Tallinna Ehituskool Ripplaed Õpilane: Kaspar Liivak 2011 Sisukord Võrklaed Profiline NET........................1 Kassettlaed.......................................1 Restlaed.......................................1-2 Profiline alumiiniumlaed.....................3 Kilelaed ...........................................3 Valguslaed.......................................4 Kasutatud kirjandus...........................5 Võrklaed Profiline NET PROFILINE võrklaed on vastupidavad ja võimaldavad luua ainulaadseid sisekujunduslahendusi. Võrklaed on kasutust leidnud väga paljudes kohtades: kaubanduskeskused, loengusaalid, fuajeed, koridorid jne. Lisaks lagedele võib võrku kasutada ka siseruumide seintel ning välitingimustes (nt varikatustel). PROFILINE võrgupaneelide standardmõõdud on 600 x 600 mm ja 600 x 1200 mm ning neid saab paigaldada tavapärasele kandesüsteemile. Sel juhul on võimalik võrgupa...
Ripplagede tüübid Referaat Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Kinnised ripplaed..................................................................................................................... 3 Paigaldus puidust aluskarkassile......................................................................................... 3 Vinüül pinglagi..................................................................................................................... 7 Metallripplagi........................................................................................................................... 8 Moodulripplagi......................................................................................................................... 9 Kasutatud kirjandu...
Bürooruumidesse nähakse ette valdavalt moodulripplaed, mille külge on süvistatult paigaldatud luminofoorvalgustid. Ripplagede kinnituskonstruktsioon on metallist ning peab võimaldama ventilatsioonitorustike, juhtmete, püstikute paigutuse ripplae vahelisse alasse ja tagama hooldeks vajaliku juurdepääsu. 6 Ripplagede paigaldamine teha ViimistlusRYL 2000 78. osale vastavalt. Ripplagi paigaldatakse enamus hoones olevatesse ruumidesse, välja arvatud tehnilistesse ruumidesse. 1.6. Siseviimistlus Kuivade ruumide seinad värvitakse. Kerged kipsvaheseinad pahteldatud ning värvitud. Märgade ja niiskete ruumide seinad kaetakse keraamiliste plaatidega. Viimistlustabelis on iga ruumi kohal eraldi selgitatud pindade katted, materjalid ja nende iseloom. Kui post on seina osa, kaetakse see sama materjaliga kui sein
...............................................10 Kipsmoodul ripplaed..................................................11 Puitkiudplaatidest ripplaed..........................................12 Klaasvillplaatidest ripplaed..........................................13 Valgustatud-ja peegelripplaed......................................14 Pildid............................................................................15-16 2 Sissejuhatus Ripplagi on vahelae külge kinnitatud ,põranda ja vahelae vahel olev paigaldatud vahelagi,mille eesmärgiks on kas varjata midagi vahelaes olevat,nagu näiteks torustikku ,kaableid,rikutud lage jne.raipplagesi on palju erinevaid tüüpe ja neid valmistatakse paljudest erinevatest materjalidest,see oleneb sellest kuhu ripplagi tuleb ja mis on selle eesmärgiks.materjalidena kasutatakse ripplagede puhul enamasti kas metalli,puitu või kipsi. 3 Metall-ripplaed Restlaed
