Kuidas olla edukas liider? Mariliis Pilve, Cathy Puusepp Mõistmaks, kuidas olla edukas liider ja juht, tuleb lahti mõtestada nii juhtimine kui ka juht mõistetena. Juhtimist käsitletakse kui subjekti ja objekti vahelist suhet ehk tegevust, mille tulemusena saavutatakse ressursside efektiivne ja edukas kasutamine. Juhtimist võib mõista ka kui vahendit saavutamaks oma eesmärke teiste inimeste ehk juhile alluvate vahendusel. Siinkohal avaldub ka juhi ülesanne tagada organisatsiooni ettenähtud käitumine, kasutades selleks talle omandatud õigusi, kohustusi ning vastutust. 21
Johann Voldemar Jannsen 19191890 Marek Raat 10b Jaan Jensen VanaVändra vald Koolmeister Vaimulike laulude tõlkimine. "Eesti laulik" 1857. Perno postimees. ,,Terre, armas Eesti rahwas!" Rahvustunne Väärikus Pöördumine "Maa rahva" asemel "Eesti rahva" poole 1863 Tartusse Eesti postimees Jannsen kõige kurjem vaenlane. (sakslased) (1869) "Eestirahwa 50aastase JubelipiddoLaulud" 18601870ndad Tegevuse tippaeg. 1865 Esimesed eestikeelsed näidendid. 1869 Esimene üldlaulupidu 1869 Eesti põllomees 1870 Tartu Eesti põllumeeste selts Eesti aleksandrikooli liikumine. 1880 haigestus affiaasasse Jannsen osteti Sakslaste poolt ära Voldemar Miller leidis materjali toetussummade kohta. Rahvuslikku liikumist/baltisakslasi lepitada Eestlaste reeturi maine, mida ei väärinud.
sotsalismi kaitsmine venestamine karmima tsensuuri tagasitulek rahulolematus käsumajandus 2. Tabel (EKP esimesed sekretärid) 1.Aeg. Millal? Nikolai Karotamm Johannes Käbi 1944-1950 (EKP KK I sekretär ) 1950-1978 (EKP KK I sekretär) 2. Kes oli siis J.Stalin J.Stalin/N.Hrustsovi NSV liidu Liider? 3.Sündmused 1940 aasta juunil suunati N.K NSV Liidust 1941.veebruar. Tuli J.K Eestisse tööle parteiaparaati Eestisse ajalehe "Kommunist" toimetajaks 1941. aastast juhtis N.K sisuliselt EK(b)P-d 1948.a. Sai J.K partei ideoloogiasekretär 1944.a.sügisel sai ametlikult EKP KK I 1950.märts- J.Kst sai Eesti NSV "esimene
.................................................................................... 13 2 SISSEJUHATUS Juhtimine on väga mitmekesine ja lai teema, sellele on pühendatud mitmeid teoseid, ajakirju, ajalehti. Raske on valida ühte kindlat teemat, mis paeluks. Mina leian, et aktuaalseks teemaks on liidriteooria. Eesti on üle külvatud endiste, praeguste ja tulevaste ärijuhtidega. Samas teavad kõik, et iga juht ei ole liider, mis võibki olla põhjuseks, et Eesti tööturg on üle külvatud töötute kõrgharidust omavate ettevõtjatega, oma erialale rakendust mitte leidvate koolilõpetajatega ja läbi põlenud ning pankrotistunud ettevõtjatega. Pikalt on vaieldud teemal, kas liidriks sünnitakse või õpitakse? Öeldakse, et me sünnime kõik võrdsetena ja võimed arenevad meil välja elu jooksul õppimise käigus. Kuid miks on siis nii, et osad inimesed omavad rohkem potentsiaali kui teised? Kas
Essee Internetivabaduselt esimene Elada internetivabaduselt juba kolmandat korda esimeseks valitud riigis, on päris uhke tunne. See, et Eesti on ületanud milleski endast mitmeid kordi suuremaid riike, juba kolm korda, on päris hea saavutus.20 aasta tagusest väikesest ja vaesest Ida-Euroopa riigist on saanud kübermaailma ja e-valitsemise liider. Keegi meist ei kujutaks arvatavasti ette elu ilma interneti ja arvutiteta. Eestis toimib internet üle kogu riigi, nii võid sa internetis olla kodus, koolis ja ka metsas. Suure interneti kasutajate arvu, laialt levinud e-kaubanduse ning inimeste ja organisatsioonide igapäevase elu osaks muutunud e-valitsuse teenustega on Eesti eeskujuks, kuidas vaba internet muutub ühiskonna arengu mootoriks. Piirangud interneti sisule ja ühendustele on Eestis ühed maailma leebemad.
