IT alused - Referaat teemal Hispaania - variant 25

Siitsman, Carl

IT alused - Referaat teemal Hispaania - variant 25 (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Informaatika - It

5 VÄGA HEA

Varia - Need luuletused on nii erilised, et neid ei saa kuidagi kategoriseerida

TTÜ
Carl Siitsman
HISPAANIA
Referaat
Sisukord

Ajalugu

Eelajalugu ja eel- rooma rahvad pürenee poolsaarel
Tänapäeva inimese eellased, hakkasid Ibeeria poolsaarele saabuma Püreneedest umbes 35000 aastat tagasi. Poolsaare ajaloolised asukad olid ibeerlased ja keldid , neist esimesed ida- ja teised läänerannikul. Keskplatool segunedes said nendest keltibeerid.
Varaseim linnakultuur usutakse olevat poolmüütiline lõunapoolne linn Tartessos. Umbes perioodil 500 eKr – 300 eKr asutasid meresõitjatest foiniiklased ja kreeklased hulga kolooniaid Vahemere rannikul. Kiirelt aga võtsid Puunia sõdade käigus jõupositsiooni Vahemerel üle kartaagolased – kuni roomlased nad purustasid ja positsiooni üle võtsid.

Rooma impeerium
Teise Puunia sõja ajal allutas laienev Rooma Impeerium endale Vahemere rannikul olevad Kartaago kaubanduskolooniad. Sellega sattus pea kogu Pürenee poolsaar rohkem kui 500 aastaks roomlaste kontrolli alla. pilt 1 – Rooma riik 395. aastal
Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks Lissaboni, Tarragona ja asutasid ka mõned linnad, näiteks Valencia ja Zaragoza . Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispaania toimis rooma turu jaoks kui viljaait : sadamad eksportisid kulda, villa, oliiviõli ja veini.
Hispaanias on sündinud keisrid Traianus , Hadrianus, Marcus Aurelius ja Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1 sajandil tutvustati Hispaaniale kristlust ning linnades sai see populaarseks juba 2. sajandil.

Germaanlaste sissetund ja Läänegootide kuningriik
5.-8. sajandini hõlmas tänapäeva Edela-Prantsusmaad ja Pürenee poolsaart Läänegootide kuningriik, mis olles üheks Lääne-Rooma keisririigi germaani järglasriigiks.Läänegootide kuningriik säilitas sõltumatuse Ida-Rooma või Bütsantsi keisririigist, kelle püüded taastada Rooma võim Ibeerias olid ainult osaliselt edukad ning lühiajalised.
6. sajandi algul kaotas kuningriik Gallia territooriumi frankidele, säilitades kitsa rannikuriba Septimania, kuid läänegootide kontroll Ibeeria üle tagati selle sajandi lõpuks sueebide ja baskide allutamisega.
Enamuse läänegootide kuningriigist vallutasid moslemiväed Marokost aastal 711, ainult Hispaania põhiserv jäi kristlaste kätte. Seal sündis keskaegne Astuuria kuningriik.

Islami ülemvõim ja langus

Ülemvõim
8 sajandil vallutasid lühikese aja jooksul (711-718) läänegootidelt peaaegu kogu Pürenee poolsaare peamiselt berberi moslemid , kes tulid Põhja-Aafrikast. Need vallutused moodustasid osa islami Umaijaadide impeeriumi laienemisest. 711. aasta 19. juulil tapeti Guadelete lahingus läänegootide kuningas Roderich. See tähistas moslemite Hispaania-vallutuse algust.732 aastal tungisid Umaijaadidee kalifaadi väed Frangi riiki, kus Frangi väed võitsid araablasi ja hiljem nad enam nii kaugele ei tunginud. Seda on tihti peetud maailmaajaloos otsustavat tähtsust omavaks, millega päästeti Euroopa kristlik tsivilisatsioon moslemite invatsioonist.

Langus
Termin rekonkista on kasutusel, et kirjeldada sajandite pikkust Hispaania kristlike kuningriikide laienemist Pürenee poolsaarel. Selle alguseks peetakse aastat 722, mil loodia Astuuria kuningriik, kõigest 11 aastat pärast mauride sissetungi. Juba 739. aastal aeti moslemi väed välja kristluse pühamatest kohtadest – Santiago de Compostela. 788. aastal läks Karl Suur esimesele sõjaretkele mauride vastu, kuid ei jõudnud sellega kuigi kaugele.
Pürenee poolsaare ja Lõuna- Prantsusmaa oli keskajal aastatel 711-1492 moslemite võimu all. Kuni 1492 katoliiklik kuningapaar Granada vallutas.

