HISPAANIA PÄRAST TEIST MAAILMASÕDA (0)

Referaat
HISPAANIA PÄRAST TEIST
MAAILMASÕDA
2009

Sisukord

Sissejuhatus: 3
Ajaloo lühiülevaade(1940-2000) 4
Enne Teist maailmasõda: 5
Franco diktatuur 6
ETA (Baskide separatistlik grupp) : 6
Majandus: 7
Tee demokraatiani: 7
21. sajandi algus: 8
Tööstus ja põllumajandus: 9
Hispaaniast üldiselt: 10
12
Mõndagi: 13
Kokkuvõte: 14
Kasutatud materjal: 15

Sissejuhatus:

Gerald Brenan on öelnud oma teoses „ Hispaania labürint” järgmist:
„Normaalolukorras moodustuvad Hispaanias väikesed, üksteise suhtes vaenulikud või ükskõiksed vabariigid, mida hoiab koos lõdvalt seotud föderatsioon. Teatud ajaloolistel kõrgperioodidel on neid koos tegutsema pannud ühine meelsus või eesmärk, kuid algtõuke hääbumisel on nad taas eraldunud ja jätkanud varasemat egoistlikku eksistentsi.”
Hispaania on olnud kogu ajaloo vältel äärmiselt killustunud riik. Seal on olnud palju erinevaid keeli, rahvaid ja usundeid , mis olid kõik teineteistest eraldunud. Hispaania killustatusele aitasid omakorda kõvasti kaasa sealsed keskkonnatingimused , mis veelgi rohkem sealseid piirkondi eraldanud - küll mägede, küll sealse kõrbelise sisemaa tõttu. Vähene koostöö eri piirkondade vahel on Hispaania majandusele halvasti mõjunud. Alles viimastel sajanditel seoses transpordi arenguga on olukord paranenud. Nüüdseks on saanud Hispaaniast tugev ja ühtne riik.

Ajaloo lühiülevaade(1940-2000)

• 1940a.Teise maailmasõja ajal oli Hispaania erapooletu. Riigi tooraine varusid veeti Saksamaale ja Hispaania sõjaväebaase kasutasid Saksa armee laevastik ja lennuvägi.
  
• 1945a. Teise maailmasõja lõpuks on Hispaania diplomaatilises ja poliitilises isolatsioonis
  
• 1946a.Hispaaniat ei võetud ÜRO liikmeks
  
• 1947a. Hispaania kuulutatakse monarhiaks, Franco saab regendiks.
  

• 1951a. üldstreik Barcelonas
  
• 1953a.sõlmiti USA-ga majandusliku- ja sõjalise koostöö leping
  
• 1955a.Hispaania võeti vastu ÜRO-sse
  
• 1956a. üliõpilasrahutused riigis ja üleriigilised streigid elukalliduse tõusu vastu
  
• 1959a. Baskide separatistliku grupi ETA loomine
  
• 1962a. Vahemereranniku turism saab ametliku soosingu
  
• 1962-1963a. streikisid Astuuria kaevurid.
  
• 1963a. hukati Hispaania Kommunistliku Partei liige J.Grimau Garcia
  
• 1968a. üliõpilasrahutused riigis
  
• 1969a. Franco kuulutab oma järglaseks prints Juan Carlose.
  
• 1973a. 8 juuni kindral Franco loobus valitsusjuhi ametikohast
  
• 1973a.sai peaministriks L.Carrero Blanco, kes samal aastal mõrvati baski natsionalistide poolt (ETA)
  
• 1973a.peaministriks valiti C.Arias Navarro
  
• 1975a. 20 november suri kindral F.Franco ja troonile sai Juan Carlos I
  
• 1976a. juulikuus valiti peaministriks A.Suarez Gonzales
  
• 1977a.toimusid peale 40 aastast vaheaega parlamendivalimised, kus osales 18 koalitsiooni ja 100 parteid. Legaliseeritakse parteid, sealhulgas ka kommunistlik.
  