docstxt/1368795464665.txt
suhete mudel. 2. Nimetage põhjused, miks on organisatsiooni struktuur vajalik. Organisatsiooni struktuuri on vaja selleks, et: •Tagada firma tegevuse efektiivsus; •Koordineerida organisatsiooni eri osade tegevust vastavate tegevusvaldkondade lõikes; •Tagada paindlikkus ja kohanemisvõime; •Määratleda ametikohtade aruandekohustused. 3. Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on inimsuhete vorm kus üks inimene(liider) mõjutab ja suunab teiste inimeste käitumist. 4. Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht on isik, kellel on ameti ja positsiooniga antud võim. Liider on isik, kelle suhtes teistel tekib emotsionaalne soov talle järgneda. 5. Millised on edukate liidrite peamised isiksuseomadused? Intelligentsus; Osavõtlikkus; Inimlikkus; Usaldusväärsus; Oskus kaastöötajaid hinnata ja motiveerida; Suhtlemise ja kuulamisoskused;
2. EESTVEDAMINE KUI MOTIVEERIMISE ABILINE ,,Eestvedamine on tegevuste ja käitumiste kogum, kus üks inimene mõjutab teisi mingi eesmärgi saavutamisele vabatahtlikult kaasa töötama." (Üksvärav 2008: 381) ,,Kõigile juhtidele on antud ametlik võim ja õigus korraldusi jagada, kuid see ei tee juhist veel liidrit. Liidriks saab üksnes see juht, kellele inimesed ise soovivad järgneda. Liider peab jõudma selleni, et inimesed tuleks tema ideedega kaasa ja järgneks talle. Ta peab saavutama, et inimesed hakkaksid vastumeelsuseta tegema ka seda, mida neile tegelikult ei meeldi teha. Inglise keele baasil on välja kujunenud teooria juhi ja liidri eristamiseks. Seda nimetatakse seitsme S-i teooriaks, kuna seal jagatakse seitse juhtimisega seotud ,,S" tähega algavat sõna juhi ja liidri vahel. Juhi tegevuse valdkondadeks on jäetud vähem inimestega seonduv:
Üksteise nõuandeid andes ei võta teise pool seda kriitikana. Mis on autoritaalse ja demokraatliku juhi erinevus- autoritaarne on see kes tahab kõik asjad ise korda ajada aga demokraatlik on see kes jagab koos teistega infot, talub kriitikat, grupi liikmeid see juht tunnustab. Seleta mõiste: Staar- on isik kellega on seotud eelkõige kõrgendatud emotsiooni vajadus. Ta on seltskonna hing ja temaga ei hakka igav. Staarile meeldib tähelepanu. Liider- Liider on see kes ei pea vastutama. Grupis tahavad kõik liidrid järgida. Liider tekitab grupis positiivseid emotsioone. Liider loob meeskonna tunde ja maandab sisepingeid. Juht- on küps isiksus kes aksepteerib nii ennast kui teisi. Juhti tajutakse grupis alati sotsiaalse kontrolli kandjana. Patuoinas- Midagi ebaõnnestub siis süüdistatakse teda. Võib olla madal enesehinnagng. Tõrjutu- Tõrjutut võidakse ignoreerida välise tunnuse jägi. Tõrjutu võib olla ka see
...............................................................................9 3.3 Millise liidriga on hea koos töötada?................................................................................ 9 KOKKUVÕTE.........................................................................................................................11 KASUTATUD ALLIKMATERJALID................................................................................... 12 SISSEJUHATUS Liider on see, kelle arvamused ja käitumine mõjutavad kõige enam töörühma teiste liikmete tegevust ja suhtumisi. Ühed inimesed saavad ja võtavad liidri rolli sagedamini kui teised. Liidrilt oodatakse oskust juhtida rühm parimate tulemusteni või päästa täbarast olukorrast. Liidrile on vaikimisi antud õigus maitsta esimesena hüvesid, mida sihi saavutamine kaasa toob. On täheldatud, et hästi toimivas töögrupis on sageli kaks liidrit. Üks neist korraldab ja juhib
arendamisel. Klassikalised liidri omadused on olnud iseloomulikud ajaloolistele liidritele ja on ka tänapäevastel liidritel olemas visionaarsus, energilisus ja strateegilise suuna taju. Mis viitab sellele, et iseloomuomadused mängivad väga suurt rolli liidriks saamisel ja olemisel. On selge, et liidriks ei saa õppida kursustel või koolis. Liidrivõimeid saab aga arendada käitudes nagu käitub liider. Ainetöös uuringi seda, kas liidrivõimed on kaasasündinud või lihtsalt elu jooksul omandatavad ja kas igast inimesest võib saada liider. Esimene samm liidriks saamisel on saada iseenda liidriks - kujundada visioon iseenda tulevikust, luua strateegia ja asuda seda järjekindlalt ellu viima. Tuleb tunda iseennast, teadvustada nii enda tugevused kui ka nõrkused. Lähtudes John Maxwelli kümnest punktist, toongi viimases peatükis välja põhipunktid, kuidas saada ise liidriks. 1
RESÜMEE Kas lennukad ideed kujundavad liidri? Richard Branson valisin selle teema, kuna tahtsin teada, kas head ideed on alati liidripositsiooni tagajaks. See teema on kindlasti aktuaalne mitmete juhtide hulgas, kes mõtlevad, kuidas jõuda liidri tasemele. Seda sellepärast, et juhi positsioonil olemine ei ole veel sama, mis on liidriks olemine. Juhil on kohustatud alluvad, kuid liidril on vabatahtlikud järgijad. Töö eesmärgiks oli endale selgeks teha, kas juht on sama mis liider ning kuidas oleks võimalik tõhusalt liidriks saada. Referaadi materjaliga töötades sain teada, et headest ideedest ainuüksi ei piisa selleks, et saada liidriks. Samuti selgub Richard Bransoni näitena see, et ka ilma kõrge hariduseta on võimalik tulusat ja head äri teha. SISUKORD RESÜMEE SISSEJUHATUS........................................................................................................................4 1. RICHARD BRANSON................................................
EESTVEDAMINE JA VÕIMUSTAMINE Eestvedamise olemus Eestvedamine on protsess, milles mõjutatakse ja toetatakse inimest entusiastlikult eesmärkide saavutamise nimel töötama. Kolm olulist elementi eestvedamises on mõjutus/toetus, vabatahtlik pingutus ja eesmärgi saavutamine. Eestvedaja - liider aitab töötajatel ja rühmadel püstitada eesmärgid ning seejärel motiveerib ja abistab nende eesmärkide saavutamisel. Ilma liidrita oleks organisatsioon üksnes segadus inimestest ja masinatest, nagu orkester ilma dirigendita on ainult muusikud ja pillid. Juhtimine ja eestvedamine Eestvedamine on tähtis osa juhtimisest, kuid see ei ole kogu juhtimine. Liidri esmane roll on mõjutada inimesi püstitatud eesmärke vabatahtlikult saavutama, soovitavalt entusiastlikult
