Hispaania uurimustöö (0)

HISPAANIA
Kodu-uurimustöö
Koostaja : Andra Pukk
Klass: 10.klass
Juhendaja : Ene Lüüs
2011
Sissejuhatus
Uusimustöö eesmärk on saada teada rohkem Hispaania riigi kultuuri, geograafia ja majanduse kohta. Sain teada, et Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Kõrgustikelt laskuvad Ebro , Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on autonoomsed Kanaari saared.
Hispaania on konstitutsiooniline monarhia , kus võim on päritav. Parlament on kahekojaline Rahvusassamblee ( Cortes ). 1978. aastast kehtivas konstitutsioonis tunnustatakse ühtse Hispaania keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks , millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid. Kataloonias, Baskimaal ja Galiitsias kasutatavatel piirkondlikel keeltel on ametlik staatus kõrvuti riigikeeleks oleva hispaania keelega, mida kutsutakse ka kastiilia keeleks.
Hispaania teenuse- ja tootmissektorid on tugevad ning põllumajandus (eelkõige puu- ja köögiviljad, oliiviõli ja vein) ja turism on samuti väga tulutoovad.
Hispaanial on rikkalik kunstitraditsioon alates Velázquezist 17. sajandil, jätkates Goyaga 18. ja 19. sajandil ning lõpetades Picasso , Dali ja Miroga 20. sajandil. Hispaania flamenkomuusikat ja -tantsu imetletakse kogu maailmas, Cervantese romaan Don Quijote on Euroopa kaasaegse kirjanduse teetähiseks. Hispaania filmirežissöörid Pedro Almodóvar, Alejandro Amenábar ja Luis Buñuel on pälvinud mitmeid rahvusvahelisi auhindu.
Hispaania kööki tuntakse enim paella (riisitoit, mida valmistatakse kanalihast, mereandidest ja juurviljadest), tortilla (omlett kartulitega) ja sangria (punane vein, mida serveeritakse puuviljadega) poolest.
Üldandmed
Riigihümn
Marcha Real
Pealinn
Madrid
Pindala
504 782 km2
Riigikeel (ed)
hispaania
Rahvaarv
46 745 800 (2009)
Rahvastiku tihedus
92,6 in/km2
Kuningas
Juan Carlos I
Peaminister
José Luis Rodríguez Zapatero
Rahaühik
Euro (EUR)
Ajavöönd
Kesk-Euroopa aeg,
Kanaari saartel maailmaaeg
Tippdomeen
.es
ROK-i kood
ESP
Telefonikood
34
Lipp: Vapp :
Hispaania Kuningriik  (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber  Portugal . Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik  Andorra . Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast ( Maroko ) kitsas  Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar.
Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla.
Religioon
Riigi peamine usund on rooma  katoliiklus. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usundit ja 19% peab end ateistiks. 2006. aasta oktoobris läbi viidud uuringu kohaselt käis neist 76 protsendist 54% kirikus äärmiselt harva, 15% mõnel korral aastas, 10% mõned korrad kuus ja 19% igal pühapäeval või sagedamini. 22% Hispaania elanikest käib mingit tüüpi religioossel teenistusel vähemalt korra kuus.
Tõendeid tänapäeva Hispaania ilmalikkusest võib näha näiteks laiapõhjalisest toetusest samasooliste abielule, mida toetab üle 66% hispaanlastest. 2005. aastal võeti vastu ka samasooliste abielude legaliseerimisakt (187 poolt- ja 147 vastuhäälega) – seega on Hispaania Euroopa Liidus lisaks Belgiale ja  Hollandile  kolmas riik, kus samasooliste abielu on seaduslik.
Umbes 50 000 inimest kuulub protestantlikesse usulahkudesse ja 20 000 on  mormoonid .
Evangelism on levinum mustlaste  kogukonnas ; pastorid on kirikumuusikasse põiminud flamencot. Evangeliste on natuke rohkem kui  Jehoova tunnistajaid (keda on 105 000).
Viimase aja sisseränne on suurendanud moslemite arvu – neid on umbes miljon. Moslemid ei ole tegelikult Hispaanias elanud juba sajandeid . Kuid Hispaania kolooniad Põhja- ja Lääne-Aafrikas on osale  Sahara  ja Maroko elanikkonnast andnud kodakondsuse. Tänapäeval on islam Hispaania suuruselt teine usund (umbes 3% rahvastikust). Ladina- Ameerikast saabunud katoliiklased on katoliku kiriku positsiooni tugevdanud.
Judaism  oli pea olematu 19. sajandini, mil  juudid  jälle riiki lubati. Praegu on Hispaanias umbes 50 000 juuti (1% elanikkonnast), kes saabusid eelmisel sajandil. Enne inkvisitsioonimoodustasid juudid 8% elanikkonnast.
Haldusjaotus
Hispaania on halduslikult jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks Põhja-Aafrika rannikul (Ceutaja Melilla). Autonoomsed piirkonnad jagunevad 50 provintsiks. Ka kumbki autonoomne linn koosneb ühest provintsist. Provintsid on jaotatud munitsipaliteetideks.
Lühidalt mõningaid tähtsamaid ajaloolisi fakte Hispaaniast kronoloogilises järjestuses:

• Esimesed inimasustuse jäljed Pürenee poolsaarel ulatuvad vanemasse paleoliitikumi aega.
  
• Gibraltarist on leitud ka neandertallaste koljujäänuseid.
  
• II aastatuhande lõpust e.m.a. rajasid foiniiklased Hispaanias kaubanduskolooniad - Cádiz ja Málag.
  
• III aastatuhandest e.m.a. on andmeid vasemaagi kaevandamisest. Põliselanikud olid riigis peamiselt ibeerid ja baskid .
  
• 3. saj. e.m.a. tungisid Hispaaniasse kartaagolased.
  
• 3. saj. e.m.a. II Puunia sõja ajal tõrjusid roomlased kartaagolased riigist välja ja valitsesid Hispaaniat järgmised 2 sajandit.
  
• 7. saj. e.m.a. algas kreeklaste kolonisatsioon . Põhjapoolt tulid keldid, segunesid ibeeridega ja kujunesid keltibeerid.
  
• 8- 9 saj. e.m.a. hakati riigis kaevandama rauamaaki ja kasutama rauda.
  
• 1. saj. m.a.j. Lusitania eraldati omaette provintsiks Pürenee poolsaarel.
  
• 1. saj. m.a.j. levisid ladina keel ja rooma kultuur, domineerisid orjanduslikud suhted.
  
• 4. sajandil hakkas mõjule pääsema Hispaanias ristiusk.
  
• 409 a. tungisid Hispaaniasse vandaalid , sueebid ja alaanid , kelle vallutusi soodustas bagaudide ülestõus.
  
• 415 a. tungisid riiki läänegootid.
  
• 429 a. vandaalid ja alaanid suruti läänegootide poolt Lõuna- Aafrikas.
  
• 7. saj. lõpuks oli enamik talupoegasid pärisorjastatud.
  
• 8 .saj. algul sagenesid kokkupõrked araablastega, keda juhtis tolle aja tundud väepealik Tarik ibn Zaid.
  
• 11. sajandil tõrjuti riigist välja araablased ("Reconquista"- ajajärk). Tugevnesid Kastiilia ja Aragoni Kuningriigid .
  
• 11.saj. II poolel Islami usu omaks võtnud orjad ja pärisorjad said vabaks ja asusid elama enamjaolt linnadesse.
  
• 1462- 1472 ja 1484- 1486 a. olid Aragonis talupoegade ülestõusud, mille tagajärjel kaotati Kataloonias pärisorjus.
  
• 1479 a. algas Hispaania riigi kujunemine Kastiilia ja Aragoni ühinemisest dünastialise vorminguga uniooni.
  
• 1480 a. inkvisitsiooni  algus Hispaanias.
  
• 1492 a. Ameerika avastamine, mis pani alusse Lõuna- ja Kesk Ameerikas Hispaania koloniaalvõimule.
  
• 1494- 1559 a. Hispaania väed osalesid Itaalia sõdades, tõrjudes tagasi Prantsusmaa katseid Itaaliat vallutada.
  
• 1516- 1556 a. Carlos I muutis Hispaania maailmariigiks.
  
• 1571 a. purustati Türgi laevastik .
  
• 1581 a. Portugal liideti Hispaaniaga. Hispaania kaotas oma Põhja- Madalmaade maavaldused.
  
• 1588 a. Hispaania laevastik nn. "Võitmatu armaada " hävitati Inglismaa laevastiku poolt.
  
• 1618- 1648 a. toimus "Kolmekümneaastane sõda".
  
• 1640 a. Portugal eraldus Hispaaniast.
  