Köögi põrand tuleb keraamilisest plaadist. Kui tema hind on ................. ruutmeeter, siis kogu põrand maksab __________________________ Liist Kui suur on köögi põranda ümbermõõt? ___________________ Kui palju me peame ostma liiste seina ääristamiseks, kui ühe liistu pikkus on 2,57 m? ________________________ Kui ühe liistu tüki hind on .................., siis kui palju maksavad liistud kokku? _________________________ Köögi lage ei ole vaja uuendada, sest seal on korralik ripplagi valgustusega olemas. Sisustus Valitud külmkapp maksab ......... , pesumasin .................. , pliit ............ Omanik tahab kööki veel ühte ümarat lauda, mis maksab ..................... ja nelja tooli, mis maksavad kokku ........... Köögivalamu hind on ............................... Kui palju maksab köögimööbel kokku? _____________________ Kui palju sul kulus raha köögi sisustamiseks ja remondiks? _________________________________
9.25(m2) (uuri erinevaid hindu.) Köögi põrand tuleb keraamilisest plaadist. Kui tema hind on 30,61 ruutmeeter, siis kogu põrand maksab 283,142 Liist Kui suur on köögi põranda ümbermõõt? 11,5 m Kui palju me peame ostma liiste seina ääristamiseks, kui ühe liistu pikkus on 2,57 m? 5 liistu peab ostma Kui ühe liistu tüki hind on 0,19 siis kui palju maksavad liistud kokku? 0,95 Köögi lage ei ole vaja uuendada, sest seal on korralik ripplagi valgustusega olemas. Sisustus Valitud külmkapp maksab 299 , pesumasin 285 , pliit 455 Omanik tahab kööki veel ühte ümarat lauda, mis maksab 199 ja nelja tooli, mis maksavad kokku 243 Köögivalamu hind on 200 Kui palju maksab köögimööbel kokku?642 Kui palju sul kulus raha köögi sisustamiseks ja remondiks? 1681 ESIK JA WC-VANNITUBA
puitalumiiniumaknad. Välisuksed on valged alumiiniumlehtedega kaetud puitraamil (puitlaastplaadist) uksed. 2.2.2 Sisepindade põhilised ehitusmaterjalid, viimistlus Hoone põrandad on kogu ulatuses kollasest mattglasuuriga keraamilisest plaadist. Siseseinad on kaetud teralise pahtli ja helekollase värviga. Niisketes ja märgades ruumides on see asendatud beezide keraamiliste plaatidega. Ruumide lagesid katab valge PVC-kattega 600x600mm moodulitega ripplagi. Niisketes ja märgades ruumides on see asendatud valgest alumiiniumist ripplaega. Tehnilises ruumis laeviimistlus puudub. 3. EHITUSLIK OSA Projekteerimisel kavandatatav ehitise tööiga on vähemalt 50 aastat, st kasutusea klassi 4 (50-100 aastat). 3.1 Ehituslikud põhilahendused Hoone toetub betoontaldmikuga keramsiitplokkidest lintvundamendile. Maapinna kalle hoone ümbruses 3 m ulatuses on projekteeritud kaldega 1/20. Välis- ja sisetarindid on mõlemad silikaattellis-seinad
ISOVER RKL) 25mm tuulutusvahe, püstroovid 25x50mm, s. 600mm 20mm värvitud laudvooder Kandva siseseina konstruktsioon: 10mm krohv viimistlusega 190mm Columbia väikeplokk (täisvalatud) 10mm krohv viimistlusega Mittekandva siseseina konstruktsioon: 13mm kipsplaat viimistlusega 70mm metallkarkass 13mm kipslaat viimistlusega Katus Katusel on kalle antud katusekaevude suunas. Katuslae konstruktsioon: 15mm ripplagi (kips/moodul) 265mm r/b õõnespaneel 20mm tasanduskiht 160mm aurutõke, soojustus 10mm SBS rullmaterjal Välisviimistlus Elamu sokkel jätta puhasbetoonpinnana. -4- Välistrepp ja pandus hoone ees on puidust ning ehitatakse terrassi osana. Terrassilaud on sügavimmutatud pruun laud. Tehnilise ruumi trepp ja pandus on betoonist ja jätta puhaspind. Välisseinad kaetakse laudisega. Katuse kattematerjaliks on SBS kate.
puhta vuugiga silikaattellistest. Ja teise osa asemel on aknad. Siseviimistluses: Põrandale pandi parkett. Seintesse ja lakke kipsplaat. Peale seda värviti. Teine suurem ümberehitus on köögi suurendamine. Kööki saime tänu sellel suurendada kuna köögi kõrval oli suhteliselt kasutu rõdu. Ümberehitamiseks kasutati järgmisi materjale. Välisviimistluses kasutati silikaattellist ja selle peale pandi voodri laud. Siseviimistluses: põrand on plaaditud lakke pandi ripplagi ja seinas on tapeet. Mis on maja tulevik. · Maja jääb kindlasti tsiviilhooneks. · Hetkel suuremaid ümberehitusi plaanis ei ole.