Maailmas on seda palju tehtud, kuid mil määral kehtivad need tulemused ka Eestis, kus areng on olnud ülikiire? Uuringu tulemusena selgus, et Eesti edukaid juhte iseloomustab vähemalt kahe või enama kompetentsi ehk "tööriista" sage kasutamine järgnevate hulgast meeskonna juhtimine, mõjutamine, saavutusorientatsioon ja initsiatiiv. Konfliktide ja streikide ennetamine ja juhtimine organisatsioonis sõltub juhtide võimest olla liider, mitte vägikaika vedaja. Liidrite arengust ei sõltu ainult üksikute ettevõtete areng, vaid kogu Eesti majanduse tulevik ja riigi konkurentsivõime.Eesti juhtide väljakutse. Enamik juhte, kellel liidrivõimeid napib, tajub olukorda teiste inimeste sepitsusena - nii läheb sellepärast, et keegi teine... Paljud juhid Eestis ei väärtusta veel töötajate arendamist ja tulemuseks on nõrk keskastmejuhtide tase. Eesti ettevõttes on reeglina üks liider või mõned liidrid ja
· juht annab korraldusi · juht rakendab kahesuunalist kommunikatsiooni · juht üritab töötajais aktsepteerida, toetab neid emotsionaalselt ja annab nõu · juht määrab eesmärgid ning kaasab töötajaid otsustusprotsessi · juht ja töötajad määravad ühiselt eesmärkide realiseerimise teed ja vahendid Osalev juhtimine eeldab integreerivat liidrit, kes juhindub järgmistest põhimõtetest: · juht/liider aktsepteerib ja toetab töötajaid ning teeb nendega koostööd · juht/liider ja töötajad osalevad ühiselt eesmärkide määramisel ja otsuste vastuvõtmisel · eesmärkide realiseerimise vahendid ja teed valivad töötajad iseseisvalt Delegeeriv juhtimine juhindub järgnevatest põhimõtetest: · juht/liider teeb töötajatega koostööd · juht/liider piirab enda konkreetset tegevust oluliselt ja tegeleb vaid üldise juhtimise ja kontrolliga
· juht annab korraldusi · juht rakendab kahesuunalist kommunikatsiooni · juht üritab töötajais aktsepteerida, toetab neid emotsionaalselt ja annab nõu · juht määrab eesmärgid ning kaasab töötajaid otsustusprotsessi · juht ja töötajad määravad ühiselt eesmärkide realiseerimise teed ja vahendid Osalev juhtimine eeldab integreerivat liidrit, kes juhindub järgmistest põhimõtetest: · juht/liider aktsepteerib ja toetab töötajaid ning teeb nendega koostööd · juht/liider ja töötajad osalevad ühiselt eesmärkide määramisel ja otsuste vastuvõtmisel · eesmärkide realiseerimise vahendid ja teed valivad töötajad iseseisvalt Delegeeriv juhtimine juhindub järgnevatest põhimõtetest: · juht/liider teeb töötajatega koostööd · juht/liider piirab enda konkreetset tegevust oluliselt ja tegeleb vaid üldise juhtimise ja kontrolliga
Meeskonna loomine õnnestub · Kui on ühine eesmärk · Aktsepteeritud missioon ja sobivad väärtused · Kollektiivse vastutuse valmidus · Grupiliikmete omavaheline sobivus · Piisav intellektuaalne kapital Marve Koppel Ärikoolituse osakond Meeldivust kujundavad grupisuhetes · Füüsiline meeldivus · Sarnasus · Vajaduste komlimentaarsus Marve Koppel Ärikoolituse osakond Meeskonna loomine · Loo usaldusväärsus- liider peab omama teadmisi, väljendama oma võimekust ja usaldatavust · Tasakaalusta oma tundeid- Enne grupi loomist peab liider suutma lahendada oma ärevuse ja otsima lahendusi probleemidele · Loo orientatsioon- liider peab suutma selgelt väljendada ootusi, andma selgeid instruktsioone ja käitumismudeleid Marve Koppel Ärikoolituse osakond Meeskonna loomine · Investeeri protsessi- võimalda grupil varakult määratleda oma probleeme ja muresid
Eisenhower- 1956-president, majanduslikult edukas,1956 USA sai lüüa, Suessi kriis tõi riigi läänemaailma liidriks,58-olukord berliinis halb,59-Kuubal võimule tuli Fidel Castro, Kosmoses NSV-L John Kennedy-1960, uute ,,rajajoonte poliitika", 62-Hrustsov taganes Kuuba kriisil,1969-Kuule L.B.Johnson-suur ühiskond, võrdõiguslikkus,marss Washingtoni, avardus õppimisvõimalus Eisenhoweri dokriin:1957a ,ameeriklased pidid aitama Aasia rahvaid, kommunismi kehtestamise eest. Nõukogude Liit-Liider Hrustsov- sulaaeg, püüdis uuendada välissuhteid, vangid koju, 1957-1969- Kosmonautika kuldajastu(1961 Gagarini kosmoselend)1959-1965- kuulutati välja seitseaastak- Rikkaim maa, kommunism, 1961-Berliinimüür L.Breznev-neostalinist,liiduriikide õigused vähenesid, sõjakas Kuuba kriis-1956- Kuubas-partisanisõda- Fidel Castro(1959)-kehtestas oma diktatuuri-Suhted USA-ga halvenesid-Kuubas sotsialistlik revolutsioon-Raketid Kuubal-1962 kontrolljoon merel, K
1986 Tsernobõli tuumakatastroof (täieliku krahhi aitasid ära hoida vaid lääneriikide ja finantsorganisatsioonide rahalised süstid) Nõukogude impeeriumi lagunemine- Avalikustamine. Puhastati kõrgemat parteilist nomenklatuuri. 1988. aasta sügisel sügavad muutused poliitiliste jõudude jaotuses.Perestroika pooldajate ja leer lagunes. Esmalt eraldus radikaalne tiib, mis jagus kaheks: üks suund taotles perestroika radikaalstet laienemist ja süvenemist( liider ja venemaa tulevane president Boriss Jeltsin) teine suunda juhtisid rahvarinded, nõudsid Nõukogude Liidu föderatiivse süsteemi reformimist. 1939. Molotovi- Ribbentropi pakt, mille tulemusena kadus riiklik iseseisvus. 16. Nov 1988 võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu suveräänsusdeklaratsiooni 1988-89 1) nõukogude väed viidi välja Afganistanist 2)normaliseeriti suhted hiinaga 3) reguleeriti terve rida konflikte maailma eri piirkondades 4) 1987 jõuti kokkuleppele
