Hispaania uurimustöö (0)

1 Hindamata

Lauka Põhikool
8.klass
Angelina Silk
Hispaania
Uurimustöö
Töö juhendaja : Siret Lahemaa
Lauka 2011

SISUKORD

SISUKORD…………………………………………………………………2
SISSEJUHATUS……………………………………………………………2

PEATÜKK ÜKS……………………………………………………..4

Peatükk üks kaks……………………………………………….4
1.2 Peatükk kaks üks…………………...…………………………….4
2. PEATÜKK KAKS……………………………………………………….5
KOKKUVÕTE……………………………………………………………..6
KASUTATUD KIRJANDUS………………………………………………7

SISSEJUHATUS

Hispaania on üks Vahemere riike. Ta paikneb Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 504 370 km2 , millest maismaad on 498,980 km2 .
Hispaania on päriliku parlamentaarse monarhiaga unitaarne riik, kus võimu kehtestab kuningas.
Hispaania kliima on vahelduv, ent siiski mõnusalt soe ja kuivapoolne. Kliimat mõjutavad mäestikud ja kiltmaad , riigi suurus, samuti Vahemere ja Atlnadi ookeani lähedus . Maastik on piirkonnati väikeste erinevustega. Seal paiknevad mõned kõrgendikud, madalikud, kiltmaad ja leidub isegi kõrbe alasid.
Hispaania üks iseloomulikumaid spordialasid on härjavõitlus ja ka jalgpallis on Hispaania valitsev riik.
Peamised tööstusharud on auto- , keemia- , masina- , ja toiduainetööstus. Oma kasuks kasvatavad hispaanlased suhkrupeeti, tubakat , päevalille, puuvilla ja suhkrurooga. Kusjuures suhkrurooga kasvatavad nad ainsana Euroopas.

1. ÜLDANDMED

1.1 Asukoht

Hispaania asub Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal . Ta külgneb Biskaia lahega, Vahemerega, Põhja Atlandi ookeani ja Pürenee mäestikuga. Hispaania pindala on 504 370 km2 , millest maismaad on 498,980 km2 ja vett 6,390 km2. Riigipiir on 1.917.8 km2, riigid millega tal on ühine riigipiir on Andorra 63,7 km2, Prantsusmaa 623 km2, Gibraltar 1.2 km2, Portugal 1,214 km2 ja Maroko 6.3km2. Rannajoon on 4,964 km. Hispaania on suuruselt 51. riik maailmas.

1.2 Pealinn

Madrid on Hispaania pealinn ja suurim linn. See asub Kesk-Hispaanias. Pindalaks on 698km2 (pilt1).
1.Hispaania kaart. [ http://www.tlu.ee/~siimla/atv/kaheksas%20loeng/kaheksas%20loeng/hispaania_kaart.jpg ]

1.3 Sümbolid

Lipp

Hispaania lipul on kolm horisontaalset asetsevat triipu: punane, kollane ja punane. Kollane triip asub keskel ja on kahest punasest laiem. Kollane ja punased värvid on seotud Hispaania vanimate kuningriikidega. Kollasele triibule on asetatud Hispaania vapp (pilt2).
2.Hispaania lipp.
[ http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/9/9a/Flag_of_Spain.svg/750px-Flag_of_Spain.svg.png ]
Vapp
Hispaania vapp on neljakandiline. Seal on kujutataud kolme kuningriiki: Kastilla, Leon , Aragon ja Navarra. Kuldne kindlus punasel taustal iseloomustab Kastilla maakonda . Punane lõvi valgel taustal iseloomustab Leon’i maakonda. Punased ja kollased triibud iseloomustavad Aragon’i maakonda. Granaatõuna õis iseloomustab Kanaari saari . Vapi kõrval asuvad Herculese sambad ( pilt3 ).
3.Hispaania vapp. [ http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/3/30/Escudo_de_Espa%C3%B1a.svg/180px-Escudo_de_Espa%C3%B1a.svg.png ]

Hümn

Riigihümniks on Hispaanial La Marcha Real ehk „Kuninglik marss“ – see on üks väheseid riigihümne millel pole sõnu. Hispaania riigihümn on üks vanemaid Euroopas. Selle päritolu ei ole teada, aga esimest korda mainiti seda 1761 . aastal ühes dokumendis. Autorit seal ei mainitud , sest see polnud juba siis teada. 1770. aastal kuulutati see aumarsiks, mida mängiti avalikel ja tseremoniaalsetel üritustel. Varsti pärast seda hakkasid hispaanlased pidama seda oma riigihümniks ja nimetama seda „Kuninglikuks marsiks“ sellepärast, et seda mängiti avalikel sündmustel kuningliku perekonna juuresolekul.

Rahvusloom

Hispaania rahvusloom on härg. Härg väljendab riigi tugevust ja iseseisvust. Toimuvad ka traditsoonilised härjavõitlused ( pilt4 ).
4.Härg.
[ http://common.tycoonresearch.com/assets/image/08082008_bull.jpg ]

Rahvastik

Rahvaarv on umbes 39,2 milj. Hispaanias elab üle kümne erineva rahvuse. 75% on hispaanlased, ülejäänud on katoonlased, galjeegod ja baskid . Kirde-Hispaanias elavad katoonlased, Baskimaal baskid, Loode-Hispaanias portugali keele murret kõnelevad galjeegod. Baski keelt nimetatakse ka euskeraks. Sarnasust hispaania keelega sellest keelest ei leia.
Rahvastiku kesmine vanus on 36-40

15% on 0-14 aastaseid
67,7% on 15-64 aastseid
17,1% on 65 aastaseid ja vanemaid.