• 1701- 1714 a. toimus Hispaania pärilussõda, mille tagajärjel kaotati valdused Madalmaadel ja Itaalias.
  
• 1739- 1748, 1762- 1763, 1779 - 1783 aastatel sõdis Hispaania Prantsusmaa liitlasena Inglismaa vastu.
  
• 1759- 1788 a. valitses Hispaaniat Carlos III.
  
• 1767 a. riigist pagendati jesuiidid, konfiskeeriti nende varandus , piirati inkvisitsiooni võimu, kehtestati tollid.
  
• 1793 a. kuulutas Hispaania sõja revolutsioonilise Prantsusmaa vastu ja kaotas selle sõja.
  
• 1795 a. sõlmiti Baseli rahuleping Prantsusmaaga .
  
• 1796 a. sõlmiti San Ildefonso leping, ning Hispaaniast sai selle tagajärjel Prantsusmaa liitlane .
  
• 1796- 1802, 1804- 1808 a. sõda Inglismaaga. Hispaania võttis osa kontinentaalblokaadist.
  
• 1805 a. Trafalgari lahing, milles hävitati Hispaania ja Prantsusmaa laevastikud.
  
• 1808- 1814 a. I kodanliku revolutsiooni ajajärk riigis. Eesmärk: välja ajada prantslased ja likvideerida feodaalkord.
  
• 1808, 1814- 1833 a. Hispaania kuningas Fernando VII loobus troonist Napoleoni nõudmisel.
  
• 1810 a. Napoleoni vägede invasioon Hispaaniasse. Rahvusliku vabadussõja algus Hispaanias.
  
• 1808- 1874 a. algas kodanlike revolutsioonide ajajärk.
  
• 1810- 1826 a. Hispaania- Ameerika kolooniate vabadussõda Hispaania ülemvõimu vastu.
  
• 1812 a. võeti vastu Cádizi konstitutsioon , millega kehtestati konstitutsiooniline monarhia.
  
• 1820- 1823 a. II kodanliku revolutsiooni algus Hispaanias, algas kolonel R. del Riego y Nuñezi juhtimisel ülestõusuga.
  
• 1834- 1843 a. III kodanlik revolutsioon Hispaanias.
  
• 1834 a. kaotati kodanlik  inkvisitsioon kogu riigis.
  
• 1835 a. kehtestati majoraat.
  
• 1837 a. võeti vastu uus konstitutsioon, suleti enamik kloostreid. Kiriku maavaldused müüdi mõisnikele ja kodanlastele.
  
• 1840 a. algas manufaktuuride asendamine vabrikutega tekstiili-, mäe- ja metallurgiatööstuses.
  
• 1848 a. valmis esimene raudtee riigis.
  
• 1854- 1856 a. IV kodalik revolutsioon Hispaanias. Võimule sai progressistid juhituna kindral B. Esparteroga.
  
• 1868- 1874 a. V kodalik revolutsioon Hispaanias.
  
• 1873 a. kuulutati välja Hispaania Vabariik.
  
• 1874 a. monarhistidel õnnestus troonile seada Alfonso XII (1874- 1885 a.).
  
• 1870 a. kujunes välja Hispaania riigis kaks suunda töölisliikumises: sotsialistlik ja anarhistlik.
  
• 1890 a. said mehed üldise valimisõiguse.
  
• 1898 a. Hispaania- Ameerika sõda.
  
• 1899 a. Hispaania- Ameerika sõjas kaotas Hispaania USA- le Kuuba , Puertoriiko, Filipiinid , ja Guami.
  
• 1899 a. Hispaania oli sunnitud müüma Saksamaale oma valdusaladest Mariaanid ja Karoliinid.
  
• 19. sajandi lõpus algasid baskide ja katalaanide rahvuslikud liikumised. Riik jõudis imperialismi staadiumi.
  
• 1904 ja 1912 a. sõlmiti Prantsusmaaga lepingud Maroko jagamise kohta.
  
• 1917 a. 13- 20. VII toimus üldstreik, mis kohati võttis ülestõusu mõõtmed kogu riigis.
  
• 1923 a. kindral M. Primo de Rivera kehtestas riigis sõjavälise diktatuuri.
  
• 1926 a. vallutas Hispaania koos Prantsusmaaga kogu Maroko.
  
• 1930a. Jaanuaris saadeti erru kindral M. Primo de Rivera. Uus valitsus taaskehtestas1876 aasta konstitutsiooni.
  
• 1931 a. üleriigilistel valimistel saavutasid üldvõidu vabariiklased .
  
• 1931 a. peale valimistulemuste selgumist kuningas Alfonso VII ( 1886 -1931) põgenes välismaale.
  
• 1931 a. 14. IV kuulutati välja Hispaania Vabariik.
  
• 1933 a. riigis tulid võimle reaktsioonilised parteid, kes püüdsid hävitada saavutatud osalist demokraatiat riigis.
  
• 1936 a. 15. I. antifašistlikud parteid lõid rahvarinde.
  
• 1936 a. 16. II. rahvarinde partei oli parlamendivalimistel edukas ja uus valitsus taastas demokraatlikud seadused riigis.
  
• 1936 a. 17- 18. VII  puhkes riigis fašistlik mäss ja algas Hispaania kodusõda. Kindral F. Franco kehtestas fašistliku diktatuuri riigis.
  
• 1939 a. keelustati poliitilised parteid riigis.
  
• 1940 a. II Maailmasõja ajal oli Hispaania riigina erapooletu . Riigi toorainevarusid veeti Saksamaale ja Hispaania. sõjaväebaase kasutasid Saksa armee laevastik ja lennuvägi.
  
• 1946 a. Hispaaniat ei võetud ÜRO liikmeks.
  
• 1951 a. üldstreik Barcelonas.
  
• 1953 a. sõlmiti USA- ga majandusliku- ja sõjalise koostöö leping.
  
• 1955 a. Hispaania võeti vastu ÜRO- sse.
  
• 1956 a. üliõpilasrahutused riigis ja üleriigilised streigid elukalliduse tõusu vastu.
  
• 1973 a. 8. VI. kindral Franco loobus valitsusjuhi ametikohast.
  
• 1973 a. sai peaministriks L. Carrero Blanco, kes samal aastal mõrvati baski natsionalistide poolt.
  
• 1975 a. 20. XI suri kindral F. Franco ja troonile sai Juan Carlos I.
  
• 1977 a. toimusid peale 40 aastast vaheaega parlamendivalimised, kus osales 18 koalitsiooni ja 100 parteid.
  
• 1978 a. võeti vastu uus konstitutsioon.
  
• 1981 a. 18. I toimus sõjaväeline riigipööre, mis nurjus.
  
• 1981 a. liitus Hispaania NATO - ga.
  
• 1982 a. kehtestati üldine 40- tunnine töönädal.
  

Hispaania riigi valitsejad  läbi ajaloo
1479- 1504
Isabel I
1479- 1504
Fernando II
Habsburgide dünastia
1517- 1556
Carlos I
1556- 1598
Felipe II
1598- 1621
Felipe III
1621- 1665
Felipe IV
1665- 1700
Carlos II
Bourbonide dünastia
1700- 1724
Felipe V
1724
Luis I
1724- 1746
Felipe V
1746- 1759
Fernando VI
1759- 1788
Carlos III
1788- 1808
Carlos IV
Bourbonide dünastia valitsemise vaheaeg
1808- 1813
Jose I Bonaparte
Bourbonide dünastia restauratsioon
1814- 1833
Fernando VII
1833- 1868
Isabel II
Bourbonide dünastia valitsemise teine vaheaeg
1868- 1871
F. Serrano (ajutine valitsus ja regentlus)
Savoia dünastia
1871- 1873
Amadeo I Savoia
Esimene Hispaania Vabariik (1873- 1874)
1873
E. Figueras y Moragas
1873
F. Pi y Margall
1873
N. Salmerón y Alonso
1873- 1874
E. Castelar
1874
F. Serrano (teine ajutine valitsus)
Bourbonide dünastia teistkordne restauratsioon
1874- 1885
Alfonso XII
1885- 1902
María Cristina (regentlus)
1902- 1931
Alfonso XIII
1923- 1930
Primo de Riverra (diktatuur)
Teine Hispaania Vabariik (1931- 1939)
1931- 1936
N. Alcalá Zamora y Torres
1936- 1939
M. Azaña y Díaz
1939- 1975
F. Franco (diktatuur)
1975- ....
Juan Carlos 
 