Ümbermõõt 16 m ja pindala 13,75 m² Otsaprofiil (3000 mm) 16 jm 6 tk Peakandja (3000 mm) ruumiga risti; samm servades 600, keskel 1200, 6 rida 6 tk Riputi samm servades 600, keskel 900 4tk/reale 24 tk Abikandja (3000 mm) samm 400, kokku 7 rida, 2tk reale 14 tk Ühendus 42 tk Heliisolatsioon (Isover KL AKU 50x610x1310) 0,8 m²/tk 18 plaati Standard kipsplaat (12,5x1200x2520) karkassiga risti 5 plaati Kruvi 52/42 kruvi plaadile kokku 260/210 kruvi VÕI Ecophon ripplagi: 600 x 600 plaadid Lae pikkus 5500, laius 2500 Ümbermõõt 16 m ja pindala 13,75 m² Ääreliist (3000) 16m : 3m = 6 tk Kruvid samm 300/500 16m : 0,3m(0,5m) = 54/32 tk Kandur (3600) kulu 0,25 tk/m² 13,75m² x 0,25tk/m² = 4 tk Vaheliist (1200) kulu 1,2 tk/m² 13,75m² x 1,2tk/m² = 17 tk Vaheliist (600) kulu 1,2 tk/m² 13,75m² x 1,2tk/m² = 17 tk Riputi kulu 0,8 tk/m² 13,75m² x 0,8tk/m² = 11 tk
10mm distantsliist 38mm roovlatt 18mm profiilplekk TP20 Välisviimistlus Elamu sokkel krohvida. Välistrepp on valatud betoonist. Välisseinad kaetakse krohviga. Katuse kattematerjaliks on Profiilplekk TP20. Aknad on klaaspakettaknad, Siseviimistlus -5- Ruumide viimistlus näeb ette seina katteks krohvi, niisketes ruumides keraamilised plaadid,mille all on veetõke. Põrandakate on klinkerplaat. Laes on ripplagi (kipslagi), mis on mõeldud varjamaks ventilatsiooni ja elektrijuhtmeid (va tehniline ruum). 5.Elektrisüsteem Eramu elektrisüsteem lahendada vastavalt tehnilistele tingimustele. 6.Vee- ja kanalisatsiooni süsteem. Kohaliku võrgu veevarustus liitepunkt asub krundi piiril, kust tuuakse sisend hoonesse. Sanitaartehnika paigaldatakse vastavalt omaniku soovile. Olme- ja sadeveekanalisatsiooni liitepunktid on samuti krundi piiril. Välise sadevee äravooluks on hoone katus
Soovitav on sauna leili- ja pesuruumis mustale laudisele kinnitatud stannioli, foolium või fooliumiga kaetud klaasvillast plaatide ja laudvooderdise vahele jätta 2 ...3cm tuulutusvahe, mis moodustatakse liistude abil nii laes kui seintes. Tuulutusvahe vahetult vooderdise all väldib kondensniiskuse mõju laudisele ja aitab kaasa sauna kiiremale soojenemisele tänu sooja õhu ringvoolule. Seina vooderdis peaks sel juhul algama 10 cm kõrgusel põranda pinnast. Ripplagi tuleb niisketele ruumidele teha. Ripplagi on aurutõkkena. 7. Õhumüra isoleerimine. Nüüdisaegsele laele annab õhumüra pidavuse saavutamiseks vajaliku massi kahekordne kipsplaat. Õhumüra summutamiseks kasutatakse ka ripplage, mis tehakse harilikult pressitud mineraalvatt- ja kipsplaatidest, alumiiniumplekist jne ja kinnitatakse vahelae konstruktsiooni külge ümar- või lattrauast riputite abil. Tavaliselt löögi-mürakindlamad
Katlaruumi jääb tolmutõkkega kaetud betoonpõrand Teise korruse trepihalli ja eluruumidesse paigaldatakse naturaalparkett, garderoobi pvc-kate. Seinad Eluruumidesse on kavandatud dekoratiivvineerist kate. Märgade ruumide seinad kaetakse kogu kõrguses keraamilise seinaplaadiga. Sauna leiliruumis kaetakse seinad vertikaalse voodrilauaga. Laed Esimese korruse ruumide laes olev kipsplaat pahteldatakse ja värvitakse. Duschiruumi paigaldatakse metallprofiilidest ripplagi. Sauna leiliruumi lagi viimistletakse voodrilauaga. Teise korruse ruumides jääb lae viimistluseks metallkattega kihtpaneeli tehaseline viimistlus (toon : valge) 7.VÄLISVIIMISTLUS Sokkel Elamu sokkel krohvitakse tumehalli fassaadikrohviga.. Välisseinad Elamu välisseinte viimistluseks jääb metallkattega kihtpaneel tehaseline kate. (toon- -valge, -tumehall) Teise korruse välissein kaetakse osaliselt veekindla fassaadiplaadiga (nt spoonitud veekindel HDF-plaat, toon : mänd)
