1. Ajalooline olustik 19. saj Venemaal PANAAN- Paul; AleksanderI; NikolaiI; AleksanderII; AleksanderIII; NikolaiII Venemaal valitses siseriiklik tsensuur- majanduslik seisak ning tehniline mahajäämus, võrreldes teiste Euroopa riikidega, sõjaline mahajäämus(NikolaiI valitsemise ajal). Troonile tuli AII, algas reformide ajastu- talurahva reformi ettevalmistamine ja elluviimine, tehti ka teisi reforme nt kohtureforme, väljaannetes hakati kritiseerima riigi üksikuid puudusi, trükisõna olukord muutus kergemaks, pärisorjuse kaotamine ning teised reformid soodustasid Venemaa majanduslikku arengut. 19 saj lõpus(1860-1880) elavnes ühiskondlik-poliitiline liikumine, tekkisid salaorganisatsioonid, kes õhutasid rahvast mässule. Rahulolematud olid nii aadlikud, talupojad kui ka haritlased. Nõuti radikaalsemaid uuendusi, mis parandaksid riigi majanduselu ja rahva elujärge, AII-le korraldati 1866 atentaat. Alates 1860 teisest poolest tugevdati tsensuu...
Töötab automaatselt kogu elu Elektrokardiogramm EKG Südamelihaste kokkutõmme te graafiline üleskirjutus, mis iseloomustab südame tööd ja seisundit. Lihaste kokkutõmme – südame löök Parem koda Vaska koda Parem Vasak vatske vatsake SUUR VERERING - algab südame vasakust vatsakesest, mis paiskab vere aorti. VÄIKE VERERINGE - Algab paremast vatsakesest, mis
tuleb 5. Kehast veri paremasse kotta.6. sealtliigub paremasse vatsakesse 7. Sealt kopsumööda arterit kopsuarterisse ja 8.kopsuarterid viivad südamest vere kopsu. Südame tegevust saab iseloomustada elektrokardiogrammi EKG põhjal. Koda- südame osa, millesse koguneb kehast tagasivoolav veri;vasemasse kotta koguneb kopsudest hapnikurikas veri, paremasse kotta liigub kehast saabuv hapnikuvaene veri. Vatsake südame tugevamini arenenud lihastega osa, mis pumpab verd edasi kehasse: vaska vatsake saadab kehasse hapnikurikast verd,parem vatsake aga hapnikuvaest verd kopsudesse. Südameklapid- sidekoelised moodustised , mis ei lase verel tagasi voolata. Täiskasvanud inimese süda lööb rahulikus olekus 60-70 korda minutis. Veresooned ja vereringe Veresooni on kolme tüüpi: arterid, kapillaarid ja veenid. Südamest väljuv suur arter haruneb aina peenemateks arteriteks, millest veri liigub kapillaaridesse. Kapilaarides toimub ainete vahetus vere ja keharakkude vahel
Anton Tsehhovi looming Tsehhovi novellide väikekodanlase põhitunns on inimväärikuse täielik puudumine ja teenistusvalmidus ning pugejalikkus `'kõrgemate'' ees. Selline motiiv leidub novellides `'Ametniku surm'' ning `'Paks ja peenike''. Humoristlike sa satiirliste novellide kogumik `'Kirjud jutud'' põhjustas kriitikas rohkesti vastukajasid. Koomilise ja traagilise põimumise esimesi näiteid on novell `'Mure'', mis räägib vanast teialist, kes viib hobusega oma haiget naist Matrjonat haiglasse. Mees tahaks naisele öelda, et neil neljakümnel koos elatud aastal on ta tegelikult naisest hoolinud, kuigi elu on möödunud kakeldes, riius ja viletsuses. Suurlinna inimese põhjatust üksildusest räägib novell `'Kurbus'', vaeslaste kibedast elust võõraste voli all räägib novell `'Vaska'' ja `'Magada tahaks''. 1887. Aastal ilmunud jutustuses `'Vaenlased'' on võimalik leida vääriliselt obejktiivses esituslaadis kirjanikule sümpaatsed ja antipaaatsed ini...
loojakarja lahkumist äärmiselt ilmekalt järgmiste sõnadega: „Tema petrooleumilamp, mille kõrval ta tugitoolis istus ja mis veel surnu kõrvalgi truult põles, hakkas ükskord koledasti tahma ajama, täites kogu toa tahmalooriga, mis sadestus kõikjale. Tema pääsenud hing aga oli valge ja puhas nagu lumi, mis tol ajal Hiiumaale langes.“ Peategelase Komissarovi lahkumine „Vaenulikus õnnes“ illustreerib samuti hästi Schaperi head tunnetust: „Kaks päeva hiljem leidis Vaska oma eaka härra kokkuvajunult muresohval istumas, käte vahel von Engelhardti põldude ilusaim linapeo, kahvatul tardunul näol väga õnnelik naeratus.“ Leedu päritolu noormehe Jonas Jasulaitise surm „Pagendatu kodus“, mis loo üldist konteksti arvestades mõjub ehk kõige traagilisemalt, leiab endale siiski ilusa lõpplahenduse, kui surija lausub oma viimased tähenduslikult olulised sõnad: „Daragaja! Milaja!“ Autori jaoks on surm püha, kuid ta väldib selle ületähtsustamist.
