JUHTIMISE KONTROLLTÖÖ nr 1 (0)

TMO0010 JUHTIMINE KORDAMISEKS – KONTROLLTÖÖ nr 1
1. Mida nimetatakse organisatsiooniks, millised on organisatsiooni tunnused?

• Organisatsioon -inimrühm, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel.(Alas,2008)
  

Tunnused:

• Organisatsioon on sotsiaalset identiteeti omav grupp, mis tähendab , et org-l on psühholoogiline tähendus igale tema liikmele.
  
• Org-i iseloomustab koordineeritus, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud.
  
• Org-i tegevus on eesmärgistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks.
  

2. Mis on organisatsiooni edukuse eelduseks ?

• Organisatsiooni tähtsaim ülesanne on tulemuste andmine.
  
• Igal organisatsioonil on vähemalt neli põhilist koostisosa : inimesed, tegevused, siseehitus ning ainelised ja rahalised varad .
  
• Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule, märksõnadeks loovus, uuendused, muudatused.
  
• Organisatsioon peab jälgima ja arvestama väliskeskkonda, tegemaks muudatusi ja uuendusi. Uuendustel on mõte ainult siis, kui väliskeskkond neid aktsepteerib.
  

3. Mida nimetatakse juhtimiseks?
Juhtimine on inimeste tegevuse ja käitumise sihipärane suunamine, et saavutada organisatsiooni eesmärgid ja rahuldada tema liikmete vajadused. (Üksvärav, 2003)
4. Defineerige põhilised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud?
Need on juhi põhiülesanded ning neid ülesandeid hästi täites töötab ka organisatsioon hästi.
Kavandamine (plaanimine) – org.-ni ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramine.
• Organiseerimine – töömahu väljaselgitamine, selle jaotamine üksikisikute vahel, ametikohtade moodustamine ja allüksusteks koondamine , alluvusvahekordade määratlemine.
• Eestvedamine – püüe ja võime mõjutada järgijate tegevust eesmärkide saavutamiseks suhtlemise vahendusel.
• Kontrollimine – standardite kehtestamine, tulemuste hindamine vastavalt standarditele ja organisatsiooni eesmärkidele mittevastava tegevuse korrigeerimine.
Otsustamine – kahe või enama võimaluse hulgast valiku tegemine.
• Delegeerimine – otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamal juhtimistasandile.
• Koordineerimine – allüksuste tegevuse kooskõlastamine.
• Mehitamine – isikkoosseisu moodustamine, ümberrühmitamine, säilitamine, arendamine ja töötajate vajaduste eest hoolitsemine.
• Suhtlemine – inimese ideede, arvamuste ja seisukohtade teabe edastamine teistele inimestele, et luua neis mingis asjas arusaam.
5. Mille poolest erinevad juhtimistasandid juhtimisvaldkondadest?
Erinevad selle poolest, et juhtimistasandid on laiem mõiste, aga juhtimisvaldkonnad on kitsam mõiste. Juhtimistasandite ( tippjuhid , keskastme juhid, esmatasandi juhid ) alla kuuluvad erinevad juhtimisvaldkonnad ( finants , turundus , personali, haldus, jne).
6. Milliste oskuste poolest erinevad teooria kohaselt suurettevõtte ja väiksfirmajuht ning esmatasandi ja tippjuht?
Väikefirmajuhil on tähtsad kõik oskused, kuid eriti tehnilised oskused, kuna tal pole palju alluvaid ning ta peab palju ise ära tegema, ta ei saa palju delegeerida, kuid suurettevõtte juhil peab olema võime näha tervikpilti, mõelda raamistikes ja tegeleda ideedega.
Esmatasandijuhil on tähtsamad ja vajalikumad oskused just tehnilised oskused, kuid tippjuhil on põhiliselt kontseptuaalseid oskusi kõige enam vaja.
7. Millised olid teadusliku juhtimise koolkonna põhiideed, kes olid koolkonna rajajateks?
F.Taylor (tüki ja tunnitöö),
Henry Ford (masssüsteemi loomine,konveieri),
Henry Gantt (töötulemustel põhinevat palga- ja preemiasüsteeme).
Teadusliku juhtimise 4 põhiprintsiipi:

• Töö tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks.
  
• Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida, treenida ja arendada
  
• Tööliste ja juhtkonna vahel peab olema koostöö
  
• Tööliste ja juhtkonna vahel olgu konkreetne tööjaotus.
  