• 1978a. võeti vastu uus konstitutsioon
  
• 1981a. 18 jaanuar toimus sõjaväeline riigipööre, mis nurjus
  
• 1981 a. liitus Hispaania NATO -ga
  
• 1982a. kehtestati üldine 40-tunnine töönädal
  
• 1982a.Ülekaalukas valimisvõit toob tippu Sotsialistliku Töölispartei, eesotsas Felipe Gonzalezega (esimene vasakpoolne partei 43 aasta jooksul)
  
• 1982a. Jalgpalli maailmakarikasari peetakse Hispaanias
  
• 1983a. Baskimaa ja Kataloonia lepitamiseks luuakse regioonide poolautonoomsed valitsused
  
• 1986a. Hispaania ühineb Euroopa Liiduga
  
• 1989a. Hispaania on Euroopa Liidu eestistujamaa
  
• 1991a . Madridis toimub Bushi ja Gorbatšovi tippkohtumine
  
• 1993a. Gonzalez võidab kolmanda ametiaja
  
• 1994-1995a. Korrupatsiooniskandaalid kõigutavad kauaaegset valitsust
  
• 1996a. 3.märtsi üldvalimistel võidab Aznari koalitsioon
  
• 1998a. ETA kuulutab välja aastase relvarahu
  
• Hispaania pühitseb 25 aastast demokraatiat Juan Carlose I valitsuse all
  

Enne Teist maailmasõda:

20. sajand tõi natuke rahu. Hispaanial oli väike roll Võidujooksus Aafrikale – koloniseeriti Lääne- Sahara , Hispaania Maroko ja Ekvatoriaalne Guinea . Rasked kaotused Rifi sõjas Marokos õõnestasid monarhiat . Diktatuurivalitsus kindral Miguel Primo de Rivera (1923– 1931 ) käe all lõppes Hispaania Teise Vabariigi loomisega . Vabariik pakkus poliitilist autonoomiat Baskimaale, Katalooniale ja Galiciale ning andis naistele hääletamisõiguse.
Järgnes kibedalt, vastu tahtmist võideldud Hispaania kodusõda (juuli 1936- aprill 1939). parempoolsete Konflikt toimus Teises Hispaania Vabariigis natsionalistide, keda juhtis Francisco Franco, ja vasakpoolsete rühmituste vahel. Vabariiklased olid alates tsentristidest kuni kommunistide ja anarhistideni. Neid toetasid peamiselt Nõukogude Liit ja Mehhiko , linlased ning eriti tööstuspiirkonnad nagu Astuuria, Kataloonia ja konservatiivne Baskimaa, kellest kahel viimasel oli autonoomia . Natsionaliste toetasid peamiselt maaomanikud, jõukad ja konservatiivsed jõud, kes olid enamasti rooma katoliiklased, kellele meeldis võimu tsentraliseeritus. Sõda oli poliitiliste, majanduslike ja kultuuriliste erinevuste tulemus.
Kolm aastat hiljem väljusid sõjast Saksamaa ja Itaalia toetusel võitjana natsionalistlikud jõud. Hispaania kodusõda on nimetatud ka Teise maailmasõja esimeseks lahinguks. Franco juhtimise all jäi Hispaania Teises maailmasõjas neutraalseks, ehkki pigem teljeriikide poolt. Hispaania kodusõja sõjaväeline taktika meenutas mitmeti Teise Maailmasõja tegevust. Hitler testis Hispaania kodusõjas oma uusi relvi .
Poliitiline olukord oli vägivaldne juba mitu aastat enne sõja puhkemist. Kaotuste suurus on vaieldav: 300 000 kuni miljon inimest. Lisaks sõjaväelistele operatsioonidele korraldasid mõlemad pooled massimõrvu. Sõda algas sõjaväelise ülestõusuga Hispaanias ja tema kolooniates. Põletati kirikuid ja kloostreid ning koos sellega hulgaliselt Hispaania ajaloo- ja kunstipärandit. Vabariiklaste poolehoidjad võitlesid ideedega: "türannia või demokraatia" ja "fašism või vabadus". Palju idealistlikke noori liitus 1930-ndatel Internatsionaalse Brigaadiga. Franco toetajad vaatasid sõda kui lahingut ideaaliga: punane hord ( kommunism ja anarhism) "kristliku tsivilisatsiooni" vastu. Kummagi poole vaated olid ülelihtsustatud ning lähtusid vaid enda ideoloogiast.
Hispaania kodusõda:

Franco diktatuur

Uus natsionalistlik riik, mis tekkis vabariigi asemel Kodusõja lõpus, kuulutati välja juba siis, kui sõda alles kestis. 1937. Aasta aprilli lõpus koondati kõik ülestõusu pooldavad parteid ühte riiklikusse parteisse, mille nimeks sai Rahvuslik Liikumine. Francost sai uue riigi juht ning 1936. Aasta septembrist oli nii tsiviil- kui ka militaarvõim teiste kindralite toel täielikult tema kätes. Franco võim toetus kolmele institutsioonile: kirikule, armeele ja Falangi parteile. Eriti paistis silma sõja algusaastatel Falangi partei oma pompöössusega. Kuid kõige olulisem oli Franco jaoks siiski tema enda võimu kindlustamine. Ta suutis võimul püsida, muutes režiimi piires jõudude tasakaalu vastavalt sisemisele ja välisele survele, samuti kindlustas ta end lojaalsete toetajatega, lubades poliitilisele eliidile riigiaparaadi abil rikastuda.
Režiimi kindlustas ka kodusõja jätkamine teiste vahenditega. Hoolimata oma väidetavalt kristlikest põhimõtetest, ei näidanud uus kord üles vähimatki halastust võidetute vastu. Peamised vaenlased olid kommunistid, juudid ja vabamüürlased. Kombineerides kiriklikku ja meditsiinilist kõnepruuki, püüdis uus režiim Hispaaniat vaimselt puhastada. Selleks kõlbasid massilised hukkamised, arreteerimised, sunnitöö ning diktatuuri ideede juurutamine nii hariduse, psühholoogilise ajupesu kui ka ajakirjanduspropaganda abil. Nende elu, kes Franco režiimi ei toetanud, oli ahistav; puudus igasugune sõna- ja usuvabadus ning Galicias, Baskimaal ja Kataloonias sai emakeelt kõneleda ainult kodus.
Franco:

ETA (Baskide separatistlik grupp) :

Uus Franco diktatuur oli paljudele vastuvõtmatu ja tekkis palju vastupanuliikumisi. 1959a. loodi ETA (Baskimaa ja Vabadus)­ – terroristlik organisatsioon , võitlemaks Franco vastase režiimiga. «Mässumeelsete noorte grupp, kes kuulutab Hispaaniale paljudeks aastateks sõja,» nii kirjeldati end tollal ise. Eesmärgiks seadis ETA Baskimaa iseseisvuse saavutamise põhiliselt poliitiliste vahenditega, kuid samas ei välistatud vajadusel ka relvade kasutamist vaenlase vastu. 1970ndate lõpul lagunes ETA kaheks ja hiljem jäi alles vaid militaarne osa, mille poliitiliseks tiivaks sai partei nimega Batasuna. ETA on oma tegevusaja jooksul tapnud üle 1000 inimese ja vigastanud teist sama palju. Sihtmärkideks on eelkõige võimuesindajad: politsei, poliitikud , saadikud, eri parteide nõukoguliikmed jne. Sellele vaatamata on terroriorganisatsiooni ohvrite hulgas ka palju tsiviilelanikke. Hispaania ja Prantsusmaa vanglates istub üle 700 ETAlase. Praegu käib kohus ligi neljakümne noore baski üle, kes kuuluvad ETA juhitud radikaalsetesse noorterühmitustesse. Kõik see pole küll ETAt peatanud, kuid tema toetajate hulk baskide seas väheneb.

Majandus:

Hoolimata liberaalsemast majanduspoliitikast oli Hispaania majandus 1950. aastate keskpaigas halvas seisus. Maksebilansi defitsiit kahekordistus ja rekordiliselt kõrge inflatsioon vähendas palkade väärtust. Hakkasid streigilained ja režiimis endas tekkisid esimesed opositsioonialged. Enne olnud sajaprotsendiline kiriku toetus nõrgenes ning Falangi ja sõjaväe vahel tekkisid pinged . 1959 . Aastal oli Franco vastumeelselt sunnitud heaks kiitma tehnokraatide stabiliseerimisplaani, mis muutis peseeta konventeeritavaks valuutaks. Samuti vähendati eelarvelisi kulutusi ja välisfirmadel lubati Hispaaniasse investeerida. Pärast lühikest tagasilööki kasvas majandus kiiremini kui üheski teises lääneriigis. Kui enne toetus Hispaania majandus ainult põllumajandusele ja oli vaid osaliselt integreeritud Euroopasse, siis 1970ndate alguseks muutus Hispaania osaks industrialiseeritud ja linnastunud lääne tarbimisühiskonnast.
Selle kiire arengu peamine põhjus oli lääneriikide majanduse plahvatuslik kasv. Välisinvestoreid huvitas Hispaania kasvupotentsiaal, valitsuse toetus ja odav tööjõud. Euroopa elatustaseme tõus ja odav peseeta tõid Hispaaniasse aina rohkem turiste. Majanduskasv muutis Hispaania ühiskonda. Hoolimata režiimi maaelu ülistavast poliitikast jäid maapiirkonnad tühjaks. Elanike äravool maalt tõi endaga kaasa linnade kiire ja planeerimatu kasvu, millega käis kaasas spekuleerimine, ülerahvastatus ja linnade infrastruktuuride puudlikkus. Hoolimata sellest toimus märgatav edasiminek tervishoius, toitlustuses ja hariduses. Moderniseerimine muutis ka Hispaania tööturgu. Kui enne tegeles suurem osa ühiskonnast põllumajandusega, siis nüüd muutus olulisemaks tööstus ja teenindussektor . Töötava keskklassi osakaal suurenes.