Hispaania ühinemisprotsess
1469. aastal abiellus Aragoni kuningas ja Aragoni krooni alade valitseja Fernando II Kastiilia Isabeliga. Nende abielu oli dünaamiline unioon, millest sai Hispaania kuningriigi koidikule teedrajav sündmus. Sel hetkel jäid nii Kastiilia kui ka Aragoni kroon eraldi territooriumile.
1492. aastal vallutas ühendatud kuningriik Ganada, viimase Ibeeria poolsaare mauride kantsi , 781 aastat islami võimu all olnud linna. Aasta 1492 märkis ära ka Christoph Kolumbuse jõudmine Uude Maailma. Seda ekspeditsiooni, milles osales 3 laeva – Pinto, Nina ja Santa Maria, rahastas Isabel I. Samal aastal aeti Hispaaniast välja ka suur hulk juute – oli alanud Hispaania inkvisitsioon .
Renessansiaegsete monarhidena tsentraliseerisid Isabel ja Fernando kuningavõimu kohaliku aadli arvelt. Selle võimu kohta hakati kasutama sõna Espana, mis märkis tollal kahte riiki – Kastiiliat ja Aragoni. Territoriaalse konsolideerumise protsess lõpetati, kui kuningas Carlos I, tuntud kui Karl V, ühendas aastal 1516 kõik kuningriigi Pürenee poolsaarel, väljaarvatud Portugali ja Algarve kuningriigid , ühe monarhia alla, edendades seeläbi Hispaania riigi loomist.

Hispaania kuningriik
Tänapäeva Hispaaniale ja Hispaania impeeriumile pani alguse Aragoni, Kastiilia, Leoni ja Navarra kuningriikide ühendamine. Sellest sai väga mõjuvõimas riik Euroopas, see positsioon kestis terve 16. ja 17. sajandi esimesel poolel. Seda soodustasid muidugi koloniaalvaldustest tulenevad rikkused. Oma tippu jõudis Hispaania kahe esimese valitseja ajal (Carlos I 1516-1556 ja Felpite II 1556- 1598 ). Sellesse perioodi jäävad Itaalia sõjad , Madalmaade ülestõus, sõjaväelised aktsioonid Osamanite riigi vastu, Inglise-Hispaania sõjad ja sõda Prantsusmaaga .

Madalmaade ülestõus
1555 aastatest oli aga levinud Madalmaades reformatsiooni tulemusel kalvinism ning seal toimusid rahvarahutused, mida toetasid ka Hispaania ülemvõimuga rahulolematud aadlikud .

Hispaania koloniaalimpeerium
Hispaania impeerium laius pea kogu Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, mehhikos , Põhja-Ameerika keskosas, Filipiinidel , Ida-Aasias, Lõuna-Itaalias, Sitsiilias, samuti ka osad tänapäeva Saksamaast, Belgiast, Luksemurgist, Madalmaadest. See oli esimene impeerium, mille kohta öeldi, et „Päike ei lähe seal kunagi looja“.

Hispaania-Inglise sõjad
Osana 16. sajandil ja 17. sajandil Euroopas toimunud vastasseisus protestantide ja katoliiklaste vahel pidasid katoliiklik Hispaania ja protestantlik Inglismaa kuningriik sõdu: Inglise-Hispaania sõda (1585-1604) ja võitmatu armaada häving (1588), Inglise-Hispaania sõda (1625-1630), osana Kolmekümneaastasest sõjast ja Inglise-Hispaania sõda (1654-1660).

Napoleoni valitsus ja selle tagajärjed
Hispaania sõlmis 1795 rahu Prantsusmaaga ja viimast toetades kuulutas sõja Suurbritanniale ja Portugalile. Hispaania kohutav majanduslik olukord sundisid Hispaania kuningat troonist loobuma Joseph Bonaparte ’i kasuks. Võõrasse monrarhi suhtuti põlgusega ja Madridi rahvas tõusis 1808 prantsuse sõjaväe vastu üles – seda tuntakse Poolsaare sõja nime all (hispaanlased kutsuvad seda Hispaania iseseisvussõjaks). Napoleon oli sunnitud isiklikult sekkuma, lüües hispaania vägesid ja anglo-portugali vägesid. Siiski, järgnevad sõjalised aktsioonid Hispaania geriljade poolt ja Wellingtoni hertsogi Arthur Wellesley anglo-portugali armee kombineeritud Napoleoni kohutava läbikukkumisega sissetungil Venemaale, kihutati 1814 Prantsuse sõjavägi Hispaaniast välja ja troonile tuli tagasi Ferdinand VII. Prantsuse invasioon jättis maha endast lõhenenud riigi.