8. Mille poolest erineb administratiivse juhtimise koolkond teadusliku juhtimise koolkonnast ?
Administratiivse juhtimise koolkonnas oli ideid, mida teaduslikus koolkonnas polnud, nt: igal alluval üks ülemus, hüvitamine peab olema õiglane nii töötaja kui firma seisukohalt vaadates, võim peab olema koondatud nii kõrgele kui võimalik ja ahelat pidi ülevalt alla.
9. Mis oli Elton Mayo poolt juhitud Hawthorne ´i eksperimentide eesmärk, mida eksperimendid tõestasid?
Uuringute tulemusena hakati eristama tehnoloogilisi (töövahendid ja materjalid), sotsiaalseid ( ametlikud ja mitteametlikud suhted) ja ideoloogilisi suhteid (töökultuur, väärtused ja arusaamad). Mayo määras kindlaks tegurid, mis mõjutavad indiviidi tegevust: grupiprotsessid, töötajate individuaalsed omadused, erinevad juhtimisstiilid , juhi suhtlemisvilumused ja –oskused, sotsiaalsed suhted.
10. Milline on, vastavalt Douglas McCregori X ja Y teooriale , juhi suhtumine oma alluvatesse?
X-teooria: Juhtimise ja kontrolli trad . tõlgendus töötaja ainult täidab ja teeb.

• Tavalisel inimesel on töö vastu vastumeelsus ja ta püüab tööd vältida nii palju kui võimalik
  
• Inimest peab sundima, jälgima, juhtima ja karistustega ähvardama, et ta normaalselt firma heaks töötaks;
  
• Tavaline inimene tahab olla juhitud, tahab vältida vastutust, on ainult pisut auahne ja tahab eelkõige turvalisust.
  

Oletused Y-teooria taustal- töötaja võtab osa koolitusest, programmidest. Arendab ennast, võib võtta lõpuks juhi rolli. Juht on kaasaegne ja positiivne.
• Töötamisest tingitud füüsiline ja vaimne koormus on sama loomulikud kui puhkamine ja lõdvestumine.
• Inimene juhib ja kontrollib oma tööd nende eesmärkide nimel, mida ta tähtsaks peab.
• Eesmärgi tähtsuse aste sõltub tasust, mis järgneb eesmärgi saavutamisele .
• Tõenäoliselt ei võta tavaline inimene soodsates tingimustes mitte üksnes vastutust kanda, vaid ka otsib ise seda.
• Võime kasutada fantaasiat, leidlikkust ja loovust firma probleemide lahendamisel on inimeste hulgas üsna laialt levinud.
11. Mida mõistetakse organisatsiooni keskkonna all? Kuidas organisatsiooni keskkonda üldiselt jaotatakse?
Organisatsiooni edukaks toimimiseks peab arvestama kindlasti organisatsiooni keskkonnaga.. Org keskkond jaguneb sisekeskkonnaks ja väliskeskkonnaks mikro - ja makrokeskkond .
14. Nimetage organisatsiooni sisekeskkonna tegurid.

Omanikud

Juhatus
3) Töötajad
4) Juhtimine
5) Kultuur
12. Nimetage organisatsiooni makrokeskkonna tegurid.

• Väliskeskkond
  

Makrokeskkond
Rahvusvahelised tegurid
Majanduslikud
Sotsiaal-kultuurilised tegurid
Poliitilised ja õiguslikud
Tehnoloogilised tegurid
13. Nimetage organisatsiooni mikrokeskkonna tegurid.

Mikrokeskkond- TTU
Konkurendid- TÜ, EBS
Kliendid- tudengid
Tarnijad -õppejõud
Regulaatorid - ametiasutused, seadused (tarbijakaitseamet)
Strateegilised liitlased- koostööpartnerid (TÜ)
15. Mida iseloomustab organisatsiooni keskkonna muutlikkuse määr?
Keskonna muutlikuse määr- näitab, kui kaua ühed keskkonnamõjud püsivad.
Muutused võivad mõjutada keskkonda: seadusemuudatused, tehnoloogia kasutuselevõtt, rahareform , sõjad jms.
16. Mida kirjeldab organisatsiooni keerukuse määr?
Keskkonna keerukuse määr- näitab, kui palju on keskkonnas neid olulisi jõude, mis võivad org mõjutada
Nt, millised konkurendid meid ümbritsevad ning kui palju neist on otseselt ohtlikud, palju on erinevaid tarnijaid, kui suurel määral sõltutakse ühest või kahest tarnijast.
17. Selgitage PEST analüüsi olemust ja kasutamise eesmärki.

