võib neid välja tuua palju. Kuid millised on nende sarnasused või erinevused? Edukaks toimetulekus valitsejana peab olema sul palju enesekindlust. Tänapäeva poliitikute enesekindlus väljendub eriti valimiste ajal. Aeg kui poliitikud hakkavad lubama inimestele kokku maid ja ilmu, kinnitades neile, et just nemad suudavad neid lubadusi täita. Kuningas Oidipus jäi aga enda seisukohale, et tema isa Laiose mõrvar on keegi nende seast, kuni tõe väljaselgumiseni kindlaks. Oidipuse karismaatilisus väljendus teoses sellega, et ta suutis panna rahva uskuma, et mõrvar on üks nendes. Kõik olid temaga nõus ega väitnud vastupidist, kuigi keegi ei teadnud, kes selle kuriteo toime pani. Poliitikute sisendusjõud väljendub selles, kuidas nad panevad rahva endasse uskuma ning oma suurte lubadustega rahva poolehoiu võidavad. Kahjuks paljud lubadused jäävadki lihtsalt lubadusteks, ning nendest ei tehta peale valimisi enam välja. Sellest väljendub ka see, et poliitikud
avalik haldus - keskendub riigi tegevuse korraldamisle, täidesaatva riigivõimu tegevus avalik-õiguslikud institutsioonid - ... dividendid - osanikutulu, AS kasumiosa, mis aktsionärile välja makstakse munitsipaalettevõte - omavalitsusele kuuluv ettevõte jätkusuutlik areng - arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. 6)¤Autoriteet-traditsioonid, karismaatilisus või ratsionalistlik mõtlemine ¤Sund - vägivald või õiguslik sund 7)Riigivõimu tunnused: -seaduste kehtestamine -maksude kogmine -õigus kasutada vägivalda julgeoleku tagamiseks -otsused kõigile kohustuslikud -igapäevaelu korraldamine -riigi esindamine rahvusvahelises suhtlemises -üks võimukese ja võimuasutuste hierarhia Komponendid: -spetsiaalsed asutused ja institutsioonid -bürokraatia -kirjalikud õigusnormid 8)Demokraatia põhitunnused: -konkurents
Madala meelekindlusega inimestel puudub tahtekindlus ja nad lasevad sündmustel kulgeda oma rada pidi. Alamskaalad: asjatundlikkus, korralikkus, kohusetunne, eesmärgipärasus, enesedistsipliin, kaalutlemine. Juhile vajalikud isiksuseomadused kohanemisvõime saavutusteleorienteeritus enesekehtestavus domineerivus energilisus kindlameelsus suhtlemisoskus Juhile vajalikud isiksuseomadused loovus koostöö emotsionaalne intelligentsus karismaatilisus Millised on edukad juhid? hea koostöövõimega hea analüüsivõimega initsiatiivikad tahavad ja oskavad teisi arendada enesekindlad oskavad informatsiooni hankida, meeskonda juhtida EFO Kvaliteedijuht ülikooliharidusega, harjunud oma teadmisi pidevalt täiendama; arendus-, teenindusprotsessi või projektijuhi töökogemusega; initsiatiivikas, energiline, sihikindel ja tulemuslik tegutseja; tugeva koostöövalmiduse ja toetuse jagamise
arhipelaag", ,,Üks päev Ivan Denissovitsi elust" · Kinnised psühhiaatriahaiglad · 1977 uus konstitutsioon · ,,Homo sevitucus" · Nomenklatuur · Plaanimajandus, rasketööstus · Peamine tööstuspiirkond Lääne-Siber · Kahepalgelisus · ,,Potjomkini küla" (mängiti töö tegemist) · Alkoholism Perestroika · Juri Andropov · Konstantin Tsernenko · Mihhail Gorbatsov · 1985 NLKP peasekretär · Noorus, energilisus, karismaatilisus, eneseväljendamisoskus · Perestroika maa ümberkorraldamine · Glasnost avalikustamine · Majanduslik katastroof · Ressursside nappus · Mahajäämus lääneriikides · Suutmatus võidurelvastumisega kaasa joosta · Plahvatus Tsernobõli AEJ-s, aprill 1986 · Demokraatia eest, korruptsiooni vastu · Muudatused KP juhtkonnas · 1989 esimesed mitme kandidaadiga valimised · Välispoliitika E. Sevardnadze · Sisepoliitika A. Jakovlev · Vanameelsete surve J. Ligatsov
Olen nõus Weber kirjeldusega karismaatilisest domineerimisest, aga lisaksin ka seda, et vahel võib karismaatiline juht motiveerida alluvaid rohkem pingutama. Nii suudab mõnes ettevõttes karismaatiline juht panna inimesi töötama tavalisest tõhusamalt, sest usub oma julgesse eesmärki ning paneb ka teised sellesse uskuma. Sedasi on ka firma tulemused paremad, ja saavutatakse turul parem positsioon. Eestis aetakse karismaatilisus segi maneerustega. Ekslikult peetakse karismaatiliseks meediakangelasi või kunstlikult tähtsaks muudetud persoone, ehkki avalikkusele meeldimine pole üldse vajalik, sest karismaatilisele inimesele on vajalik olla aus, mitte silmakirjalik. Selliseks karismaatiliseks juhiks Eestis on olnud Lennart Meri, kes näiteks võis oma eluajal lubada endale nn kuulsat hilinemist, sest see anti talle alati andeks.
Kuulamisoskus on inimsuhete loomisel ja alalhoidmisel hädavajalik, mille puudumisel kannatab sõprussuhete kvaliteet, üksmeel perekonnas, efektiivsus tööl. .Kuulata, see tähendab mõista. Kuulamine pole üksnes info hankimine, vaid ka teise inimese aktsepteerimine. Kuulamisoskus on õpitav nagu teisedki suhtlemisoskused. Kuulamise etapid: · kuulmine füüsilises mõttes; · interpreteerimine kuuldu teadvustamine; · hindamine info olulisus, rääkija prestiiz ja karismaatilisus; · meeldejätmine; · vastamine reageerimine kuuldule, ka mitteverbaalne. · Kuulamise tüübid: · Sisu kuulamine eesmärk on salvestada kuuldu. Segavad tegurid viia miinimumini ja hoida tähelepanu püsivana. Oma peamiste probleemidega sidumine. · Kriitiline kuulamine eesmärk on kuuldu hindamine (loogilisus, faktide usaldusväärsus, järelduste usutavus, kuuldu olulisus, rääkija huvid ja motiivid).Järeldused tehakse alles lõpus.
