Alustame sellest, et toome keelekese välja. 3. Kinnistav 3.1. Foneemitaju harjutus ,,Rongisõit" ,,Nüüd aga läks keeleke rongijaama, kus Pildimaterjal : lammas, lehm, kana, konn, vajati tema abi. Rongijaamas oli rong, laev, pall, pann, lill, nina, vann, sall, nukk, millel oli järel kaks vagunit. Ühte lukk. vagunisse lähevad kõik sõnad, kus on sees
Kas õpetaja räägib üle: suu on kinnistamine s-i huuled on ees? Kas suu on naerul? Kus keel on? naerune, keeleots on alumiste hääldades; hammaste taga, keele keskel on kitsas nõgu, hambaid on veidi ,,Nüüd kuula! Ütlen järjest sõnu, aga mõned on näha, hambakaarte vahel on väike foneemitaju sõnad on natuke sassi läinud. Kuula, kas sa vahe. kinnistamine. suudad leida, millised sõnad on valesti hääldatud. Kui kuuled vale hääldust, siis koputa Kui laps vastab valesti, siis vastu lauda." Logopeed loeb ette järgmised õpetaja küsib, kas laps on kindel sõnad: saan, siil, sammal, sibulatort, seljakott, endas ja kordab sõna. Kui endiselt
o Bioloogiliselt determineeritud ajavahemik, mil organism on eriliselt valmis mingi vastuse omandamiseks o K. Lorenz ja vermimine- paljudel liikidel esinev õpitud kiindumine, mis kujuneb eriti varases eas. Kõne areng raskendatud tingimustes o Hundilapsed (Aveyroni metsik poiss; Kamala ja Amala; film- Ame ja Yuki) o Isolatsioonis kasvanud lapsed (Isabelle, Genie) Lapse kõne areng: foneemitaju o Foneem- üksik häälik o Habituatsioonimeetod- Kui esitame lapsele ühe hääliku ja varsti teise, siis saame vaadata, kas ta paneb tähele. o 70’ndatel hakati foneemitaju katseid tegema o Sündides on fenoomitaju juba olemas, kuid kasvades see areneb üha panemaks (l-r eristamine jne) Imikute häälitsemine: o Karjumine o Koogamine (3-5-nädalal), meeldivad situatsioonid o Lalisemine (3-4-kuul) KÕNE
· Relevantsus, asjakohasus- rääkida tuleb olulistest asjadest. Tuleb arvestada kõnekonteksti ja rääkida asjadest, mis on antud olukorras oluline. · Arusaadavus, mõistetavus - kasutada tuleb sõnu, millest kuulajad aru saavad. Kui me kuulame vestlust, milles kasutatakse ohtralt slängi, meie ei saa aru, aga nemad saavad sellest aru. Oma ala spetsialistide loeng on nt raske, sest nemad on oma teemas sees ja nende jaoks elementaarne, seega ei seleta lahti. Lapse kõne areng. Foneemitaju Kas lapse kõnelema õpe on oskuslik või bioloogiline? Me õpime kõnelema, sest me kuuleme mida meie ümber räägitakse, kuid ainult sellest ei piisa. Kõne omandatakse sarrustamise kaudu- vanemad kinnitavad oma lapse teatud häälitsusi reageeritakse nt naeratusele vms. Kasutusel ei saa olla ainult imiteerimisel, sest lapsed kasutavad selliseid sõnu, mida nad varem kuulnud pole. Lapsed teevad vigu, mida ei pea parandama ja millest lapsed õpivad
-1,5 a kuni puberteedini- Sotsiaalse isolatsiooni tulemuseks on vaimne mahajäämus, Võõrkeele õppimiseks soodsam 3-6.a Defineerivate tunnuste teooria,- Algelemendid – tunnused, Defineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet, Objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge, Mõisted asetsevad hierarhiliselt prototüübiteooria.- Kategooriad esitatakse prototüüpidena, Iseloomulikud tunnused, Liikmete tüüpilisus. Lapse kõne areng –Foneemitaju, Imikute häälitsemine, Ühe-sõna periood, Hoidekeel, Kahesõnalised laused (telegraafkeel)-u. 2a vanuses, Kõne areng eelkoolieas, Kõne areng koolis-“Koolikeele” õppimine 25. Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? arukus, taibukus, Igapäevaloogika, Teaduslik psühholoogia Mida uuris Galton? –1865. a püüdis lahti seletada taibukust, 1korda sõna intell. ja geenius Kirjelda intelligentsusteste (Binet, Wechsler). Tänapäevastele