Seega tähendas 15. novembri otsus riiklike sidemete katkestamist Venemaaga ja Maanõukogu muutumist kõrgeimaks seadusandlikuks võimuks Eesti pinnal. Kuigi otsuses ei kõneldud otsesõnu iseseisvumisest ega suveräänse riigi loomisest, on selles tagantjärele nähtus Eesti riikluse õiguslikku teket. Ühiskond Parlamentarism Eesti Vabariigi näitel ja presidentalisem USA näitel. Parlamentarism Riigipea on riigi kõrgeim ametiisik, tseremoniaalne ja moraalne liider, kui mitte poliitiline liider. Riigipea roll poliitilises elus on tagasihoidlik: näiteks riigi esindamine. Riigikogu on tähtsaim võimuinstitutsioon. Valitsuse moodustamine toimub Riigikoguvalimiste, mitte presindendi soovide kohaselt. Uus valitsus moodustatakse alati riigikogu uue koosseisu kokkutulekult. Kuna Eestis kehtib mitmeparteisüsteem e valitsus moodustatakse koalitsiooni (erakondadevaheline liit ühiste eesmärkide saavutamiseks) poolt, ei saa ükski erakond täiel määral
b) Võrk regulaarsete kanalitega formaalseid seoseid Sotsiongramm Organisatsiooni struktuur F. Kaaristamine G. Muud a) Kuuluvus gruppi Grupi poolt aksept. persoonid Kõik indiviidid töögrupis b) Isiksustevahelised Tekivad spontaanselt Ettekirjutatud tööjuhendiga suhted Liider kujuneb rühma liikmete Juht määrtakse organisatsiooni c) Liidri/juhi kujunemine hulgast poolt Isiksusest tulenev staatus Funkts. Ülesanded või d) Vast. Mõjutamise baas Vastastikune tõmme, sümpaatia positsioon e) Seotus grupiga Lojaalsus Ametlikud e. Formaalsed grupid Tööülesannete täitmise grupid Toodand või vajalikud teenused
Tulemuseks USA mõjuvõimu kasv Lähis-Idas, sest Eisenhoweri doktriin aidata Lähis-Ida riike. UNGARI ÜLESTÕUS 1956 Nagy liberaliseerimine, kes tagandati. NSVL surus rahva ülestõusu veriselt maha. See näitas rahva rahulolematust. RAUDNE EESRIIE NSVL poolt kehtestatud tõkked inimeste, kaupade ja mõtete vabale liikumisele. Külma sõja erimeelsused: Berliini blokaad- külma sõja algus , kahe jõu võitlus (USA ja NSVL) Võidurelvastumine- ületrumpamine, algul USA liider , hiljem NSVL tegi vahe tagasi. Võimu kehtestamine 3 maailma riikides-pidev propaganda ja pähemäärimine. Sõjalise koostöö organisatsioonid- NATO loomine, Euroopa koostöövõime paranemine, NSVL hirm. 1950 a olid pinged teravamad: mõlemad riigid tuumariigid, oli loodud NATO ,mis andis lääneriikidele kaitse. Peale Stalini surma pinged leevenesid , aga suhteid jahendas erinevad kriisid ja ideoloogiline võitlus.
• THE IMAGE ERA - hoiaku, imidži ajajärk: "Every advertisment is a long-term investment in the image of brand." David Ogilvy • POSITIONING ERA - positsioneerimise ajajärk 1972 ADVERTSING AGE - esmakordselt artiklite seeria positsioneerimisest. Põhirõhk kommunikatsioonis konkurentsieelise mõjusal esitlemisel e eelduste loomine eristamiseks. “Nr. ühe strateegia ehk OLLA “ESSA”! • Kaitsetaktika: Liider peab end kaitsma ja blokeerima uued tulijad Liider peab end ise uue ideega ründama – “New & Improved Fairy” • Ründetaktika: Leida uusi nišše, hõivamata maad (teadvuses!) ja täita need oma märgiga • Kommunikatsioon: Liider ei peaks kramplikult üle kinnitama oma liidristaatust, peab toimima “suurelt ja suuremeelselt”. Liider peaks “rääkima kõigi nimel” ja tegema “globaalseid tegusid”. Liidri sõnad ja teod peavad muutuma müüdiks.
tagades selle edukuse. Organisatsioonid ei otsi enam nii väga juhte, vaid liidreid. Juht peab saavutama töötajate seas liidri positsiooni, kes neid juhendaks, motiveeriks ja oleks neile eestvedajaks. Kes annaks neile n.ö käsud kätte, teeks oma töötajatele selgeks nende positiooni ja tähtsuse organisatsioonis. Enamasti seostatakse juhi mõistet juhtimisega ja liidrit eestvedamisega, ei tähenda see seda, et juht ei rakenda eestvedamist ja liider juhtimist või et juht ei pea olema liider ja vastupidi. Kuigi sagedasti kasutatakse juhi ja liidri ning juhtimise ja eestvedamise mõisteid sünonüümidena (Peets 2006). Tänapäeval nimetatakse organisatsiooniks inimgruppi, kes töötab ühiste eesmärkide saavutamise nimel ja on loonud määratletava omavaheliste suhete struktuuri (Alas 1999). 1. Juhtimine Ruth Alas (1999) on välja toonud juhtimise neli kõige enam levinumat funktsiooni, milleks on: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Ta väidab
ressursse, NSVL viis sõjaväe 1989 Afg välja. SAH akad, füüsik, diss, osales tuumapommi proj ja vesinikpommi väljatöötamisel SOLZ kirj, diss, oma kirjanduses krit NSVLi ja Stalinit-läks vangi J.P II Krakovi peapsk, kardinal Karol Wojtyla. Valiti 1978 Rooma paavst. Võttis endale paavstina nime. Vab idee lev. Atentaat (KGB). Ida-eur päritolu, võitles kom. vastu. WAL elektrik, S juht, taasises poola 1. pres, nobeli preemia laureaat. GIERpoola kom pol, riigiteg, kom liider 70-80 JARpoola kompartei viimane juht, riigiteg MAZ 1. mittekom valitsuse juht euroopas, poola kirj. SRP-1 72. Tuumarelv väh. SRP-2 79. Taheti väh raketikandjate arvu. Seda lep ei sõlmitud. SRV-1 91. Mõlemad pooled väh oma tuumaarsenali 1/3 võr. 87.DES.LEP G ja Reagani koht Wash-is lepiti kokku Kesk-ja lähimaarak likvid kohta. Üks tuumarelvaliik likv-suur murrang Moskva suhe L-riikidega G lootis sellega et USA loobuks tähtede sõja prog. NSVL ür väh relvade koormat, et säästa raha
kommunistide vastu uuendusmeelsed kommunistid alustasid ettevaatlike reformide ning sõnavabaduse järk- järgulise laiendamisega esimeste vabade valimiste toimudes kaotasid kommunistid senise võimumonopoli moodustatakse mittekommunistlikud valitsused, mis alustasid laiaulatuslikke reforme demokraatia taastamiseks ning üleminekuks seniselt plaani- ja käsumajanduselt turumajandusele · Ungaris eemaldati 1989.a. senine vanameelne liider J.Kadar Sotsialistliku Töölispartei esimese sekretäri kohalt ning alustati laialdaste reformidega (sealhulgas nimetati riik ümber endisest Rahvavabariigist Ungari Vabariigiks). · 1989.a. kaasati Poolas sõltumatu ametühingukoondis "Solidaarsus" ümarlauakõnelustesse, mille otsuste alusel alustati poliitilisi reforme: 1989.a. suvel toimunud vabadel valimistel saavutas võidu "Solidaarsus"; seniste võimudega saavutatud kompromissi alusel läks peaministri koht