Võim Võim eksisteerib kõikjal ja on jaotunud ebavõrdselt. Võim on inimese või grupi suutlikkus mõjutada teiste tegevust ning saavutada sel viisil oma huvide elluviimine. Võimu tunnused Alati domineerib mingi grupp nõrgemat või alamat gruppi. Võimu ressursid võivad olla nii ainelised kui ka vaimsed. Ainelised: (omand ja kapital)ning vaimsed: teadmised ja kogemused. ja teostamise meetodid Autoriteetne võim, kus on tähtis traditsioonide mõju, liidrite karismaatilisus ning mõistuslik kaalutlus. Sunduslik võim, kus rahvast püütakse mõjutada hirmu, vägivalla ja karistusega. Riigi klassikalised tunnused Kindel territoorium, kus peavad elama inimesed rahvas, peab kehtima suveräänne võim ning riigi võime astuda rahvusvahelistesse suhetesse. Riik ise on ühiskonna poliitiline korraldus. Riigivõimule ainuomased tunnused ja ülesanded Seaduste kehtestamine, maksude
Peale selle on ta avaldanud luuletusi ajakirjanduses (Looming, Vikerkaar, Värske Rõhk, Sirp, Eesti Ekspress jm) ja kirjutanud ka proosat, kuid seda luule kõrval avaldanud vähem ("Paigalseis", Vikerkaar 2007, nr 45). Andra Teede on ka Tartu NAK-i "Väikese pornoraamatu" (2007) üks autoreid. Tema luuletusi on kasutanud laulusõnadena ansambel Raadio Maria. Mis on see, mis on teinud ta üldsusele nii vastuvõetavaks? Kindlasti on tegemist väga karismaatilise inimesega, karismaatilisus kombineerub tema boheemlaslikust olekust, mis samas tasakaalustub meeletu töövõimega. Põhiline osa antud tööst keskendub tema viimasele luulekogule "Atlas". 3 Andra Teede Varajasem luule Tutuvudes tema varajasema luulega, hakkab kohe silma paistma tõsiasi, et A.Teede lähtub väga
eesmärkide saavutamisel terviku ning tagaksid parimad tulemused. Eesmärk: § kindel lõpptulemus, mida tahetakse saavutada; § soovide ja ülesannate ühtsus; § juhtimise ja eri tegevusvaldkondade toimingute alg ja lõpppunkt; § kvatsus, tegevuse juhtmõte. 18. Milliseid erinevaid võimu allikaid oskad välja tuua? Võimu allikad Positsioonist tulenev võim Tasu Karistus Sundus Isiksusest tulenev võim Asjatundlikkus Karismaatilisus 19. Kontrollimise põhilised ülesanded. Kontrollimise põhilised ülesanded: * aidata juhil veendumusele jõuda, et ühise tegevuse tulemused ühtivad püstitatud eesmärkidega ja ülesannetega; * varustada juht õigeaegselt teabega, mis võib teda sundida püstitatud eesmärke, tegevuskavu või otsuseid muutma, viima need praeguste või tulevaste vajadustega kooskõlla. Kontrollimise objekt on inimese tegevus, mingi tegevusvaldkond,
Samuti sotsiaalsed oskused, siit tuleneb teiste mõjutamine(mõjuvõim, kommunikatsioon, konfliktidega toimetulek, eestvedamine, muutuste esilekutsumine). Samuti ühistegevus, koostöö(sidemete loomine, koostöö ja ühistegevus, valmidus meeskonnatööks Neli eestvedamise stiili: toetamine, juhendamine, delegeerimine, käskimine Eestvedamine oma erinevates vormides mõjutab alati otseselt organisatsioonide tulemuslikkust. Ümberkujundav eestvedamine"4l model" 1.) Idealiseeritud mõju karismaatilisus, tugev rollimudel järgijatele 2.) Motiveerivalt inspireeriv kõrgete ootuste viimine järgijateni 3.) Intellektuaalne stimuleerimine suunata järgijaid käituma loominguliselt ja innovaatiliselt 4.) Individuaalsuse arvestamine toetava keskkonna loomine, tähelepanukeskmes järgijate individuaalsed vajadused Autokraatlik juht pragmaatiline eestvedamine (välised tasud, juhtmine, välistamise kaudu)
Lihtne, loogiline, täpne, asjalik. Täpselt adresseeritud. 28. Mida nimetatakse mojuvoimuks? Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid protsesse ning panna teisi tegutsema. 29. Selgitage mojuvoimu allikaid. Sonastage naide. Positsioonist tulenev võim: Isiksusest tulene võim: Tasu Asjatundlikkus Karistus Karismaatilisus Sundus 30. Mida nimetatakse delegeerimiseks? Delegeerimine- otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. 31. Millistel juhtudel on vaja delegeerida? Sonastage naide. Et juht jõuaks tohkem ülesandeid täita Mõnes valdkonnas võib alluv olla juhist pädevam Osalemine otsustusprotsessis ja probleemide lahendamises arendab alluvaid ning võimaldab neil parandada juhtimisoskusi. 32
nii hästi kui võimalik. Mõjuvõim jaguneb: Ametlik mõjuvõim kaasneb ametliku positsiooniga, mille määrab kõrgemal seisev isik või mingi sotsiaalne süsteem. Mitteametlik mõjuvõim tuleneb isiku spetsiifikast ja külgetõmbejõust. Eeldab indiviidilt positiivseid isikuomadusi, nagu meeldivus ja empaatia. Mõjuvõimu allikad: Positsioonist tulenevad tasu, karistus, sundus. Isiksusest tulenevad asjatundlikkus, karismaatilisus. 34. Grupis otsustamise meetodid E.Shein'i järgi Otsustamine vastutuse puudumisel Otsustamine võimu omava inimese reeglite järgi Vähemuse otsustamine Otsustamine enamuse reeglite järgi Otsustamine konsensuse põhimõttel Otsustamine täieliku nõustumise põhimõttel 35. Siirmise/Delegeerimise mõiste. Siirmise/Delegeerimise sisu. Delegeerimine on otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile
See jaguneb ametlikuks mõjuvõimuks ja mitteametlikuks mõjuvõimuks. Ametlik kaasneb ametlik positsioon, mille määrab kõrgemal seiseb isik või mingi sotsiaalne süsteem Mitteametlik tuleneb isiku spetsiifikast ja külgetõmbejõust. Eeldab indiviidilt positiivseid isikuomadusi (meeldiv, empaatia) 29. Selgitage mõjuvõimu allikaid. Sõnastage näide. Positsioonist tulenev võim tasu, karistus ja sundus Isiksusest tulenev võim asjatundlikkus ja karismaatilisus 30. Mida nimetatakse delegeerimiseks? Otsustamisõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus, juht peab tegema delegeerimis- ja detsentraliseerimisotsuseid. 31. Millistel juhtudel on vaja delegeerida? Sõnastage näide. et juht jõuaks rohkem ülesandeid täita mõnes valdkonnas võib alluv olla juhist pädevam osalemine otsustusprotsessis ja probleemide lahendamises arendab alluvaid ja