Sel hetkel, kui parem jalg alustab liikumist, tuleb vasakut jalga veidi lõdvestada ja kanda keha raskus ette vasaku jala päkale. Kui parem jalg möödub vasakust, peab vasaku jala kand tõusma põrandalt. Momendil, mil saavutatakse sammu maksimaalne pikkus, on põrandaga kokkupuutes parema jala kand ja vasaku jala päkk. Seejärel vajuda võrdlemisi ruttu parema jala tallale. Koos keha liikumisega ette libistada vasak jalg päkal parema jala juurest läbi ja seejärel vibutada vaska jalg ette nii, nagu on kirjeldatud parema jala liikumist. Kõndi võib muidugi alustada ka vasaku jalaga. Sammu maksimaalse pikkuse saavutamise momendil peab keha raskus olema hetkeks võrdselt jaotatud eesmise jala kanna ja tagumise jala päka vahel. Eesmise jala tallale laskumisega kantakse ka keha raskus kiiresti ette. Tuleb meeles pidada, et kõndimiselliigub jalg alati kehast kiiremini. Kogu kõnni vältel peavad põlved olema kergelt lõdvestatud. Ainult sammu
siis kand. Sel hetkel, kui parem jalg alustab liikumist, tuleb vasakut jalga veidi lõdvestada ja kanda keha raskus ette vasaku jala päkale. Kui parem jalg möödub vasakust, peab vasaku jala kand tõusma põrandalt. Momendil, mil saavutatakse sammu maksimaalne pikkus, on põrandaga kokkupuutes parema jala kand ja vasaku jala päkk. Seejärel vajuda võrdlemisi ruttu parema jala tallale. Koos keha liikumisega ette libistada vasak jalg päkal parema jala juurest läbi ja seejärel vibutada vaska jalg ette nii, nagu on kirjeldatud parema jala liikumist. Kõndi võib muidugi alustada ka vasaku jalaga. Sammu maksimaalse pikkuse saavutamise momendil peab keha raskus olema hetkeks võrdselt jaotatud eesmise jala kanna ja tagumise jala päka vahel. Eesmise jala tallale laskumisega kantakse ka keha raskus kiiresti ette. Tuleb meeles pidada, et kõndimiselliigub jalg alati kehast kiiremini. Kogu kõnni vältel peavad põlved olema kergelt lõdvestatud. Ainult sammu
In ei suuda annab vana asja kohta infot). nägemisinfot ära kasuatda , et ruumis mingeid ope läbi teha /sooritada. See aga puudutab alumist kiirusgarat ehk käitumuslikku, mitte puutetundlikkus e snensoorset asja. Ajas rändamne on võimalik tänu ajule. Vaska prefrontaals – m’lu kodeerimisrotsess. Parem pool mälus ammutimsne/kättesaamine. (sed apole veel tegeltniitäpselt uuritud). ...nägemisvood jõuab välja kiiruprkd-a ... . .....mingi piirkond aitab korrigeerida jäseme haaret vastavalt selle ovjekti omadustele. Need neuorid kasuatvad objekti haardeomadusi, et
Samast sõnast lähtub ka toponüüm Perm (muinasskandinaavia Beormas, Biarma). Sõna Perm on 14 aga taandatud ka läänemeresoome toponüümile Pera-maa 'kauge maa', 'tagumine maa', millega arvatavasti tähistati Põhja-Dvinaast itta jäävaid alasid (vn Zavolotsje). Asuala Komid asustavad hõredalt üsna suurt maa-ala Euroopa kirdenurgas. Nad elavad peamiselt Võtsegda (komi k Ezva) ja Petsora jõgikonnas1 , aga ka Mezeni ja Vaska ülemjooksul (nn udoralased) ning Kaama ülemjooksul (permikomid). (Petsora keskjooksul ning selle lisajõgede Ussa ja eelkõige Izma kallastel elavad izmakomid (izvatas) - tugeva regionaalse identiteediga etnograafiline rühm. 2002. aasta rahvaloenduse andmetel määratles 15 607 inimest end izmakomidena, vt www.perepis2002.ru köide 4, tabel 1.) Komide valdavalt tasane asuala on suuremalt jaolt kaetud okasmetsaga (kuusk, mänd, nulg, seedermänd)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