Poliitilised parteid Hispaanias
Poliitilise partei nimetus
Partei asutamisaasta
Partei maailmavaade
Rahvaliit
1976
Konservatiivne kodanlik partei
Demokraatlik partei
1982
Parempoolne kodanlik partei
Demokraatlik ja Sotsiaalne Tsentrum
1982
Tsentristlik partei
Sotsiaalne Töölispartei
1879
Reformistlik tööpartei
Kommunistlik Partei
1920 ja 1984
Kommunistlik partei
Hispaania seaduslikud võimuorganid
Hispaania on parlamentaarse monarhiaga unitaarne riik. Riigipea on kuningas ja tema määrab ka kohale valitsuse peaministri.
Seadusandlusorgan on kahekojaline parlament- Las Cortes Generales.
Selle mõlemad kojad valitakse 4 aastaks otsestel valimistel
300- 400 saadikust koosneva Alamkoja (Saadikute Kongress ) kohad jaotatakse parteide vahel proportsionaalse süsteemi järgi.
Ülemkoja (Senati) kohad jaotatakse aga majoritaarse süsteemi järgi.
Täidesaatvat võimu teostab valitsus eesotsas peaministriga.
Peaministri kandidatuur tuleb Alamkojas kinnitada absoluutse häälteenamusega.
Peaministri kinnitab ametisse kuningas ja samuti kinnitab kuningas valitsuse poolt vastu võetud seadused.
Kiriku ja riigi vahelisi suhteid korraldab 1979 aastal sõlmitud leping. Põhiseaduse järgi on kirik riigist lahutatud.
Loodus
 Hispaania lõunaosal on palju ühist Põhja- Aafrikaga . Metsarohke põhja- ja looderannik sarnaneb rohkem Kesk- Euroopaga.
Muust Hispaania riigi osast erineb põhja- ja looderannik, mis on niiske ja merelise kliimaga .
Hispaanias on kolm rahvusparki. Neist kaks on Püreneedes ja kolm Kanaari saartel ja üle 50 loodusreservaadi.
Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa.
Laiguti on poolkõrbe. Mets katab Hispaaniast 10% kogu maa pindalast.
Peamised kasvavad puuliigid on:

• Tamm
  
• Korgitamm
  
• Kastan
  
• Vaher
  
• Pöök
  
• Pärn
  
• Mänd
  

Keskmine õhutemperatuur on Hispaania põhja- ja keskosas:

• Jaanuaris + 8°... + 10° C
  
• Augustis + 18°...+ 24° C
  

Hispaania lõunaosas on eelpoolnimetatud perioodidel õhutemperatuurid:

• + 10°...+ 12° C
  
• + 24°...+ 26° C
  

Hispaania põhja- ja loodeosa on Euroopa sademeterohkemaid piirkondi.
Keskmiselt on sademete hulk:

• 350- 500 mm aastas.
  
• 1000 mm loodeosas aastas.
  
• 2000 mm mäestikes aastas.
  
• paiguti kuni 3000 mm aastas.
  

Enamik jõgesid on veevaeseid, vooluhulk kõigub tugevasti ja suurvesi on seejuures talvel.
Suuremad jõed on:

• Tajo
  
• Duero
  
• Ebro
  
• Guadiana
  

Jõgede vett kasutatakse peamiselt põllumaade niisutamiseks.
Veepaise ja veehoidlaid on rajatud Hispaanias juba alates Rooma ajast.
Veeenergia varu arvatakse olevat Hispaanias 16,5 mln. KW.
Laevatatav on ainult Guadalquiviri jõe alamjooks kuni Sevillani.
Duero jõgi
Keel ja rahvastik
Hispaania keel asub maailma keelte hulgas oma leviku poolest kolmandal kohal, peale hiina- ja inglise keelt.
Hispaania rahvastikust kolmveerandi moodustavad maa lõuna- ja siseosa asustavad hispaanlased.
75% rahvastikust on hispaanlased, ülejäänud on kataloonlased, galjeegod, baskid.
Võõrsil elab üle 2,7 mln. hispaanlase, sealhulgas:

• 1 mln. Lääne- Euroopas.
  
• 1,7 mln. Põhja- ja Lõuna- Ameerikas.
  

Rahvastiku tihedus on 92,6 in/km2 . Kõige tihedamini asustatud on suurlinnade piirkonnad ja rannikualad . Rannikualadel kindlasti sellepärast, kuna maa on viljakas ja niiske.
Suurlinnad on tõmbenumbriks kindlasti sellepärast, kuna seal on rohkem töökohti ja võimalusi.
Keskmine eluiga Hispaanias on 79,5 a. Sündimus on suurem kui suremus .
Rahvastiku püramiid 2000. aastal.
Rahvastiku püramiid 2005. Aastal
Kataloonias, Valencias ja Baleaaridel on ülekaalus katalaani keelt kõnelevad katalaanid (kataloonlased ~ 6 mln.).
Galicias portugali keele murret kõnelevad galeegid (~ 3 mln.) ja Baskimaal baskid (~ 1 mln.).
Baski keelt nimetatakse ka euskeraks- (Eusquera). Sarnasust hispaania keelega te sellest keelest ei leia.
Baskid elavad Baski autonoomses piirkonnas Põhja- Hispaanias ja Loode- Prantsusmaal, piirkonnas mis külgneb Hispaaniaga.
Baski keel on väga antiikne keel, mille täpne päritolu on siiani teadmata. On ainult oletused selle kohta.
Hispaanlased ise arvavad - neilt keda selle teema kohta küsitlesin, et baski keel pärineb Põhja- Aafrikast berberite rahvusest.
Berberid ( hisp .k.- beréber) elavad ühe rahvusena siiani Põhja- Aafrikas ja neil on säilinud oma rahvuskeel , milles nad suhtlevad.
Nende mõlemas keeles on märgata suuri sarnasusi - samasusi, kuid nad ei ole samas identsed keeled.
Baski keelt räägiti juba enne seda Hispaanias, enne kui Hispaania vallutasid omakorda Romaanid.
Baskidele sai peale II Maailmasõda osaks tagakiusamine kindral Franco poolt.
Baski keel keelati, lapsed saadeti Baskimaalt ära sisemaale koolidesse. Peamiselt Lõuna- Hispaaniasse. Vanemad baskid saadeti koonduslaagritesse- seda küll tehti ainult II Maailmasõja ajal.
Baskimaad juhivad baskid ise- omavalitsusega ja neil on oma piiratud autonoomia- iseseisvus  Hispaania Kuningriigis.
Nendel on oma võimuorganid- oma parlament, avaliku halduse organid milledega nad oma rahvuslikku poliitikat ellu viivad.
Seda kõike saavad nad teostada aga ainult Hispaania koosseisus st. baskidel puudub oma täielik iseseisvus riigina.
Nüüd aga tagasi hispaania keele juurde ja täpsemalt hispaania keele päritolust ning keele levikust maailmas.
Hispaania keel kuulub indoeuroopa keelkonna romaani rühma.
Hispaania keelt kasutatakse emakeelena:

• Hispaanias
  
• Põhja-Aafrika läänerannikul
  
• Kanaari saartel
  
• Kogu Lõuna-ja Kesk Ameerikas
  
• Mehhikos ja selle naaberalal USA’s
  
• Antillidel
  
• Filipiinidel
  

Lõuna- Ameerikas räägitaval hispaania keelel on mõningaid grammatilisi erinevusi Hispaanias räägitavast keelest.
Lõuna- Ameerikas ja Hispaanias räägitaval hispaania keele erinevused pole küll nii suured kui inglise keele osas.
Ameerika hispaania keel-El español de América:

• Ameerika hispaania keel on ühtse hispaania keele variant koos kohalike dialektide eripäraga
  
• Ameerika hispaanlased nimetavad oma keelt sageli kastiilia keeleks (el castellano)
  
• Ameerika hispaania keelt on mõjutanud- maia keel Mehhikos, ketšua keel Peruus , guaranii keel Paraguais, araukaani keel Tšiilis
  
• Ameerika hispaania keelele on avaldanud mõju samuti sealsete immigrantide kõneldavad keeled nagu-itaalia-, prantsuse-, portugali-, inglise keel, ja paljud teised keeled
  
• Samuti on mõju avaldanud keelele kohalikud olud ja loodus, mis tingisid uute sõnade kasutuselevõtu
  

Hispaania põlisrahvastik on välja kujunenud:

• muistsetest põlisasukatest ibeeridest
  
• keltidest
  
• roomlastest
  
• germaani hõimudest
  
• araablastest
  
• berberitest (mauridest)
  

Kõik need rahvused ja rahvakillud on jätnud omapoolse kustumatu jälje Hispaania kultuuri ja ajalukku.
Suuremad linnad
Madriidis oli elanike arvuks:

• 
  

1970 aastal 3 100 000

• 
  

1984 aastal 3 300 000

• 
  

2000 aastal oli elanike arv 4 070 000
Madriid on Hispaania kuningriigi pealinn, Uus-Kastiilia ajaloolise maakonna keskus ning Madriidi omavalitsusterritooriumi keskus.
Linn asub Pürenee poolsaarel, Meseta kiltmaal (655 meetrit üle merepinna ), Tajo lisajõe
Manzanarese ääres.
Madriidi linn on Euroopa pealinnadest kõige kõrgemal geograafilisel tasandil asuv pealinn.
Raudteede-, maanteede- ja lennuliinide tähtis sõlmpunkt kogu riigi jaoks.
Madriidis asub mitu tähtsat teadusasutust, sealhulgas Hispaania Kuninglik Akadeemia, asutatud 1713 aastal.
Madriidi Ülikool, asutatud aastal 1508 ja mis aastani 1836 asus Alcalá de Henareses.
Pealinnas asub ka palju ajaloolisi ehitisi :

• Kirikuid (1464 a.)
  