Keskmine eluiga on 83,5, mis on kõige kõrgem näitaja maailmas. Keskmine vanus meestel on 39 aastat ja naistel 41 aastat. Imikute suremus on 0,6% ja laste suremus 0,7%. Riigikeeleks on hispaania keel/ kastiilia keel- seda kõneleb 74% rahvast. 99% rahvast on katoliiklased, teised usulahud on riigis vähe levinud.
Viimase 25 aasta jooksul on välismaalaste arv kahekordistunud ja seda sellepärast, et saada Andorra kodakondsus . Selle saamiseks peab olema abielus andorralasega, Andorras alaliselt elanud vähemalt 20 aastat või omada selleks sünnijärgset õigust.

2. RIIGIKORD

Hispaania on päriliku parlamentaarse monarhiaga unitaarne riik. Riigipeaks on kuningas Juan Carlos I, kes on relvajõudude ülemjuhataja ning kes kinnitab seadused ja määrab kohale peaministri.

2.2 Riigijuht

Juan Carlos I on sündinud 5.jaanuaril 1938. aastal Roomas. Hispaania kuningas on ta alates 1975. aastast. 1948. aastal läks ta oma vanematega Hispaaniasse elama. Ta alustas oma haridusteed San Sebastianis ja lõpetas need Madridis San Isidro instituudis. Seejärel õppis ta 1955-1957 Zaragozas sõjaväeakadeemias, lõpetades selle ohvitserina. Veel teenis ta aasta aega mereväes ja siis aasta õhuväes.
1969.aastal nimetas Franco oma järeltulijaks Juan Carlose (pilt5).
5.Kuningas Juan Carlos.
[ http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/7/7e/Busto_de_Juan_Carlos_I_de_Espa%C3%B1a_%282009%29.jpg ]

2.3 Parlament

Seadlusorgan on kahekojaline parlament - Las Cortes Generales, kellel on õigus välja töötada seadusi, mida kinnitab kuningas. Selle mõlemad kojad valitakse 4 aastaks otsestel valimistel.
300-400 saadikust koosneva Alamkoja (Saadikute Kongress ) kohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalse süsteemi järgi. Ülemkoja (Senati) kohad jaotatakse aga majoritaarse süsteemi järgi.
Täidesaatvat võimu teostab valitsus eesotsas peaministriga. Peaministri kandidatuur tuleb Alamkojas kinnitada absoluutse häälteenamusega.

2.4 Parteid

Parteisi on 5. 1975.aastal asustatud Rahvaliit, mille maailmavaade on konservatiivne kodanlik partei. 1982. aastal asustatud Demokraatlik partei, mille maailmavaade on parempoolne kondanlik partei. 1982. aastal on asustatud ka Demokraatlik ja Sotsiaalne Tsentrum, mille maailmavaade on tsentristlik partei. 1879 . aastal asustatud Sotsiaalne Töölispartei, mille maailmavaade on reformistlik tööpartei. 1920 ja 1984. aastatel asustatud Kommunistlik partei, mille maailmavaade on kommunistlik partei.

3.Loodus

Hispaania on valdavalt tüüpiline vahemeremaa. Vahemerelise kliimaga alal on suvi palav , talv pehme ja vihmane. Hispaania lõunaosal on palju ühist Põhja- Aafrikaga , muust osast erinev niiske merelise kliimaga ja metsarohke põhja- ja looderannik sarnaneb Kesk- Euroopaga. Põhjas ja keskosas on kuivad kõrbed külmade talvede ja kuumade suvedega. Hispaania põhiosa on Meseeta kiltmaa koos seda läbivate ja ääristavate mäeahelikega. Kesk- Kordiljeerid jaotavad Meseeta Vana-Kastiilia (põhjas) ja Uus-Kastiilia (lõunas) kiltmaaks.
Enamik jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Jõgede vett kasutatakse peamiselt põllumaade niisutamiseks. Suuremad jõed on: Tajo , Duero, Ebro , Guadiana.
Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad , taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Mets katab 10% Hispaania kogu pindalast. Peamised kasvavad puuliigid on: tamm, korgitamm, kastan , vaher , pöök, pärn, mänd. Hispaania kaguosas kasvab ka Euroopa ainus palmiliik- kääbuspalm.
Loomastik (eriti linnustik) on liigirohke. Loomastik on põhiliselt samasugune nagu Kesk- Euroopas: seal elavad siilid, mutid , oravad, paljud linnud , rebased , kärplased, metssead ja jänesed, kellele peatakse ka jahti. Ojakallastel võib kohata muti sugulast pürenee piisammutti ehk pürenee desmanit, kes käib selges vees toitu otsimas.
Kõrgemal leidub mägikitsi, ümisejaid ja metsiseid, samuti kaljukotkaid, kaeluskotkaid, raipekotkaid ja habekotkaid.
Hispaanis on 9 rahvusparki (neist 3 on Kanaari saartel) ja üle 50 reservaadi. Maavarade eriti metallimaakide poolest ( rauamaak , kuld , hõbe, plii, vismut, volfram , uraan, kivisüsi , elavhõbe , antimon ) on Hispaania rikas.