Sõpruskonnad koosnevad üldiselt heatahtlikest ja sõbralikest inimestest, kes vajavad üksteise sõprust. Sõpruskonnas on tavaliselt mingisugune organisaator, kes on teistest aktiivsem ja vahest korraldab ka kohtumised. Sõpruskonnad tekivad enamasti näiteks trennides või klassides ning neid võib peamiselt näha koolides. Kamp on juba hoopis teine teema. Seal ei ole oluline teada kõiki liikmeid, peaasi, et tunned liidrit ja teil on hea suhe. Kambas otsustab liider kõik: tegevuse, kohtumiskoha ja liikmed. Kamba tegevusteks võivad olla näiteks pisikuriteod, vandalism või muud pisemad seaduserikkusmised. Jõuk on hoopis teine asi, kui kaks eelmist. Jõuk tuleb kokku, et teha midagi kurja. Jõuk on organiseeritud kuritegevuslik organisatsioon. Ma ei soovita kunagi taolise jõuguga liituda. Jõugu liikmed võivad mõnikord olla eelnevalt karistatud kurjategijad. Jõugud tegutsevad tavaliselt öösiti, kui on vähe inimesi,
vastavalt olukorrale ja töötajate küpsusele. Töötajate küpsust määratletakse kui inimeste võimet, nõusolekut ja kindlustunnet ülesannete täitmisel. Osalemine Müümine · Järgijad valivad eesmärkide saavutamise tee · Eesmärkide saavutamise tee valitakse koos · Liidri ja järgijate vahel toimib koostöö · Liider toetab järgijat, annab nõu · Liider jagab ideid · Liider määrab ülesanded Liider Liider · kõrge suhete, madal ülesande fookus · kõrge fookus ülesandele ja suhetele · liidri roll on julgustav ja toetav · liider arvestab töötajate arvamusega Järgija Järgija · kogenud ja võimekas, kuid ebakindel · soov ülesannet täita, kuid oskused ebapiisavad
riigi kaitse jne), õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus, kohtusüsteemi jt kontrollorganite poliitiline sõltumatus, tsiviilkontroll relvajõudude üle, vähemuste õigustega arvestamine, vaba kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus. Nende rakendumine eeldab põhiseaduse olemasolu. Mittedemokraatlikud riigivormid: 1) Autoritaarne riigijuhiks keskne liider; ülejäänud pol. jõud kas keelustatud või piirangutega; maj-le piirangud; ideoloogiat ei eksisteeri N: Venezuela, Aafrika riigid 2) Totalitaarne eluaegne liider (uus valitakse samast parteist); juht jumalastaatuses; alati üks partei võimul; keskne ideoloogia eksisteerib (nt natsionaalsotsialism, kommunism) N: Kuuba, Valgevene 3) Post-totalitaarne maj-s teatud printsiibid (Hiinas vabaturumajandus)
5. Millega said tuntuks, kes nad olid: 1) H. Truman- USA president, kelle valitsemisajal valmis USAs tuumapomm, mis heideti Hiroshima ja Nagasaki linnadele, siseriiklikult levis makartism, töötati välja Trumani doktriin 2) N. Hrustsov- tuli pärast Stalini surma võimule, sulaaeg 3) L. Erhard- Saksa Liitvabariigis rakendas sotsiaalset turumajandust 4) Mao Zedong- Hiina Kommunistliku Partei liider 5) J. Nehru- India liider, üks 3. maailma riikide mitteühinemisliikumise eestvedajaid 6) Charles de Gaulle- Prantsuse liider 6. Millised olid Usa ja NSV Liidu saavutused võidurelvastumise vallas? Tuumapomm- USA 1945, NSV Liit 1949 Vesinikupomm- USA 1952, NSV Liit 1953 7. Milliseid ümberkorraldusi kavandas L.Beria Nõukogude Liidu sise- ja välispoliitikas? Välispoliitikas- alustati suhete normaliseerimist lääneriikide ja Jugoslaaviaga ning üritati stalinistide asemel Kesk- ja Ida-Euroopas
ISIS SUNNIITIDE ISLAMISTLIK TERRORIORGANISATSIOON JAANUAR 2018 · Islamiriik on sunniitide islamistlik terroriorganisatsioon, mis on eri nimede all olemas olnud alates 1990-date keskpaigast. · Islamiriik on hõivanud maa-alasid Iraagis, Süürias ja Liibüas. · Liider: Ab Bakr al-Baghdd · Asutaja: Abu Mus`ab az-Zarqawi LÜHENDID · Araabia keeles · Inglise keeles Islamic State või Islamic State of Iraq and Syria, lühendatult IS, ISIS või ISIL (Islamic State of Iraq and the Levant), kõik tähistavad sama organisatsiooni. · Eestikeelne lühend on IR (Islamiriik) on sunniitide islamistlik terroriorganisatsioon, ISISE Lipp Tekst lipul tähendab ,,Seal ei ole muud jumalat peale Allahi. Muhammad on Jumala sõnumitooja
augustil toimuma poliitilised meelevaldused.- Hirvepark Nimed: Kes oli tuntumaid Nõukogude Liidu dissidente ja nimekas kirjanik?- Solženitsõn Kes oli Eesti peaminister 1990-1992?- Edgar Savisaar Kes oli ERSP juht?- Lagle Parek Millise nime all sai 1978. aastal paavstiks poolakas Karol Wojtyla?- Johannes Paulus II Kes oli Eesti Komitee juht?- Tunne Kelam Kes oli 1980. aastatel Inglismaa peaminister?- Margaret Thatcher Kes oli nimekas Poola ametiühinguliikumise liider, tööliste juht ja poliitik (Poola president 1990-1995)?- Lech Walesa Kes oli Nõukogude Liidu liider aastatel 1984-1985?- Konstantin Tšernenko Kes sai NLKP juhiks 1985. aastal?- Mihhail Gorbatšov Kes oli nõukogude aja lõpul Vene NFSV juht ja hiljem Venemaa Föderatsiooni president?- Boriss Jeltsin Kes oli Eesti NSV Ülemnõukogu esimees laulva revolutsiooni ajal?- Arnold Rüütel Kes sai EKP juhiks 1988. aastal?- Vaino Väljas Kes oli Nõukogude Liidu liider aastatel 1982-1984
........................................................................32 2.3.3 Töötajate teadvustatus nende tööpanustest ja firma eesmärkidest.............34 2.3.4Töötajate rahulolu ettevõtte juhtimisega..................................................... 34 2.3.5Töötajate iseseisvus, vastutus ja probleemide lahendamine........................36 2.3.6Töötajate kaasamine muudatuste tegemisse ja otsuste langetamisse..........37 2.3.7Ettevõtte juht kui liider.................................................................................39 2.4 ETTEPANEKUD.................................................................................................... 41 KOKKUVÕTE........................................................................................................... 43 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................................45 LISAD...........................................................