See jaguneb ametlikuks mõjuvõimuks ja mitteametlikuks mõjuvõimuks. Ametlik kaasneb ametlik positsioon, mille määrab kõrgemal seiseb isik või mingi sotsiaalne süsteem Mitteametlik tuleneb isiku spetsiifikast ja külgetõmbejõust. Eeldab indiviidilt positiivseid isikuomadusi (meeldiv, empaatia) 29. Selgitage mõjuvõimu allikaid. Sõnastage näide. Positsioonist tulenev võim tasu, karistus ja sundus Isiksusest tulenev võim asjatundlikkus ja karismaatilisus 30. Mida nimetatakse delegeerimiseks? Otsustamisõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus, juht peab tegema delegeerimis- ja detsentraliseerimisotsuseid. 31. Millistel juhtudel on vaja delegeerida? Sõnastage näide. et juht jõuaks rohkem ülesandeid täita mõnes valdkonnas võib alluv olla juhist pädevam osalemine otsustusprotsessis ja probleemide lahendamises arendab alluvaid ja
Ekspertvõim liidril on suuremad teadmised organisatsiooni tegevuse olulises valdkonnas; mõjuvõim kujuneb erialasest kompetentsusest, juhi kogemustest ja teadmistest selle kohta, kuidas vajalikke ülesandeid täita. Tabel 1. Liidri võimu allikad (Alas, 2004:119) Positsioonist tulenev võim Isiksusest tulenev võim Tasu Asjatundlikkus Karistus Karismaatilisus Sundus Uuemates uurimustes lisatakse veel võimuallikaid, näiteks kontroll informatsiooni ja keskkonna üle. Tavaliselt saab ühe inimese võimu kirjeldada kombinatsioonina neist teguritest. Tegelikkuses on tähtis, et liider saavutab vähemalt ühe võimu allika. Võimu sisu ilmneb võimuallikates ja vahendites. Võimuallikaid on organisatsioonis tegutsemisel kolm, nad on omavahel seotud, tingides ja põhjustades üksteist (Üksvärav 2004:179):
vastutab, kontrollimise viis ja tähtaeg. 28. Mida nimetatakse mõjuvõimuks? - Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Vastutus tähendab töötaja nõusolekut ja kohustust täita endale võetud tööülesandeid nii hästi kui võimalik. 29. Selgitage mõjuvõimu allikaid. Sõnastage näide. Positsioonist tulenev võim: • Tasu • Karistus • Sundus Isiksusest tulenev võim: • Asjatundlikkus • Karismaatilisus 30. Mida nimetatakse delegeerimiseks? otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus. Võimu jaotamisel peab juht tegema delegeerimis- ja detsentraliseerimisotsuseid. 31. Millistel juhtudel on vaja delegeerida? Sõnastage näide. • Selleks, et juht jõuaks rohkem ülesandeid täita; • Mõnes valdkonnas võib alluv olla juhist pädevam;
41. Mida nimetatakse mõjuvõimuks? Inimese võime mõjutada mingeid nähtuseid ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. 1. Ametlik mõjuvõim - kaasneb tööpositsiooniga 2. Mitteametlik mõjuvõim - tuleneb isiku spetsifikast ja külgetõmbejõust (eeldab kindl. isikuomadusi) 42. Selgitage mõjuvõimu allikaid. Sõnastage eluline/praktiline näide. Positsioonist tulenev võim - tasu, karistus, sundus Isiksusest tulenev võim - Asjatundlikkus, karismaatilisus 43. Mida nimetatakse delegeerimiseks? Delegeerimine otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus. Võimu jaotamisel peab juht tegema delegeerimis- ja detsentraliseerimisotsuseid. 44. Millistel juhtudel on vaja delegeerida? Sõnastage eluline/praktiline näide. Selleks, et juht jõuaks rohkem ülesandeid täita; · Mõnes valdkonnas võib alluv olla juhist pädevam;
Michelangelo voolinud ning kes oma julma võluga sind kinni hoiab, kuigi kangesti tahaks jooksu pista. Jim Morrison ise olevat arvanud, et temas on kaks poolust romantiliste ajastute poeet on kapseldatud rockstaari kehasse. See keha võis vastu võtta uskumatul hulgal alkoholi ja uimasteid ega öelnud ära mitte mingisugustest seksuaalsetest elamustest. Samas suutsid koos unikaalse elektrilise bluusiga Doorsi säravaks ja suursuguseks muuta just Morrisoni karismaatilisus, tema varjamatu seksuaalsus, surmahingus tema lauludes ja Sisalikukuningas, kelleks ta mõneks ajaks kehastus. Keegi ei osanud öelda, kas see ümberkehastumine oli taas üks popmaailma paroodiaid või oli selle taga soov end võimalikult intrigeerivalt välja pakkuda. Kindlasti oli palju neid, kes Jim Morrisoni annet ja erilisust imetelesid ja teevad seda siiani, aga ilmselt oli rohkem neid, kes arvasid, et ta oli uimastite ja alkoholi mõjul
tingimustele viimiseks. Mõju tekib kui juht oskab näidata et tegevuse ja tasu vahel on otsene seos. • Karistus- inimeses tajuvad, et juhil on võimalus korraldada neile ebameeldivusi kui nad ei allu. • Sundus Isiksusest tulenev võim: • Asjatundlikkus- liidril on suuremad teadmises org-i tegevuse olulises valdkonnas. Mõjuvõim kujuneb erialasest kompetentsusest, juhi kogemustest ja teadmistest selle kohta, kuidas vajalikke ülesandeid täita • Karismaatilisus- tajutakse liidri isiksuse võlu, ta meeldib järgnejatele, teamga tahetakse sarnaneda ja suhelda. 30. Mida nimetatakse delegeerimiseks? Delegeerimine – otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus. Võimu jaotamisel peab juht tegema delegeerimis- ja detsentraliseerimisotsuseid. 31. Millistel juhtudel on vaja delegeerida? Sõnastage näide. ● Selleks, et juht jõuaks rohkem ülesandeid täita;
28. Mida nimetatakse mõjuvõimuks? Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Vastutus tähendab töötaja nõusolekut ja kohustust täita endale võetud tööülesandeid nii hästi kui võimalik. 29. Selgitage mõjuvõimu allikaid. Sõnastage näide. Positsioonist tulenev võim: · Tasu · Karistus · Sundus Mõjutamise taktikta nt: seaduse kaudu, koalitsioonid, surve taktika Isiksusest tulenev võim: · Asjatundlikkus · Karismaatilisus Mõjutamise taktikta nt: teadmiste kaudu juhtimine, ratsionaalne veenmine, isiklik eeskuju, inspireerimine, meelitamine 30. Mida nimetatakse delegeerimiseks? Delegeerimine otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus. Võimu jaotamisel peab juht tegema delegeerimis- ja detsentraliseerimisotsuseid. 31. Millistel juhtudel on vaja delegeerida? Sõnastage näide.