Räästalauad ja tuulekastide pinnad beezikad. Aknad: Puitalumiinium klaaspakett, tehaseviimistlusega, pruunid. Välisuksed: Puidust helepruunid Välistrepid: Kaetud betoonkiviga Sokliosa: krohvitud - hall Siseviimistlus: Seinad: värvitud ja tapeeditud vastavalt omaniku soovile. Pesemisruumide seinad plaaditud keraamiliste plaatidega. Laed: Kaetud 2 kordse kipsplaadiga, pahteldatud ja värvitud sisetöödevärviga. Pesuruumides paigaldatud ripplagi. Põrandad: Elutoas, köögis, kabinetis parkett; pesemisruumides ja esikus keraamilised plaadid; katusekorruse põrand laudis (tamm); garaazis betoonpõrand. 4. KONSTRUKTIIVNE LAHENDUS Vundament: Keramsiitplokkidest laiendatud tallaga lintvundament, mis on soojustatud vertikaalselt 100mm vahtpolüsterool plaatidega, hüdroisolatsiooniks bituumenvõõp. Välisseinad: Puitsõrestikseinad paksusega 350 mm. Karkassiks puitpostid 50x150mm,
kipsseinad 13+66+13 mm (uste pealsed osad) Viimistlustööd ol.olevate seinte viimistlemine (gaaskukeroonpaneelid) columbia plokkidest seinte viimistlemine(uued seinad) seinte tasandamine keraamiliste plaatide alla (vanad seinad ja uued col.plokkidest seinad) seinte hüdroisolatsioon (dushiruumid) seinte niiskustõke kipsseinte viimistlemine vahelaepaneelide viimistlemine uued paneelid ja monoliitsed osad vanad olemasolevad kipsplaatidest laed sama,vertikaalsed osad ripplagi K-100 keldri lagi (soojustus 100mm + tsingitud võrk) Ecophon Super G liimitud lakke leiliruumi lagi leiliruumi seinad columbia plokkidest seinte värvimine (pahtelduseta) r/betoon seinte viimistlemine (maht väike -sisaldub col.plokkidest seinte mahus) pvc katete paigaldamine pvc katte paigaldamine (7 mm) keraamiliste plaatide paigaldamine põrandale põranda liist keraamilisest plaadist h=80 mm treppide katmine trepiastmeplaatidega hüdroisolatsioon keraamiliste plaatide alla
hakkab vaiku välja ajama. Soovitav on sauna leili- ja pesuruumis mustale laudisele kinnitatud stannioli, foolium või fooliumiga kaetud klaasvillast plaatide ja laudvooderdise vahele jätta 2 ...3cm tuulutusvahe, mis moodustatakse liistude abil nii laes kui seintes. Tuulutusvahe vahetult vooderdise all väldib kondensniiskuse mõju laudisele ja aitab kaasa sauna kiiremale soojenemisele tänu sooja õhu ringvoolule. Seina vooderdis peaks sel juhul algama 10 cm kõrgusel põranda pinnast. Ripplagi tuleb niisketele ruumidele teha. Ripplagi on aurutõkkena. 7. Õhumüra isoleerimine Õhumüra puhul jälgitakse konstruktsiooni käitumist, kui õhus levivad helid (õhurõhu vaheldumine) panevad konstruktsiooni vibreerima. Lagi peab olema raske täidisega nii palju kui puittalade kandevõime seda lubab. Võib kasutada liiva, räbu, savi, liiv-savi betooni ka kivivilla. Rasked materjalid isoleerivad õhumüra. Kasutatakse mineraalvilla, 2 kihti kipsplaati, õhkvahet.