detsentraliseeritud ning hierarhiline. Mõjutamine grupis.veenmine, sisendamine, sundimine. Liidriksoleku stiil Roethlisberger & Dickson (1939) Eesmärgile keskendunud Suhetele keskendunud Lewitt, Lippit, White (1939): Autoritaarne Demokraatlik Mittevahelesegav Peters ja Waterman (1982): Liidri ootused meeskonnale Bales & Slater (1955) Ülesand sots.-em. suhete spetsialistid Liidriksoleku stiil Liidri esilekerkimine · Liidri kategoriseerimise teooria (Lord et al 198 Liider kerkib esile grupiliikmete ootuste ja st Eelistatud isikuomadused. · Sotsiaalse identiteedi vaade (Hogg 2001): Liidriks saamise tõenäosus on suurem neil gru täidavad grupinorme ja eelistatud käitumisviis · Karismaatiline liidriksolemise stiil (Bass 1998): Tõstab grupi toimimist ja loomingulisust Eestvedaja Toimub sotsiaalsete väärtuste vahetusprotse · Järgijad saavad suuna, struktuuri ja mõne eksperthinnangu · Juht saab võimu, privileegid ja kontrolli Liidri omadused
vastavalt olukorrale ja töötajate küpsusele. Töötajate küpsust määratletakse kui inimeste võimet, nõusolekut ja kindlustunnet ülesannete täitmisel. 2 Osalemine Müümine · Järgijad valivad eesmärkide saavutamise tee · Eesmärkide saavutamise tee valitakse koos · Liidri ja järgijate vahel toimib koostöö · Liider toetab järgijat, annab nõu · Liider jagab ideid · Liider määrab ülesanded Liider Liider · kõrge suhete, madal ülesande fookus · kõrge fookus ülesandele ja suhetele · liidri roll on julgustav ja toetav · liider arvestab töötajate arvamusega Järgija Järgija
1. Teadvustamine vajaduste järele ja visiooni loomine 2. Muutmisvajaduste möödapäästmatuse teadvustamine 3. Töötajate kaasamine ja koolitamine 4. Muudatuste kinnistamine organisatsiooni kultuuri 5. Eesvedamine 14. Miks tuleb tähelepanu pöörata juhi välisgrupile? Välisgrupile tuleb tähelepanu pöörata need võivad olla uued töötajad, kellel on alguses mugavam toimida formaalse rolli raamides või töötajad, kellel puudub organisatsioonile pühendumine. Et suhteid muuta, peaks liider suhtuma neisse hästi, peaks neid kaasama otsustusprotsessidesse, delegeerima ülesandeid ja laiendama rollipiire. Töötajad aga peaksid ilmutama initsiatiivi, olema innovaatilised ning väljendama pühendumist. Lühidalt, sest välisgrupil: Teiste töötajatega on suhted pinnapealsed. Vähene vastastikune mõju Alluvatelt oodatakse vaid formaalsete rollide täitmist tööülesanded, protseduurid, normid ja reeglid 15 . Kaasajal kõneletakse juhtide kaksikrollist
1. Mida nimetatakse eestvedamiseks? • Eestvedamine on tegevuste ja käitumiste kogum, kus üks inimene mõjutab teisi mingi eesmärgi saavutamise nimel vabatahtlikult kaasa töötama (Üksvärav 2004). • Eestvedamine on inimsuhete vorm kus üks inimene (liider) mõjutab ja suunab teiste inimeste käitumist (Mullins 1993). • Eestvedamine on püüe ja võime mõjutada järgnejate tegevusi eesmärgi või eesmärkide saavutamiseks suhtlemise vahendusel (Vadi, 2001). Protsess, mille käigus juht mõjutab töötajaid töötama ühiste eesmärkide nimel. 2. Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht tuleneb ametlikust org.-st, koos konkreetsete õiguste ja kohustustega org.-ni tegevuse ja eesmärkide ees
võimu, puudus populaarsus, nad ei austanud teda kui juhti. Põssa oli tark, ülekaaluline, astma ja prillidega poiss. Ta oli saarel kõige haavatavam, sest tal oli halb füüsiline vorm, astma ning lühinägelikkus. 4. Mille poolest sobiksid juhiks Ralph ja Jack, mille poolest mitte? Millises olukorras vajatakse juhiks Jacki, millises Ralphi? Ralph sobiks juhiks oma tarkuse ja küpse mõtlemise poolest. Teose algul teised ka austasid teda, tal oli nende üle võimu, ta on loomulik liider. Ralph ei sobi juhiks, kuna ta vahel muutus auahneks, noris Põssat, et enda võimu säilitada. Nagu ka Ralph, on Jack loomulik liider. Ta on tugeva iseloomuga, teose lõpu poole oli tal teiste üle täielik kontroll (välja arvatud Ralph ja Põssa), teiste austus. Ta ei sobiks juhiks, kuna ta oli egoistlik, julm, alatu, vägivaldne. Juhina ta kuritarvitab ära enda võimu ja elab oma viha välja teiste peal. Ma arvan, et enamustes olukordades sobib juhiks Ralph, 5
KORDAMISEKS 2 1. Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on tegevuste ja käitumiste kogum, kus üks inimene mõjutab teisi mingi eesmärgi saavutamise nimel kaasa töötama. 2. Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht- tuleneb ametlikust organisatsioonist; koos konkreetsete õiguste ja kohustustega organisatsiooni tegevuse ja eesmärkide ees. Liider- võib olla kas ametlik või mitteametlik juht, kuid peab olema isik, kes kõige rohkem suudab mõjutada kaastöötajate tegevust. 3. Mis tagab juhi kui liidri edu eestvedamisel? osavõtlikkus inimlikkus usaldusväärsus oskus töötajaid motiveerida kommunikeerimisoskus oma mõtete ja ideede edasiandmise veenvus tasakaalukus kriitilises olukorras