kontrollimise viis ja tähtaeg. 41. Mida nimetatakse mõjuvõimuks? Mõjuvõim (empowerment)on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Vastutus tähendab töötaja nõusolekut ja kohustust täita endale võetud tööülesandeid nii hästi kui võimalik. 42. Selgitage mõjuvõimu allikaid. Sõnastage eluline/praktiline näide. Positsioonist tulenev võim: • Tasu • Karistus • Sundus Isiksusest tulenev võim: • Asjatundlikkus • Karismaatilisus Näide: Nt läbi tasustamise on vöimlik inimesi möjutada midagi tegema. Juht annab mingi kohustuse töötajale ja ütleb, et ka tasu on sellisel korral suurem ning töötaja teeb seda töökorraldust heameelega. 43. Mida nimetatakse delegeerimiseks? Delegeerimine – otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. 44. Millistel juhtudel on vaja delegeerida? Sõnastage eluline/praktiline näide. • Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus.
Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Vastutus tähendab töötaja nõusolekut ja kohustust täita endale võetud tööülesandeid nii hästi kui võimalik. 6. Selgitage mõjuvõimu allikaid. Sõnastage eluline/praktiline näide. Positsioonist tulenev võim: o Tasu o Karistus Sundus Isiksusest tulenev võim: o Asjatundlikkus o Karismaatilisus 7. Mida nimetatakse delegeerimiseks? Delegeerimine otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. 8. Millistel juhtudel on vaja delegeerida? Sõnastage eluline/praktiline näide. Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus. Võimu jaotamisel peab juht tegema delegeerimis- ja detsentraliseerimisotsuseid. 9. Millistel juhtudel ei saa delegeerida? Sõnastage eluline/praktiline näide.
kontrollimise viis ja tähtaeg. 41. Mida nimetatakse mõjuvõimuks? Mõjuvõim (empowerment)on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Vastutus tähendab töötaja nõusolekut ja kohustust täita endale võetud tööülesandeid nii hästi kui võimalik. 42. Selgitage mõjuvõimu allikaid. Sõnastage eluline/praktiline näide. Positsioonist tulenev võim: • Tasu • Karistus • Sundus Isiksusest tulenev võim: • Asjatundlikkus • Karismaatilisus Näide: Nt läbi tasustamise on vöimlik inimesi möjutada midagi tegema. Juht annab mingi kohustuse töötajale ja ütleb, et ka tasu on sellisel korral suurem ning töötaja teeb seda töökorraldust heameelega. 43. Mida nimetatakse delegeerimiseks? Delegeerimine – otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. 44. Millistel juhtudel on vaja delegeerida? Sõnastage eluline/praktiline näide. • Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus.
kontrollimise viis ja tähtaeg. 41. Mida nimetatakse mõjuvõimuks? Mõjuvõim (empowerment)on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Vastutus tähendab töötaja nõusolekut ja kohustust täita endale võetud tööülesandeid nii hästi kui võimalik. 42. Selgitage mõjuvõimu allikaid. Sõnastage eluline/praktiline näide. Positsioonist tulenev võim: • Tasu • Karistus • Sundus Isiksusest tulenev võim: • Asjatundlikkus • Karismaatilisus Näide: Nt läbi tasustamise on vöimlik inimesi möjutada midagi tegema. Juht annab mingi kohustuse töötajale ja ütleb, et ka tasu on sellisel korral suurem ning töötaja teeb seda töökorraldust heameelega. 43. Mida nimetatakse delegeerimiseks? Delegeerimine – otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. 44. Millistel juhtudel on vaja delegeerida? Sõnastage eluline/praktiline näide. • Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus.