• härjavõitluse areen aastast 1617
  
• raekoda 17- 18. Saj
  

Asutati Madriid (Madžrit) araablaste kindlusena 932 aastal.
1083 aastal kuulus Kastiilia valdusalasse ja sai 1118 aastal linna õigused.
14-15. sajandil oli Kastiilia ajuti kuningate residents ja aastast 1561 Hispaania Kuningriigi pealinn.
Madriid on Ibeeria poolsaare poliitiline ja finantskeskus.
Asuvad kuninglik residents ning mitmete suurfirmade (Telefónica, Repsol-YPF, Banco Santander) peakontorid.
Madriid on ka tuntud kultuurilinn – siin asuvad mitmed maailmakuulsad muuseumid .
Madriidi vaatamisväärsused:

• Mõned suuremad kirikud
  

• Härjavõitlusareenid
  

• Madriidi raekoda
  

• Madriidi kunstimuuseum
  

• Kuninglik Palee
  

• Madriidi Peaväljak
  

• Kuulus väljak
  

• Suur Park
  

• Suur Katedraal
  

Mõned pildid Madriidist:
Barcelonas oli elanike arv

• 1981 aastal 1 755 000
  
• 2000 aastal 1 500 000
  

Barcelona on  Kataloonia  pealinn, elanike arvult  Hispaania teine linn. Linn asub Vahemere rannikul, Llobregati ja Besòsi jõe suudmete vahel. Linna elanike arv halduspiires on 1 593 000 (2005), kuid koos eeslinnadega on elanike arv üle 4 miljoni.
Barcelonas asub Kataloonia valitsus Generalitat de Catalunya.
Barcelona on tähtis sadamalinn Vahemere rannikul. Rannajoont on ~ 5 kilomeetrit.
Barcelona sadamas asub ka C. Kolumbuse lipulaeva " Santa Maria" koopia.
Vanalinnas on palju antiikse päritoluga ehitisi. Näiteks Barcelona Katedraal, mille ehitamist alustati 1298 aastal.
"La Sagrada Familia " on linna kuulsamatest monumentidest üks enim külastatavam.
Hispaania üks kuulsamaid arhitekte Antonio Gaudi juhatas ehitustöid alates 1883 aastast.
Huvitav on ka kindlasti külastada vabaõhumuuseumi "El Pueblo Español" (Hispaania küla).
Linna asutasid 3.saj. e.m.a. kartaagolased, seejärel kuulus linn:

• Roomlastele
  
• lääne gootidele
  
• araablastele
  
• frankidele
  

Vaatamisväärsused Barcelonas:

• Sagrada Família kirik
  

• Vanalinn Ciutat Vella
  

• Barcelona okeaarium
  

• Parc Güell
  

• Palau Güell
  

• Casa Batlló
  

• La Pedrera
  

• MACBA (kunstimuuseum)
  

• Torre Agbar
  

• Arc de Triomf
  

Muid pilte Barcelonast:
Valencia on Hispaania sadamalinn idarannikul Vahemere ääres, Turia (Guadalaviari) jõe suudmealal .
Valencia linna elanike arv oli:

• 650 000 elanikku 1971 aasta
  
• 739 000 elanikku 2000 aastal
  

Valencia asutasid roomlased 138 a. e.m.a. Sellel ajaloo perioodil oli Valencia roomlaste koloonia.
714- 1238 a. kuulus araablastele ja oli emiraadi keskuseks. Pärast seda sai Valencia vasallkuningriigi pealinnaks.
Valencia provintsi majanduse põhiharud on:

• puu- ja köögiviljakasvatus (ekspordiks)
  
• riisikasvatus
  

Kasvatatakse ka:

• nisu
  
• oliivipuid
  
• viinamarjapõõsaid
  
• mägedes peetakse lambaid ja kitsi
  

Vaatamisväärsuses Valencias:

• Kunsti-ja teadushoone
  

• Turia Aed
  

• Plaza de Ayuntamento
  

• Valencia Katedraal
  

• Torres de Serranos
  

• Valencia sadam
  

Sevilla on linn Lõuna-Hispaanias Andaluusia omavalitsuspiirkonnas, Guadalquiviri jõe ääres.
Sevillas oli elanike arv:

• 1970 aastal 635 000
  
• 2000 aastal 702 000
  

Sevilla on suur raudtee- ja maanteesõlm, koos merelaevadele laevatatava sadamaga.
Sevilla rajasid umbes 8. saj. e.m.a. foiniiklased.
Oli 45 aastast e.m.a. Rooma koloonia.
Sevilla kuulus:

• 411- 441 a. vandaalidele
  
• 441- 712 a. lääne gootidele
  
• 712- 1248 a. araablastele
  
• 1248 aastast Kastiiliale
  

Sevilla on flamenkomuusika häll. 1992 toimus linnas maailmanäitus  EXPO . Sevilla on Don Juani  kodulinn.
Linnas on kaks ülikooli: Sevilla ülikool ja  Pablo de Olavide ülikool.
Vaatamisväärsused Sevillas:

• Sevilla katedraal
  

• Giralda Torn
  

• Plaza de España
  

• Maria Luisa park
  

• Sevilla Kunstimuuseum
  

• Sevilla Ülikool
  

Hispaania maavarad
Maavarade poolest on Hispaania eriti rikas metallimaakidest.
Leidub:

