Vene saun - Pa 1.)saun - /caa 2.)Vene saun - Pa 3.)Soome saun - 4.)Türgi saun - 5.)suitsusaun - aba 6.)aurusaun - ba 7.)infrapunasaun - 8.)viht - u 9.)kaseviht - u 10.)tammeviht - ou 11.)leil - nap 12.)leiliruum - / 13.)hüva leili - 14.)duss - 15.)dussiruum - ea 16.)dussikabiin - ea 17.)vann - 18.)vannituba - 19.)pesukauss - 20.)ämber - 21.)seep - 22.)sampoon - 23.)nuustik - 24.)kreem - 25.)käterätik - 26.)hommikumantel -
Saal 54.0 m² Kabinet 16.6 m² Hoiuruum 19.2 m² Inva WC 5.3 m² Tehniline ruum 7.5 m² Tambur 3.1 m² WC 2.4 m² Pesu- ja riietusruum 22.4 m² WC 2.4 m² Pesu- ja riietusruum 22.4 m² Leiliruum 9.1 m² -3- MUUDE PINDADE SPETSIFIKATSIOON Terrass 38.3 m² 4.Konstruktiivne osa Hoone kandekonstruktsiooniks on väikeplokkidest seinad. Vundament Hoone rajatakse r/b madallintvundamendile, mis osaliselt on soojustatud 50mm vahtpolüstüroolplaadiga kahe betoonikihi vahel. Lintvundament toetub raudbetoonist vundamenditaldmikule. Hoone esimese korruse põrandaalune
100% looduslik. · Paintball · Peoruumid- restoran, baar. · Saunad *Peamaja saun- kaks leilisauna ja üks aurusaun. Lisaks saunadele on ka mullivann, kaminasaal mugvatae istumiskohtadega eesruum, väike köök, riietusruumid ja wc-d. *Saunaga puhkemaja- tavaline 2-magamistoaga puhkemaja, mis sisaldab sauna ja mullivanni. Selle juures asub ka eraldi grilliplats. *Väike saun ehk peresaun- kuni kaheksale inimesele. Seal on leiliruum, pesemisruum koos riietusmisnurgaga, wc ja eesruum. · Saunaklubi- Kestab 3h, mille käigus õpitakse ja räägitakse erinevate maade saunatraditsioonidest ja katsetatakse erinevaid saunaprotseduure, näomask jakehakoorimine, kasutades selleks ise kokku segatud looduslikke aineid. · Surf- Esmane tutvumine purjelauasõidu varustusega. Õpitakse tuulesuundi ja nende
sajakordseks. Ülemäärasus põhjustab silmade ning hingamisteede ärritust ning kopsupõletikku. Kaugelearenenud hallitusseenekahjustustest annab märku spetsiifiline lõhn ruumis. Vältimaks hoone niiskuskahjustusi ning hoidmaks inimeste tervist, tuleb niisked ruumid tingimata niiskuse eest isoleerida. Niiskete ja märgade ruumide jaotus: Niisked ruumid on WC jms majapidamisruumid. Märgadeks ruumideks loetakse vannituba, dussiruum ja sauna leiliruum. Märjad ruumid jaotatakse omakorda niisketeks ja märgadeks tsoonideks. Märja tsooni alla paigutub piirkond, kus vee toime on suurim, näiteks dussi ja vanni ümbruses. Märjaks tsooniks loetakse ka käsitussiga kraanikausi ümbrus. Nii niisketes, kui ka märgades ruumides loetakse põrandad märjaks tsooniks kogu põrandapinna ulatuses ja 10 cm ülespööret seinale. Seinad jaotatakse märgadeks ja niisketeks tsoonideks vastavalt veeagregaatide paiknemisele ruumis (vt joonis)