Suurimad linnad

Madrid
Madrid on Hispaania pealinn. Linna pindala on 604,3km2. See asub Kesk-Hispaanias (40 ̊ 25 ̍ N, 3 ̊ 42 ̍W). Elanikke selles linnas on 2016 aasta seisuga 3,1 miljonit. Madridi piirkonnas elab aga hoopis ligikaudu 6,5 miljonit inimest. See on 3. suurim piirkond Euroopa Liidus peale Londoni ja Pariisi. Madrid on arvatud Lõuna-Euroopa suurimaks finantskeskuseks . Selles linnas tegutsevad ka üle maailma tuntud jalgpalli klubid Real Madrid club de futbol (Real Madrid FC), kus mängib Cristiano Ronaldo ja Club Atletico de Madrid.

Barcelona
Barcelona on Kataloonia pealinn, elanike arvult teine linn. Linn asub Vahemere rannikul, Llobregati ja Besosi jõe suudmete vahel. Linna elanike arv 2016 aasta seisuga on 1,6 miljonit. Koos eeslinnadega on elanike arv üle 4 miljoni. Pindala on ligikaudu 6 korda väiksem kui Madridil – 100,4km2. Selles linnas asub kuulus La Sagrada Familia kirik , mida hakati ehitama 1882. Selles linnas tegutseb samuti üle maailma tuntud jalgpalli klubi nimega Futbol Club Barcelona (Fc Barcelona), kus mängib Lionel Messi .

Valencia
Valencia on linn Hispaania idaosas Vahemere rannikul. See on Valencia autonoomse piirkonna pealinn. Linna pindala on 134,65km2 ning elanikke on seal 2016 aasta seisuga 790 tuhat . Selles linnas tegutseb natuke vähem tuntud jalgpalli klubi Valencia Club de Futbol (Valencia FC)

Sevilla
Sevilla on linn Hispaanias, Andaluusia pealinn. Asub Guadalquiviri jõe ääres, Edela-Hispaanias. Praegusel hetkel on Sevilla pindala 141km2 ning elanikke on seal natukene alla 700 tuhande.

zaragoza
Zaragoza on Aragoni autonoomse piirkonna ja Zaragoza provintsi halduskeskus. Asub Ebro jõe kaldal . Elanikke on selles linnas 660 tuhat 2016 aasta seisuga ja nad asetsevad 973,8km2 alal.

Malaga
Malaga on linn Hispaanias, Andaluusia suuruselt teine linn ja malaga provintsi keskus. Asub Vahemere ääres kahe jõe, Guadalmedia ja Guadalhorce, suuete vahel. Linn asub Lõuna-Hispaanias ja on 569 tuhande elanikuga, ligikaudu 400km2 suuruse pindalaga.

Bilbao
Bilbao asub Baski autonoomses piirkonnas, Viskaia provintsi keskuses ja on Baskimaa suurim linn, mis asub Põhja-Hispaanias. Selles linnas on 2016 aasta seisuga elanike arv ligikaudu 350 tuhat ning koos eeslinnadega ulatub elanike arv 1 miljonini. Bilbaos asub Euroopa Töötervishoiu ja Tööohutuse Agentuuri kontor .
pilt 2 – Hispaania kaart

Hispaania jalgpall

Liigad

Primera Division
Primera division asutati 1929. Hispaania kõige kõrgem jalgpalli liiga, tuntud ka kui La Liga, mille praegune ametlik nimi sponsorite tõttu LaLiga Santader. Selles liigas tegutseb 20 tiimi, millest tuntumad on Barcelona, Madridi real, Madridi Atletico, Sevilla ja Valencia. Selles liigas on kõige enim löönud väravaid 2017 aasta seisuga kaks kõige kuulsamat hetkel mängivat jalgpallurit: Lionel Messi (354 väravat), Cristiano Ronaldo (285). Selles liigas valitsev meister ja kõige enam meistritiitleid on Madridi Realil.