Tee demokraatiani:

Juan Carlos I
Kui Franco novembris 1975 suri, sai troonile prints Juan Carlos – temast muidugi sai riigipea ja kuningas, kelle Franco ise oli eelnevalt määranud. J.Carlosel oli silme ees selge siht muuta Hispaania demokraatlikuks riigiks. 1976a. juulis nimetas kuningas endise Franco ministri Navarro asemel peaministriks Suarezi, kes oli samuti demokraatia toetaja. Sellel ajal oli Hispaanias küll palju Franco fanaatilisi toetajaid, kuid teekonna demokraatia poole tegi kergemaks arenev opositsioon , mis nõustus sotsiaalsete reformide läbiviimisega. Aasta pärast Franco surma võeti vastu poliitilise reformi seadus, mis tõi Hispaaniasse üldise valimisõiguse ja demokraatia. 1978a. võeti vastu uus konstitutsioon, mille ülesandeks oli sisse seada pluralism . Kolm aastat peale Franco surma oli diktatuurlik režiim lagunenud ja selle asemel tekkinud üldisele hääleõigusele tuginev pluralistlik demokraatia. Üks suuremaid probleeme, mille ees noor riik seisis , oli baski terroristide jätkuv tegutsemine (ETA), kuhu oli nüüd kaasatud ka Franco aegne ohvitserkond. Aset leidis politseinike jõhkrus, mida ei suudetud pidurdada , samuti hauti armees vandenõusid demokraatia kukutamiseks. 1978a. hoiti ära riigipöördekatse.

21. sajandi algus:

1. jaanuaril 2002 lõpetas Hispaania oma ajaloolise rahaühiku peseeta kasutamise ning asendas selle euroga. Sellega kaasnes majanduse kiire kaasajastamine. 2004. aasta 11. märtsil plahvatas Madriidi metroos terve pommiseeria. Selles terroriaktis sai surma 191 ja haavata 1460 inimest. Peale selle mõjutas see õudus ilmselt ka plahvatustele järgnenud rahvuslikke valimisi 14. märtsil. Madriidi rongiplahvatustel oli väga ebasoodus mõju toona valitsenud konservatiivsele Partido Popularile, kellele küsitlusfirmad olid ennustanud tõenäolist valimisvõitu. Seega aitasid pommitamised kaasa Zapatero parteile Partido Socialista Obrero Espa?ol (PSOE). Peale valimisi toimus kahel ööl intsidentse rahvapartei juures, seal süüdistasid PSOE ja teised parteid PP-d, et nad olid võltsinud ja valetanud, kuna püüdsid pommitamises süüdistada ETA-t, ehkki asitõendid viitasid moslemite rünnakule. Nende juhtumite üle vaieldakse ja arutletakse siiani. 14. märtsil 2004, 3 päeva pärast valimisi, nägigi Hispaania oma uut peaministrit – presidente del Gobierno – Rodr?guez Zapaterot, kes on valitsusjuht siiani.
Presidente del Gobierno:

Tööstus ja põllumajandus:

Hispaania on tööstuse ja põllumajanduse maa, mis on kogutoodangu poolest Euroopas viiendal kohal. 1960-1980 aastatel toimus riigi tööstuse kiire areng, mida soodustasid:

• tööjõu odavus
  
• väliskapitali hoogne sissetung
  
• välisturismist saadud ja saadav tulu
  
• riiklikult monopolistliku sektori suund eelisarendada rasketööstust
  

Turismist on Hispaania jaoks saanud väga tähtis tuluallikas. 1984 a. külastas Hispaaniat näiteks 43 miljonit turisti. Väliskapitali abiga on riigis edendatud naftatööstust, autotööstust, elektrotehnikatööstust jne. Varem juhtivat rolli omanud hankiva , toiduaine- ja tekstiilitööstuse osa on riigis tunduvalt vähenenud. Töötleva rasketööstuse osa on aga vastavalt pidevalt suurenenud. Kunagisest tooraine- ja kütuse väljavedavast riigist on saanud sissevedaja.
Suurimad masinatööstuse linnad on: Madriid , Barcelona, Valladolid, Zaragoza, Valencia , Cadiz
Masinatööstuse põhiharud on: autotööstus, laevatööstus, tööpingitööstus, elektrotehnikatööstus, elektroonikatööstus.
Elektritoodangust annavad:

• soojuselektrijaamad 66%
  
• hüdroelektrijaamad 25% (N: Villarino ja Aldeadavila de la Ribera hüdroelektrijaamad)
  
• tuumaelektrijaamad 9%
  

Kohalikud kütused rahuldavad umbes 34% kogu energia vajadusest, ülejäänud kaetakse sisseveetava naftaga .
Põllumajandusmaad on Hispaanias 71%, millest:

• põldusid ja istandusi 40%
  
• rohumaid 31%
  

Üle poole põllumajandusmaast hõlmavad suurmaaomanikud.
Oma tarbeks kasvatatakse: suhkrupeet , tsitruselisi puuvilju , päevalilli, puuvilla , tubakat , suhkrurooga
Tähtsamad ekspordikultuurid põllumajanduses on: tsitruselised puuviljad ( konservid ), oliiviõli, viinamarjad , köögivili. 60% külvipinnast kasvatatakse teravilja: nisu, otra , maisi, riisi.
Galicia rannikuveed on ühed tähtsamad kalapüügipiirkonnad Hispaania kalurite jaoks. 2002 a. toimunud naftatankeri katastroof Galicia ranniku lähistel andis tõsise tagasilöögi sealsetele kalasaakidele.
Töötuse tase on Hispaanias aga ikka veel Euroopa Liidu kõrgeim.

Hispaaniast üldiselt:

Asukoht:
Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de Espa?a) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal . Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra . Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (C?dizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar .
Autonoomsed piirkonnad:
Andaluusia , Aragón, Astuuria, Baleaarid, Baski, Castilla- La Mancha , Castilla-León, Ceuta, Extremadura, Galicia, Kanaari saared, Kantaabria, Kataloonia, La Rioja, Madrid , Melilla, Murcia, Navarra, Valencia
Kliima:
Hispaania asub lähistroopilises kliimavööndis, kus on kaks aastaaega. Riigi kliimat kujundavad Aafrika manner , Atlandi ookean ja siinse maastiku omapärad. Suved on Hispaanias kuumad ja kuivad, talviti on siin vihmaperiood . Hispaania on üks kuivemaid riike Euroopas: Hispaania kaguosa sademetehulk aastas (200–300 mm/m²) on väikseim Euroopas. Riigi loode- ja põhjaosas on jaanuari keskmine õhutemperatuur 7–9°C, juuli oma 18–20°C. Juuli on Hispaania loode- ja põhjaosas väga vihmane. Riigis puhuvad terve aasta vältel valdavalt Atlandi ookeanilt tulevad läänetuuled.
Rahvastik :
Hispaanias on 40,448,191 elanikku (2007), millest 80% moodustavad hispaanlased, ülejäänu katalaanid, galeegid ja baskid . Lisaks sellele elab siin ka portugallasi ja mustlasi.
 
Keel:
Ehkki terves Hispaanias on riigikeel hispaania keel, räägitakse mõnel pool murdeid: Galiitsias räägitakse galeegi keelt, Baskimaal ja Navarra provintsis baski keelt, Kataloonias, Valencias ja Baleaaridel katalaani keelt. Baleaari saartel räägitakse erinevaid murrakuid, Mallorcal kasutatakse oma kõnepruuki.
 