· mõjutamissuhete olemasolu, põhineb motiveerimisel Eestvedamise tõhusus oleneb liidri veenmisjõust ja enesekehtestamisoskusest arusaamatuste, konfliktide ja probleemide lahendamisel. Eestvedamise tõhusust saab mõõta püstitatud eesmärkide realiseerimisega ja töötulemustega 31.Edukate liidrite isiksuseomadused Eneseusaldus loob tööle pühendumise õhkkonna Isiksuse terviklikkus ja ausus aitab tekitada usaldust Sisemine suund Karismaatilisus (enesekindlus, domineerimine, rollide valdamine, mulje kujundamine, isiklik veetlus ja külgetõmme) 32.Käitumisteooriad Käitumisteooria püüab välja tuua liidrile sobiva käitumismalli. Motiveerimise edukus sõltub juhtimisstiilist. Liidri käitumise viis alluva suhtes eesmärgiga saavutada püstitatud eesmärke nim ka juhtimisstiiliks. Siit tulevad juhtimisstiilid ehk ka käitumisstiilid : autokraatlik, demokraatlik, meurokraatlik, liberaalne, passiivne, bürokraatlik. 33
Liidri võimu allikad: 1) Tasul põhinev võim (liidril on ressursid, millest on kasu teistele). 2) Karistusel põhinev võim. 3) Seadusest tulenev võim (liider on kõrgemal positsioonil). 4) Karismaatilisusel põhinev võim (isiklik võim). 5) Asjatundlikkusest tulenev võim. Positsioonist tulenev võim Positsioonist tulenev võim Tasu Asjatundlikkus Karistus Karismaatilisus Sundus - Motivatsioon - inimese sisemised ajendid, põhjused ja jõud, mis panevad inimese tegutsema. Väline motivatsioon - palk, turvalisus, töökeskkond ja töötingimused. Sisemine motivatsioon - võimalus rakendada oma võimed ja olla tunnustatud. Maslow' vajaduse hierarhia (kasvavad alt üles): 1) eneseaktualiseerimine 2) tunnustus 3) kuulumine 4) turvalisus 5) füsioloogilised vajadused D. McCellandi teooria järgi vajadused, mis motiveerivad juhte: - võimuvajadus
kirjutatud. Kahjuks on see kõik poolik ja tihti ka ühekülgne. Osa Masingut käsitlevast kirjavarast on pärit inimestelt, keda ta eluajal irooniliselt nimetas oma jüngriteks. See ei ole suur rühm, teda ühendab aga Õpetaja kultus ja usk, et Masingul oli kõiges ja alati õigus ja tema kritiseerimine on patt. Selline sektantlik rühm tekib ikka geniaalse inimese ümber ja aitab kaasa müüdi loomisele temast. Selle müüdi sünnitas Masingu geniaalsus ja karismaatilisus, tema võime inimesi sütitada ja endasse uskuma panna. Huvitav on aga seegi, et nagu paljudel karismaatilistel inimestel, puudus Masingul sageli eneseusk. Ilmselt ei tahtnud ta ka võtta endale karismaatilisusega kaasas käivat liidrirolli. Seda takistas tema häbelikkus, nõukogude võimu valvas pilk ja ka tema haigus. Noorest east peale põdes Masing tuberkuloosi ja elas viimased aastakümned tegelikult samahästi kui ühe kopsuga
1) ametlik mõjuvõim- kaasneb positsiooniga 2) mitteametlik mõjuvõim- tuleneb isiku spetsiifikast ja külgetõmbejõust. Eeldab positiivseid isikuomadusi (meeldivus, empaatia). 46. Selgitage mõjuvõimu allikaid. Sõnastage eluline/praktiline näide. Positsioonivõim Isiksusesevõim Poliitiline mõjuvõim Ametlik võim Asjatundlikkus Otsustamise mõjuvõim, Tasu Karismaatilisus Koalitsiooni mõjuvõim, Karistus Suhete mõjuvõim Kaasamise mõjuvõim, Infovõim Sunnivõim Töökeskkonna võim. NT... Inimene on nii hea spetsialist (asjatundja), et ta saavutab oma oskuste ning teadmistega võimu ja positsiooni ning võim endale nii mõndagi lubada. Näiteks Matti Nykänen oli nii hea suusahüppaja, et talle anti ta joomised ning treeningreziimi rikkumised alati andeks, kuna ta
tingimustele viimiseks. Mõju tekib, kui juht oskab näidata, et tegevuse ja tasu vahel on otsene seos. · Karistus - inimesed tajuvad, et juhil on võimalus korraldada neile ebameeldivusi, kui nad ei allu. · Sundus Isiksusest tulenev võim: · Asjatundlikkus - liidril on suuremad teadmised organisatsiooni tegevusele olulises valdkonnas. Mõjuvõim kujuneb erialasest kompetentsusest, juhi kogemustest ja teadmistest selle kohta, kuidas vajalikke ülesandeid täita. · Karismaatilisus - tajutakse liidri isiksuse võlu, ta meeldib järgijatele, temaga tahetakse sarnaneda ja suhelda. Näide: ettevõtte parim liinitööline edutati kõrgemale positsioonile. 47. Mida nimetatakse delegeerimiseks? Delegeerimine otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus. Võimu jaotamisel peab juht tegema delegeerimis- ja detsentraliseerimisotsuseid. 48. Millistel juhtudel on vaja delegeerida
organisatsioonis nõutavad- edutamine, inimese baasvajadused- üleviimine, organisatsiooni kultuur- säilitamine 12. Juhi võimubaasid ja mõjuvõimu allikad. Positsioonivõim- Seaduslik võim- seaduse kaudu, tasuvõim- vahetustaktika, sunnivõim- surve taktika, infovõim- konsulteeri Isiksuse võim- Ekspertvõim- teadmiste kaudu juhtimine, Veenmise võim- ratsionaalne veenmine, referentsvõim- isiklik eeskuju, Karismaatilisus- inspireerimine, meelitamine... Poliitiline mõjuvõim- Otsustamise võim/ koalitsiooni võim- otsuste kaudu situatsiooni juhtimine ja hindamine; Kaasamise võim/ institutsiooni võim- õigus otsustada, kellele jaotuvad hüved ja kes on kaasatud 13. Sotsiaalse mõjuvõimu olemus ja vormid. Võim kedagi mõjutada, tulemuseks võib olla allumine, pühendumine või vastuseis. Konsulteerimine- arvamuste küsimine, kaasamine otsustamise protsessi
tegema. Mõjuvõim jaguneb: 1. Ametlik mõjuvõim – kaasneb ametliku positsiooniga, mille määrab kõrgemal seisev isik või mingi sotsiaalne süsteem 2. Mitteametlik mõjuvõim – tuleneb isiku spetsiifikast ja külgetõmbejõust. Eeldab indiviidilt positiivseid isikuomadusi (meeldivus, empaatia) 6. Selgitage mõjuvõimu allikaid. Sõnastage eluline/praktiline näide. *Positsioonist tulenev võim - tasu, karistus, sundus *Isiksusest tulenev võim - asjatundlikkus, karismaatilisus 7. Mida nimetatakse delegeerimiseks? Delegeerimine – otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus. Võimu jaotamisel peab juht tegema delegeerimis- ja detsentraliseerimisotsuseid. 8. Millistel juhtudel on vaja delegeerida? Sõnastage eluline/praktiline näide. Delegeerida on vaja organisatsiooni suurenemisel, sest siis kaasneb võimu jaotamise vajadus
Mõjuvõim jaguneb: 1. Ametlik mõjuvõim – kaasneb ametliku positsiooniga, mille määrab kõrgemal seisev isik või mingi sotsiaalne süsteem 2. Mitteametlik mõjuvõim – tuleneb isiku spetsiifikast ja külgetõmbejõust. Eeldab indiviidilt positiivseid isikuomadusi (meeldivus, empaatia) Mõjuvõimu allikad: Positsioonist tulenev võim: Tasu, Karistus, Sundus Isiksusest tulenev võim: Asjatundlikkus, Karismaatilisus 51. Otsustamise mõiste, otsustamise etapid • Otsustamine on protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. • Otsustamine kujutab endast kahe või enama võimaluse hulgast sobivaima väljavalimist. • Inimene osaleb otsustamises niivõrd kuivõrd tähtis on tulemus tema jaoks. • Kõrge osalusmääraga on inimene tavaliselt otsustamisel siis, kui otsus on tema jaoks tähtis. Ja vastupidi.