Segunda Divisoion
Segunda Division on Hispaania jalgpalli tugevuselt teine liiga. Segunda Division asutati 1929. aastal Hispaania kuningliku jalgpalliliidu poolt. Liiga ametlik nimi on sponsorluspõhjustel LaLiga 1|2|3 (leping Banco Santanderiga). Segunda Divisionis mängib 22 meeskonda, kes mängivad omavahel kaheringilise turniiri. Igal aastal pääsevad kolm tugevamat klubi La Ligasse ja neli nõrgemat meeskonda langevad Segunda Division B-sse. La Ligasse pääsevad põhiturniiri kaks enim punkte kogunud meeskonda ning 3.–6. koha saanud 4 meeskonda selgitavad omavahel välja kolmanda edasipääseja. Liiga meistriks tuli 2016- 2017 aastal Levante.

Segunda Division B
Segunda Divison B on Hispaania tugevuselt kolmas jalgpalliliiga. See loodi 1977. aastal kui Segunda Divisioni ja Tercera Divisioni vahepealne liiga. Liiga tegevust kontrollib Hispaania kuninglik jalgpalliliit. Kuigi Segunda B meeskonnad ei kuulu ametlikult professionaalsete klubide hulka, on enamik neist professionaalsed. Selles liigas on 4 gruppi ja igas 20 meeskonda. Valitsev meister on Cultural Leonesa.

Tercera Division
Tercera Division on Hispaania tugevuselt neljas jalgpalliliiga. Tercera Division järgneb Segunda Division B-le ja on ühe astme võrra kõrgemal kui piirkondlikud liigad, mistõttu peetakse Tercera't Hispaania liiga viimaseks astmeks . See loodi 1929. aastal ja see ei kuulu professionaalse jalgpalli kategooriasse. Selles liigas tegutseb 364 meeskonda, kes on jagatud 18 alagruppi

Kuulsamad Tiimid

Madridi Real
Madridi real asutati 6. Märts 1902 . Teguseb hetkel jalgpalli ja korvpalliga, kuid maailmakuulus on ta siiski jalgpalli suunal. See klubi osaleb Primera Divisionis, alates selle liiga loomise aastast. Sellele klubile kuulub enim Primera Divisioni võite ja rekordskoor selles liigas – 100 punkti. See klubi on aidanud kaasa pidevale jalgpalli arengule olles looja, asutaja või kaasasutaja mitmetes jalgpalliga seotud võistlustes. Klubi peab mänge Santiago Bernabeu staadionil alates 1947 aastast, mille mahutavus on 85454 pealtvaatajat (suuruselt kolmas Euroopas). pilt 3 – 17. august 2017 seisuga Madridi reali mängijad
Klubi omanikeks on selle enam kui 93 000 liiget, mistõttu kuulub kuninglik klubi nende nelja professionaalse Euroopa klubi hulka, mis juriidiliselt ei kuulu Hispaania sportlikku aktsiaseltsi. 37% kõigist jalgpallisõpradest Hispaanias toetab Real Madridi, nõnda selgus 2011. aasta oktoobris tehtud uuringust.

FC Barcelona
Klubi asutas 1899. aastal grupp šveitsi, inglise ja katalaani jalgpallureid, seda juhtis šveitslane Joan Gamper. Klubi on saanud kataloonia kultuuri ja katalanismi sümboliks, sellepärast ka klubi moto „Més que un club" (rohkem kui klubi). Erinevalt paljudest klubidest on FC Barcelona omanikeks fännid ja toetajad. See klubi on samamoodi Primera Divisionis ja samamoodi nagu Madridi real ei ole FC Barcelona langenud välja sellest liigast. pilt 4 – FC Barcelona mängijate koosseis seisuga 3. september 2017
Barcelona peab oma mänge Camp Noul, mis avati 1957. Esimese mängu sellel staadionil oli Barcelona – Varssavi Legiaga, mille võõrustaja võitis 4-2. Hetkel on selle staadioni mahutavus 99 354 pealtvaatajat, mis teeb sellest Euroopa suurima staadioni.

Madridi Atletico
Madridi Atletico asutati 26. aprillil 1903 riigi pealinnas Madridis kolme baski rahvusest üliõpilase poolt. Hinnanguliselt on tegu suuruselt kolmanda klubiga Hispaanias. Atletico on tulnud Hispaania meistriks kümnel korral. 2014. ja 2016. aastal jõudis see tiim UEFA Meistrite Liiga finaali , kuid on pidanud tunnistama Madridi Reali paremust mõlemal korral.
Praegused peamised omanikud on Miguel Ángel Gil Marín (52%), Enrique Cerezo (20%) ja wang Jianlin (20%) ehk otsustus jääb alati Miguelil.
Madridi atletico pidas enda kodumänge kuni 2017 aastani Vicente calderoni staadionil. 2017/ 2018 hooajast plaanitakse kolida klubi omanduses olevale staadionile Wanda Metropolitano.
2016/2017 hooaja tabelikoht
La Liga võite
Staadioni mahutavus
La Ligasse tõusmine Segunda divisionist
UEFA Meistrite Liiga võite
UEFA Meistrite liiga finaali saamised
Madridi Real
1
33
85 454
Puudub
12
15
FC Barcelona
2
24
99 354
5
8
Atletico Madrid
3
10
67 703
2002
0
3
Valencia CF
12
6
55 000
1931 ,1987
2
Sevilla FC
4
1
42714
1934,1969,1975, 1999,2001
0
Malaga CF
11
0
30 044
1988, 1999

