Liiga värske liimi puhul on oht, et tüübliga muudetakse seni sile pind laineliseks. POLÜMEERKROHVIDEGA KROHVIMINE – 11 LK 8tk/m2 kasutatakse kuni 22m kõrguseni ja nurgatsoonis kuni 8m kõrguseni. Piisava nakke korral ei pea ühekorruselise maja fassaadi tüübeldama. 12tk/m2 kasutatakse nurgatsooni tüübeldamisel 8-22m kõrguseni. NURGATSOON: Fassadipinna laius kuni 8m 8-12m üle12m Nurgatsooni laius 1m 1,5m 2m AKNAPLEKI JA NURGAPROFIILIDE PAIGALDUS Akna veeplekk toetatakse varem monteeritud kronsteinide peale. Enne veepleki paigaldust lõigatakse soojutusmaterjali 2x2cm sälk. Tihend paigaldatakse veepleki otsatüki peale nin küljele, mis tihendab aknapõse ja otsatüki vahelise vuugi. Veepleki alla kinnitatakse bituumen-polüuretaantihend, et lumi ei tuiskaks pleki alt süsteemi. ARMEERIMINE Kõik välis- ja sisenurgad on vaja tugevdada nurgaprofiiliga. Profiilidega tehakse räisnurka. Arvestada, et profiil muudab 5-8mm aknajoone asendit
Ettevalmistustööd süsteemi paigaldamiseks. Eeldused. Enne tööde algust peavad sisekrohvitööd ja betoonivalutööd olema lõpetatud ning vesi välja kuivanud. Selle eiramisel võib niiskus tungida soojustussüsteemi ning sea kahjustada. Kõik liited katusega, aknalaudadega, rõdudega jm. eelnevalt detailselt kavandada ning ka vastavad detailid ja materjalid osta. Ära tuleb määrata väljaulatavate detailide(katus, akna veeplekk jm.) ülekatte kaugus fassaadipinnast. Kõik fassaadile kinnituvad detailid tuleb kavandada ning nende kinnituselemendid kinnitada. Lubamatu on ehitada soojussüsteeme ilma katuse ja parapettideta. Fassaaditööd on hoonel kõige viimased. Maapinna niiskus ei tohi tõusta soojustussüsteemi taha. Niiskuse joon on vanemal hoonel ka palja silmaga fikseeritav. Aluspinna kontroll ja eeltöötlus. Liimitav aluspind peab olema puhas, kandev, tugev ja sille. Puhta pinna all mõeldakse ilma vetikate,
Värvige kaldliited, samuti ka muud jätku- kohad enne laudade kinnitamist. kaldlõige tehakse väljastpoolt tihe Aknad Akende liitumiskoht välisvoodriga sarnaneb natuke nurgaga. Ehitise üldilmest ning voodrilaudade tüübist ja suunast olenevalt võib liitu- miseks kasutada erineva laiusega voodrilaudu või paigaldada akna alaserva veeplekk. Puitmajadel on aknad traditsiooniliselt paiknenud voodri välistasapinna lähedal. 18 19 18. Akna sobitamine katteliistvood- 19. Akende sobitamine vertikaalvood- risse. Voodrilauad ja katteliistud risse (näiteks UTS). Voodrilauad on on ühtlasi akende piirdelaudadeks.
seestpoolt vertikaalse 5-10 cm paksuse vahtplasti kihiga, mis ulatub 30-40 cm allapoole maapinda. Tänapäeval kasutatakse pealmise liivakihi asemel kergkruusa paksusega 5-15 cm. 42. Nõuded akendele, akende tihenditele · piisav valgustus · piisav helipidavus · piisav soojapidavus · odav, nägus, kestev · varustatud õhutusaknaga (vähemalt 1 õhutusaken ruumis) · akna sisepinnal ei tohi tekkida kondensvett · siseruumist pestavad (v.a. ühekorruselise elamu puhul) · väline veeplekk juhtigu vihmavee vähemalt 4 cm kaugusele seinast, niisketes ruumides peaks olema plekk ka seespool kondensvee ärajuhtimiseks · klaasfassaadide konstruktsioon peab arvestama nende pesemise vajadust · sisemiste aknatihendite aurupidavus olgu suurem kui välimistel 43. Nõuded siseustele, uste valmistamiseks kasutatavad materjalid Uste kõrgus eluhoonetes on 210 cm, ühiskondlikes hoonetes 240 cm, laius 70-230 cm.