Oliivipuu (Olea)

Oliivipuu kuulub igihaljaste lehtpuude - ja põõsaste perekonda. On ploomitaoliste luuviljadega.
Kasvupiirkond asub idapoolkera lähistroopikas ja troopikas . Vahemeremaades kasvatati oliivipuud juba 3500 aastat e.m.a .
Oliivipuu lehed on terved , nahkjad, õied väiksed ja valkjad. Oliivipuu rohkesti rasva sisaldavatest viljadest – oliividest saadakse (külmpressimise teel) oliiviõli.
Pressimise tulemusena saadakse kolme sorti oliiviõli, millest esimene on kõige kvaliteetsem.
Oliiviõli kasutatakse peamiselt: toiduõlina, meditsiinis, kosmeetikas .
Konserveeritud, soolatud oliive tarvitatakse toiduks. Oliivipuu puit on oma omaduselt väga kõva ja raske.

4.Kultuur

4.1 Teater

Hispaania teatri esimesed müsteeriumid ja miraaklid pärinevad 13.sajandi algusaastatest. Algusaegse renesanssiteatri algatajad olid dramaturgid J. Del Encina ja B. De Torres. 16. sajandi keskel tekkisid esimesed kutselised näitetrupid ja aastal 1570- 1580 ehitati esimesed teatrihooned.
Draamalavastuse peamisteks vormideks olid kolmevaatuslikud värssnäidendid (comedia) ja ühevaatuslikud näidendid .
Renesanssteatrit iseloomustavad eelkõige: Toretsevad ja kirkavärvilised kostüümid.
Laulu ja tantsu rohke kasutamine.
Lihtne lavakujudnus.
Rohke muusika kasutamine.
Temperamentne näitlemisstiil.
Nimekad dramaturgid 16.sajandil olid: J.R de Alarcon y Mendoza.
Tirso de Molina .
P.Calderon de la Barca .
17.sajandi teise poolde jäi ajajärk, kus hakkas Hispaania teatril langusperiood. Teatri taassünd toimus alles 19.sajandi esimesel poolel. 1849. aastal asustati teater „Teatro Espanol.“ Teatri rajad olid M. Tamanyo y Baus, J. Echgaray y Eizaguirre ja J.Benavente.
Madriidis asuvad kuulsamad teatrid on: Teatro Espanol, Teatro Fontalba, Maria Guerrero ja Lara.

4.2 Muusika ja tants

Hispaania rahvusmuusikas on maakonnati suuri erinevusi, ühised tunnusjooned on rütmilisus ja tantsulisus. Hispaania muusikal on olnud palju mõjutajaid. Nii on Põhja-Hispaanias tuntavad prantsuse ja itaalia muusika , Lõuna-Hispaanias araabia ja mustlasmuusika mõjud. Rohkesti kasutatakse kastanjette ja kitarrimuusikat. Peamiselt kasutatakse vihuelat ja lautot saate- ja soolopillidena. Kõige enim tuntud on flamenco tants.
Flamenco on tekkinud Hispaania maakonnas Andaluusias araabia ja mustlasmuusika mõjutusel. Sõna „Flamenco“ päritolu kohta on mitmeid teooriaid . Ühe versiooni kohaselt tuleneb nimetus ladinakeelesest sõnast „flamma“- tuli. Arvatakse, et flamenco juured ulatuvad tulekultuse aegadesse ning algselt oli tants rituaalne. Tulega iseloomustatakse ka flamencotantsu ja – laulu olemust. Flamenco’le on iseloomulikus käte plaksutamine ja kontsakingade klõbistamine. Sageli on tantsijatel käes kastanjetid ja tamburiinid ( pilt6 ).
Boolereo on mõõdkas tempos ja kolmeosalises taktimõõdus paaristants . Boolereot saadetakse samuti kastajenttide ja kitarriga.
6.Flamenco