Hispaania jalgpallikoondis
pilt 5 – Hispaania jalgpallikoondise kooseis 2018
Hispaania jalgpallikoondis on Hispaania jalgpalliliidu esindusmeeskond, mis esindab Hispaaniat rahvusvahelistel jalgpallivõistlustel. Koondis on ühekordne maailmameister (2010) ja kolmekordne Euroopa meister (1964, 2008, 2012)
Hispaania jalgpalliliit asutati 1913. aastal ning seitse aastat hiljem osaleti esimest korda olümpiamängudel. 1927. aastal loodi Hispaanias elukutseline liiga ning kaks aastat hiljem olid hispaanlased esimesed, kes mittebriti meeskonnaga suutsid võita Inglismaad.
Maailmameistri võistlustel debüteeris Hispaania 1934. aastal. Avaringis saadi jagu Brasiiliast, kui järgmises mängus jäädi alla tulevasele maailmameistrile Itaaliale.
Hispaania on mänginud kaks korda ka Eesti vastu. Mõlemad korrad pidid eestalased tõdema hispaanlaste paremust ning mõlemad võitis Hispaania 3-0. Mõlemad mängud olid MM 2010 valikmängud.

Vaatamisväärsused

Güelli park pilt 6 – Güelli park
See on park Barcelonas Carmeli mäel. See park on saanud nime Kataloonia töösturi Eusebi Güelli järgi. Park ehitati aastatel 1900-1914 rikastele mõeldud elurajoonina, kuid kuna kinnisvaraäri ei õnnestunud, siis see piirkond läks Barcelona linna omandusse ja 1926 avati see park rahvale. Pargi kujundas Antoni Gaudi, kes omas selles piirkonnas juba 1904 aastast oma maja.

Zagrada Familia
Basilica i Temple Expiatori de la Sagrada Familia, tuntud ka kui Sagrada Familia, on katoliiklik kirik Barcelonas. Selle arhitektiks oli Antoni Gaudi ( 1852 -1926). Seda Kirikut hakati ehitama 1882 ning eeldavasti saab kirik valmis 2026 . aastal. See kirik kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse.
pilt 7 - Zagrada Familia kirik

Reales Alcazares
Reales Alcazares on kindlustatud loss Sevillas . Selle ehitust alustas Almohaadide dünastia juba 12. sajandil. Aastal 1364 lasi Pedro I ehitada kiningaresidentsiks. See kuulub 1987. aastast UNESCO maailmapärandi nimekirja. Pedro I paleed arvatakse parimaks ja kaunimaks mudejar -stiili näidiseks. pilt 8 – Reales Alcazares

Camp Nou
Camp Nou, kuni aastani 2000 Esadi del Futbol Club Barcelona, on jalgpallistaadion Kataloonias. Staadionit omab ja kasutab klubi Barcelona. See staadion avati 24. September 1957 ning laiendati 1982. Mahutavus väljakul on ligi 100 tuhat. Camp nou tähendab uut väljakut ja kuna ei teatud mis nimi panna sellele staadionile ning rahva keeli räägiti sellest kui uuest väljakust, siis jäigi nimi Camp Nou. Selle arhitektiks on Frencesc Mitjans ning selle ehitus läks kokku maksma 1,73 miljonit eurot.
pilt 9 - Camp Nou

Alhambra
Alhambra on kindlus Granadas Hispaanias. See ehitati väikse kindlusena 899. aastal, kuid siis jäi pikaks ajaks kasutamata, kuni 11. sajandil maurid selle varemetest uuesti üles ehitasid . 1333. aastal sai selles Granada sultani palee . 1492 aastal sai sellest Ferdinandi ja Isabella kuninglik kohus.
pilt 10 – Alhambra

