Lev Tolstoi ,,Anna Karenina" 1. Tegevuspaigaks peamiselt Moskva, 19.sajand 2. Tegelased: -Anna Karenina nägus, väljapeetud, Aleksei Aleksandrovits Karenini naine ning Vronski armuke -Vronski nägus, heasüdamlik, aus, rahulik, armastas Annat esimesest silmapilgust kuni lõpuni välja -Levin armastas väga tugevalt Kittyt, lõpuks nad abielluvad ning saavad lapse; ta armastas linnaelust enam maaelu- Kitty leidis, et maal olles, oli Levin ka alati rahulikum 3. Teose käivitav sündmustik: ESIMENE RAAMAT
Anna Karenina Raamat alguses on Anna Karenina vend Stepan Arkadjevits Oblonski, kes elab Moskvas, oma naisele petmisega (endise guvernandiga) vahele jäänud. Naine on väga vihane ja tahab lahutust, mis oli tol ajal veel suhteliselt harv nähtus. ( korralik naine ei olnud lahutatud). Stepan( Stiiva) kutsus asjade silumiseks oma õe Anna naise Dollyga rääkima. Saabudes kohtub Anna esimest korda Vronskiga. Nad näevad pealt enesetappu raudteejaamas. Anna suudab abielu päästa. Dolly õde Kitty kurameerib kahe mehega. Üks on tema lapsepõlve tuttav Konstantin Dmitrijevits Levin, kes on natuke kummaline ja kohmakas. Teine on Vronski, kes on meelitav sõjaväelane. Levin teeb Kittyle (kellesse ta juba ammu armunud on) abieluettepaneku. Kitty annab Levinile Vronski pärast korvi, sest ta on kindel, et abiellub temaga. Levin naaseb haavunult oma maamõisa, kus ta elab. Kitty ja Anna tutvuvad ja nendest saavad head sõbrannad
armastama. Neil on lühike vaidlus, kuid nad lepivad. Pulma õhtul ootavad külalised kirikus peigmeest. Levin jääb hiljaks, sest segases olukorras oli unustatud talle korralik särk anda. Tseremoonia lükkub edasi ja külalised muutuvad kärsituks. Lõpuks Levin saabub kirikusse. Kitty ei kuula preestri sõnu, sest ta mõtted on vaid armastusel. Levin nutab tseremoonial. Pulm läheb majesteetlikult. Levin ja Kitty lahkuvad peale pulmi maale. Vronski ja Anna reisisid Itaalias kolm kuud ja rentisid villa. Vronskil on hea meel kohtuda vana koolivenna Golenishcheviga. Golenishchev ja Anna saavad hästi läbi. Vronski kuulab Golenishchevi seletusi raamatust, mida ta kirjutab. Anna ütleb Golenishchevile, et Vronski on hakanud maalima. Anna on väga õnnelik. Venemaast kaugel ei tunne ta enam seda häbi. Vronski on vähem rahul, tema kõik soovid on rahuldatud ning nüüd ta igatseb uut põnevust. Ta hakkab joonistama Anna portreed
Lev Tolstoi ''Anna Karenina'' Tegelased: · Anna Karenina Teose peategelane Karenini naine, omab afääri Vronskiga. Kaunis, aristokraatlik, pühendunud, siiras ja tundeline, ilus nii seest kui väljast. · Aleksei Aleksandrovits Karenin Anna Karenina mees, kõrgel ametipostil riigiteenistuja, Pealiskaudne, tähtsustab ühiskonna arvamust, veidi tühi ja tundetu. · Aleksei Kirillovits Vronski Jõukas ja särav sõjaväeohvitser, kirglik ja hooliv, härramehelik. · Konstantin Dmitrõts Levin Kitty alguses tagasilükatud peig, hiljem mees. Hea südamega, intelligentne · Kitty Levini naine ja Dolly õde.