· Harjutamine · Valikuline kinnitamine Defineerivate tunnuste teooria · Algelemendid - tunnused · Defineerivad tunnused: tarvilikud ja piisavad määramaks mõistet · Objekti kuulumine mõiste alla kindel ja selge · Mõisted asetsevad hierarhiliselt Prototüübiteooria · Kategooriad esitatakse prototüüpidena · Iseloomulikud tunnused · Liikmete tüüpilisus Lapse kõne areng · Eimas et al., 1970ndad - imikute foneemitaju katsed · Habituatsioonimeetod · Kõigi foneemide vs emakeele foneemide tajumine (l-r eristamine) Mõtlemine · Sümbolilised protsessid · Varjatus · Elementidega manipuleerimine Mõtlemise elemendid · Representatsioon Analoogia Sümbol KASS cat Probleemilahendus · Algsituatsioon ? eesmärk, lõppsituatsioon · James (1890): probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad
mõttelistele sündmustele ehk töödeldava info valimine KÕNE psüühiline aktiivsus keele kui märgisüsteemi kasutamisel suhtlemiseks ja tunnetustegevuseks Taju liigid Analüsaator ehk Tegelikkuse Taju objekt 4 modaalsus eksisteerimise vormid Nägemistaju Ruumitaju- kujuneb teiste Kõnetaju Kuulmistaju tajude põhjal Foneemitaju Kompimistaju Ajataju- eeldab mälu Inimesetaju Lõhnataju osalust Emotsioonide taju Maitsetaju Vormitaju Tasakaal Liikumistaju kehaasenditaju Tekstuuritaju Värvustaju Suunataju
Kriitilise perioodi hüpotees Bioloogiliselt defineeritud ajavahemik, mil organism on eriliselt valmis mingi vastuse omandamiseks K. Lorenz ja vermimine (Konrad Zacharias Lorenz oli Austria zooloog ja etoloog. Ta oli üks loomade käitumist uuriva teaduse etoloogia rajajaid.) Kõige parem ajavahe keele omandamiseks on 2-10(12) eluaastat- ühenduste loomine kõige suurem. Lapse kõne areng: Foneemitaju • Eimas et al., 1970ndad - imikute foneemitaju katsed 32 33 • Habituatsioonimeetod- Kui esitame lapsele ühe hääliku ja varsti teise, siis saame vaadata, kas ta paneb tähele. • Kõigi foneemide vs emakeele foneemide tajumine (l-r eristamine) Imikute häälitsemine Karjumine Koogamine (3-5 nädalat), meeldivad situatsioonid
loomine; ettevalmistus lugema ja kirjutama õppimiseks. Kuulmispuudega lapsed (Vanuses 0-3a): kuuldeaparaadi kasutamise õpetus; kuulmistreening; harjutused hääle tekitamiseks; kõnearendus toetudes oraalse õpetuse võtetele; sensoorsete süsteemide arendamine; motoorsete võimete korrigieerimine; kõnearendus toetudes oraalse õpetuse võtetele; lapsevanemate väljaõpe tööks oma lapsega. (Vanuses 3-7a): kuulmis- ja foneemitaju arendamine; tunnetustegevuse arendamine; kõnearendus toetudes oraalse õpetuse võtetele; produktiivsete tegevuste arendamine; rollimängu kujundamine; elementaarsete matemaatiliste kujutluste arendamine; kooliks ettevalmistus. Kõnepuudega lapsed (Vanuses 0-3a): kõneaparaadi treenimine; kõnemõistmise arendamine; aktiivse kõne arendamine; tunnetustegevuse arendamine; motoorsete võimete täiustamine; lapsevanemate nõustamine. (Vanuses 3-7a): kõneaparaadi treenimine; kõnemõistmise