4.3 Sport

Härjavõitlus

Üks tähtsamaid ja iseloomulikumaid spordialasid Hispaaniale on härjavõitlus.
Härjavõitlus on hispaania keeles corrida, härjavõitluse areen plaza del toros ja härjavõitleja toreero. Härjavõitlus pärineb araablastelt. Kuni 16.sajandini oli see üksnes rüütlite eriala. See oli aadli privileeg ja lõbu, lihtrahvas võid vaid pealt vaadata.
Hispaanias on igas linnas ja linnakeses vähemalt üks plaza del toros. See on ümmargune umbes 50 m läbimööduga liivkattega areen. Liivale on kantud areeni keskmist kolmandikku tähistav valge ringjoon . Areeni piirab poolteise meetri kõrgune punane plank, mis kaitseb pealtvaatajaid härja eest. Plangul on 4-5 väljaeenduvat kilpi, mille taha saavad toreadoorid varjuda. Areeni ümber tõusevad amfiteatri eeskujul astmete kaupa vaatajate kivist istmed. „Vaatajate kohad jaotuvad kolme ossa : SOL ehk päike, SOMBRA ehk vari ja SOL y SOMBRA ehk vahepealne osa. Kõige sügavama SOMBRA kohal asub võistluse presidendi loož.“ Plaza del toros mahutavad umbes 20000 inimest. Seal on alati olemas kabel , kus toreadoorid enne võistlust palvetamas käivad, laasatarist, kuhu viiakse haavatud ja tapamaja, kus langenud loomad nülitakse ja maha müüakse. Võitlusel on toreadooril seljas vorm, käes mõõk ja punane rätik. „Võitlus algab orkesti marsimänguga, mille saatel ilmub areenile kogu võistlejaskond: kõige ees kaks Vana-Hispaania rüütlirüüs heeroldit, seejärel kolm matadoori ning kapeadoorid(punaste linadega), banderijeerod( vanem härjavõiteja, kes kuulub matadoori meeskonda) ja pikadoorid( ratsanikud ). Rongkäik peatub presidendi looži ees, heeroldid teatavad, et härjad on võitluseks valmis, president kummardab ja viskab valgesse ninarätikusse seotud härjalauda võtme, mille üks heeroldidest oma kübara sisse püüab ning härjalauda ülemale viib. Võistlejad taanduvad areeniplangu taha. Pasunahelide ja trummipõrinate saatel avatakse esimese lauda värav, kust jookseb välja noor 4-5 tunnisest pimedas viibimises pimestataud loom.“ Võitlus jaguneb tavaliselt nelja järku: 1) kapeadoorid lehvitavad violetseid linasid härja silmade ees, et neid vihale ajada.
2) Areenile ratsutavad kaks pikadoori, kelle ülesandeks on odavart kaenla all hoides härjale turja kolm haava lüüa. 3) Areenile tulevad kolm banderiljeerot, kes hoiavad kummaski käes harpuuni, mille nad peavad härjale turja lööma. 4) Algab võistluse kõige tähtsam osa härja tapmine . Areenile ilmub matadoor ja palub presidendilt luba härg tappa. Sellest hetkest peale seisavad nad areenil kahekesi üksteisega vastamisi, kuni härja närvid ei pea enam vastu ja ta sööstab ründama. Algab võitlus elu ja surma vahel. Härja tapmiseks on välja pandud 90cm pikkune kahe teraga mõõk. Matadoori tegevust piiravad seadused, millest üle astudes alandab ta ennast elu lõpuni. Matadoor võib härjale hoobi anda ainult ülevalt alla ja üksnes kaela ja selja vahekohta. Ideaalne on see, kui hoop ulatub südameni ja loom sureb silmapilkselt. Kui ei sure , väsitavad kapeadoorid looma lõplikult ja tapavad härje pistoda löögiga kaela (pilt7).
7.Härjavõitlus.
[ http://www.bullbalcony.com/media/catalog/product/cache/1/image/5e06319eda06f020e43594a9c230972d/B/u/Bullfight_two.jpg ]

Jalgpall

Hispaania jalgpalliliit asustati 1913.aastal ning seitse aastat hiljem 1920 osaleti esimest korda olümpiamängudel. Hispaanlased olid esimesed, kes suutsid võita Inglismaad. Praegu on Hispaania jalgpallis valitsev riik. 2008. aastal tuli Euroopa meistriks ja 2010. aastal võitis FIFA World Cupi. Jalgpalliliidu nimi on Real Federacion Espanola de Futbol, hüüdnimi on La Seleccion. Peatreeneriks on 2008-st aasast Vicente Del Bosque, kapten on Iker Casillas, parim väravakütt on David Villa. Hispaania suurimaks võiduks on Hispaania- Bulgaaria , kus Hispaanial oli 13 väravat ja Bulgaarial 0.

5. Haridus

Esimsed koolid rajas kirik juba keskajal. 17.sajandil hakati asustama esimesi kolleegiume. Koolikohustus kehtestati aastast 1857, kuid ellu seda tollel ajal ei viidud . Peale Hispaania riigi väljakuulutamist avati 7000 algkooli. Eesmärgiks oli eelkõige suurendada kirjaoskajate inimeste hulka ja parandada ka seeläbi teabe levikut riigis. Nendest pingutustest oli ka kasu, kuid sellele vaatamata oli 1980 aastal veel 10% inimestest kirjaoskamatud.
Praegune Hispaania riigi koolikorraldus pärineb aastast 1964.
Lapsed lähevad kooli tavaliselt kuue aastaselt. Kohustuslik on 8 klassiline põhikool, mis jaguneb kaheks: 4 klassi algkooli.
4 klassi noorema astme keskkooli .
Keskkooli vanemal astmel, mille pikkus on 3 klassi, omab põhiliselt tehnilist kallakut.
Pärast 8 klassilise põhikooli lõpetamist saab asuda õppima normaalkooli, mille kestuseks on kaks aastat ja lõpetajad võivad asuda tööle algkooliõpetajana või lasteaiakasvatajana.
Teise võimalusena on võimalik asuda õppima kutse- või keskeriõppeasutusse, mille kestus on kolm aastat sh. kommerts - või tehinkakool. Nii keskooli kui ka keskeriõppeasutuse lõpetajal on võimalik astuda edasi õppima kõrgkooli.
Suurimad ülikoolid asuvad Barcelonas ja Granadas, vanim on aga Salamanca ülikool- see asustati 1218.aastal (pilt8).
8.Salamanca ülikool.
[ http://costas-spain.perfecttravelblog.com/800px-Salamanca_Catedral_by_Magnus_Manze.jpg ]