rändjutlustajana teele, eeskujuna apostel Paulus. Jõudis 1524. aastal Tartusse, olles eelnevalt jutlustajarännakutel sunnitud lahkuma Volmarist, süüdistuseks ristirahva märatsema õhutamine. Hofmanni juures saavad kokku reformatsiooni usulised ideed ja sotsiaalsed liikumised. Erinevalt teistest Liivimaa jutlustajatest oli Hofmanni käsitööline, st ilmalik inimene ega omanud jutlustaja väljaõpet. Aga tema karismaatilisus rääkijana, jutluste maagilised eshatoloogilised nägemused, sisenduslikud üleskutsed meeleparandusele ja vagadusele mõjusid kuulajaile erakordse väega. ,,Tema kuulutuse sisu ei olnud teoloogiliste vaadete arutlus ja usuline poleemika, vaid kõige tihedamalt seotud elu ja olukordadega. Hofmanni kuulutus oli kantud prohvetlikust teadvusest. Tema oli nägija, kes tahtis evangeelset visiooni ellu rakendada. [...] Hofmanni mõju eestlastele oli seda suurem, kuna
võimuinstitutsioonide ja rahva vahel. Miks võimule kuuletutakse: · mõistuslik kaalutlus valitseja ja valitsevate vahel on umbisikulised suhted. Korraldust täidetakse, sest nii on kirjas seadustes (bürokraatia). Nn legaalne domineerimine. · traditsiooniline põhineb tavadel, kommetel ja harjumustel, korraldust täidetakse harjumusest (näiteks patriarhaat, kuuletumine sugukonna pealikule, hõimujuhile). · karismaatilisus põhineb juhi erakordsel võimel või ideede erakordsusel, korraldust täidetakse, sest usutakse ja usaldatakse juhti. Majandusliku võimu puhul on mõni firma ja kompanii küll teistest mõjukam, aga tema juhtpositsioon oleneb majanduslikust edukusest. Kultuuri valdkonnas saab rääkida populaarsusest, autoriteedist ja prestiizist. Kuuletumine on vabatahtlik. Hierarhilise võimu alternatiivid Klassikaline riigivalitsemine lähtub võimu hierarhilisusest e ülevalt-alla sõltuvusest
34. Mõjuvõim, mõjuvõimu allikad Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Vastutus tähendab töötaja nõusolekut ja kohustust täita endale võetud tööülesandeid nii hästi kui võimalik. Mõjuvõimu allikad: Positsioonist tulenev võim: · Tasu · Karistus · Sundus Isiksusest tulenev võim: · Asjatundlikkus · Karismaatilisus 35. Siirmise/Delegeerimise mõiste. Siirmise/Delegeerimise sisu. Delegeerimine otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Delegeerida on vaja järgmistel põhjustel: · Selleks, et juht jõuaks rohkem ülesandeid täita; · Mõnes valdkonnas võib alluv olla juhist pädevam; · Osalemine otsustusprotsessis ja probleemide lahendamises arendab alluvaid ning võimaldab neil parandada juhtimisoskusi. 36. Koordineerimise mõiste. Koordineerimise sisu.
võimuinstitutsioonide ja rahva vahel. Miks võimule kuuletutakse: mõistuslik kaalutlus – valitseja ja valitsevate vahel on umbisikulised suhted. Korraldust täidetakse, sest nii on kirjas seadustes (bürokraatia). Nn legaalne domineerimine. traditsiooniline – põhineb tavadel, kommetel ja harjumustel, korraldust täidetakse harjumusest (näiteks patriarhaat, kuuletumine sugukonna pealikule, hõimujuhile). karismaatilisus põhineb juhi erakordsel võimel või ideede erakordsusel, korraldust täidetakse, sest usutakse ja usaldatakse juhti. Majandusliku võimu puhul on mõni firma ja kompanii küll teistest mõjukam, aga tema juhtpositsioon oleneb majanduslikust edukusest. Kultuuri valdkonnas saab rääkida populaarsusest, autoriteedist ja prestiižist. Kuuletumine on vabatahtlik. Hierarhilise võimu alternatiivid Klassikaline riigivalitsemine lähtub võimu hierarhilisusest e ülevalt-alla sõltuvusest
positsiooniga, mille määrab kõrgemal seisev isik või mingi sotsiaalne süsteem. 2) mitteametlik mõjuvõim- tuleneb isiku spetsiifikast ja külgetõmbejõust. Eeldab indiviidilt positiivseid isikuomadusi ( meeldivus, empaatia). Mõjuvõimu allikad: Positsioonist tulenev võim Isiksusest tulenev võim · Tasu · Asjatundlikkus · Karistus · Karismaatilisus · Sundus 33. Grupis otsustamise meetodid E. Shein`i järgi. 1. Otsustamine vastutuse puudumisel- otsus võetakse vastu sageli sisulise arutluseta. Otsuse kvaliteet sõltub rohkem juhusest kui koostegevuse tulemustest. 2. Otsustamine võimu omava inimese reeglite järgi- võimu omav inimene otsustab grupi eest. Otsustamine toimub vähese arutlemisega ja lühikese aja jooksul. Kuivõrd grupp
· Reageerimine kontrolli tulemustele: - juht ei reageeri hälvetele - juht laseb tegevust korrigeerida. 84. Mõjuvõimu mõiste Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. Vastutus tähendab töötaja nõusolekut ja kohustust täita endale võetud tööülesandeid nii hästi kui võimalik. 85. Mõjuvõimu allikad Positsioonist tulenev võim: · Tasu · Karistus · Sundus Isiksusest tulenev võim: · Asjatundlikkus · Karismaatilisus 86. Otsustamise mõiste Otsustamine, st. antud olukorras kõige otstarbekama lahendusviisi valimine. Otsuse langetamisel tuleb tugineda faktidele 87. Otsustamise etapid · Probleemi määratlemine. Probleemi - st. otsustamist vajava küsimuse tuuma on seotud eesmärgi püsitusega, st. selle määramisega, mida põhimõtteliselt tahetakse saada. Eesmärk peab olema konkreetne ja formuleeritud terminites, mis ei võimalda mitut tõlgendust
Me loome arusaamise iseendast vaadates iseennast, mis tähendab seda, et meil on täpne enesekontseptsioon, enesehinnang ja ennasttäitev ootus. Viimase peale saab öelda, et ootus teise inimese käitumise suhtes võib tahtmatult muutuda tegelikkuseks(Pygmalioni efekt). 17. Kuidas me loome arusaamise teistest? * esmamulje - esimene informatsioon on kõige otsustavam mulje kujundamisel * füüsiline atraktiivsus kuidas inimene välja näeb ja mida see meile ütleb * väljendusrikkus ja karismaatilisus kuidas inimene suhtleb, kas teda on meeldib kuulata jne * stereotüübid ja üldistused kui näiteks teame, et inimene töötab kindlal erialal, võime teha üldistusi selle eriala põhjal ja inimesest kujuneb hoopis vale arusaam Albert Mehrabiani järgi võib sõnumi mõju jaotuda järgnevalt: - 7% - verbaalne (sõnad) - 38% - vokaalne (hääle valjus, toon, rütm jne) - 55% - kehakeel (põhiliselt näoilme) 18. Mida tähendab esmamulje efekt?