nurga töötlemist ja täpset pikkust. Kaldlõige tuleb tihe, kui saete lauad nii, et tagantpoolt jääb liide 2 mm avatuks. Värvige kaldliited, samuti ka muud jätkukohad enne laudade kinnitamist. Aknad Akende liitumiskoht välisvoodriga sarnaneb natuke nurgaga. Ehitise üldilmest ning voodrilaudade tüübist ja suunast olenevalt võib liitumiseks kasutada erineva laiusega voodrilaudu või paigaldada akna alaserva veeplekk. Puitmajadel on aknad traditsiooniliselt paiknenud voodri välistasapinna lähedal. Ostmis-, paigaldamis- ja töötlemisjuhend Ostmine Voodrilaudade ostmisel andke teada vähemalt järgmised andmed: · Laua profiili tüüp (nt UTS) · puidu liik (enamasti kuusepuit); · laudade ristlõige (mm x mm); · laudade pikkus, kui soovitakse mõõtujärgatud puitmaterjali; · pealispinna töötlemisviis (nt peensaagimine);
Elamutes 1:8...1:10, klassiruumis 1:5, operatsioonisaalis 1:2 · Piisav helipidavus 30...35 db, tänavaäärsel majal 40...45 db · Piisav soojapidavus R0 0,47 m2K/W, selle tagab 3kordne klaas või 2kordne pakettaken, mille üks klaas on soojust peegeldav. · Odav, nägus, kestev · Varustatud õhutusaknaga (vähemalt 1 ruumis). · Akna sisepinnal ei tohi tekkida kondensvett · Siseruumist pestavad (v.a 1korruseliste elamute puhul) · Väline veeplekk juhtigu vihmavee vähemalt 4 cm kaugusele seinast, niisketes ruumides peaks olema plekk ka seespool kondensvee ärajuhtimiseks · Klaasfassaadide konstruktsioon peab arvestama nende pesemise vajadust · Vitriini alumine serv ei tohi olla tänavapinnast kõrgemal kui 80 cm · Klaasinurga karkass peab vastu võtma tuulekoormuse, karkassi elementidele tuleb jätta temperatuuripaisumise vabadus klaase ei või jäigalt kinnitada karkassi külge
Elamutes 1:8...1:10, klassiruumis 1:5, operatsioonisaalis 1:2 Piisav helipidavus 30...35 db, tänavaäärsel majal 40...45 db Piisav soojapidavus R0 0,47 m2K/W, selle tagab 3kordne klaas või 2kordne pakettaken, mille üks klaas on soojust peegeldav. Odav, nägus, kestev Varustatud õhutusaknaga (vähemalt 1 ruumis). Akna sisepinnal ei tohi tekkida kondensvett Siseruumist pestavad (v.a 1korruseliste elamute puhul) Väline veeplekk juhtigu vihmavee vähemalt 4 cm kaugusele seinast, niisketes ruumides peaks olema plekk ka seespool kondensvee ärajuhtimiseks Klaasfassaadide konstruktsioon peab arvestama nende pesemise vajadust Vitriini alumine serv ei tohi olla tänavapinnast kõrgemal kui 80 cm Klaasinurga karkass peab vastu võtma tuulekoormuse, karkassi elementidele tuleb jätta temperatuuripaisumise vabadus klaase ei või jäigalt kinnitada karkassi külge
operatsioonisaalis 1:2. · piisav helipidavus (30 ... 35 db, tänavaäärsel majal 40 ... 45 db) · piisav soojapidavus (soovitav R0 0.47 m2K/W, mille tagab kolmekordne klaas või kahekordne pakettaken, milles üks klaas on soojust peegeldav) · odav, nägus, kestev · varustatud õhutusaknaga (vähemalt 1 õhutusaken ruumis) · akna sisepinnal ei tohi tekkida kondensvett · siseruumist pestavad (v.a. ühekorruseliste elamute puhul) · väline veeplekk juhtigu vihmavee vähemalt 4 cm kaugusele seinast, niisketes ruumides peaks olema plekk ka seespool kondensvee ärajuhtimiseks · klaasfassaadide konstruktsioon peab arvestama nende pesemise vajadust · vitriini alumine serv ei tohi olla tänavapinnast kõrgemal kui 80 cm · klaasingu karkass peab vastu võtma tuulekoormuse, karkassi elementidele tuleb jätta temperatuuripaisumise vabadus (klaase ei või jäigalt kinnitada karkassi külge
Joonis 2.29 paremal; või seina äärde kuhjunud lume sulamisest seina valguv vesi, vt. Joonis 2.30 all paremal; pinnasest, soklist või vundamendist seina imenduv vesi. Akna veelauad ja -plekid peavad kaitsma liigvee tungimise eest kande-konstrukt- sioonidesse ning on seetõttu väga olulise tähtsusega. Uuritud hoonetest olid aknaplekid lagunenud või puudusid hoopis (oli vaid puitliist akna all) 32 % juhtudest. Sageli oli akna veeplekk kinnitatud aknalengi peale nii, et pleki ja lengi vahele pääses vesi. Aknaalused piirkonnad, vt. Joonis 2.31 olid seinte alaosa kõrval üheks teiseks enim kahjustunud piirkonnaks. Kuigi ka vanemate ehitusmääruste (Ehitusseadus 1937) kohaselt pidi ehitatavate ja ümberehitatavate elamute eluruumide esimese korruse põrandapind olema kõrgem kõnniteest või maapinnast, oli harva nõutav miinimummõõt ette määratud. Tallinnas (RT 59 – 1932, art
annaabi.ee 