6. Ajalugu

Esimesed inimasustuse jäljed Pürenee poolsaarel ulatuvad juba vanemasse paleoliitikumi aega. Giblartarist on leitud neandertallaste koljujäänuseid ja Püreneedest koopamaalinguid. 9.-8. sajandil eKr rajati Lõuna-Hispaania rannikule foiniiklaste kolooniaid, hiljem idarannikule Kreeka kolooniaid.
28.aastal eKr tungisid sinna roomlased oma leegionide ja kultuuriga ja muutsid poolsaare üheks Rooma impeeriumi osaks. 7. sajandil jõudsid saarele araablased , kes alistasid läänegootide alad. Araablaste väljatõrjumisel suurenes katoliku kiriku mõju.
Põhja-Hispaanias tekkisid 8.-11. sajandil Astuuria ehk Leoni , Navarra, Aragoni ja Kastiilia kuningriigid . Need riigid vallutasid 13.-14. sajandil suurema osa Lõuna-Hispaaniast araablastelt tagasi. Ühtne Hispaania riik tekkis 1479, kui Kastiilia ja Aragon ühinesid.
Hispaanias korraldati kaugeid meresõite, et leida veeteed Indiasse .
Pärast seda, kui Kolumbus oli Ameerika avastanud, vallutas Hispaania 16.sajandi alguspoolel Mehhiko , Peruu jt. Kesk- ja Lõuna Ameerika maid, kust hakati Hispaaniasse vedama röövitud kulda ja hõbedat. Kui Carlos I, 1516 aastal asus troonile, jäi Hispaania majanduse areng aeglaseks. 1519 sai Carlos I ka Karl V-na Saksa-Rooma keisriks. 1556 jagas Karl V riigi kaheks. Hispaania enda, Itaalias ja Ameerikas olevad valdused ning Madalmaad sai Felipe , kes ühendas oma riigiga veel Portugali. Hispaanias ilmnesid tema ajal majanduslangused, riik kuulutati mitu korda pankrotis olevaks.
Kestvad sõjad ja tohutu hulga ametnike ülalpidamine laostas riigikassa, Hispaania kuningad olid Genova ja Saksa pankurite võlgnikud. 1588. aastal hukkus Võitmatu Armaada ja Hispaania andis mereülemvõimu Inglismaale .
Üleeuroopalises Hispaania pärilussõjas kaotas Hispaania oma valdused Madalmaades ja Itaalias. 1810-26 kestnud iseseisvussõjaga vabanesid Ameerika mandril olnud Hispaania asumaad .
1931 kuulutati Hispaania vabariigiks, kuningas loobus troonist. Algas kodanlik revolutsioon . 1936 moodustati fašismi vastane rahvarinne . Samal aastal puhkes rahvarinde valitsuse vastu fašistlik mäss.Vallandus 32 kuu pikkune kodusõda, 1936 juulist 1939 märtsini. Mässulistele tulid appi Itaalia ja Saksamaa. Fašistlikud väed võitsid sõja ja nende juht kindral F. Fraco sai diktaatoriks.
Teises maailmasõjas Hispaania ei osalenud, kuid toetas Itaaliat ja Saksamaad.
Pärast Franco surma sai 1975 kuningaks Juan Carlos I. Valitsus taastas poliitilisi vabadusi, parteid olid jälle lubatud.
1977 sõlmiti diplomaatilised suhted NSV Liiduga ja 1986 liituti Euroopa Liiduga.

7.Majandus

7.1 Tööstus

Hispaania tööstus on jagunenud peamiselt viide religiooni, milleks on Kataloonia , Madrid, Valencia , Baskimaa ja Andaluusia . Tööstus annab tööd 31,1%-le tööealisest elanikkonnast.
Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina-, ja toiduainetööstus. Suurima käibega on toiduainete-, transpordivahendite- ja metalli tööstused. Kiiremini kasvavad kütuse- ja metallitoodete tootmine ning energia- ja vee-ettevõtted.

7.2 Põllumajandus

Hispaania põllumajandustoodang moodustab Euroopa Liidu kogutoodangust 12%. Põllumajanduse kogutoodangust umbes poole moodustab puu- ja köögiviljad.
Hispaania põllumajandust iseloomustab piirkondade spetsaliseerumine. Põhjapoolne rannikuala on spetsaliseerunud eelkõige veisekasvatusele, Castilla la Mancha ja La Rioja on tuntuimad viinamarjakasvatuspiirkonnad, Castilla y Leon on tuntud teravilja-, päevalille- ja suhkrupeedikasvatuse piirkonnana ning peamised puu- ja köögiviljakasvatuspiirkonnad on Andaluusia, Murcia ja Valencia. Ka enamik oliivi - ja puuvillakasvatustest on koondunud Andaluusiasse.
Oma tarbeks kasvatavad hispaanlased suhkrupeeti, päevalille, puuvilla, tubakat ja suhkrurooga ainsana Euroopas.