• Kivisütt
  
• Rauamaaki
  
• Tsingimaaki
  
• Pruunsütt
  
• Kaalisoola
  
• Tinamaaki
  
• Volfamimaaki
  
• Püriiti
  
• Vasemaaki
  
• Pliimaaki
  
• Uraanimaaki
  
• Elavhõbedat
  

Elavhõbeda varudelt on Hispaania Euroopa maade seas esikohal.
Hispaania majandus
Hispaanias on olnud aastate jooksul väga kõrge tööpuudus, tänu püsivale majandustõusule õnnestus Hispaanial saada tööpuudus mõneks ajaks alla 10% piiri. Praeguse majanduskriisiga on tööpuudus hüppeliselt tõusnud ning 2010.aasta algul oli tööpuudus juba 20%. Tööjõukulud on Hispaanias madalamad kui EL keskmised näitajad. 2010. aastal oli tööandja keskmine brutokulu ühe töötaja kohta 2 421 eurot kuus. Miinimumpalk oli 2010. aasta seisuga 633 eurot. Viimastel aastatel on oluliselt tõusnud töötajate koolitustase. Tööturgu on mõjutanud immigratsiooni kasv viimase 10 aasta jooksul. Kui 1996. aastal oli Hispaanias umbes pool miljonit immigranti, siis 2010 aastaks oli see arv 5,6 miljonit, mis on umbes 12% elanikkonnast.
Hispaania on üheks EL riigiks, kus USA finantskriisist alguse saanud majanduskriis kõige tugevamalt tunda annab. Ehitus- ja kinnisvarasektor oli kuni kriisini majanduskasvu „mootoriks“, kuna inimeste sissevool riiki aina suurenes ning nõudlus kinnisvara järgi kasvas. Paraku mindi sellega liiale ning seepärast ongi terve Hispaania Päikeserannik ( Costa del Sol) täis tühje kasutamata kinnisvarahooneid. Lisaks ehitussektorile on kõvasti kannatanud ka autotööstus, kus müüginumbrid on vähenenud kuni 50%.
Valitsuse liiga hilise reageerimise tõttu süvenes majanduskriis aastatel 2008-2010 veelgi. Analüütikute väitel on Hispaania majandus sügavast langusest välja tulnud, kuid ei toimi siiski veel efektiivselt. Finantsturud püsivad ikka nõrgana ning ei funktsioneeri täielikult.. Samuti puudub ka sujuv krediidivool majandusse. Sellele vaatamata on näha 2010.a. jooksul paranemise märke. Näiteks pärast kuut kvartalit negatiivset SKP kasvu, oli see 2010. aasta alguses positiivne. Suurim kriisi tagasilöök Hispaaniale on tööpuudus, mis kasvas riigis jõudsalt aastatel 2008-2010. 2008. aasta lõpuks oli töötute arv tõusnud 11.3%-ni ning 2010.aasta seisuga on töötuid 20%, mis asetab Hispaania esimesele kohale töötute arvu poolest EL-s. Töötu abirahadele kuluvad summad on kasvanud ca 45%. Viimase aasta jooksul on kärbitud eelarvet 7,7% võrra ning samuti on tõstetud makse suurema sissetulekuga inimestel.
Tööstus
Hispaania tööstus on koondunud peamiselt viide regiooni, milleks on  Kataloonia, Madrid, Valencia, Baskimaa ja Andaluusia. 2005. aastal moodustas tööstus 20,6% SKT-st ja andis koos ehitussektoriga tööd 31,1%-le tööealisest elanikkonnast. Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus.  Suurima käibega on toiduainete-, transpordivahendite- ja metalli tööstused. Kiiremini kasvavad kütuse- ja metalltoodete tootmine ning energia- ja vee-ettevõtted. Kui varem olid Hispaania tööstuses valdavad suured riigi haldusettevõtted ( kaevandus , laevaehitus , terase- ja energiatootmine), siis viimastel aastakümnetel on riik aktiivselt tegelenud erastamisega ning seetõttu riigi roll tööstuses pidevalt vähenemas. Tööstussektoris, nagu üldiselt Hispaaniale iseloomulik, tegutseb arvukalt väikeettevõtteid (ca 15 000). Tööstuse areng on toimunud kõrgtehnoloogilisema tootmise suunas, varem iseloomulik olnud rasketööstus hakkab taanduma.
Uued tööstusharud
Kiiresti on kasvanud Hispaania biotehnoloogia ettevõtete arv. Hispaania Biotehnoloogiaettevõtete Assotsiatsiooni kuulub 119 ettevõtet, millest 49% tegeleb tervishoiuga, 37% tegutseb toiduainetetööstuses ja 14% keskkonnakaitse alal. Enamik neist on väikeettevõtted, mis on koondunud Madridi , Kataloonia ja Valencia ümbrusse. Sel teemal on kasulikud Hispaania Riikliku Biotehnoloogiakeskuse ja Hispaania Biotehnoloogiaettevõtete Assotsiatsiooni veebilehed.
Teine innovaatiline valdkond on alternatiivenergeetika. Taastuvenergiate tootmise arengule pööravad suurt tähelepanu nii keskvalitsus kui ka piirkondlikud võimud, püüdes luua ettevõtetele võimalikult soodsat tegutsemiskeskkonda. Ettevõtted on koondunud Hispaania Taastuvenergia Tootjate Assotsiatsiooni. Hispaania on maailma kolmas tuuleenergia tootja. Hispaania ettevõte Iberdrola, kes on ka Eesti turu vastu huvi ilmutanud, on maailma juhtiv tuuleenergia tootja.
Kohalikud kütused rahuldavad umbes 34% kogu energiavajadusest, ülejäänud kaetakse sisseveetava naftaga .
Musta metallurgia piirkond asub põhjarannikul (Avilés, Gijón, Bilbao ) ja suur kombinaat idarannikul Saguntos.
Suurimad masinatööstuslinnad on:

• Madriid
  
• Barcelona
  
• Valladolid
  
• Zaragoza
  
• Valencia
  
• Cádiz
  

Masinatööstuse põhiharud on:

• Autotööstus
  
• Laevatööstus
  
• Tööpingitööstus
  
• Elektrotehnikatööstus
  
• Elektroonikatööstus
  

Kogu tööstusest paikneb suurem osa (3/5) keemia-, tekstiili- ja kergetööstusest:

• Kataloonias
  
• Madriidis
  
• Astuurias
  
• Baskimaal
  

Suuremad rahvuslikud lennujaamad asuvad:

• Palma de Mallorcas ( Mallorca saarel)
  
• Madriidis (Barajases)
  
