Hispaania (3)

HISPAANIA
faktid
pealinn: Madrid
Pindala:504 782 km2
Riigikeel: hispaania
Rahvaarv: 40,7 miljonit
Rahaühik: euro (EUR) Hispaania
vapp
Hispaania lipp
Hispaania tutvustus
Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi
kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km²,
Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja
Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga,
Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja
Melilla linnad).
Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas.
Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament.
Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult
kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli:
katalaani keel (catalan) ­ kasutusel Kataloonia autonoomses
piirkonnas;
baski keel (euskera) ­ kasutusel Baskimaal;
galeegi keel (gallego) ­ kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas
valencia keel (valenciano) ­ tegelikkuses katalaani keele lähedane
dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari
saartel.
Religioon
Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast
katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usundit ja 19% peab end ateistiks.
2006. aasta oktoobris läbi viidud uuringu kohaselt käis neist 76 protsendist 54%
kirikus äärmiselt harva, 15% mõnel korral aastas, 10% mõned korrad kuus ja 19% igal
pühapäeval või sagedamini. 22% Hispaania elanikest käib mingit tüüpi religioossel
teenistusel vähemalt korra kuus.
Tõendeid tänapäeva Hispaania ilmalikkusest võib näha näiteks laiapõhjalisest toetusest
samasooliste abielule, mida toetab üle 66% hispaanlastest. 2005. aastal võeti vastu ka
samasooliste abielude legaliseerimisakt (187 poolt- ja 147 vastuhäälega) ­ seega on
Hispaania Euroopa Liidus lisaks Belgiale ja Hollandile kolmas riik, kus samasooliste
abielu on seaduslik.
Umbes 50 000 inimest kuulub protestantlikesse usulahkudesse ja 20 000 on
mormoonid.
Evangelism on levinum mustlaste kogukonnas; pastorid on kirikumuusikasse põiminud
flamencot. Evangeliste on natuke rohkem kui Jehoova tunnistajaid (keda on 105 000).
Viimase aja sisseränne on suurendanud moslemite arvu ­ neid on umbes miljon.
Moslemid ei ole tegelikult Hispaanias elanud juba sajandeid. Kuid Hispaania kolooniad
Põhja- ja Lääne-Aafrikas on osale Sahara ja Maroko elanikkonnast andnud
kodakondsuse. Tänapäeval on islam Hispaania suuruselt teine usund (umbes 3%
rahvastikust). Ladina-Ameerikast saabunud katoliiklased on katoliku kiriku positsiooni
tugevdanud.
Judaism oli pea olematu 19. sajandini, mil juudid jälle riiki lubati. Praegu on
Hispaanias umbes 50 000 juuti (1% elanikkonnast), kes saabusid eelmisel sajandil.
Enne inkvisitsiooni moodustasid juudid 8% elanikkonnast.
Tööstus
Hispaania tööstus on koondunud peamiselt viide regiooni, milleks on Kataloonia,
Madrid, Valencia, Baskimaa ja Andaluusia. 2005. aastal moodustas tööstus 20,6%
SKT-st ja andis koos ehitussektoriga tööd 31,1%-le tööealisest elanikkonnast.
Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus.
Suurima käibega on toiduainete-, transpordivahendite- ja metalli tööstused. Kiiremini
kasvavad kütuse- ja metalltoodete tootmine ning energia- ja vee-ettevõtted.
Põllumajandus
2005. aastal moodustasid põllumajandus ja kalandus 3,4% SKP-st ning seal töötas
5,7%-le tööealisest elanikkonnast. Hispaania põllumajandustoodang moodustab
Euroopa Liidu kogutoodangust 12%. Põllumajanduse kogutoodangust umbes poole
moodustab
puu- ja köögivili, mis annab ka umbes 6% ekspordi kogumahust.
Hispaania põllumajandust iseloomustab piirkondade spetsialiseerumine. Nii on
põhjapoolne rannikuala spetsialiseerunud eelkõige veisekasvatusele, Castilla la
Mancha ja La Rioja on tuntuimad viinamarjakasvatuspiirkonnad, Castilla y Leon on
tuntud teravilja-, päevalille- ja suhkrupeedikasvatuse piirkonnana ning peamised puu-
ja köögiviljakasvatuspiirkonnad on Andaluusia, Murcia ja Valencia. Ka enamik oliivi-
ja puuvillakasvatusest on koondunud Andaluusiasse.
Välissidemed
Põhilised välissidemed Hispaanial on kaubanduses. Tähelepanuväärne on riigi
veini- ja oliivieksport. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades
peamiselt lamba-, kitse- ja töökarja kasvatamisega, põhjaosas
peetakse ka veiseid ja sigu. Märkimisväärne on kalandus. Tähtsaks
tuluallikaks on turism. Suhteliselt madal hinnatase, mitmekesiseid
huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad
siia aastas kümneid miljoneid turiste.
Hispaania köök
Kirjeldus:
Hispaania kööki võib iseloomustada sõnadega maitsev ja lihtne. Hispaanlased ise
väidavad, et hispaaniapärase söögi valmistamine on imelihtne, ainult toitu tulevat teha
hinge ja südamega.
Toidu valmistamisel kasutatakse sagedasti Tomateid, Oliiviõli,Küüslauku, samuti
palju vürtse ning värskeid puuvilju.
Hispaania kööki iseloomustavad jõulised, selgejoonelised ning heas mõttes
pretensioonitud road. Hispaanlased tunnevad söögist suurt mõnu ega hoia kokku aega
ei toidu valmistamisel ega selle nautimisel. Kaks kolmandikku keskmise hispaanlase
sissetulekutest läheb toidule.