Kontrolli omamiseks keeruka organisatsiooni üle Omahinna minimiseerimiseks 114. Mõjuvõimu mõiste, mõjuvõimu allikad 115. Mõjuvõim on inimese võime mõjutada mingeid nähtusi ja protsesse ning panna teisi midagi tegema. 116. Mõjuvõimu allikad: Positsioonist tulenev võim o Tasu o Karistus o Sundus Isiksusest tulenev võim o Asjatundlikkus o Karismaatilisus 117. Otsustamise mõiste, otsustamise etapid 118. Otsustamine on protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. a) probleemi määratlemine – otsust vajava küsimuse tuum on seotud eesmärgi püstitusega, mis peab olema konkreetne ja formuleeritud üheselt mõistetavates terminites. b) Olemasoleva olukorra analüüsimine – saadud ülesande täitmiseks võimaluste
hästi kui võimalik. Mõjuvõim jaguneb: 1. Ametlik mõjuvõim kaasneb ametliku positsiooniga, mille määrab kõrgemal seisev isik või mingi sotsiaalne süsteem 2. Mitteametlik mõjuvõim tuleneb isiku spetsiifikast ja külgetõmbejõust. Eeldab indiviidilt positiivseid isikuomadusi (meeldivus, empaatia) Mõjuvõimu allikad: Positsioonist tulenev võim: · Tasu · Karistus · Sundus Isiksusest tulenev võim: · Asjatundlikkus · Karismaatilisus 37 Siirmise /Delegeerimise mõiste. Siirmise /Delegeerimise sisu. + Delegeerimine otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus. Võimu jaotamisel peab juht tegema delegeerimis- ja detsentraliseerimisotsuseid. Delegeerimisprotsess koosneb kolmest sammust: · Tegevuse/ülesande andmine alluvatele; · Ülesandega seotud õiguste andmine alluvatele;
ideaalide poole, töötasid tema arvatavate soovide kohaselt või siis proovisid muuta seaduseks Hitleri üldiseid käsklusi. Ta arvas, et Hitler oli nö laisk diktaator, kes ei viitsinud end segada igapäevastesse probleemidesse. T a tegeles ise vaid välispoliitika ja militaarotsustega. Ta arvas, et Hitleri ja Stalini vahel on rohkem erinevusi kui sarnasusi, Hitlerile ei meeldinud paberitöö, Stalin oli bürokraatlikum. Stalin osales igapäevaprobleemides. Ta oli karismaatiline liider, tema karismaatilisus oli asetatud ratsionaalsetest seadustest kõrgemale ning hierarhiline süsteem kukkus ajapikku kokku. Hitleril oli võim ning tema heakskiidu eest võideldi ja arendati ise probleemidele lahendusi, mitte ei saadud Hitleri käest käsklusi. Hitler andis poliitikale suuna, kuid teised tegutsesid iseseisvalt suuna järgi. 27. Nõukogude Liit: maja mille Stalin ehitas Stalin pöördus vene rahvuslikkuse poole, et Nõukogude režiimi hoida, prooviti olla slaavlaste
Vastutus tähendab töötaja nõusolekut ja kohustust täita endale võetud tööülesandeid nii hästi kui võimalik. Jaguneb ametlikuks ja mitteametlikuks. 449. 85. Mõjuvõimu allikad 450. Positsioonist tulenev võim: 454. Isiksusest tulenev võim: 451. ·Tasu 455. ·Asjatundlikkus 452. ·Karistus 456. ·Karismaatilisus 453. ·Sundus 457. 86. Otsustamise - protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. Kujutab endast kahe või enama võimaluse hulgast sobivaima väljavalimist. 458. 87. Otsustamise etapid 459. ·Probleemi määratlemine. Probleemi - st. otsustamist vajava küsimuse tuuma on seotud eesmärgi püsitusega, st. selle määramisega, mida põhimõtteliselt tahetakse saada
·Juht peab keskenduma rohkem ettevõtte ressurssidele ja liider sellele, kuidas teiste inimeste töö kaudu eesmärke saavutada ·Liidriks kujuneb grupi liige, kes kõige rohkem suudab teisi suunata, kellel on grupi üle mõju Liidri võimu allikad Positsioonist tulenev võim -tasu -karistus -sundus Kaasaegne võimu allikas -kontroll info ja keskkonna üle -tavavõim kombinatsioon võimu allikatest Isiksusest tulenev võim -asjatundlikkus -karismaatilisus Eestvedajalt nõutavad oskused Üldkujutuslikud oskused -loogiline mõtlemine -analüüsivõime -otsustusvõime Suhtlemisoskused -tundlikkus -veenmisoskus -teiste tundmine Tehnilised oskused -erialased teadmised -teadmine, millal ja kuidas neid kasutada Eestvedamise põhitoimingud -tegutsemiskeskkonna kujundamine -teabe jagamine -heakskiidu saavutamine -koostöö kindlustamine -korralekutsumine ja hüvitamine 1.1
töös, abielus; nende halvustamine, avalikult või varjatult mõnitamine, sildistamine jne; Rassiline ebavõrdsus sarnaneb rahvusliku ja etnilise ebavõrdusega, kuid esineb teistsugustes vormides: sallimatus, tagakiusamine, piirangud või eelistatus, hariduses, tööalal, abielus jne; Indiviidi omadusest tulenev ebavõrdsus ilu, hea kehaehitus, mõistus, mälu, tahtejõud, töövõime, suhtlemisoskus, liidriomadused, karismaatilisus jne ehk teatud tüüpide eelistamine; Sooline ja vanuseline ebavõrdsus meeste ja naiste ning erinevas eas isikute erinev kohtlemine; Haridusest ja professionaalsest ettevalmistusest tulenev ebavõrdsus massharidus või priviligeeritud haridus, kõrgelt väärtustatud professionaalsed oskused, kõrgtasemeline ettevalmistus (professionaalne ja haridus); 32