rääkima hakkamine on kaasasündinud Kriitiliste perioodide hüpotees - bioloogiliselt determineeritud ajavahemik(2,5-12a), mil organism on eriliselt valmis mingi vastuse omandamiseks K. Lorenz Lindude katse võtta linnuema ära siis linnupojad hakkavad mingi inimese järgi käima, nagu ta oleks nende ema Vermimine teatus oskuste vermimine Kõne areng raskendatud tingimustes: hundilapsed, isolatsioonis kasvanud lapsed Lapse kõne areng: foneemitaju Kuni 6 kuuni võimeline eristama kõiki kuuldud foneeme habitatsioonimeetod kui eristab foneemi, huvi kaob; kui ei erisa, hakkab tähelepanelikult kuulama karjumine koogamine (3-5 nädalal), meeldivad situatsioonid lalisemine (3-4 kuul), kõne järele tegemine. Alates 6. kuust lalistatakse foneemide abil, mis emakeeles olemas Ühe-sõna periood: *mõistavad sõnu 5-8 kuuselt *esimesed sõnad (10 kuu kuni aasta) *nimisõnad-tegevused; zestid, intonatsioon
rääkima hakkamine on kaasasündinud Kriitiliste perioodide hüpotees - bioloogiliselt determineeritud ajavahemik(2,5-12a), mil organism on eriliselt valmis mingi vastuse omandamiseks – K. Lorenz Lindude katse – võtta linnuema ära siis linnupojad hakkavad mingi inimese järgi käima, nagu ta oleks nende ema Vermimine – teatus oskuste vermimine Kõne areng raskendatud tingimustes: hundilapsed, isolatsioonis kasvanud lapsed Lapse kõne areng: foneemitaju Kuni 6 kuuni võimeline eristama kõiki kuuldud foneeme habitatsioonimeetod – kui eristab foneemi, huvi kaob; kui ei erisa, hakkab tähelepanelikult kuulama karjumine koogamine (3-5 nädalal), meeldivad situatsioonid lalisemine (3-4 kuul), kõne järele tegemine. Alates 6. kuust lalistatakse foneemide abil, mis emakeeles olemas Ühe-sõna periood: *mõistavad sõnu 5-8 kuuselt *esimesed sõnad (10 kuu kuni aasta) *nimisõnad-tegevused; žestid, intonatsioon
Tunnetusprotsessid on meil kõikidel olemas, kuid nende sees eritatakse veel omaette protsesse, mille osas on inimesed üksteisest erinevad. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 3 Taju liigid 1. Analüsaator e. modaalsus - Nägemistaju Kuulmistaju Kompimistaju Lõhnataju Maitsetaju Tasakaal Kehaasenditaju 2. Tegelikkuse eksisteerimise vormid- Ruumitaju Ajataju 3. Taju objekt - Kõnetaju Foneemitaju Inimesetaju Emotsioonide taju Vormitaju Liikumistaju Tekstuuritaju Värvustaju Suunataju Sügavustaju jne Taju liike saab selektiivselt kahjustada. Taju omadused o Kiirus kui kiiresti saame aru millega on tegemist - närvisüsteemis erutuse liikumise kiirus või õppimise kiirus. Arendamise jaoks oluline võimalus kokkupuude erinevate objektidega ning neid objekte mõtestada. o Eristamisvõime milliseid omadusi märgatakse, nt värvuste tajumine. Oluline et
Sõnade äratundmise teooriad - Motoorne teooria – kuulajad jäljendavad (teatud määral) kõneliigutusi (peegelneuronid) Vastu: - Konsonantide ütlemisel on samapalju motoorsete liigutuste võimalusi kui nende helilisi väljendusviise - Imikud ei suuda kõneleda kuna kõneaparatuur pole arenenud, teooria kohaselt ei peaks nad suutma ka kõnet tajuda. Sellevastu Eimas’i katsed imikute hea foneemitaju kohta - Sünkroontõlgid kuulavad kõnet ühes keeles ja ise räägivad teises keeles – teooria järgi ei peaks sel juhul kõne mõistmine võimalik olema Kohorditeooria - Paralleelselt toimuva töötluse teooria - Esmalt kui sõna esitatakse aktiveeruvad need tuttavad sõnad mis vastavad kuuldud häälikutekombinatsioonile. Nee don sõna kandidaadid – sõna algne kohort
annaabi.ee 