7.3 Välissidemed

Põhilised välissidemed Hispaanial on kaubanduses. Tähelepanuväärne on riigi veini- ja oliivieksport. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades peamiselt lamba-, kitse - ja töökarja kasvatamisega , põhjaosas peetakse ka veiseid ja sigu . Hea on kalandus . Tähtsaks tuluallikaks on turism . Turismi teeb heaks suhteliselt väike hinnatase , mitmekesiseid huviväärtusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad siia aastas kümneid miljoneid turiste.

8. Alhambra

Alhambra asub Lõuna-Hispaanias Granadas. See on kõitev, seal on suur kindlus ja palee , mis on ehitatud alates 1238.aastast. Materjalid, millest see on ehitatud on puit, kivi, stukk ja tellis .
Alhambra esindab vana Al-Andalusi vaimu nagu ei ükski teine koht Hispaanias. Selle dekoratiivkrohviga kambrites ajaveetmine või lõhnavates aedades jalutamine on pöördumine tagasi 14.sajandi peadpööritavasse aastasse , mil Hispaania viimast järelejäänud moslemi kuningriiki Granadat valitses endiselt Nasridi dünastia.
Alhambra muudeti kindlustatud paleelinnaks viimaste Nasridi valitsejate Jusufi ja tema poja Muhammad V ajal.
Alhambra nimi tuleb araabia keelest (ar qal’atu l-hamra) ja tähendab „punast kindlust“, viidates algsel ehitusel kasutatud punasele savile: nimi säilitati ka pärast uue palee värvimist erevalgeks. Uus Alhambra kavandati „maapealseks paradiisiks“ – rida elegantseid paleesid, aiad täis helisevaid purskkaeve, saunad ja kanal („ Sultani kanal“), et aedu püsivalt veega varustada. Uue paleelinna ehitusplaanidesse kaasati isegi Sierra Nevada mäeaheliku lumised tipud , mis moodustasid linnale imetlusväärse tausta . Enamus varasemates linnustest lammutati, et uue jaoks ruumi teha, kuid selle loodepoolse osa võtab endiselt enda alla massiivne vaatetorn (Torre de la Vela), kust avaneb suurepärane vaade allolevale linnale. Oma aja parimate kunstnike poolt peenelt kaunistatud Nasridi palee (mis tegelikult on rida omavahel ühendatud paleesid) on Alhambra hing.
„ Vahepeal isegi muudeti palee kohmakalt ümber ja osa sellest ka lammutati, aga sisuliselt on jäänud kõige puutumatuks moslemipaleeks kogu maailmas. Tagasihoidlikud materjalid, mida selle visiooni loomiseks kasutatud on, sümboliseerivad lühiajalise maapealse elu olemust, kuid peen meisterlikkus, millega need vorbitud on, avaldab austust Jumala igavesele hiilgusele.“ (pilt9).
Alhambra paljude kambrite ja siseõuede paremiku hulgas on Patio de los Arrayanes (Mürtide õu), palee sissepääsu lähedal. Selle keskmeks on pikk tellistest bassein, mis on ümbritsetud mürdihekiga ning mille kohal asetseb stukkvõlvistik (pilt10). Suurimaks siseõueks on täpeselt palee keskosas asuv Patio de los Leones (Lõvide õu), mis kavandati sümboliseerima Paradiisiaeda. Ristkülikukujuline siseõu on jagatud neljaks osaks, esindades islami traditsiooni kohaselt paradiisi nelja nurka, ning igaüht neist kastab „ jõgi “.
9.Alhambra palee
[ttp://3.bp.blogspot.com/_AVrJPD3kPt0/S-IORj6YPcI/AAAAAAAAA78/WyqJVrysxu8/s1600/alhambra.jpg]
10.Patio de los Arrayanes (Mürtide õu).
[ http://arabicpicture.net/data/media/101/alhambra_01.jpg /]