Kulinaristid jaotavad Hispaania kokakunsti kuueks regiooniks, pidades neist
silmapaistvaimaks kirdes paiknevat Katalooniat (Catalunya) koos Baleaari saartega,
millest tuntumateks on turismisaared Mallorca ja Ibiza. Kataloonia road on mahedama
ja peenema maitsega kui mujal Hispaanias; sageli ja suurtes kogustes pruugitakse
roogades veini.
Väga kuulus on kataloonlaste zarzuela de pescado ­ tõlkes kalaoperett ­ kala ja
lugematud erinevad mereannid ehk mariscos koos sibulate, paprika, küüslaugu,
suitsusingi, tomatite, jahvatatud mandlite, safrani, loorberilehe, peterselli ja pipraga
brändi-sherrikastmes. Palju on maitsvaid pastaroogi, mis sageli suurel paellapannil üle
küpsetatakse.
Madridist põhja poole jäävates maakondades eelistatakse enam kartulit ja veiseliha
ning rikkaliku koostisega hautisi nagu olla podrida, cocido ja puchero. Ettekujutuse
sellest, kui palju erinevaid aineid üks hispaania pajaroog sisaldab annab eelkirjeldatud
kataloonia "kalaoperett". Rannikualadel on väga armastatud kala ja mereannid, mida
sagedasti serveeritakse õlis praetult; sisemaal ja mägistel aladel pruugitakse hautistes
palju kikerhernest ja talleliha.
Rahvusvaheliselt on tuntud hispaanlaste kuivatatud sealihasink jamon serrano, mida
juba üsna ammu müüakse ka meie Selverites, ning tshillipipra ja küüslauguga
maitsestatud chorizo. Viimane on kuiv vürtsikas vorst, mis sisaldab sea-, veise-,
hobuse-, eesli või muulaliha või neid kõiki koos; pruugitakse paella valmistamisel ja
hautistes. Eelmisega on tüübilt sarnased longanzina ja loquenka; levinud on ka
verivorstid morcilla ja boutifar, mida süüakse külmalt või lisatakse koos chorizo'ga
traditsioonilisele Madridi kikerherne-lihahautisele.
Hispaania arvukad juustud on pikantse maitsega, olles valmistatud lambapiimast
(villalón ja manchego), kitsepiimast (cabrales), ja mõnikord harva ka lehmapiimast
(roncal).
cabrales
Otse tänaval saab osta friteeritud magusat suupistet churro ning mandlitest,
munavalgest ja suhkrust valmistatud, lugematute variatsioonidega maiustust turrón.
turrón
churro
Janukustutamiseks pruugitakse jooki nimega horchata, mis on kokku segatud
mandlipiimast, apelsiniõitega maitsestatud suhkrusiirupist ja veest. Boolitaoline
janujook on sangria, mis koosneb punasest, väga harva ka valgest veinist,
mineraalveest ja tsitrusemahlast; retsepti leiate allpool. Kangema segujoogi saamiseks
lisatakse sangriale brändit või likööri.
horchata sangria
Tavad
Härjavõitlus kuulub hispaanlaste kultuuri traditsioonina nagu meile laulupidu. Sel on
oma ajalugu. Pidulik ja ülev sündmus algab orkestrimarsiga, puhutakse pasunat ja n-ö
tehakse auring, kus tutvustatakse osalejaid, sh ka härgi, kust, millisest kasvandusest
pärit on.
Seejärel tulevad areeni äärde kolm härjavõitlejat, kes valmistavad looma võitluseks
ette. Eikuskilt hüppab järsku välja ka härg ise, kes võitlejate poole sööstab. Antakse
paariminutiline vaatemäng, misjärel ilmuvad areenile hobustega härjavõitlejad, ning
kui härg hobust märkab, tormab ta loomale kallale. Lõpuks aetakse ta loomulikult
hobuse juurest ära ning suksu aidatakse püsti. Kui ratsavõitlejad on härja turjale kaks
torget teinud, ilmuvad platsile taas kolm võitlejat, kes torkavad lõpuks kuus
sulgedetaoliste otstega ora härjale selga.
Lõppvaatuseks tuleb areenile matadoor, kes härja tapab. Kuid see pole tavaline
nülgimine, see kõik on väga kaasahaarav ja ehe, kus kohtuvad inimese kavalus ja
tarkus ning looma metsik jõud. See on kui looduse ja inimese vaheline harmoonia.
Kokku kestab etendus 20 minutit, millest lõppmäng kümme.
Palmipuudepüha
Palmipuudepühal õnnistatud palmioksi säilitatakse järgmise aastani, need põletatakse
ja saadud tuhka kasutatakse tuhkapäeva jumalateenistusel. Kus palmioksi ei ole
võimalik saada, kasutatakse õlipuu-, paju- või mõne muu puu oksi.
Vaatamisväärsused
Tenerife musta liivaga rannad, mille liiv on segunenud vulkaani tuhaga.
Lõuna -hispaanias saab imetleda Andaluusia suurepäraseid, araabia ajajärgi ehitist ja
valgeid külasid.
Põhja-hispaania vanad linnad, kus on rohketi nägusaid romaani ja gooti stiilis
katedraale ning kirikuid.
Sagrada Familia kirik
Barcelona olulisemate
vaatamisväärsuste hulka kuuluvad väga
inspireeriva ning unikaalse
arhetektuuriga meistriteosed nagu on
seda Antoni Gaudi Sagrada Familia
Parc Güell
Linna põhjaosas asuv fantaasiamaa Parc Güell
( ehitatud 1900-1914 ) - Antonio Gaudi meistriteos.