• PEST analüüs (poliitiline, majanduslik, sotsiaalne ja tehnoloogiline analüüs)
  

Kirjeldab majanduskeskkonna erinevaid aspekte ja seda kasutatakse ettevõtte tegevuskeskkonna analüüsil.
18. Selgitage kolme peamist juhtide eetilist käitumist kujundavat tegurit.
Juhi isiksus
Firma
keskkond
19. Mida nimetatakse organisatsiooni sotsiaalseks vastutuseks ?
Organisatsiooni sotsiaalne vastutus tähendab seda, et organisatsioonid tegutsevad vabatahtlikult ja ilma seadusest tuleneva kohustuseta sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkide saavutamiseks oma igapäevases äritegevuses.
Rõhk org. tulemuste saavutamise meetoditel ja vahenditel, mitte tulemustel.
20. Miks ja kuidas peaksid organisatsioonid sotsiaalselt vastutustundlikult toimima ?
Kui tahta, et firmast hästi räägitakse ning sellest hea mulje teistele jääks, peaks firma olema sotsiaalselt vastutustundlik . Niimoodi saab anda edasi midagi ka ühiskonnale ning selline tegutsemine on jätkusuutlik. Sotsiaalselt vastutustundlik firma juht jääb silma kui hea tööandja. Juht peab olema avatud ja ausameelne, võtma vastutust, paindlikkus ja inimlikkus on töökeskkonna loomisel juhi puhul tähtis. Teiste inimeste märkamine peale iseenda ja ka mitte ainult töötajate märkamine, vaid ka väljaspool firmat olevate inimeste märkamine.
Sotsiaalne vastutus – palutud sponsorluse jagamine, osalemine heategevusüritustel ja erinevates sotsiaalsetes programmides;
Sotsiaalse lähenemisega juhtimine – organisatsiooni sotsiaalne vastutus kajastub tema missioonis, heategevusürituste korraldamises, erinevate sotsiaalsete gruppide toetamises , keskkonna parandamises.
21. Mida nimetatakse organisatsioonikultuuriks?
Väärtuste, normide, hoiakute ja põhimõtete kogum, millest org. Lähtub oma igapäevases tegevuses.
Kultuur määrab ära, kuidas peab tööd tegema, mis on lubatud ja mis on keelatud, milline on õige ja milline väär käitumine,
22. Kirjeldage organisatsioonikultuuri tasandeid. Sõnastage eluline/praktiline näide.

• Jälgitav tasand
  

Töökeskkonna füüsilised elemendid, nt mööbel, töövahendid jne.

• Jagatud väärtused
  

Väärtused, mida org. Aktsepteeritakse ning mis omakorda võivad olla mot allikaks, nt lojaalsus, õiglane tasustamine jne.

• Ühiselt jagatud arusaamad, tõekspidamised. Kõige abstraktsem.
  

23. Kirjeldage organisatsioonikultuuri kahte omadust: mõju määr ja sisu. Sõnastage eluline/praktiline näide.

• Mõju määr ehk tugevus-nõrkus
  

Tugev Organisatsioonikultuur:
Org liikmed jagavad sarnaseid tõekspidamisi, väärtusi, hoiakuid
Lihtne omavaheline suhtlemine
Org. Vajadusi peetakse tähtsamaks üksikisiku soovidest.

• Sisu e positiivne-negatiivne
  

Positiivne OK:
kui kõik selle org. Liikmed toetavad juhtkonda eesmärkide saavutamisel ning kui liikmed tunnevad , et tegevusest saadav kasu jagatakse kõigi vahel ausalt .
24. Nimetage organisatsioonikultuuri tegureid.
1. Individuaalne initsiatiiv;
2. Riski aktsepteerimine;
3. Suund;
4. Integreerumine ;
5. Juhtkonna toetus alluvatele;
6. Kontroll;
7. Identiteet ;
8. Hüvituste süsteem;
9. Konflikti tolerants;
10. Kommunikatsioon;
25. Mida nimetatakse eestvedamiseks?

• Tegevuste ja käitumiste kogum, kus üks inimene mõjutab teisi mingi eesmärgi saavutamise nimel vabatahtlikult kaasa töötama.
  