9.Barcelona

„Hispaania kõige toretsevam linn asub Vahemere rannikul Kataloonias, ümbritsetuna randadega ühest ja looklevate mägedega teisest küljest. Selle südames on Euroopa suurim gooti kvartal , kitsaste põiktänavate ja salajaste väljakute labürint. Üle selle sirutab Eixample, linna keskaegne süda, 19.sajandist pärinev laiendus , mis sisaldab ehedat modernismo kollektsiooni. Kõige ekstravagantsemad modernism - ehitised on sündinud ühe mehe, Antonioa Gaudi kujutlusvõimest. Sagrada Familia pühakoja muinasjutulised tornitipud ongi linna kõige iseloomulikumad tähised.“ Barcelona on kunagise võimsa iseseisva kuningriigi Kataloonia pealinn. Piirkonnas on säilinud sealne keel, kombed, köök ja unikaalne pärand, millel on vähe ühist Hispaania kultuuri põhivooludega. Katalaani keelt kuuleb räägitavat sagedamini kui hispaania keelt ning teetähised on kohalikus keeles. Madrid võib küll olla Hispaania pealinn, kuid mis puutub stiili, disaini ja kultuuri, siis selles vallas meeldib Barcelonale ennast favoriidiks pidada. Linn kujundati 1992.aasta olümipamängudeks ümber ning selle armastus moodsa disini vastu püsib vaibumatuna. Gooti kvartal annab tunnistust linna 13.-15. sajandi kuldajastust. Kaunis 14.sajandi Santa Maria del Mari basiilika näitab keskaegsete kaupmeeste jõukust, nende tegevus merekaubanduses tõi linnale varanduse (pilt12). Suursugused gooti stiilis mõisad oma kivist sisehoovide ja laiade treppidega seisavad endiselt lähedal asuval Carrer Montcada tänaval. (Neist viis on kavandatud ümber kuulsaks Picasso muuseumiks.)
Casa Batllo on Antonio Gaudi disainitud luksuslik modernismo stiilis mõis. Räägitakse, et maja kujutab legendi Püha Jürist (Kataloonia kaitsepühakust) ja draakonist- laineline katus sarnaneb draakoni seljaga ning akende toetused näevad kummalisel kombel välja nagu kondid. Majas sees pole näha ühtegi sirget joont (pilt13).
Antonioa Gaudi loomingust kuulsaim on Sagrada Familia, tohutu suur (kuigi seni lõpetamata) tempel, mille iseloomulikud kirikutornid on nähtavad peaaegu kõikjalt linnast (pilt14).
12.Santa Maria del Mari basiilika.
[ http://www.perfecttravelblog.com/barcelona_cathedral.jpg ]
13.Casa Batllo.
[ http://images.travelpod.com/users/h_hurst/1.1241122860.gaudi-s-casa-batllo-dragon-house.jpg ]
14.Sagrada Familia kirik .
[ http://images3.makefive.com/images/experiences/travel/famous-buildings-of-the-world/sagrada-familia---barcelona-spain-7.jpg ]

KOKKUVÕTE

Hispaania on üks huvitavamaid riike. Sain teada päris palju uut selle riigi kohta ja ka muude asjade kohta. Nimelt on Hispaania riigil üpris huvitav ajalugu.
Sain teada, et Hispaania suurim linn on Madrid, mis on ühtlasi ka tema pealinnaks.
Suuremateks naaberriikideks, mis teda ümbritsevad on Prantsusmaa, Portugal ja Maroko. Väiksemateks on Andorra ja Gibraltar(kuulub Suurbritanniale).
Sain teada, et Hispaanias on peale hispaanlaste ka veel katoonlased, galjeegod ja baskid.
Hispaanias on väga julged , aktiivsed ja toredad inimesed, seal on palju vaatamisväärsusi ja huvitavaid kohti, sealne loodus on meie põhjamaalaste jaoks huvitav ja kliimagi meie jaoks väga hea. Võimalusel tasub kindlasti Hispaaniat külastada. See oleks kindlasti üks meeldejäävamaid reise . Hispaaniat on hea külastad aastaringselt, kuid parimad ajad on mai, juuni, september ning lõuna pool ka aprill ja oktoober. Turismi tipphooaeg on juulist augusti lõpuni.

Kautatud materjal

Raamatud:

Dorling Kindersley. 1001 küsimust ja vastust.

ENEKE 1

Mary -Ann Gallagher. Meie unistuste reisid .
Internet :

https://www.cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/sp.html

http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania

http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_jalgpallikoondis

http://www.hot.ee/hanneshotee/hispaania.html

http://et.wikipedia.org/wiki/Juan_Carlos_I

http://www.miksike.ee/docs/referaadid/oliivipuu_teelekepler.ht m

http://www.miksike.ee/docs/lisa/9klass/8teema/loodus/hispaania.ht m

.DOCX Laadi alla originaalfail 26 lk · .docx · 14 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 26 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-12-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti

14 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Danver12345 Õppematerjali autor

Uurimustöö Hispaania kohta üldiselt.

Hispaania uurimustöö

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

rtf

Hispaania ja kunst

Hispaania Riik Edela-Euroopas, hõlmab üle 5/6 Pürenee poolsaarest, Baleaari saared Vahemeres ja Kanaari saared Atlandi ookeanis. Pindalalt (504700 km2) teine riik Euroopas. Hispaania koosseisu kuulub 17 ajaloolist maakonda, mis rühmituvad 50 provintsiks, neist 3 asub saartel. 1983. a. viidi lõpule tsentraliseeritud riigi ümberkujundamine autonoomsetest maakondadest koosnevaks riigiks. Moodustati 17 autonoomset maakonda, millel on oma valitsus ja parlament; need on Kataloonia, Baskimaa, Galicia, Andaluusia, Valencia, Estremadura, Kanaari saared, Baleaari saared, Kastiilia, Leon, Kastiilia-La Mancha, Astuuria, Navarra, Murcia, Rioja, Aragon (Aragoonia), Kantaabria ja Madrid

Kunstiajalugu

pptx

Hispaania

HISPAANIA faktid pealinn: Madrid Pindala:504 782 km2 Riigikeel: hispaania Rahvaarv: 40,7 miljonit Rahaühik: euro (EUR) Hispaania vapp Hispaania lipp Hispaania tutvustus Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas.