värvidega. Teine variant: hoone lõunapoolse ploki välisseinad viimistletakse lõhatud silikaatkividega. Sokkel soojustatakse ja kaetakse õhukeste betoonplaatidega. Katusekatteks tuleb Eststein-katusekivi. Siseviimistlusest Laed, katuslaed Elutoa lage kandvate liimpuittadade vahele pannakse Visa 12 mm kasevineer või laudis vineer kaetakse valge lakiga. Garaazi lakke kinnitatakse tulekindlad plaadid. Leiliruumi ehitatakse ripplagi lehtpuulaudadest 8 mm vahedega, kõrgusele 230 cm Seinad Seinad krohvitakse silekrohviga, pahteldatakse ja värvitakse helehalliks. Vannitoas ja saunas liimitakse seintele keraamilised plaadid kõrguseni 210. Leiliruumi seintele kinnitatakse lehtpuulauad. Nende taha peab jääma õhkvahe Põrandad Elutoas, köögis, 1 k magamistoas ehitatakse põrandad õlitatud vääris-puulaudadest Teise korruse ruumides lakitud okaspuu-põrandalauast.
5341 8 4 535 Plaatkatted WC seina plaadid 285,62 m2 1,7 14,89 23,8 11050,637 5351 8 54 Lagede pinnakatted Lagede metall ja plekk- 543 katted, ripplaed Alumiiniumlattidest 1390,3 m2 0,7 14,28 9,1 32505,214 5431 ripplagi (valge) 55 Treppide pinnakatted 551 Värvkatted Tabel 1: Detaileelarve jätk [2] Trepp on kaetud 130,89 m2 1,3 7,9 18,2 3416,229 5511 libisemiskindla koroduri kattega 56 Põrandad ja põrandakatted 565 Plaatpõrandad WC põrandad keraamilised 41,8 m2 1,7 14,89 23,8 1617,242 5651 plaadid SISUSTUS, INVENTAR, 6 SEADMED 61 Sisustus ja mööbel
standardist m kokku hind (€) hind (€) hind (€) 541 Lagede värvimine 2x koos kruntimise ja toonimisega 1868 m2 0,7 1,86 10,5 23089 543 Niiskuskindel ripplagi 179 m2 0,7 14,42 9,1 4211 56 Põrandad ja põrandakatted 148366 562 Armeeritud betoonpõrand 70mm, C25/30 + betoonipump 179 m2 0,7 24,28 0,12 9,1 5997 565 Plaatpõrandad
-Mittekandvad seinad on metallkarkassil värvitud kipsplaatvaheseinad. Standardpaketti kuuluvad Tikkurila Symphony (või analoog) värvikataloogi iga värvikaardi kolm heledamat tooni. Põhitooniks sobivad F485 matt valge, maalrivalge F157) -Niiskete ruumide seinad on kaetud keraamilise plaadiga. -Trepikoja seinad krohvitud ja värvitud. Laed -Korteri lae moodustavad raudbetoonpaneelid. V-vuugiga laed värvitakse valgeks. -Tualettruumide ja vannitubade lagi on ripplagi Siseuksed -Siledad tammespoonuksed spoonlengiga -Vannitubade uksed niiskuskindlad tammespoonuksed spoonlengiga -Liist MDF spooniga Aknad -Plastaknad Eluruumide põrandad -Naturaalne tammeparkett -Sobivas toonis mdf-liistud Niiskete ruumide seinad ja põrandad -kaetud keraamiliste plaatidega,võimalus valida 3-e paketi vahel, paketid on ette valmis- tatud hiljemalt 1.11.2010.a. Sanitaartehnika -WC-s ja vannitoas kasutame valge tooniga keraamikat, konkreetse valikuga on võimalik
11. Õhumüra leviku takistamine hoones Puidust või kipsplaatidest karkassvahelagede helipidavuse parandamiseks tuleks suurendada laekonstruktsiooni paksust. Põrandakonstruktsioon peaks olema võimalikult raske ja teostatud nn ujuva põranda põhimõttel, kus elastse kihina nähakse ette ca 30 mm paksune klaas- või kivivillakiht. 6 Kipsplaadist ripplagi vahelae alumisel poolel parandab tunduvalt vahelae heliisolatsiooniomadusi, kui selle kinnitamisel kasutatakse spetsiaalseid akustilisi detaile (elastne riputus). Kipsplaatidest karkass-seinad annavad suurema helikindluse juhul, kui kasutatakse lahus karkassi. Kergkonstruktsioonide õhumüraisolatsioon on enamasti ebapiisav just madalatel helisagedustel. Kasutatakse absorbente ehk mürasummuteid.