Kultuur

tuntuimad kunstnikud

Salvador Dali
Salvador Domingo Felipe JAcinto Dali i Domenech, tundut kui Salvador Dali, oli 20 sajandi Hispaania üks maalikunstnikest. Ta sündis 11. mail 1904 ning elas 84 aastakseks. Dali maalis kokku üle 1500 maali. Sürrealistlik stiil oli tema töödes esitatud. Ta õppis Academia de San Fernando koolis kunsti. Tema tunnus on ta omapärased ja peened vuntsid, mis olid üles keeratud. pilt 11 – Salvador Dali

Pablo Picasso
Pablo Ruiz Picasso sündis 25. oktoobril 1881 ning suri 8. aprillil 1973. Ta oli Hispaania kunstnik, kes rajas kubismi. Ta tegeles peamiselt maalikunstiga, kuid tegi ka lavakujundusi ja illustreeris raamatuid. Picassol oli erinevaid stiile millega ta tegeles ja neid jaotati erinevadesse perioodidesse. Sinine periood (1901-1904) – kus ta tegi süngeid maale; Roosa periood (1905-1907) – töid iseloomustab lõbusus ja rõõmsus; Aafrika kunsti periood (1908-1909); Kubism (1909-1919) – tegemist on kubismi rakendamisega, kus toid iseloomustab loodusvormide allutamine geomeetrilistele vormidele .
pilt 12 Pablo Picasso, "Weeping Woman " 1937 kubism

Tuntuimad muusikud

Enrique Iglesias
Enerique 42 aastane Hispaania laulja. Ta sündis 8. mail 1975 Madridis. Ta kõige kuulsam laul on Bailando, millel on 2,3 miljardit vaatamist Youtubes, ning väga tuntud laul on ka Subeme la Radio , millel on 3 korda vähem vaatamisi, kuid 750 miljonit vaatamist on tegelikult väga palju. Ta muusika on pigem pop stiilis ning veidi ka latin pop. Ta esimene album anti välja 1995 aastal ja tegutseb siiamaani. 1998 aastal sai ta latin muusikaga suurema kuulsuse ja see on siiamaani tõusu teel olnud. pilt 13 – Julio Iglesias (vasakul) ja Enrique Iglesias (paremal)

Julio Iglesias
Julio on Enrique isa, kuid ta on samuti väga kuulus laulja. Ta sündis 1943. aastal 23. septembril. Ta on avaldanud 77 albumit ja 14 erinevad keeles. Ta albumeid on müüdud üle 200 miljoni. 1960. aastal mängis Julio jalgpalli ja oli Madridi Reali väravavaht.
22. Septembril 1963 sattus Iglesias autoõnnetusse ning peale taastumist hakkas ta kitarri mängima ja inglise keelt õppima ning ühtlasi hakkas ka lauljaks.

Tantsustiilid

Boolero
Boolero on aeglasetempoline Hispaania tants 3/4 taktimõõdus ja vastav muusika . Bolero pärineb 18. sajandi lõpu Hispaaniast. On arvatud, et selle tantsustiili autoriks oli Sebastian Cerezo, aga võimalik on ka pärinemine rahvatantsudest nagu contradanza ja sevillana. Muusikas kõlavad tihti kitarrid ja kastanjetid . Kuubal arenes boolero 19. sajandil Aafrika rütmidest mõjutusi saades erinäoliseks 2/4 ja hiljem 4/4 mõõdus tantsuks ning levis sealt teistesse riikidesse. Kui Hispaania boolerot tantsiti rühmadena või paaridena ja partnerid olid teineteisest lahus, siis Kuuba variant on sensuaalne paaristants, kus partnerid tantsivad koos.

Flamenco
See on Andaluusia päritolu muusika- ja tantsustiil, mille peamised avaldumisvormid on kitarrimäng, laul ja tants. Tihti seostatakse flamenkot kogu Hispaaniaga. Esimesed flamenkostiilid kujunesid välja 18. sajandi teisel poolel ja 18. sajandi lõpus. Alates 2010 on see UNESCO maailmapärandi nimekirjas. Taktimõõt on jaotatud 5de rühma, niiet sellel on väga palju erinevaid variatsioone, kuid tavalisemad on 12-löögised süsteemid. Flamenkomuusika kasutab früügia helilaadi , milles on tihti madaldatud kolmas ja seitsmes aste.