1919 - 1920 Asutav Kogu 1920 - 1934 Riigikogu 1-kojaline 1934 - 1938 ??? 1938 - 1940 Riigikogu 2-kojaline Kõige kuulsamad parteid Parempoolsed: Põllumeeste Kogu (toetajad: jõukas talupoegkond, jõukad linnainimesed; liidrid: K.Päts, J.Laidoner, Teemat. Kristlik Rahvaerakond (toetajad: kõrgemad kirikutegelased; liidrid: Jaan Lattik, Johann Kõpp) Tsentristid: Tööerakond: (toetajad: haritlased; liider: Otto Strandman) Asunike Koondis: (eraldusid Tööerakonnast, arendasid edasi põllumajandust; liider: Otto Tief) Vasakpoolsed: Eesti Sotsid: (toetajad: vaesemad; liider: August Rei) Riigivastased: Vene Impeeriumi emigrandid, baltisakslased, kommunistid. 1.Detsember 1924 - mäss (Jaan Anvelt'I poolt juhitud) Maareform 10.oktoober 1919 - Euroopa üks radikaalsemaid. Riigistati mõisnike kogu maavaldused; riigi alla võeti metsad ja sood;
Juhtide ülesanne on võimaldada oma töötajatel ekspertvõimu kasutamist otsuste langetamisel ja mitte lähtuda oma positsioonivõimust. Juhtide juhtimisstiil kujuneb välja erinevate võimuliikide kasutamise ja kombineerimise tulemusena. Ühte ja ainuõiget kombinatsiooni pole olemas, kõik sõltub konkreetsest olukorrast ja inimestest.. Juhi edukuse määrab oskus kasutada õiget võimuliikide vahekorda õiges olukorras. Võimu omandamiseks võib liider valida kolme strateegia vahel. Positsioonist tulenevale võimule pürgimine. Sellisel juhul käitub liider ennastkehtestavalt, autoriteetselt või ähvadavalt ning inimesed tunnetavad, et nad peavad alluma. Saadav mõju on lühiajaline. Veenmisel põhinev strateegia johtub isiksusest tulenevast võimust. Veenmisel kasutatakse arvnäitajaid, rõhutakse vajadustele ja väärtustele. Liider otsib toetust oma seisukohtadele. Mõju on pikaajalisem.
suurendamisele. Julgeoleku valdkonnas on põhirõhk suunatud politsei tugevdamisele. Välispoliitikas on suund võetud liitumisele NATO ga ja USA sõjaväe jätkuvale baseerimisele Islandi territooriumil. Praegu Iseseisvuse partei rõhutab, et on vajalik tugevdada suhteid NATO ja USA ga. Samas on vajalik arendada suhteid ka Euroopa Liiduga, kuid on sellega liitumise vastu. 2003 aasta valimistel Iseseisvuse partei 33,7% häältega sai 22 kohta Althingis 63 -st. Partei liider David Ottson on alates 1991 aastast Islandi peaminister. Progressiivne partei keskerakond, asutatud 1916 aastal kooperatiiv liikumise juhatuste poolt ja väga populaarne riigi agraaresindajatel. Partei oli rahvamajanduse arengu poolt, väliskapitali sisetoomise ja põllumajanduste subsiitide suurendamise poolt, kusjuures majandustegevus partei põhimõttel peaks olema riigi poolt kontrollitav. On riigi NATO ga ühinemise poolt.
Iga erineva tasandijuht kulutab juhtimisfunktsioonidele aega erinevalt. Nt tippjuhid enamik aja organiseerivad. Juht omab suhtlusrolle: esindaja, eestvedaja, sidepidaja. Inforolle: vastuvõtja, jagaja, kõneleja. Otsustusrolle: uuendaja, ressurside jagaja, läbirääkija ja oskuseid: tehnilisi, suhtlusalaseid ja kontseptuaalseid. Juhil peab olema emotsionaalne intelligents: eneseteadvus, emotsioonide juhtimine, suhtekorraldus, empaatia. Karismaatiline liider loob visiooni, annab väärtused, tekitab missioonitunde, inspireerib, julgustab, oskab lahendada probleeme ja on isiklikult tähelepanelik. On olemas erinevad juhtimisteooriad: 1) Frederic Taylor 1911. Teadusliku juhtimise alused: leida teaduslikult parim meetod, treening ja koostöö, innustamine,osalus ja vastutus. Fordi tehases! 2) Bürokraatia koolkond Max Weber. Organisatsioon on kui õlitatud masinavärk: selge
Iga erineva tasandijuht kulutab juhtimisfunktsioonidele aega erinevalt. Nt tippjuhid enamik aja organiseerivad. Juht omab suhtlusrolle: esindaja, eestvedaja, sidepidaja. Inforolle: vastuvõtja, jagaja, kõneleja. Otsustusrolle: uuendaja, ressurside jagaja, läbirääkija ja oskuseid: tehnilisi, suhtlusalaseid ja kontseptuaalseid. Juhil peab olema emotsionaalne intelligents: eneseteadvus, emotsioonide juhtimine, suhtekorraldus, empaatia. Karismaatiline liider loob visiooni, annab väärtused, tekitab missioonitunde, inspireerib, julgustab, oskab lahendada probleeme ja on isiklikult tähelepanelik. On olemas erinevad juhtimisteooriad: 1) Frederic Taylor 1911. Teadusliku juhtimise alused: leida teaduslikult parim meetod, treening ja koostöö, innustamine,osalus ja vastutus. Fordi tehases! 2) Bürokraatia koolkond Max Weber. Organisatsioon on kui õlitatud masinavärk: selge
muudatusi. 24. Nimetage organisatsioonikultuuri tegureid Keskkond · Väärtused ja normid · Sangarid · Rituaalid, tseremooniad · Kultuurivõrgustik (mitteametlik kommunikatsioon) - "jutuvestjad" - "preestrid" - "intrigandid" ("suflöörid") - kuulujuttude levitajad ("lobamokad") - "spioonid" - "sekretärid" - "huvirühmad 25. Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine on inimsuhete vorm kus üks inimene (liider) mõjutab ja suunab teiste inimeste käitumist 26. Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht tuleneb ametlikust org.-st, koos konkreetsete õiguste ja kohustustega org.-ni tegevuse ja eesmärkide ees. · Liider võib olla kas ametlik või mitteametlik juht, kuid peab olema isik, kes kõige rohkem suudab mõjutada kaastöötajate tegevust. Liidritel on võrreldes teistega rohkem mõjuvõimu. 27. Mis tagab juhi kui liidri edu eestvedamisel?