Religioon :
Suurem osa (94 %) Hispaania elanikest on katoliiklased. Peale selle on riigis õigeusklikke, protestante, moslemeid, judaiste ning bahaiste.
Seadusandlikud võimuorganid:
Hispaania on parlamentaarse monarhiaga unitaarne riik. Riigipea on kuningas ja tema määrab ka kohale valitsuse peaministri. Seadusandlusorgan on kahekohaline parlament - Las Cortes Generales. Selle mõlemad kojad valitakse 4 aastaks otsestel valimistel. 300-400 saadikust koosneva Alamkoja (Saadikute Kongress ) kohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalse süsteemi järgi. Ülemkoja (Senat) kohad jaotatakse aga majoritaarse süsteemi järgi. Täidesaatvat võimu teostab valitsus eesotsas peaministriga. Peaministri kanditatuur tuleb Alamkojas kinnitada absoluutse häälteenamusega. Peaministri kinnitab ametisse kuningas ja samuti kinnitab kuningas valitsuse poolt vastu võetud seadused. Kiriku ja riigi vahelisi suhteid korraldab 1979 aastal sõlmitud leping. Põhiseaduse järgi on kirik riigist lahutatud.
HISPAANIA RELVAJÕUD:
Hispaania relvajõud koosnevad maa-, õhu- ja merejõududest, kokku 315 000 meest (1986a). Kõrgeim ülemjuhataja on kuningas, kõrgeim juhtorgan on Rahvuslik Kaits Hunta, vahetu juhtija on kindralstaap.
  MAAVARAD :
Hispaania maapõue ei saa kuigi rikkaks pidada, kuigi mõne tooraine varud on väga suured, näiteks püriidivarud Sierra Morena lähistel on ühed suurimatest maailmas. Samas kohas leidub ka tsinki ja pliid . Almadenis on kolmandik maailma elavhõbedavarudest. Kantaabria mägedes leidub rohkelt kivisütt, samuti raua- ja vasemaaki, kaaliumkarbonaati ja pruunsütt. Lisaks eelnevale leidub Hispaanias magneesiumiti, uraani, kulda, hõbedat, marmorit , merglit, kaalisoola, volframimaaki, pisut ka naftat ja maagaasi.

Mõndagi:

Riigihümn Marcha Real
Pealinn Madrid
Pindala 504 782 km²
Riigikeel hispaania
Rahvaarv 45 061 300 (2006)
Rahvastiku tihedus 85 in/km²
Kuningas Juan Carlos I
Peaminister José Luis Rodr?guez Zapatero
Rahaühik euro (EUR)
Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg
Telefonikood 34
Peamine religioon kristlik
Haldusjaotus 50 provintsi

Kokkuvõte:

Praegu on Hispaania nii NATO kui ka Lääne-Euroopa Liidu liige. Hoolimata sellest, mida ajakirjandus ja poliitikud arvavad , on Hispaania nüüdseks tolerantne, vähemustega arvestav ja pluralistlik ühiskond. Hispaanlased on tõestanud oma kavatsust koos eksisteerida, astudes välja terrorismi vastu. Siiski pole kõik minevikuvaimud veel maha maetud . Muutuste hinnaks oli see, et frankistid ei pidanud vastust andma demokraatia hävitamise ja demokraatia eest võitlejate nelikümmend aastat kestnud tagakiusamise pärast. Mõned vanad nostalgikud usuvad endiselt natsionalistide poolt loodud müütidesse. Vabariigi toetajate kätteõpitud vaikimine tähendab seda, et paljud noored ei tea, mis on juhtunud nende perekondadega. Ühe põlvkonna jooksul on diktaator unustusse vajunud. Teisest küljest kestab vanema põlvkonna seas endistest aegadest pärit vihkamine uue demokraatia katte all edasi. Uuel Hispaania seisab minevikuga leppimine alles ees...

Kasutatud materjal:

• http://web.zone.ee/hannesin/hispaania.html
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Hispaania_ajalugu
  
• http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania
  
• https://www.hakesinternational.org/index.php?option=com_content&task=view&id=225&Itemid=305
  
• http://images.google.ee/imgres?imgurl=http://www.novatours.ee/uploads/Galerija/Spain_kaart.jpg&imgrefurl=http://www.novatours.ee/popup/index.php%3Ftpl%3Dtext%26type%3D1%26country_code%3D10%26city_id%3D79&usg=__qw_nX4SjDEVAD3nhlUO3AxzuitA=&h=363&w=473&sz=34&hl=et&start=12&um=1&tbnid=kM5aKUfSNuu63M:&tbnh=99&tbnw=129&prev=/images%3Fq%3Dhispaania%2Bkaart%26um%3D1%26hl%3Det%26sa%3DN
  
• Silmaringi reisijuht „Hispaania“
  
• Raimond Carr „Hispaania ajalugu“
  
• Chris Cook ja John Stevnson „Euroopa ajalugu 1763-1991 käsiraamat“
  
• http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=169962