Kasutatud materjal
https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_ajalugu
https://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania
http://entsyklopeedia.ee/artikkel/hispaania 2
https://www.google.ee/search?biw =958&bih=933&q=hispaania+linnad&oq=hispaania+linnad&gs_l=psy-ab.3..35i39k1j0j0i22i30k1j0i22i10i30k1j0i22i30k1l2.10830.11672.0.11757.6.6.0.0.0.0.119.393.4j1.5.0.dummy_maps_web_fallback...0...1.1.64.psy-ab..1.5.393...0i67k1.0.YQLjrkAHEb4
http://www.arcgis.com/apps/MapJournal/index.html?appid=dcdb 5f962ae048cb99898a817994a005&webmap=f6984c20fb934fae89748c8660a3e42a
https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Hispaania_jalgpalliklubid
https://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Hispaania_jalgpallikoondis
https://en.wikipedia.org/wiki/Spanish_football_league_syste m
https://www.google.ee/search?q=hispaania+vaatamisv%C 3%A4%C3%A4rsused&ie=&oe=
https://et.wikipedia.org/wiki/Pablo_Picasso
https://et.wikipedia.org/wiki/Salvador_Dal%C 3%AD
https://et.wikipedia.org/wiki/Enrique_Iglesias
https://et.wikipedia.org/wiki/Julio_Iglesias
https://et.wikipedia.org/wiki/Flamenko
https://et.wikipedia.org/wiki/Boolero
pilt 1 – Rooma riik 395. aastal 4
pilt 2 – Hispaania kaart 7
pilt 3 – 17. august 2017 seisuga Madridi reali mängijad 8
pilt 4 – FC Barcelona mängijate koosseis seisuga 3. september 2017 9
pilt 5 – Hispaania jalgpallikoondise kooseis 2018 10
pilt 6 – Güelli park 11
pilt 7 - Zagrada Familia kirik 11
pilt 8 – Reales Alcazares 11
pilt 9 - Camp Nou 11
pilt 10 – Alhambra 11
pilt 11 – Salvador Dali 12
pilt 12 Pablo Picasso, "Weeping Woman" 1937 kubism 12
pilt 13 – Julio Iglesias (vasakul) ja Enrique Iglesias (paremal) 12
Ülesanne: Asendada tekstis kõikide numbrite kirja vorming rasvaseks (otsimisel spetsiaalsete märkide kasutamine). Dokumendi lõpus kirjeldada, kuidas Te seda tegite (0,5 p).
Tegin seda nii, et home paneelilt võtsin replace . Panin replace what: ^# (selle sain special alt) ja replace with fondi muutsin boldiks ja vajutasin replace all.
2017

.DOCX Laadi alla originaalfail 14 lk · .docx · 15 allalaadimist

IT alused - Referaat teemal Hispaania - variant 25 #1

IT alused - Referaat teemal Hispaania - variant 25 #2

IT alused - Referaat teemal Hispaania - variant 25 #3

IT alused - Referaat teemal Hispaania - variant 25 #4

IT alused - Referaat teemal Hispaania - variant 25 #5

IT alused - Referaat teemal Hispaania - variant 25 #6

IT alused - Referaat teemal Hispaania - variant 25 #7

IT alused - Referaat teemal Hispaania - variant 25 #8

IT alused - Referaat teemal Hispaania - variant 25 #9

IT alused - Referaat teemal Hispaania - variant 25 #10

IT alused - Referaat teemal Hispaania - variant 25 #11

IT alused - Referaat teemal Hispaania - variant 25 #12

IT alused - Referaat teemal Hispaania - variant 25 #13

IT alused - Referaat teemal Hispaania - variant 25 #14

10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.

~ 14 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2018-01-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti

15 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Carl Siitsman Õppematerjali autor

IT alused Hispaania

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Hispaania Jalgpall

............................................................................................9 6. Kokkuvõte.......................................................................................................................13 7. Kasutatud allikad.............................................................................................................14 2 1.Sissejuhatus Selles referaadis on juttu sellest, milline on Hispaania jalgpalli ajalugu, milliseid jalgpalliklubisid ja staadioneid Hispaanias leidub ning millised kuulsaimad jalgpallurid koondistes mängivad. Kõigepealt toon välja tähtsamad daatumid ja sündmused, mis puudutavad Hispaania jalgpalli. Seejärel räägin kuulsamatest klubidest ning tutvustan suuremaid jalgpallistaadione. Viimases osas annan ülevaate FC Barcelona ja Real Madrid CF jalgpalliklubi tuntumatest mängijatest.