2. Inimese sotsiaalne olemus ja juhtimise koht inimkäitumises 1 3. Juht kui sisegrupi prototüüp 4. Juhi efektiivsust mõjutavad tegurid 2 5. Muutunud juhtimise keskkond ja muutunud funktsioonid 6. Paradigma muutus ja uus juhtimismudel 3 7. Juhi ja liidri rollide funktsioonid ja erinevus 8. Formaalne ja mitteformaalne liider 4 9. Organisatsiooni kultuur ja juhtimine 10. Klassikalised juhtimiskoolkonnad 5 11. Sotsiaal-humanistlik juhtimiskoolkond ja psühholoogia tulek juhtimisse 12. Kaasaegsed juhtimiskoolkonnad 13. Inimesekeskne juhtimine 6 14. Inimkapitali mõiste
a mõistis NSVL Rahvasaadikute Kongress MRP salaprotokolli juriidiliselt alusetuks ja allakirjutamise hetkest kehtetuks. TV lk 65 ül 10 KARL VAINO - EKP esimene sekretär, püüdis eestlasi venestada ja takistada Eesti iseseisvumist. Pärast Eesti taasiseseisvumist siirdus Moskvasse, praeguseks surnud. VAINO VÄLJAS - EKP esimene sekretär, kes kutsuti Nikaraaguast diplomaatiliselt töölt tagasi, et vahetada välja Karl Vaino. EKP rahvusliku tiiva liider, hiljem pooldas Eesti iseseisvumist. EKP-st välja ei astunud ja praegust on pensionil ja poliitikasse ei sekku. EDGAR SAVISAAR - Rahvarinde liider. Imeplaani üks väljatöötajatest. 1990. a valimistel sai kõige enam hääli ja valitsuse juhiks. Hetkel poliitik. ARNOLD RÜÜTEL - ENSV Ülemnõukogu esimees. 2001. a sai EV presidendiks. Praegust passiivne poliitik. ENN TARTO - Nõukogude dissident. Viibis Gulagis, taasiseseisvumisaastail vabanes sealt
Põhjendatud ja ratsionaalne hüvitussüsteem on normaalse tööõhkkonna alus, töötajate pühendumise tagamise keskne tegur. III Eestvedamine Eestvedamise olemus Eestvedamine on protsess, milles mõjutatakse ja toetatakse inimest entusiastlikult eesmärkide saavutamise nimel töötama. Kolm olulist elementi eestvedamises on mõjutus/toetus, vabatahtlik pingutus ja eesmärgi saavutamine.. Eestvedaja - liider aitab töötajatel ja rühmadel püstitada eesmärgid ning seejärel motiveerib ja abistab nende eesmärkide saavutamisel. Ilma liidrita oleks organisatsioon üksnes segadus inimestest ja masinatest, nagu orkester ilma dirigendita on ainult muusikud ja pillid. Juhtimine ja eestvedamine Eestvedamine on tähtis osa juhtimisest, kuid see ei ole kogu juhtimine. Liidri esmane roll on mõjutada inimesi püstitatud eesmärke vabatahtlikult saavutama, soovitavalt entusiastlikult
* Riski aktsepteerimine * Suund * Integreerumine * Juhtkonna toetus alluvatele * Kontroll * Identiteet * Huvituste susteem * Konflikti tolerants * Kommunikatsioon 25. Mida nimetatakse eestvedamiseks? Eestvedamine puue ja voime mojutada jargnejate tegevust eesmarkide saavutamiseks suhtlemise vahendusel. 26. Millised on juhi ja liidri erinevused? Juht tuleneb ametlikust organisatsioonist,koos konkreetsete oiguste ja kohustustega organisatsiooni tegevuse ja eesmarkide ees. · Liider voib olla kas ametlik voi mitteametlik juht, kuid peab olema isik, kes koige rohkem suudab mojutada kaastöötajate tegevust. 27. Mis tagab juhi kui liidri edu eestvedamisel? 28. Selgitage suhtlemisega seotud juhi rolle (H.Minzbergi järgi). Sõnastage eluline/praktiline näide. Suhtlemisega seotud rollid: · Esindaja roll · Juhtija-eestvedaja roll · Sidepidaja 29. Selgitage infoga seotud juhi rolle (H.Minzbergi järgi). Sõnastage eluline/praktiline näide. Infoga seotud rollid
Euroopa. × Blokk riikide või parteide liit × Doktriin poliitiline või sõjaline põhimõte koos sellest tulenevate järelduste ja tõlgendustega × Ekspansioon sissetung; oma mõju või riigipiiride laiendamine Isikud (riik, staatus ja osalus külmas sõjas): × Leonid Breznev NL juht 19641982. Breznevi doktriin peale Praha Kevadet × Fidel Castro Kuuba liider. Osaline Kuuba kriisis 1962. × Winston Churchill Inglismaa peaminister. × Charles de Gaulle × Alexander Dubcek ,,Praha Kevade" (1968) eestvedaja. × Dwight Eisenhower USA president 19531961. Eisenhoweri doktriin (lubati anda sõjalist abi Lähis ja KeskIda riikidele, keda ähvardab kommunismi oht. × Walter Hallstein Saksa välisminister
annaabi.ee 