26. Millised on juhi ja liidri erinevused?
Juht – isik, kellel on ameti ja positsiooniga antud võim
Liider – isik, kelle suhtes teistel tekib emotsionaalne soov talle järgneda
• JUHTIMINE
– Juhid mõjutavad tüüpiliselt staatuse ja võimuga
– Juhid seavad eesmärke praktilistest vajadustest lähtuvalt
– Juhid toetuvad reeglitele ja protseduuridele
– Juhid nõuavad teistelt selgituste andmist
– Juhid on fokuseeritud lühiajaliste ülesannete täitmisele
– Juhid loovad korda ja stabiilsust
– Juhid töötavad organisatsiooni piirides
• EESTVEDAMINE
– Liidrid mõjutavad järgijaid valikuvõimalustega
– Liidrid seavad eesmärke, mis inspireerivad teistes pühendumist
– Liidrid toetuvad inimestele
– Liidrid annavad ise teistele aru
– Liidrid on keskendunud pikaajaliste eesmärkide saavutamisele
– Liidrid loovad “õppivat keskkonda”
– Liidrid ületavad organisatsiooni piire
Liidriks sünnitakse, mitte saadakse.
27. Mis tagab juhi kui liidri edu eestvedamisel?
ülesande olemus, tema liidristiil , rühmatöö normid, kontrolli ulatus, välised ohud ja surve, organisatsioonikultuur.
28. Selgitage suhtlemisega seotud juhi rolle (H.Minzbergi järgi). Sõnastage eluline/praktiline näide.
Inimestevahelise suhtlemisega rollid:
1. Juht kui esindaja (tseremoniaalne) - juht esineb orgi külaliste vastuvõtul ja pidulikel üritustel.
2. Juht kui eesvedaja- vastutab töötajate motiveerimise, valiku, ettevalmistamise ja eelnevaga seotu eest.
3. Juht kui sidepidaja - Teabe jagamine org-i sees ja selle saamine. Ül andmine.
29. Selgitage infoga seotud juhi rolle (H.Minzbergi järgi). Sõnastage eluline/praktiline näide.
Infoga seotud:
1. Info vastuvõtja roll- Juht on n-ö närvikeskus orgis ringleva ja väljastpoolt tulevat infot otsides ja seda püüdes.
2. Info jagaja / levitaja roll- juht vahendab ja korraldab alluvatele vajaliku info orgi sees.
3. Kõneleja roll- info jagamine ka neile kes org-i ei kuulu
30. Selgitage otsustamisega seotud juhi rolle (H.Minzbergi järgi). Sõnastage eluline/praktiline näide.
Otsustamisega seotud rollid:
1. Ettevõtja ehk uuendaja roll- orgi täiustamine, uued lahendused meetmed
2. Ressursside jagaja roll- kuidas jagatakse vaimseid ja materiaalseid ressursse orgis (nt eelarve)
3. arusaamatuste lahendaja roll- lahendab probleeme, mis ei allu tavapärasele juhtimisviisile.
4. läbirääkija roll- sõlmib lepinguid, paremad tingimused org-ile, kõnelused valitsusühingute, klientide ja hankijatega. (nn kolmanda osapoolega)
31. Selgitage McKinsey 7S teooria olemust ja rakendamise põhimõtet.
Olemus: Strateegia, struktuur, süsteemid, personal (staff), stiil, oskused ( skills ), jagatud väärtused (shared goals ).
Rakendamine: Esimesed 3 on kõvad elemendid - need on kergemini tajutavad ja neid saab otseselt mõjutada. Ülejäänud 4 on pehmed elemendid, raskemini kirjeldatavad ja juhitavad .
32. Millised on edukate liidrite peamised isiksuseomadused ?
- osavõtlikus
-inimlikus
-usaldusväärsus
-oskus kaastöötajaid hinnata, motiveerida ,
-meeskonnatöö oskused
-suhtlemis ja kuulamis oskused
-ideede edasiandmise veenvus
- otsustus ja vastutusvõime
-tasakaalukus
33. Millised on karismaatilise liidri isiksuseomadused? Nimetage mõned karismaatilised liidrid. Mis on neis erilist?
Karismaatilise liidri omadused:

• enesekindlus;
  
• domineerimine - alati pildil oma tegevuste ja sõnavõtuga
  
• paindlik rollide valdamine;
  
• endast mulje kujundamine;
  
• isiklik veetlus ja külgetõmme.
  

