· Vaheseinad peavad olema piisavalt tugevad ja helipidavad, märgade ruumide puhul ka niiskuskindlad 18. Mansardkorrusega elamu välis- ja siseseinte paksus tellistest ja väikeplokist, raudbetoonpaneelidest ja puidust vahelae korral Puidust lae puhul kandesein 20 cm Raudbetoonlae puhul välissein 20 cm, sisesein 30 cm (2kordsete hoonete puhul on kandesein 30 cm) 19. Külmasildade vältimine avade raudbetoonsillutiste ja raudbetoonvahelae paneelide otste kohal Külmasild koht seinas, laes, põrandas, kuhu ei saa palju soojustust panna. 3 Raudbetoonpaneelidest seinad soojustatakse väljastpoolt külgeriputatud jäiga klaasvilla 14-15 cm paksuse kihiga, mis kaetakse väljastpoolt plastvõrgu ja niiskust läbilaskva spetskrohviga. Soojustuse võib paigutada ka väljaspool puidust ristsõrestiku vahele ja välisvoodriks kasutada
- m = e 2 , kus (2.13) alusel ristkülikulise ristlõike puhul h - 2 u= e . 23 - 37 mk t Seina saledus h ef h = , t ef kus hef leitakse valemiga (2.19) hef = nh. Vastavalt jaotise 2.4.2.3.3 alapunktile a) tuleks võtta 2 = 1,0. a) seinale, mis on alt ja ülalt seotud mõlemale poole seina ulatuva raudbetoonvahelae või katusega või raudbetoonvahelaega ühelpool seina, kui koormuse ekstsentrilisus seina ülaserval on suurem kui 0,25 seinapaksust, siis 2 = 1,0; ekontroll =0,25*0,51=0,1275 m < e =0,17 m. Seega hef = 1,0x2,48 = 2,48 m. Seina arvutuspaksus on j 2.4.2.4 alusel ühekihilise seina puhul tef = t. Seina saledus h = 2,48/0,51 = 4,86. Ekstsentrilisus seina keskkohal emk = em + ek 0,05 t , kus Koostas N
30 cm) Mansardkorrusega elamul on gaasbetoonist väikeplokkidest (nn Narva plokkidest) kandeseinte paksus 300 mm. Silbeti gaasbetoonplokkidest kandeseinad on paksusega 250 mm. Kasutades suuresildelisi paneele ei ole elamus vaja sisemist kandeseina. Paneelid võib toetada välisseintele ja vaheseinte paigutus kogu hoone laiuses on vaba. 19. Külmasildade vältimine avade raudbetoonsillutiste ja raudbetoonvahelae paneelide otste kohal Külmasild koht seinas, laes, põrandas, kuhu ei saa palju soojustust panna. 4 Raudbetoonpaneelidest seinad soojustatakse väljastpoolt külgeriputatud jäiga klaasvilla 14-15 cm paksuse kihiga, mis kaetakse väljastpoolt plastvõrgu ja niiskust läbilaskva spetskrohviga.
· talade samm on 600...1200 mm, talade pikkus 3...6 m; ristlõige valitakse lähtudes tugevustingimusest ja läbipaindest; · pööninguvahelae aurutõke pannakse soojustuskihi alla, keldrivahelagedel soojustuse peale; · puitvahelagede projekteerimisel on tarvis arvestada tulekaitse nõudeid Hoonete puitvahelaed valmistatakse talade vahele kilpidest monteeritud muldlaega, millele tehakse soojustus puistetäidisest, puistevillast või mattidest 84. Millised on monteeritavad raudbetoonvahelae elemendid? Monteeritavad raudbetoonvahelaed valmistatakse kas tavaliselt raske betoonist või kergbetoonist. Monteeritavad raudbetoonvahelaed võivad olla: 1) kombineeritud mitmesugustest plokkidest, plaatidest ja taladest: keraamilised, kergbetoonist jne detailid 2) eelpingestatud ja eelpingestamata õõnespaneelidest; 3) ribipaneelidest; 4) ruumilistest raudbetoonplaatidest; 86. Millised on sisetreppide konstrueerimise üldpõhimõtted? Trepielementide tüübid: 1
2) kirjeldatud jäigastaval seinal ja nende ühendus jäigastava seinaga tagab tekkivate tõmbe- ja survejõudude vastuvõtu. Seina arvutuskõrguse määramine. 1) Seina arvutuskõrguse võib määrata avaldisega hef = nh , kus hef - seina arvutuskõrgus; h - korruse puhaskõrgus; n - vähendustegur, kus n = 2, 3 või 4 sõltub seina kinnitustingimustest. 2) Vähendusteguri n võib võtta : a) seinale, mis on alt ja ülalt seotud mõlemale poole seina ulatuva raudbetoonvahelae või katusega või rb vahelaega ühelpool seina, mis toetub seinale 2/3 seinapaksuse ulatuses, kuid mitte vähem kui 85 mm. 2 = 0,75, kui koormuse ekstsentrilisus seina ülaserval on suurem kui 0,25 seinapaksust, siis 2 = 1.0, b) seinale, mis on alt ja ülalt seotud mõlemale poole seina ulatuva puitvahelae või
annaabi.ee 