Jalgpall

odt

REAL MADRID JA CRISTIANO RONALDO

kool REAL MADRID JA CRISTIANO RONALDO Referaat Juhendaja: Koht 2015 Sisukord ..............................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Valisin sellise teema, sest mind huvitab väga jalgpall. Umbes 4 aastat tagasi hakkasin tänu oma

Jalgpall

doc

Hispaania referaat

15 000 e.Kr. Umbes perioodil 500 eKr–300 e.Kr. asutasid meresõitjatest foiniiklased ja kreeklased hulga kolooniaid Vahemere rannikul. Teise Puunia sõja ajal allutas laienev Rooma Impeerium endale Vahemere rannikul olevad Kartaago kaubanduskolooniad. Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks Lissaboni (Olissipo), Tarragona (Tarraco) ja asutasid Zaragoza (Caesaraugusta), Mérida (Augusta Emerita) ja Valencia (Valentia). Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispaania toimis rooma turu jaoks kui viljaait: sadamad eksportisid kulda, villa, oliiviõli, veini. Põllumajanduslik toodang kasvas hüppeliselt, kui võeti kasutusele niisutussüsteemid, millest osa on kasutusel siiani. Hispaanias on sündinud keisrid Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius ja Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1. sajandil tutvustati Hispaaniale kristlust ning linnades sai see populaarseks juba 2. sajandil. Enamik Hispaania tänapäevastest keeltest, usunditest ja

Geograafia

pdf

Hispaania

Tallinna Rahumäe Põhikool Hispaania Referaat Koostaja: Rasmus Pählapuu 8.B klass Juhendaja: Mare Salu Tallinn 2014 1 Sisukord Sissejuhatus lk 3 Asukoht ja riik lk 4 Rahvastik lk 5 Religioon lk 6 Kliima lk 7 Pinnamood lk 8 Hispaania põllumajandus lk 9 Tööstuse areng ja tootmine lk 11 Toidukultuur lk 13 Loomasik ja taimestik lk 14 Sport lk 15 Hispaania eluolu lk 17 Kokkuvõte lk 18 2 Sissejuhatus

Geograafia

docx

Hispaania uurimustöö

HISPAANIA Kodu-uurimustöö Koostaja: Andra Pukk Klass: 10.klass Juhendaja: Ene Lüüs 2011 Sissejuhatus Uusimustöö eesmärk on saada teada rohkem Hispaania riigi kultuuri, geograafia ja majanduse kohta. Sain teada, et Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on autonoomsed Kanaari saared. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Parlament on kahekojaline Rahvusassamblee (Cortes). 1978. aastast kehtivas konstitutsioonis tunnustatakse ühtse Hispaania keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Riik on jaotatud

Geograafia

odt

LIONEL MESSI

Hispaanias 17 ning Barcelonas 7. Kõige silmapaistvamateks rekorditeks osutuvad kindlasti Barelona ajaloo suurima väravaküti rekord (425 väravat) ning suurim väravakütt aasta jooksul (79 väravat). FC Barcelona FC Barcelona ametlik nimi on Futbol Club Barcelona. See on spordiklubi, mis asutati Barcelonas 1899. aastal šveitslane Juan Hans Gamper. Klubis on üle 170 000 liikme. Klubis tegeletakse paljude spordialadega. Klubi hüüdnimi on Blaugrana või Cules. FC Barcelona on üks kolmest Hispaania klubist, kes on osalenud kõigil seni peetud maa meistrivõistlustel jalgpallis. Enne meistrivõistluste korraldamise algust jõudis FC Barcelona 8 korral võita Hispaania karika. FC Barcelona tuli esimeseks Hispaania jalgpallimeistriks hooajal 1928-1929. Selle jalgpalliklubi suurimad staarid peale Lionel Messi on veel ka Xavi ja Inesta. FC Barcelona väljak kannab nime Camp Nou, mille mahtuvus on 98 772 inimest. Klubi president on Josep Maria Bartomeu ja Luis Enrique.

Jalgpall

doc

Hispaania

Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast (Congreso de los Diputados) ja 259 liikmelisest ülemkojast (Senado). Valitsev partei on Hispaania Sotsialistlik Töölispartei (Partido Socialista Obrero Español), kes saavutas 14. märtsil 2004. aastal toimunud viimastel valimistel parlamendi alamkojas 162 kohta. Järgmised korralised üldvalimised toimuvad 2008. aasta kevadel. Täidesaatvat võimu teostab Valitsus 15 ministeeriumi kaudu. Valitsusjuht on alates 17. aprillist 2004. aastast peaminister José Luis Rodríguez Zapatero. Hispaania jaguneb 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks (Ceuta ja Melilla).

Geograafia