Karismaatilised liidrid: Hitler , Stalin, Andres Tarand
34. Selgitage autokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide (mitte tuua näitena politseid).
Üks juht, kes teeb iseseisvalt otsuseid ega arvesta oluliselt alluvate arvamusega. Alluvate töö toimub täpselt eeskirjade järgi, nad peavad tegema seda, mida neil on kästud teha. Sellised juhid võtavad endale kogu võimu. Alluvate üle on range kontroll, juht sekkub igasse pisiasja. Sellise juhi all kardetakse eksida, sest nende mõjutamiseks kasutab juht ähvardusi ja karistusi. Juht jagab alluvatele vähe informatsiooni organisatsiooni asjade kohta ja neil on vähe võimalusi enesealgatuseks.
Nt. sõjavägi, kus juhile on antud vastav väljaõpe ning korraldusi täidetakse ilma kõhkluste ja küsimusteta.
35. Selgitage demokraatliku juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide.
Demokraatlikkus juhtimisstiilis kaasab juht töötajad osalust eeldavate küsimuste lahendamisel, otsustab kas juht ise või kõik üheskoos. Informeeritakse töötajaid nende tööd mõjutavatest tingimustest . Koos arutatakse kõik läbi ja leitakse lahendus. Liider ja rühm tegutsevad ühise sotsiaalse üksusena. Juht ootab, et töötajad tooksid välja erinevaid ideid ja soovitusi . Juht tunneb huvi valesti läinud asjade suhtes. Ta loob usaldusliku õhkkonna, vastastikuse respekti ja pühendumise. Arvestab töötajatega!
36. Selgitage passiivse (mittevahelesegava) juhtimisstiiliga juhi käitumist. Sõnastage eluline/praktiline näide.
Juht väldib võimu ja vastutust. Oma eesmärkide püstitamisel ja probleemide lahendamisel oleneb ta suuresti rühmast. Rühmaliikmed arendavad ennast ise ja kannavad hoolt oma motivatsiooni eest. Juhi roll on minimaalne. Sellise stiili puhul võib rühm hakata tegutsema vastupidiselt organisatsiooni eesmärkidele. Juht jätab tavaliselt kogu vastutuse rühma õlgadele.
Näide: Juht juhib töötajaid läbi vabaduse, andes neile vastutuse ja sekkudes nende töösse minimaalselt.
37. Selgitage Blake ja Moutoni Juhtimise võrkmudeli toimimise põhimõtet.
mudel, kus x- teljel on töö prioriteet (1-9p) ja y-teljel on inimsuhted (1-9p).
Selle alusel on 5 erinevat juhtimistüüpi.
1/1 juht ei tunne huvi, hoidub juhtimisest
1/9 juht orienteeritud inimsuhetele (külaklubi juhtimine)
9/1 juht orienteeritud tööle, inimestega ei arvesta (tulemustele suunatud)
9/9 juht peab tähtsaks nii tööle kui inimestele
5/5 juht hoiab tasakaalus nii tööd kui ka inimsuhteid, ei prioritiseeri kumbagi
38. Selgitage eestvedamise Situatsiooniliste teooriate toimimise põhimõtet.
4 eestvedamisestiili
DELEGEERIV
Liider: vastutuse järgijale/J valib eesm saavutamise tee
Järgija: kogenud/kndel oma võimetes/liidrist võimekam
KÄSKIV E AUTOKRAATLIK
L:jagab juhiseid/kontrollib tegevust
J:puuduvad tööks vajal oskused/ebakindel/mot puudus
OSALEV E TOETAV
L:jagab ideid/kaasab otsustusprotsessi J
J:ebakindel 1 ül täitmisel/v.mott töötada üksi
SELGITAV E KONSULTEERIV
L:pakub selgitusi/leiab koos J eesm saav. teed
J:soov ül täita, kuid oskused ei ole piisavad
39. Millised tegurid mõjutavad liidri tegevuse efektiivsust lähtuvalt Situatsiooniliste teooriate põhimõttest?
Ülesande olemus, Liidristiil, rühmanormid, kontrolliulatus, välised ohud ja surve, organisatsioonikultuur
40. Mida nimetatakse coachinguks?
Sind aidatakse, mitte ei õpetata. Coaching päästab valla sisemise jõu ja inimene suudab tänu sellele toimida parimal võimalikul viisil.
41. Selgitage organisatsiooni juhtimises kasutatava coachingu sisu.
Juhid õpivad ise oma igapäevases töös kasutama coachingu meetodeid ja vahendeid selleks, et toetada oma töötajate arengut ja tõsta tööefektiivsust.
Coachivat juhtumisstiili kasutav juht kasvatab töötajates eneseusku, motivatsiooni ning inimesi toetades ja neisse uskudes on ta ka ise seeläbi parem juht.
42. Millised on tulemusliku coachi eeldused? Nimetage mõned Eesti tuntud coachid.
Toomas Tamsar, Peep Aaviksoo , Riina Varts

• Emotsionaalne intelligentsus .
  

