Sisukord Dostojevski Dostojevski elu – kahekordne lugemispäevik Tähtsad Teosed Vastuolud, kontrastid Dostojevski looming Tunnused Sõnum „Kuritöö ja karistus “ Teose tegevuspaigad Teisikud Kuidas oli tegu kriminaalteosega ? Ajalooline taust Lõigud + muud isekirjutatud mõtted Peterburi – mitte ainult tegevuspaik , vaid mõrva kaasosaline Raskolnikovi teooria Kas Raskolnikovil oli põhjust võrrelda end Napoleoniga? Kas ma pean Napoleonit kangelaseks või kurjategijaks? Kas Raskolnikovi uhkus oli halb või hea ? Kuidas olid Lužini ja Raskolnikovi vaated sarnased? Kas mõistan Sonja hukka? Miks kõik Sonjat armastama hakkasid? Kas käituksin Dunjaga samamoodi nagu Raskolnikov ? Kas tahaksin rohkem tutvuda Sonja või Dunjaga? Teose sõnum minule Tšehhov Novellid „Jonõtš“ „Vaenlased“ „Daam Koreakesega“ Lõpp jutule „Daam Koerakesega“ „Inimene Vutlaris “ „Karusmarjad “ „Palat nr 6“ „Maja Ärklitoaga“ Tšehhovi novellide küsimused Tšehhovi näidendid „Kajakas “ „Kirsiaed “ „Kolm Õde“ Kodune kontrolltöö – Tšehhovi looming Tolstoi Lev Tolstoi elu „Sõda ja Rahu“ „Anna Karenina “ Kolm lõiku Tolstoi kohta Kokkuvõte
Dostojevski
Dostojevski elu – kahekordne lugemispäevik
Ladina keele tundides karistas isa oma poegi vähemagi eksimuse eest Kommentaar: Selline rangus mõjus kindlasti hästi Dostojevski ja ta vendade teadmistepagasile, kuid siiski arvan ma, et väikseid lapsi ei tohiks eriti karmilt karistada, sest see paneb neid kahtlema nende vanemate armastuses nende vastu
Tema isa surmateade põhjustas Dostojevskil närvivapustuse, mis hiljem diagnoositi langetõveks. Kommentaar: See näitab, et kuigi isa oli olnud oma poegade vastu karm, oli ta oma poegadele väga tähtis. Langetõbi jäi Dostojevskit vaevama kogu eluks. See näitab, kuidas isa äkiline surm teda mõjutas.
Dostojevski võis ühe ööga kaardimängus või doominos võita isegi 1000 rubla . Kommentaar: Kindlasti ta ainult ei võitund, vaid ka kaotas. Mängurluses peitub tema isiksuse eripära – vastuolud tema iseloomus . Ta küll võitis ja kaotas, kuid ilmselt polnud ta nn narkomaan , kes ei suuda hasartmängudest eemale hoida
Dostojevski elas üle iseenda hukkamise, see asendati sunnitöö ja sõjaväeteenistusega. Kommentaar: Hukkamisest pääsemine oli kindlasti šokk ja õnn üheaegselt. Inimese närvisüsteemile ei mõju see kindlasti hästi. Petraševski ringi liikmena pidi ta aga sellega arvestama, et ükskord nad tabatakse .
Dostojevskile määrati 4 aastat sunnitööd Kommentaar: Sunnitööd kujutas Dostojevski ka „Kuritöös ja Karistuses“. Ka oma kogemusi vanglast kasutas ta hiljem oma teostes. Tänu oma rasketele kogemustele oskas ta elu tumedamat poolt hästi kujutada.
Dostojevski pidas Puškini 100-ndal sünniaastapäeval võimsa kõne. Kommentaar: Pärast Dostojevski kõnet loobusid kõik teised oma sõnavõttudest. Paar inimest isegi minestasid. Järelikult oli Puškin Dostojevskile väga südamelähedane – kui ta suutis suurmehest nii osavalt rääkida. Tänu sellele kõnele hatati temast taas suurt lugu pidama . Järelikult tegi Dostojevski täiesti õigesti, et selle kõne pidas.
Dostojevski tähtsaimad teosed on „Idioot“, „Kuritöö ja Karistus“ ja „Märkmed surnud majast. Viimase kirjutas ta oma sunnitöö mälestuste põhjal. Dostojevski teostes esineb palju vastuolusid, kontraste. Kontrastid esinevad inimeste vahel, inimeste vaadetes – näiteks Sonja ja Raskolnikov. Ka Dostojevski enda elus oli palju kontraste. Kõige kontrastiderohkem teos on „Vaesed inimesed“. Dostojevski teosed on suhteliselt kindlate tunnusjoontega – nad on polüfoonilised, teostes esineb palju detaile. Sageli kasutatakse teisikuid ja palju on kontraste. Dostojevski teoste sõnum on kindlasti kõigile erinev, kuid ta rõhutab seda, et ühelgi inimesel pole lubatud teisi jalge alla tallata ja seadustest üle astuda. „Idioot“ – Jutustus „uuest inimesest“ ja tema kokkupõrkest vene eluga. Peategelane on vürst Mõškin, kes kujutab endast ideaalset inimest, „ kaasaja kristust“. Paljud romaani tegelased peavad teda idioodiks, sest ta erineb neist. Mõškin kannatab langetõve all (nagu ka Dostojevski) ja see aitab teda lugejale lähedaseks muuta „Vaesed inimesed“ – Kujutab Peterburi väikeametniku armetut elu. Ta kirjeldab loomupäraslet head inimest, kelle headus on hävinud sotsiaalses ebaõigluses. Esineb ka romantismi jooni
19. sajand sarnane peategelane realism algus masendav raha
Teose tegevuspaigad
Raskolnikovi tuba: rohkem kapi, kui toa sarnane, kohmakas sohva, sitsist järele jäänud ainult räbalad, väike laud, lotendav tapeet , tolmused raamatud Vanaeide tuba: vana ja kollakas mööbel, odav pilt, pühapildi ees lamp, väga puhas, kõik hiilgas Marmeladovi korter: väike uks, verivaene tuba, kõik laiali pillutud, räbaldunud sohva Kõrts: tüheldatud kurgid, kõik viinahaisuga läbi imbunud Jaoksond: õhk sumbunud, toad väga väikesed ja madalad, lakihais Heinaturg: ümbritsetud haisvate majadega, sahkerdajad, hulgused Elu Peterburis Alkoholism: nääpsuke, aga juba purjus , Marmeladov jõi Sonja raha maha, kõrtsist tulevad balalaikat mängides purjus mehed, suur maja, kus olid ainult joogimajad. Prostitutsioon: ta pole sellist moodi, et oleks elukutseline ; ta on kusagil täis joodetud ja ära petetud; teda on ju riietatud Vaesus : mees polnud ennast 5 päeva pesnud, mustad küünealused, määrdunud käed, lapsed on näljas, haigused NN. Dostojevski kohutav maailm Raskolnikovi teooria Inimesed Erilised
Inimesed, kellel on anne oma ümbrusele uut sõna öelda
50 punkti
~ 21 lehte
80 laadimist
1 arvamus 
Kõik kommentaarid