Teos ,,Anna Karenina" annab lugejale ülevaate 19. sajandi vene päritolu naise hingeelust ja võitlusest iseendaga. Raamat algab tüliga, mis toimub Anna venna, Stepan Oblonski (hüüdnimega Stiiva) ja tema naise Darja vahel. Stiiva pettis oma naist ja nüüd tahab Dolly (Darja) ta maha jätta ja uut elu alustada. Stiiva aga kutsub oma õe Peterburgi, et too nad ära lepitaks. Dolly noorem õde, Kitty, elab veel vanemate juures ja on just parajas eas, et mehele minna. Ta on väga ilus naine. Levin on Stiiva sõber ja oli ammu tahtnud Kittyt endale, kuid esimesel korral kaua aega tagasi oli ta ära maale põgenenud kui asi tõsiseks läks
"Anna Karenina" on vene kirjaniku Lev Tolstoi romaan, mis esmakordselt avaldati aastail 18751877 järjejutuna ajakirjas " ", kuid ajakirja toimetaja Mihhail Katkovi tülide tõttu Tolstoiga, ei avaldatud romaani täies mahus. Aastal 1878 töötas Tolstoi "Anna Karenina" põhjalikult ümber ning samal aastal ilmus see ka raamatu kujul.Teost peetakse üheks realismi tippsaavutuseks, Tolstoi nimetas seda raamatut oma esimeseks "tõeliseks" romaaniks. Raamatu peategelase Anna Karenina prototüübiks oli osaliselt Aleksandr Puskini vanem tütar Marija Hartung (18321919). Tolstoi oli Marijaga kohtunud lõunalauas ka isiklikult.Enamik vene kriitikuid peab raamatut kõrgkihi elu ja armusuhete lahkamiseks. Fjodor Dostojevski nimetab oma "Kirjaniku päevikus" teost aga tõeliseks kunstiteoseks.Ajakirja Time 2007. aasta jaanuarinumber nimetab "Anna Kareninat" kõigi aegade suurimaks raamatuks."Anna Karenina" põhjal on tehtud hulgaliselt filme. Ühed kuulsaimad on 1927. ja 1935
Lev Tolstoi ,,Anna Karenina" · Tegevus toimub Venemaal 19.sajandil · Anna Karenina Teose peategelane, kellel oli Vronskiga afäär. Ta oli kirglik, ilus nii seest kui väljast ja haritud. Tema jaoks on armastus kõige tähtsam ning tuleb tegutseda selle järgi. Aleksei Karenin Külm ning tundetu riigitegelane, kes oli üsna ükskõikne ka pereelus. Seepärast ilmselt Anna ka teda enam ei armastanud. Vronski nägus, rikas ning võluv ohvitser. Tema lõigi Alekseilt Anna üle. Anna armastas teda, kuid siis, kui Anna oli lahti öelnud oma eelmisest armastusest, sõpradest, eelnevast elust, vajas Anna palju suuremat armastust, kui Vronski pakkus. Seepärast läksid nende suhted lörri. · Sündmustiku algul jääb Stepan, kes on Anna vend, oma naisele petmisega vahele.
F. Dostojevski ,,Anna Karenina" esimene osa 1. peatükk Dolly on saanud teada Stiiva afäärist prantsuse guvernandiga ja tahab lastega ära sõita. 2.peatükk Stiiva õde Anna Karenina tuleb neile külla ja veenab Dollyt Stiivaga leppima. 3.peatükk Konstantin Levin, Stiiva vana sõber, saabub Moskvasse eesmärgiga Dolly õde, Kitty, naiseks võtta. Kitty keeldub, sest arvab, et peab olema koos Vronskiga. Kitty on Annast väga sisse võetud. Armuprobleemid: Stiiva ja Dolly on suhet parandamas, Levini süda on Kitty pärast murtud, Kitty on Vronski pärast õnnetu. 4.peatükk Kirjeldatakse Stiiva harjumusi. Et vätida tüli Dolly'ga oma afääri pärast, matab ta
Kõik kommentaarid