arenguks happelist pinnast. Neile sobiv pH tase on 4-5 ühikut. Tavaline aiamuld on enamasti 6,5-7,5. Näiliselt on ju vahe tühine. Kas tasub selle paari pügala pärast muretseda? Kindlasti tasub! pH olemus on üsna keeruline - negatiivne logaritm vesinikioonide kontsentratsioonist lahuses. Seega tegelikult on vesinikioonide koondumus happelembestele taimedele sobivas mullas 100 korda suurem kui aiamullas. Sauna ei lähe ju keegi 0 °C juures, ikka köetakse esiteks leiliruum +100 °C-ni ja alles siis saab saunamõnusid nautida. Järelikult peame midagi tegema, et oluliselt suurendada happelembeste taimede juurte piirkonnas vesinikioonide arvu. Turvas auku või kuhja? Käepärane happeline materjal olukorra parandamiseks on turvas. Selle saame taimede juurte ümber paigutada kahel viisil: võime kaevata pinnasesse augu, täita selle turbaga, millesse istutame taime või puistame maapinnale kuhjakese turvast ja istutame selle otsa taime. Paraku
Hoone suletud netopind: 210,4 m2 Hoone kasulik pind: 210,4 m2 Hoone suletud brutopind: 276,5 m2 Hoone eluiga: 50 aastat 3 1.3. Arhitektuuriline üldlahendus Projekteeritud ehitus on keldrita, kahekorruseline individuaalelamu. Ruumide planeerimisel on arvestatud nende omavahelist funktsionaalsust. Esimesel korrusel paiknevad elutuba, köök, esik, garderoob, tualettruum, sauna leiliruum, pesuruum dussiga, sauna eesruum, garaaz ja abiruum ning terrass, kuhu pääseb sauna eesruumist ja köögist. 2. ARHITEKTUURSED NÕUDED HOONE PIIRDEKOSNTRUKTSIOONIDELE. PINNAKATTED 2.1. Hoone sise- ja väliskeskkonna üldised arvestusparameetrid Hoone projekteerimisel aluseks võetud sisekliima parameetrid: Eluruumid: + 21°C Garaaz ja tehnoruumid: + 17 °C Pesuruumid: + 24 °C Suhteline õhuniiskus: 3070%. 2.2
Tarvo Maaring V-07 1. Sõltuvalt niiskusest jaotatakse ruum millisteks tsoonideks ? Niisked ruumid on WC jms majapidamisruumid. Märgadeks ruumideks loetakse vannituba, dussiruum ja sauna leiliruum. Märjad ruumid jaotatakse omakorda niisketeks ja märgadeks tsoonideks. Märja tsooni alla paigutub piirkond, kus vee toime on suurim, näiteks dussi ja vanni ümbruses. Märjaks tsooniks loetakse ka käsitussiga kraanikausi ümbrus. Nii niisketes, kui ka märgades ruumides loetakse põrandad märjaks tsooniks kogu põrandapinna ulatuses ja 10 cm ülespööret seinale.
kraadini ja seejärel jahutatakse kiirelt maha. Töötlemise tulemusena muutub ka klaasistruktuur ja see avaldub karastatud klaasi purunemisel – nimelt tekivad siis väikesed tömpide servadega klaasikillud, mis ei tekita vigastusi ja see tõttu klassifitseeritakse karastatud klaas turvaklaasiks. [6] Karastamise tulemusel talub karastatud klaas temperatuuri kuni 275 kraadi, mille tõttu on seda võimalik kasutada kuumas keskkonnas nagu näiteks leiliruum, praeahi, pliit ja kamin. Karastatud klaase kasutatakse veel vaheseinte, dušinurkade, siseuste, mööbli ja täisklaastoodete valmistamisel. [6] Karastada saab peaaegu kõiki klaase (v.a .peeglid, armeeritud klaasid, sügavamustrilised dek. klaasid). [6] Kõik töötlused (lõikus, servalihv, avad, väljalõiked) tuleb teha klaasile enne karastamist. Karastatud klaasi ei saa karastusjärgselt ei lõigata ega muud moodi töödelda. [6] Foto 4
1.13. Hoiuruumid (ka korteris) 17 0,35e 0,35/m2 45 1.14. Külmkelder (ka korterisolev üle 4 m2) 5 0,2 0,2/m2 45 1.15. Riietusruum 21 2 2/m2 40 1.16. Pesuruum 22 3 3/m2 35 1.17. Sauna leiliruum 2 2/m2 35 1.18. Pesupesemise ruum 21 1 1/m2 45 1.19. Kuivatuskamber 21 2f 2/m2 f 45 1.20. Töötuba, koosviibimiste ruum 20 1g 1/m2 g 35 a Magamistoas arvestada välisõhuks inimese kohta 6 l/s. b
annaabi.ee 