Kultuurilugu

docx

Hispaania

Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.Hispaania..................................................................................................................................4 1.1 Hispaania kultuur...............................................................................................................5,6 1.2 Hispaania loodus................................................................................................................7,8 Kokkuvõte......................................................................................................................9 LISA 1.......................................................................................................................................10 LISA 2..................................................................................................

Geograafia

doc

Hispaania referaat

15 000 e.Kr. Umbes perioodil 500 eKr–300 e.Kr. asutasid meresõitjatest foiniiklased ja kreeklased hulga kolooniaid Vahemere rannikul. Teise Puunia sõja ajal allutas laienev Rooma Impeerium endale Vahemere rannikul olevad Kartaago kaubanduskolooniad. Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks Lissaboni (Olissipo), Tarragona (Tarraco) ja asutasid Zaragoza (Caesaraugusta), Mérida (Augusta Emerita) ja Valencia (Valentia). Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispaania toimis rooma turu jaoks kui viljaait: sadamad eksportisid kulda, villa, oliiviõli, veini. Põllumajanduslik toodang kasvas hüppeliselt, kui võeti kasutusele niisutussüsteemid, millest osa on kasutusel siiani. Hispaanias on sündinud keisrid Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius ja Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1. sajandil tutvustati Hispaaniale kristlust ning linnades sai see populaarseks juba 2. sajandil. Enamik Hispaania tänapäevastest keeltest, usunditest ja

Geograafia

docx

IT alused - Referaat teemal Hispaania - variant 25

üle võtsid. 2) ROOMA IMPEERIUM Teise Puunia sõja ajal allutas laienev Rooma Impeerium endale Vahemere rannikul olevad Kartaago kaubanduskolooniad. Sellega sattus pea kogu Pürenee poolsaar rohkem kui 500 aastaks roomlaste kontrolli alla. Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks Lissaboni, Tarragona ja asutasid ka mõned linnad, näiteks Valencia ja Zaragoza. Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispaania toimis rooma turu jaoks kui viljaait: sadamad eksportisid kulda, villa, oliiviõli ja veini. Hispaanias on sündinud keisrid Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius ja Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1 sajandil tutvustati Hispaaniale kristlust ning linnades sai see populaarseks juba 2. sajandil. pilt 1 Rooma riik 395. aastal 3) GERMAANLASTE SISSETUND JA LÄÄNEGOOTIDE KUNINGRIIK 5.-8

docx

Hispaania uurimustöö

HISPAANIA Kodu-uurimustöö Koostaja: Andra Pukk Klass: 10.klass Juhendaja: Ene Lüüs 2011 Sissejuhatus Uusimustöö eesmärk on saada teada rohkem Hispaania riigi kultuuri, geograafia ja majanduse kohta. Sain teada, et Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on autonoomsed Kanaari saared. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Parlament on kahekojaline Rahvusassamblee (Cortes). 1978. aastast kehtivas konstitutsioonis tunnustatakse ühtse Hispaania keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Riik on jaotatud

Geograafia

doc

Hispaania kultuur, majandus ja eluolu

.............................................................................................................5 2 Üldandmed Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usunditja 19% peab end ateistiks. Umbes 50 000 inimest kuulub protestantlikesse usulahkudesse ja 20 000 on mormoonid. Hispaania rahvaarv on 45,8 miljonit (2009. a.) kellest 77,4% elas linnades. Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. Rahvastiku tihedus 92,6 elanikku ruutkilomeetri kohta. Loomulik iive on 0.072% aastas. Loomulik iive on vähenenud, kuid Hispaania kuulub Lääne - Euroopa kõrge loomuliku iibega maade hulka. Sündimus 9,87 Suremus 9,9 Keskmine eluiga on Hispaanias 77 aastat. Andmed:

Geograafia

docx

HISPAANIA PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA

MAAILMASÕDA 2009 Sissejuhatus: Gerald Brenan on öelnud oma teoses ,,Hispaania labürint" järgmist: ,,Normaalolukorras moodustuvad Hispaanias väikesed, üksteise suhtes vaenulikud või ükskõiksed vabariigid, mida hoiab koos lõdvalt seotud föderatsioon. Teatud ajaloolistel kõrgperioodidel on neid koos tegutsema pannud ühine meelsus või eesmärk, kuid algtõuke hääbumisel on nad taas eraldunud ja jätkanud varasemat egoistlikku eksistentsi." Hispaania on olnud kogu ajaloo vältel äärmiselt killustunud riik. Seal on olnud palju erinevaid keeli, rahvaid ja usundeid, mis olid kõik teineteistest eraldunud. Hispaania killustatusele aitasid omakorda kõvasti kaasa sealsed keskkonnatingimused, mis veelgi rohkem sealseid piirkondi eraldanud - küll mägede, küll sealse kõrbelise sisemaa tõttu. Vähene koostöö eri piirkondade vahel on Hispaania majandusele halvasti mõjunud. Alles

Ajalugu

Rohkem sarnaseid