• Inimene, kes on huvitatud ümbritsevast maailmast.
  
• On väga aus ja eetiline.
  
• Hoolib teistest inimestest, hindab neid kõrgelt ja usub nendesse
  
• Tunneb oma võimete piire, austab teiste omi ning pidevalt arendab ennast.
  
• On tõeliselt uudishimulik ja huvitatud teistest inimestest, ei ole hukkamõistev
  
• Võimaldab muutusi ja on haarav suhtleja.
  
• Loob häid suhteid, on hea kuulaja ja küsib suurepäraseid nn laserküsimusi.
  
• Julgustab tegevuse mõistmist uue nurga alt ja temast kumab loomulik positiivne energia
  

43. Selgitage coachingu ja mentorluse erinevust.
MENTOR pikaajalaine
COACH
lühiajaline
Fookus
Indiviidid
Tegevus
Roll
vaba kava
Kindel kava
Suhted
Vastastikune selekteeriv suhe
Tuleneb tööprotsessist
Mõjuallikad
Tajutavad väärtused
Positsioon
Personaalne kasu
Toetus/õppimine
Meeskonnatöö, töösooritused
Õppimise areen
Elu
Ülesandele keskendunud
44. Selgitage coachingu GROW mudelit ja tähtede tähendust.
GROW mudelit rakendatakse sageli eesmärkide saavutamiseks ning probleemide lahendamiseks, aga aina laialdasemalt ka muude teemadega tegelemiseks .
Goals - eesmärgid
Reality - reaalsus
Options - võimalused
Way Forward - tegevusplaan
45. Mida nimetatakse kavandamiseks/planeerimiseks? Milleks on vaja kavandada/planeerida?
Kavandamine on juhtimisfunktsioon, mis seisneb org. ja tema liikmete eesmärkide ning nende saavutamise teede ja abinõude kindlaksmääramises.
Kavandamise tähtsus:

• aitab koordineerida tegevust
  
• vähendab ebaselgust
  
• väheneb topelt tegevus ja “tühi töö”
  
• kontrolli võimalus
  

46. Kuidas plaanid jaotuvad kavandatavate ajavahemike ja juhtimistasandite järgi?

Strateegilised- 5-10.a tegeleb tippjuhtkond

Taktikalised- mõnest kuust paari aastani. Keskastmejuhid

Operatiivsed - kuni 1.a, esmatasandijuhid.
47. Selgitage Gantti graafiku toimimise põhimõtet? Joonistage näide.
Võimaldab graafiliselt plaane koostada ja nende täitmist kontrollida. Vertikaaltelejel- konkreetsed ül ja horisontaalteljel aeg konkreetse ül täitmiseks.
48. Mida nimetatakse eesmärgiks?
Eesmärk- mingi kindel lõpptulemus, mida tahetakse saavutada
49. Millega on seotud akronüüm SMART . Selgitage tähtede tähendust.
Smart on seotud nõuetega, mis on seatud eesmärgile
Specific eriline
Measurable mõõdetav
Achievable saavutatav
Realistic reaalne
Time based ajaga seotud
50. Mida nimetatakse strateegiaks?
Strateegia- pikaajaliste eesmärkide ja nende saavutamise teede omavahel seostatud ning üheks tervikuks sulatatud tegevuskava.
51. Mida nimetatakse missiooniks? Sõnastage eluline/praktiline näide.
Missioon kirjeldab organisatsiooni olemasolu põhjuseid ja suunda.
Kaubamaja: Oleme Eesti kaubanduse rätsepaülikondade masstootmise ajastul - üks ja ainus Kaubamaja linnasüdames. Halb näide missioonist.
52. Mida nimetatakse visiooniks? Sõnastage eluline/praktiline näide.
Visioon - kuidas org soovib välja näha tulevikus.
Kaubamaja: Eestist Põhjamaade parimaks. Halb näide visioonist.