1. korruse põranda ja maapinna vahele. Seintes jäetakse vahed 20-35 mm ning katustes 50 mm. 11. Õhumüra leviku takistamine hoones Puidust või kipsplaatidest karkassvahelagede helipidavuse parandamiseks tuleks suurendada laekonstruktsiooni paksust. Põrandakonstruktsioon peaks olema võimalikult raske ja teostatud nn ujuva põranda põhimõttel, kus elastse kihina nähakse ette ca 30 mm paksune klaas- või kivivillakiht. Kipsplaadist ripplagi vahelae alumisel poolel parandab tunduvalt vahelae heliisolatsiooniomadusi, kui selle kinnitamisel kasutatakse spetsiaalseid akustilisi detaile (elastne riputus). Kipsplaatidest karkass-seinad annavad suurema helikindluse juhul, kui kasutatakse lahus karkassi. Kergkonstruktsioonide õhumüraisolatsioon on enamasti ebapiisav just madalatel helisagedustel. Kasutatakse absorbente ehk mürasummuteid.
puitvahelagede korral. Meil praegu kasutusel olevate puitvahelagede isolatsioon on ebapiisav nii õhumüra kui löögimüra osas. Puidust või kipsplaatidest karkassvahelagede heliisolatsiooni parandamiseks tuleks suurendada laekonstruktsiooni paksust. Põrandakonstruktsioon peaks olema võimalikult raske ja teostatud nn ujuva põranda põhimõttel, kus elastse kihina nähakse ette ca 30 mm paksune klaas- või kivivillakiht. Kipsplaadist ripplagi vahelae alumisel poolel parandab tunduvalt vahelae heliisolatsiooniomadusi, kui selle kinnitusel kasutatakse spetsiaalseid akustilisi detaile (elastne riputus). Kergkonstruktsioonide õhumüra isolatsioon on reeglina ebapiisav just madalatel helisagedustel. Nende tegelikku heliisolatsiooni on õige hinnata suurusega R'w + Ctr, dB analoogselt akendega, kusjuures parandus Ctr arvestab siin muusika spektri omadusi. Kergkonstruktsioonide puhul on parandus Ctr reeglina
soojustust, kui on tarvidus erineva temperatuuriga ruumide järgi (nt.köetava garaasi peal asuv elutuba). Muidu käsitletakse villa vahelaes kui heliisolatsiooni. Betoonvahelae üleminek betoonist rõdu plaadiks nn.puhtad lahendused- tehakse eriliste soojustatud üleminekuprofiilidega. Kandvad välislaed, mille kohal on soe ruum ei ole soovitav teha ripplae lahendusena (kui, siis tuulutatav ripplagi, mitte SILS). 103 ... Kaldkatused soojustatakse ja tuuletõkestatakse kas klassikalisel tuulutusvahega meetodil või kasutades difusioonaluskatet, mis ühtlasi moodustab tuuletõkkesüsteemi. Sel juhul ei ole aluskatte ja soojustuse vahel tuulutusvahet, puuduvad tuulduvad sõlmed ja tuuletõke peab olema korrektselt teibitud.
Vahelagi peab olema piisava heliisolatsiooniga, st vahelagi peab vähendama nii sammu kui ka õhumüra levikut ühest ruumist teise. Vahelae liited teiste tarinditega peavad olema tehtud nii, et üldine heliisolatsioon ei väheneks. Löögimüra isolatsiooni tagatakse: Elastse põrandakattega kaetud küllalt massiivne vahelagi Kerge, kihiline tarind, mille koosseisu kuulub ujuv või tõstetud põrand või elastselt kinnitatud ripplagi Põrandakate ja ujuv põrand peab olema eraldatud teistest tarinditest ja tehnoseadmetest elastse vahekihiga, et heli ei kanduks edasi mööda tarindeid. Õhumüra isolatsiooni nõudeid täidab massiive tarind või kerge ja piisavalt tihe kihiline tarind. Vahelagi peab olema piisava soojapidavusega; soojustada tuleb kindlasti keldri ja pööningu vahelagi. Vahelagi tuleb projekteerida ja ehitada nii, et vahelakke ei jääks kahe veeaurutihedate
annaabi.ee 