• Barcelonas
  

Autotööstus - Hispaania autotööstus annab 6,2% SKP-st ja 9,3% töökohtadest. 2008-2010. aasta kriis mõjutas väga tugevasti autotööstust ning suur osa töötuid on Hispaanias just tulnud autotööstusest. Hispaania on maailma seitsmes ja Euroopa Liidu kolmas mootorsõidukite tootja, mootorsõidukid on Hispaania suurim ekspordiartikkel. Aastas toodetakse umbes 3 miljonit mootorsõidukit, neist 2,4 miljonit sõiduautot. Hispaania autotööstus on peamiselt rahvusvaheliste kontsernide omandis. Ford España, Opel España ja Seat (WV Grupp) on Euroopa 10 suurima tehase hulgas. Ca 80% toodangust läheb ekspordiks - mootorsõidukeid eksporditakse peamiselt teistesse Euroopa Liidu riikidesse, eelkõige Prantsusmaale, Saksamaale ja Portugali. Autotööstusega seotud allhankesektoris tegutseb üle 900 ettevõtte. Toodetud varuosadest ja komponentidest umbes pool eksporditakse. Autode komponendid on ka olulised impordiartiklid. Hispaania autotööstuse viimase aja probleemiks on oht, et rahvusvahelised kontsernid viivad tootmise üle riikidesse, kus palgakulud on madalamad ja sageli ka soodsam maksusüsteem. Seetõttu pööratakse suurt tähelepanu tehnoloogiale ja innovatsioonile.
Keemiatööstus - Hispaania keemiatööstus moodustab 10% SKPst, millega on suurim tööstusharu. Maailmas on Hispaania keemiatööstus suuruselt viies. Keemiatööstuses tegutseb 7971 ettevõtet ja sektor tagab töö 254 000 inimesele. Sektori käive on ca 36 miljonit eurot. Hispaania ekspordis on keemiatooted neljandal kohal. 35% keemiatööstuse toodangust moodustavad tööstuskeemia tooted (tööstuslikud gaasid, värvained ja pigmendid , orgaaniline ja anorgaaniline keemia, väetised, kumm ja plastik toorainetena, kiud), 27% kuulub farmaatsiatööstusele ja taimekaitsevahendid ning 35% tarbekeemia . Keemiatoodete ekspordist moodustavad 46% tööstuskeemia tooted. Kõige kiiremini areneb farmaatsiatööstus, mis on koondunud Madridi ümbrusse ja Katalooniasse. 
Elektroonikatööstus on üks dünaamilisemaid tööstusharusid. Näiteks on Hispaania Euroopa juhtivaid telerite tootjaid ja eksportijaid. Hispaaniasse on rajanud oma tootmisüksusi paljud rahvusvahelised elektroonikaettevõtted nagu Alcatel, Ericsson , General Electric , Pioneer, Philips , Siemens, Sony ja Samsung. Hispaania elektroonika, IT ja telecomi nn hüpersektor kasvas 2008. a. 6%, selle käive ulatus 101 miljardi euroni. 
Toiduainetetööstus on Hispaania üks elujõulisemaid tööstusharusid. Hispaania on maailma kolmas veinitootja ja suuruselt teine oliiviõlitootja. Euroopas ollakse kolmandal kohal õlletootmise poolest. Tähtsal kohal on ka kalatööstus. Toiduainetetööstuse ettevõtted on valdavalt väikesed - 83% ettevõtetest on alla 10 töötajaga. 2009.a. moodustas toidukaupade eksport kogu ekspordist 15,6%. Eestis on Hispaania toiduainetetööstus esindatud aastast 2004, mil oma esinduse avas Hispaania suurte toiduainetetööstuste ühisesindus "Calidalia".
Tekstiilitööstuse toodang on viimastel aastatel vähenenud seoses üldiste arengutega maailmaturul (tekstiilikaubanduse liberaliseerimine, väiksemate tootmiskuludega maade toodangu pealetung ). Suurim tekstiilitööstuse ettevõte on Inditex S.A ( Zara ). Hispaania rõivatööstuse tuntuimad kaubamärgid Zara, Mango , Estradivarius ja Bershka on esindatud ka Eestis. 
Biotehnoloogia sektor on üks kõige kiiremini kasvavaid tööstusharusid Hispaanias. Viimaste aastate jooksul on kasv olnud ca 400%. 2006. aastal oli Hispaania kõige dünaamilisem riik biotehnoloogia arengus ning sellise tulemuseni on jõutud tänu erasektori kaasamisele, mille panus biotehnoloogia arendus- ja teadustegevusse on tõusnud 15%. Väga aktiivselt toetatakse biotehnoloogia arengut ka avaliku sektori poolt programmi Ingenio 2010 ja Riikliku Arendus- ja teadusuuringute tegevuskava 2008-2011 raames. Kõige arenenum ala biotehnoloogi sektoris on biomeditsiin . Hispaania Biotehnoloogiaettevõtete Assotsiatsiooni kuulub 119 ettevõtet, millest 49% tegeleb tervishoiuga, 37% tegutseb toiduainetetööstuses ja 14% tegutseb keskkonnakaitse alal. Enamik neist on väikeettevõtted, mis on koondunud Madridi, Kataloonia ja Valencia ümbrusse. 
Põllumajandus, kalandust ja metsandus
Hispaania põllumajandustoodang moodustab Euroopa Liidu kogutoodangust väga suure osa. Põllumajanduse kogutoodangust umbes poole moodustab puu- ja köögivili, mis annab ka umbes 6% ekspordi kogumahust. Olulised on ka sealiha- ja piimatoodang . Hispaanial on koos Prantsusmaaga Euroopa Liidu suurim kalalaevastik. Kalastamine on oluline Atlandi rannikul – Galiitsias, Astuurias, Kantaabrias, aga ka Vahemerel.
Hispaania põllumajandust iseloomustab piirkondade spetsialiseerumine. Nii on põhjapoolne rannikuala spetsialiseerunud eelkõige veisekasvatusele, Castilla la Mancha ja La Rioja on tuntuimad viinamarjakasvatuspiirkonnad, Castilla y Leon on tuntud teravilja-, päevalille- ja suhkrupeedikasvatuse piirkonnana ning peamised puu- ja köögiviljakasvatuspiirkonnad on Andaluusia, Murcia ja Valencia. Ka enamik oliivi - ja puuvillakasvatusest on koondunud Andaluusiasse.
Hispaania metsadest ei ole suurem osa majanduslikus kasutuses. Lisaks hävitavad suured metsatulekahjud aastas ca 120 000 ha metsa. Seetõttu impordib Hispaania suurema osa tööstuses vajaminevast puidust. Huvi tuntakse ka Eesti puidu ja puidust valmistatud toodete vastu, kuigi viimasel ajal on hinna poolest konkurentsivõimelisemad Ukraina ja Poola ettevõtted.
Välissidemed
Põhilised välissidemed Hispaanial on kaubanduses. Tähelepanuväärne on riigi
veini- ja oliivieksport. Loomakasvatus tegeleb sisepiirkondades
peamiselt lamba-, kitse - ja töökarja kasvatamisega , põhjaosas
peetakse ka veiseid ja sigu . Märkimisväärne on kalandus . Tähtsaks
tuluallikaks on turism. Suhteliselt madal hinnatase , mitmekesiseid
huviväärsusi pakkuvad linnad ning vahemereline loodus meelitavad
siia aastas kümneid miljoneid turiste.
Hispaania väliskaubanduse maht on pidevalt kasvanud, kuid majanduskriisi tingimustes 2009. aastal maht siiski langes. 
Kaubandusdefitsiidi põhjuseks peetakse Hispaania toodete madalat konkurentsivõimet, kütuse, kemikaalide ja masinate kasvanud impordinõudlust ja kütusehindade kasvu. Kaubandusdefitsiiti kompenseerib mõnevõrra ülejääk teenustekaubanduses, eriti turismi ja finantsteenuste osas.
Vastavalt WTO 2010. aasta andmetele, oli Hispaania maailma 17. kaupade eksportija ja 12. importija. Teenuste kaubanduses oli Hispaania 7. kohal eksportijana ja 9. importijana.
Eksport ja import
Hispaania väliskaubandus aastatel 2000-2009 (mld eurot)
PERIOOD
EKSPORT
IMPORT
BILANSS
2005
153,6
231,3
-77,8
2006
169,9
259,6
-89,7
2007
181,5
280,4
-98,9
2008
188,2
282,3
-94,1
2009
156,3
212,5
-56,2
Hispaania ekspordist moodustasid 2009. aastal masinad ja seadmed (20,6%), sõidukid (17.6%), toidukaubad (15,6%), toiduained (14,2%) ning keemiatooted (14,6%). Imporditi eelkõige kütuseid ja õlisid (20 %), masinaid ja seadmeid (22,3%) ning keemiatooteid (12,5%).
Hispaania olulisimad ekspordi- ja impordipartnerid on EL liikmesriigid. 2009. aastal eksporditi Euroopa Liidu liikmesriikidesse, eelkõige Prantsusmaale, Saksamaale, Portugali, Itaaliasse ja Suurbritanniasse 68,3% Hispaania ekspordist. Väljastpoole EL-i riike on peamised ekspordipartnerid Ladina-Ameerika ja Aafrika (Maroko). Import Euroopa Liidu liikmesriikidest moodustas 2009. aastal 58,3%. Hiina osakaal oli 7,1% ja USA 4%.
Hispaania peamised kaubanduspartnerid 2009. aastal
EKSPORT
IMPORT
1. Prantsusmaa
1. Saksamaa
2. Saksamaa
2. Prantsusmaa
3. Portugal
3. Itaalia
4. Itaalia
4. Hiina
5. Suurbritannia
5. Suurbritannia
Välisinvesteeringud
Hispaania on ELis kolmas välisinvesteeringute vastuvõtja, maailmas kuuendal kohal. 2009. aastal tehti otseinvesteeringuid Hispaaniasse 14 694 mld euro väärtuses, siiski vähenesid investeeringud 62% võrreldes 2008.aastaga. Suurimad investeerijad olid Araabia Ühendemiraadid (28,3%) ja Prantsustmaa (19,8%). Suurbritanniast, kes on siiani olnud suurimaid investeerijad, vähenesid investeeringud 92%.
Välismaised otseinvesteeringud on suunatud peamiselt tööstussektorisse (38,6%), telekommunikatsiooni sektorisse (13,8%), finantssektorisse (10,6%). Suur osa välisinvesteeringutest on koondunud Madridi ümbrusesse (65,%) ja Katalooniasse (12%).
Hispaania otseinvesteeringud välismaale moodustasid 2009. aastal 44 mld eurot. Hispaania investeeris USA-sse (22,3%), Suurbritanniasse (16,1%), Hollandisse (12,3%) ja Mehhikosse (11,4%).
Hispaania riigi haridussüsteem
Esimesed koolid rajas kirik keskajal. Araabia kultuuri vahendajana sai tollel ajajärgul tuntuks Salamanca Ülikool ( 1218 aastal).
17 sajandil hakati asutama esimesi kolleegiume.
Koolikohustus kehtestati aastast 1857, kuid ellu seda ei viidud tollel ajal.
1931 aastal peale Hispaania Vabariigi väljakuulutamist avati üle riigi 7000 algkooli.
1936- 1939 aastatel alustati õpetamist kampaania korras.
Eesmärgiks oli eelkõige suurendada kirjaoskajate inimeste hulka ja parandada ka seeläbi teabe levikut riigis.
Nendest pingutustest oli ka kasu, kuid selle vaatamata oli 1980 aastal veel 10% elanikkonnast ikka veel kirjaoskamatud.
Praegune Hispaania riigi koolikorraldus pärineb aastast 1964.
Lapsed lähevad Hispaanias kooli tavaliselt 6 aastaselt.
Kohustuslik on 8 klassiline põhikool, mis jaguneb järgnevalt:

• 4 klassi algkooli
  
• 4 klassi noorema astme keskkooli
  

Keskkooli vanemal astmel, mille pikkus on 3 klassi, omab põhiliselt humanitaarset- või tehnilist kallakut.
Pärast 8 klassilise põhikooli lõpetamist saab asuda õppima normaalkooli, mille:

• kestuseks on 2 aastat ja lõpetajad võivad asuda tööle algkooliõpetajana või lasteaiakasvatajana
  

Teise võimalusena on asuda õppima kutse- või keskeriõppeasutusse, mille:

• kestus on 3 aastat sh. kommerts - või tehnikakooli
  

Nii keskkooli, kui ka keskeriõppeasutuse lõpetajal on õigus astuda edasi õppima kõrgkooli.
1984 aasta seisuga oli Hispaanias 600 kõrgkooli sealhulgas ülikoole nende hulgas 33.
Suurimad ülikoolid asuvad Barcelonas ja Granadas, vanim on aga Salamanca Ülikool.
Ifrastruktuur
Lennundus - Hispaania on oluline sõlmpunkt Ladina-Ameerika ja Euroopa vahel. Riigis on 49 lennuvälja, sh 28 rahvusvahelist. Suurimad on Madridi, Barcelona ja Palma de Mallorca lennuväljad.
Meretransport  - Hispaania rannajoone pikkus on 8000 km, mis moodustab peaaegu kolmandiku Euroopa Liidu liikmesriikide rannajoone kogupikkusest. Riigis on 53 rahvusvahelist sadamat . Meritsi liigub 51% ekspordist ja 78% impordist. Sadamad on olulised ka reisijateveo, sh turismi seisukohalt. Valitsuse programm näeb ette tõsta Hispaania sadamate võimekust 75% aastaks 2020. Kataloonia autonoomse piirkonna presidendi Jordi Pujol’i Eesti visiidi käigus 2001. aasta juunis kirjutati alla Tallinna ja Barcelona sadamate koostööleping.
Raudteetransport  - Geograafilisest eripärast sõltuvalt pöörab Hispaania suurt tähelepanu raudteevõrgu väljaarendamisele. Raudteevõrgu kogupikkus oli 2008. aastal 16 530 km. Suuremate keskuste vahel peavad ühendust ülikiirrongid AVE (Madrid – Sevilla, kiirus kuni 350 km/h) ja Talgo . 2007. aastal avati AVE liin Madriid- Toledo vahel ning Madrid – Barcelona vahel. 2010. aasta detsembri avati AVE liin Madrid-Valencia. Tulevikus on kavas Hispaania kiirrongisüsteemi ühendamine Prantsusmaa samalaadsega TGV süsteemiga ja kiirrongi ühenduse loomine Madridi ja Lissaboni vahel.
Maanteetransport - Hispaania maanteedevõrgu kogupikkus on 665 000 kilomeetrit, sellest pea 11 000 km kiirteid. Eesmärk on rajada 15 000 km pikkune kiirteede võrgustik.
Turism
Hispaania suurim majandusharu on turism, mis moodustab 12% SKPst ja millega seotud aladel töötab 10% tööealisest elanikkonnast. 2010. aastal külastas Hispaaniat rohkem kui 52 miljonit turisti, kellest vaid väike osa on ärireisijad. Hispaania on Euroopa liider nn "päikeseturismi" vallas, kuid liidripositsiooni ohustab uute sihtkohtade nagu Türgi, Bulgaaria ja Horvaatia esiletõus. Ka Hispaania enda turismiettevõtted tunnevad laienemisel ja investeerimisel huvi Vahemere idaosa ja Kariibi mere riikide vastu. Viimastel aastatel on võetud eesmärgiks turismi hooajalisuse vähendamine ja turismivõimaluste mitmekesistamine (näiteks golfi- ja suusaturism , konverentsiturism , SPA-d ja terviseturism , kultuuriturism jne). Tähelepanu pööratakse mainekujundusele pakkumaks senise "päikese-, veini- ja flamencoparadiisi" kõrvale uut, kaasaegse ja mitmetahulise Hispaania identiteeti. Hoogsalt on arenenud nn maaturism . Kuna viimase kümne aasta jooksul on toimunud muutused turismi iseloomus (eelkõige individuaalturismi osakaalu suurenemine ja suurem nõudlus maa- ja alternatiivturismi järele), on Hispaanias aset leidnud hotellikohtade ületootmine. See on viinud ka Mallorca ja Costa del Soli osade hotellide ümberkujundamisele elamuteks .
Energia
Hispaania on üks maailma juhtivaid riike arengu ja taastuvenergia tootmises. Aastal 2010 sai Hispaaniast  päikeseenergia maailma liider, kui ta tabas AmeerikaÜhendriikide massilise elektrijaama taim nimega La Florida lähedal Alvarado,Badajoz. Hispaania on ka Euroopa peamiseks tuuleenergia tootja. Aastal 2010 oma tuulikute genereeritud 42976 GWh, mis moodustas 16,4% kõigistenergiaallikatest toodetud Hispaanias.
Immigratsioon
Vastavalt Hispaania valitsuse seal oli 4,5 miljonit välisturisti elanike Hispaania 2007;sõltumatute hinnangute panna näitaja 4,8 miljonit inimest ehk 11% kogu elanikkonnast. Vastavalt elamisloa andmed 2005, umbes 500.000 olid Maroko, teine​​500.000 olid Ecuadori, enam kui 200.000 olid  Rumeenia  ja 260.000 olid Colombia.Muud suurt välismaa kogukonnad on Briti (8%), Prantsusmaa (8%),  Argentina  (6%), saksa (6%) ja  Boliivia  (3%). Hispaania on enam kui 200.000 sisserändajate Lääne-jaKesk-Aafrikas. [117] Alates 2000 Hispaania on olnud kiire rahvaarvu kasvu tulemuselsisserändevoogudest, vaatamata sündimuse see on ainult pool  taastootmise tasemest. See  ootamatu  ja pidev sissevool sisserändajad, eriti need, kes saabuvadsalaja meritsi, on põhjustanud märgatavaid sotsiaalseid pingeid.
ELis on Hispaania suuruselt teine ​​sisserände määr protsentides pärast Küprose, kuidsuur varu, mis on kõrgeim absoluutarvudes. Seal on mitmeid põhjuseid kõrgesisserände, sealhulgas Hispaania kultuurisidemed Ladina-Ameerikas, temageograafiline asend, poorsus oma piire , suurust oma varimajanduse ja tugevustpõllumajandus-ja ehitussektoris, kus nõudlus rohkem odav tööjõud kui võib pakkudariiklike tööjõust.
Teine statistiliselt oluline tegur on suur hulk elanikke ELi päritolu tavaliselt minekutHispaania Vahemere rannikul. Tegelikult oli Hispaania Euroopa suurim absorbentisisserändajate 2002-2007, selle immigrantrahvastiku enam kui kahekordistada nagu2,5 miljonit inimest saabunud. Vastavalt Financial
Sisserändajate arv Hispaanias on kasvanud alates 500.000 inimest 1996-52000002008 välja kokku 46 miljoni elanikuga. Ainuüksi 2005 seadustamise programmisuurendanud õigusteabe immigrantrahvastiku poolt 700000 inimest. [124] Töötusimmigrantide seas on tõusnud 67% ni 2007. Hispaania uus plaan vabatahtliku tagasipöördumise julgustab sisserändajaid lahkuda Hispaania kolm aastat ning pakubkuni 25000 €, kuid siiani vaid 186 Ecuadorans on alla kirjutanud tagasi. In programmiesimese kahe kuu jooksul viimase aasta just  1400  sisserändajate asus pakkuma.
Hispaania tervisehoiusüsteem
Tervishoidu juhib siseministeeriumi alluvuses tegutsev tervishoiupeadirektoraat.
Haiglad kuuluvad riigile, ametiühingutele või eraisikutele.
Haiguskindlustus hõlmab umbes poole rahvastikust, varatuid abistavad peamiselt omavalitsused .
Kuurorte on üle 130, milledest suurem osa asuvad loode- ja kaguosas:

• Caldas de Reyes
  
• Lanjarón
  
• Carratraca
  
• Santa Cruz de Tenerife
  

Keskmine eluiga on meestel 70,7 aastat ja naistel 76,2 aastat.
Hispaania saarestikud
Hispaania peamised saarestikud:

• Kanaari saared
  
• Baleaarid
  

Kanaari saared ehk  Kanaarid  on  saarestik  Atlandi ookeanis Aafrika looderanniku lähedal (100 km), Pürenee poolsaarest 1500 km kaugusel. See on üks Hispaania 17-st autonoomsest piirkonnast .
1927. aastal jaotati Kanaari saared kaheks provintsiks: lääneprovintsiks (pealinn: Santa Cruz de Tenerife) ja idaprovintsiks (pealinn: Las Palmas de Gran Canaria ). Kanaari saarte valitsus töötab neli aastat Santa Cruz de Tenerife's, järgmised neli aastat Las Palmas de Gran Canaria's. Linn, kus valitsus parajasti asub, ongi piirkonna pealinn.
Arhipelaagi pindala on 7447 km², elanike arv on 1 605 000. Arhipelaag koosneb 7 suurest ja 6 väiksemast vulkaanilise päritoluga saarekesest. Saartest möödub Kanaari hoovus.
Suuremateks Kanaari saarteks on Lanzarote, Fuerteventura (2019 km²), Gran Canaria (532 km²), Tenerife (2057 km²), La Gomera, La Palma, El Hierro . Saared erinevad üksteisest ka maastiku ja kliima poolest. Saared on vulkaanilised ja mägised. Kõrgeim tipp on Tenerifel asuv  Teide   vulkaan . Kanaaridel on pehme, lähistroopiline kliima. Saartel on palju endeemseid taime- ja loomaliike .
Olen käinud ka ise Hispaania saarel Tenerifel. Siin siis ka mõned minu pildid Tenerifest:
Saar Tenerife. Paistab ka vulkaan Teide.
Sõit mägedes.
Nagu pildiltki näha, on väga mägine ala. Mägiteedel sõitmine on omaette elamus .
Tenerife randades on põhiliselt ainult must liiv. Must liiv on vulkaanilistest
kivimitest tekkinud.
Baleaarid on saarestik ja Hispaania autonoomne piirkond Vahemere lääneosas.
Baleaaride suuremad saared on Mallorca, Menorca ning Cabrera.
Saarestiku koosseisu arvatakse mõnikord ka Pitiuusid, (Eivissa ja Formentera).
Pindala: 4992 km²
Elanikke: 829 300 (2004)
Keskus: Palma
Mallorca on Baleaaride saarestiku- ja kogu Hispaania suurim saar Vahemeres asukohaga 170 km. Kataloonia rannikust kagus.
Saare pindala on 3640 km², elanikke elab saarel 460 000 ja neist 321 000 elab Mallorca pealinnas Palma de Mallorcal (1986 a.).
Saare loodeosa Puig- Major on mägine, kõrgema mäetipuga 1445 m. üle merepinna.
Ülejäänud osa saarest on künklik tasandik , kus niisutusaladel kasvatatakse teravilja, õlipuid, mandleid , lilli, puuvilju , jms.
Kasvatatakse ka veiseid ja rannikumerest tegeletakse kalapüügiga. Arenenud on ka samuti keraamika -, jalatsi- ja veinitööstus.
Tähtsamaks arengusuunaks on aga saarel turismitööstus ja selle arendamine. Turismiteemaga ka jätkame.
Mallorca saar on aga seevastu mõeldud rohkem puhkajatele.
Sama saab ka  Ibiza  saare kohta öelda.
Mallorca saarel viibides ei leia te niipalju jälgi ajaloolisest Hispaaniast- eriti mis puudutab kohalikku rahvakultuuri .
Enne, kui asuda detailsema saare kirjelduse juurde julgen soovitada parema pildi saamiseks rentida saarel kohapeal auto.
Rendiautode hinnad on üpriski taskukohased ja kui võtta auto terveks nädalaks- kaheks on rendihinnad vägagi soodsad.
Võrrelda neid Tallina autosid rentivate firmade hindadega ei saagi, sest need on ikka Mallorcal tüki maad odavad.
Sissejuhatuseks niipalju, et rahvakultuuri alglätetega tutvumiseks peaksite osalema mõnel spetsiaalselt korraldatud rahvaüritusel.
Üldiselt Hispaania rahvakultuuriga ei saa saarel nii palju tutvuda kui sooviks. Selleks tuleb mandri Hispaaniasse sõita.
Ajaloolisi ehitisi on muidugi tervel saarel piisavalt palju ja pealinnas Palma de Mallorcas samuti.
Omaette vaatamisväärsus on muidugi Palma de Mallorca vanalinn ja Katedraal.
Katedraali kellatorn on 52. meetrit kõrge. Mõningatel andmetel on kellatorn ise veel lõplikult välja ehitamata.
Katedraali kellatorni peakella N' Eloi läbimõõt on 2 meetrit ja kaal ligikaudu 5, 7 tonni.
Ehitusaastaks, millal algas katedraali ehitus Palma de Mallorcas on märgitud 1230 .
Palma de Mallorca Katedraal valmis lõplikult aastal 1601 ning tema peamised mõõdud on 121 m. pikkust ja 55 m. laiust.
Edaspidistel aastatel on katedraali muidugi ka rekonstrueeritud ja vähesel määral ka ümber ehitatud.
Pealinnas asub ka Bellver Castle kindlus , mis asub 137 meetrit üle merepinna. Vaatamisväärsus on seegi paljude teiste seast.
Sõitmine mägedes autoga on selline elamus, mis jääb meelde pikaks ajaks, kui mitte öelda- kogu eluks.
Valldemosa  neoklassitsistlik klooster õnnistati sisse 15. augustil 1812. aastal.
Seda just sellisel kujul nagu me teda tänapäeval võime näha.
Kuulsaks teeb Valldemosa kloostri see, et aasta 1839 - 1839 talvel elas seal Frédéric Chopin  ja George Sand .
Huvitav on teha ka autosafari läbi selleks spetsiaalselt loodud loomaaia, mis asub vaid mõni kilomeeter Porto Cristost.
40. hektaril laiuvas loomaias saate autoaknast jälgida paljude Aafrika loomade igapäevaelu ja toimetusi.
Mallorca on aga kindlasti ka neile, kellele meeldib lõbutseda õhtuti ööklubides ja mitte ainult päeval rannal lesida.
Saarel on väga palju heatasemelisi ööklubisid ja seda eriti pealinnas Palma de Mallorcas.
Kuna tegu on ikkagi sakslaste lemmikpuhkepaigaga, siis on saksa turiste väga palju.
Kuid see ei ole häiriv faktor sugugi , sest õhututi on rannapromenaadid tulvil niigi heatujulistest inimestest.
Inglased on saarel seevastu saarel vähemuses. Inglise keelega aga saab saarel hästi hakkama igapäevaelus.
Terve Mallorca saare rannajoone ulatuses laiuvad puhta liivaga mererannad. Neid on tõesti loetlematult palju.
Kui uskuda kohalikke saare elanikke, siis peaks ametlikke supelrandu olema saarel umbes 70 ringis.
Kilomeetrite kaupa saate saarel nautida puhtad-, kuldseid-, peeneliivalisi puhkerandu.
Olemas on randades igal sammul rannakohvikuid, sajad poed rannapromenaadidel, lesimistoolide rentimise kohad, dušid jms.
Neile lugejaile, kes hispaania keelt juba natukene õppinud on soovitan vaadata ka minu poolt koostatud kodulehe
hispaaniakeelset osa. Seda lugedes saate hinnata oma hispaania keelest arusaamise taset.
Hoiatan, et hispaania keele grammatika peatükk minu kodulehel nõuab enamat algtasemel keele valdamisest.
Koostasin ka poeesia osa (näiteks luuletusi Jõuludest) ja ka anekdootide- ning lühijuttude osa hispaania keeles.
Hispaania keeleoskusest osatakse sel maal lugu pidada ja samas muudab keeleoskus ka suhtluse palju meeldivamaks ning
lihtsamaks. Teisalt ei saa mitte rõhutamata jätta, et eks see on nii igal pool maailmas. Hispaania on maa, kus aga igaüks leiab endale midagi huvitavat ja meeldejäävat pikaks ajaks ning hinge jääb soov
külastada seda kaunist maad veelkord ja siis juba pikemaks ajaks.
Seda selleks, et mõista paremini selle väga rikka kultuuripärandiga maa ja rahva olemust ning traditsioone.
Uudised Hispaania kohta

• Hispaania meedia süüdistab Ferrarit Alonso tiitlita jäämises.
  
• Fabregas: Barcelona pole võitmatu 
  

• Eestlased teenivad Hispaanias filmikangelastena kõva raha

• Hispaanias redutanud ärimees toodi kodumaale

• Hispaanias elav kodutu Riho: Eesti on täiesti perses koht!

• Eestlaste kohtulood Hispaanias ulatuvad inimröövist narkoärini

• Kanal 2 otsis Hispaanias kodumaa kuradile saatnud eestlasi

• Hispaanias kähmlesid politseinikud ja tuletõrjujad

• Relvarahust hoolimata pole veel rahu Bilbao ja Madridi vahel
  
• Tenerifel mõrvati võikal kombel briti naine
  
• Hispaania maavärinapiirkonna elanikud kardavad koju naasta
  
• FC Barcelona krooniti kolmandat korda järjest Hispaania meistriks
  
• Hispaaniat tabanud maavärin nõudis ohvreid
  
• President Ilves avaldas Hispaaniale kaastunnet
  
• Hispaanias varastati nunnadelt 1,5 miljonit eurot
  
• Noor Hispaania jalgpallur tegi avarii, milles hukkus kaasreisija
  
• Hispaania golfilegend suri ajuvähki
  
• Hispaanias juba 5 miljonit töötut
  
• Hispaania kehtestab nafta säästmiseks kiirusepiirangud
  
• Hispaanias hukkus Eesti elanik
  

Kokkuvõte
Võin julgelt ja kindlalt väita, et täitsin uurimustöö eesmärgi, sain palju uut teada Hispaania kohta. Kuna olen Hispaanias viibinud, siis oli väga huvitav teha ka seda uurimustööd. Tulevikus soovin kindlasti Hispaaniasse veel reisida .
Sain teada nii Hispaania kultuuri, rahva, keele, geograafia, kliima, majanduse, valitsuse, haridussüsteemi, ajaloo, suuremate linnade, tööstuse ning põllumajanduse(kalanduse) kohta.
Olen väga rahul, et selle riigi valisin. Sooviksin ka edasipidi Hispaania kohta rohkem teada saada.
Kasutatud kirjandus:

• http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania
  
• http://www.hot.ee/hanneshotee/hispaania.html
  
• http://hispaania.wordpress.com/2008/04/29/majandus/