Mõjuvõim jaguneb: 1. Ametlik mõjuvõim – kaasneb ametliku positsiooniga, mille määrab kõrgemal seisev isik või mingi sotsiaalne süsteem 2. Mitteametlik mõjuvõim – tuleneb isiku spetsiifikast ja külgetõmbejõust. Eeldab indiviidilt positiivseid isikuomadusi (meeldivus, empaatia) 85. Mõjuvõimu allikad Positsioonist tulenev võim: • Tasu • Karistus • Sundus Isiksusest tulenev võim: • Asjatundlikkus • Karismaatilisus 86. Otsustamise mõiste • Otsustamine on protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. • Otsustamine kujutab endast kahe või enama võimaluse hulgast sobivaima väljavalimist. • Inimene osaleb otsustamises niivõrd kuivõrd tähtis on tulemus tema jaoks. • Kõrge osalusmääraga on inimene tavaliselt otsustamisel siis, kui otsus on tema jaoks tähtis. Ja vastupidi.
2. Ideaaltüüp- sisaldab endas omadusi sotsiaalse institutsiooni kohta, mis on tervik ja mida ei mõjuta ükski teine institutsioon, eesmärk või huvid. Ta ei kirjelda kunagi konkreetset reaalsust, vaid annab aluse, millega reaalsust võrrelda. 3. Võimu teema- tema arutlused võimu üle on seotud sooviga uurida, mis toimub kaasaegses ühiskonnas. Eristas kolme eri tüüpi võimu: traditsiooniline, ratsionaalne-legaalne ja karismaatilisus. 18. Mõistmine? Mida see tähendab Weberi käsitluses? 1. Võime kujutleda maailma sellisena, nagu seda võiksid näha teised inimesed ning mõista protsesse mille kaudu inimesed mõtestavad seda, mis nendega juhtub. 2. Sotsiaalset tegelikkust tuleb mõista nende seisukohalt, kes seda ise kogevad. 19. Mille uurimisele tuli Weberi arvates eelkõige keskenduda? (inimkäitumise subjektiivsetele motiividele)
Asjad Inimesed ja suhted Kontroll Võimustamine 10. Juhtimisteooriad: isiksuseomaduste ja oskuste teooriad (Hunt- Laingi eeskujumudel) Põhinesid eestvedamiseks vajalike omaduste (vaimsete ja füüsiliste) ja oskuste välja selgitamisel. Tõdetakse, et isiksuseomadusi saab õppimise ja harjutamise teel arendada. Eestvedamiseks olulised karismaatilisus, kohanemine, saavutustele orienteeritus, enesekehtestavus, domineerivus, energilisus, jmt. Kaasaegsed teooriad on lisanud veel loovus, koostöö, sotsiaalne erksus, empaatia, emotsionaalne intelligentsus, ... Hunt-Laingi eeskujumudel 1990-ndate tõhusa tippjuhi/liidri omadused ja oskused 360 º tagasiside uurimise raames küsiti 1050 töötaja arvamust 105 tippjuhi kohta. Esmalt hinnati juhtide kompetentsust (juhid jagati kõrge ja madalatasemelisteks liidriteks) ja siis käitumist.
Asjad Inimesed ja suhted Kontroll Võimustamine 7 10. Juhtimisteooriad: isiksuseomaduste ja oskuste teooriad (Hunt- Laingi eeskujumudel) Põhinesid eestvedamiseks vajalike omaduste (vaimsete ja füüsiliste) ja oskuste välja selgitamisel. Tõdetakse, et isiksuseomadusi saab õppimise ja harjutamise teel arendada. Eestvedamiseks olulised karismaatilisus, kohanemine, saavutustele orienteeritus, enesekehtestavus, domineerivus, energilisus, jmt. Kaasaegsed teooriad on lisanud veel loovus, koostöö, sotsiaalne erksus, empaatia, emotsionaalne intelligentsus, ... Hunt-Laingi eeskujumudel 1990-ndate tõhusa tippjuhi/liidri omadused ja oskused 360 º tagasiside uurimise raames küsiti 1050 töötaja arvamust 105 tippjuhi kohta. Esmalt hinnati juhtide kompetentsust (juhid jagati kõrge ja madalatasemelisteks liidriteks) ja siis käitumist.
minnalaskvad pigem sotsioemotsionaalsed. Vt slaidilt joonis Ümberkujundavad juhid (transformational leaders) eriti mõjuvõimsad ja motiveerivad, suudavad hästi mõjutada oma grupi liikmete hoiakuid ja käitumist. Nii ülesandele orienteeritud kui sotsioemotsionaalsed juhid võivad olla ümberkujundavad. Nt Bill Gates, Jeesus. Vt slaid video Martin Luther King ,,I have a deram" Ümberkujundavate juhtide omadused: · karismaatilisus suudavad motiveerida, inspireerida. Grupiga suheldes vaatavad silma, kasutavad mitteverbaalseid tehnikaid; · individuaalne tähelepanu liikmetele kohtleb grupi igat liiget austusega, delegeerib neile olulisi ülesandeid; · intellektuaalne stimulatsioon julgustab liikmeid leida probleemidele uudseid ja efektiivsemaid lahendusi Ei loeta alati parimaks viisiks kasulik, kui ebastabiilsed ajad, ent rahulikel
annaabi.ee 
