Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Hispaania uurimustöö (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
 
Säutsu twitteris

HISPAANIA
Kodu-uurimustöö

Koostaja : Andra Pukk
Klass: 10.klass
Juhendaja : Ene Lüüs

2011
Sissejuhatus
Uusimustöö eesmärk on saada teada rohkem Hispaania riigi kultuuri, geograafia ja majanduse kohta. Sain teada, et Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Kõrgustikelt laskuvad Ebro , Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on autonoomsed Kanaari saared.
Hispaania on konstitutsiooniline monarhia , kus võim on päritav. Parlament on kahekojaline Rahvusassamblee ( Cortes ). 1978. aastast kehtivas konstitutsioonis tunnustatakse ühtse Hispaania keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Riik on jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks , millest igaühel on oma otseselt valitud võimuorganid. Kataloonias, Baskimaal ja Galiitsias kasutatavatel piirkondlikel keeltel on ametlik staatus kõrvuti riigikeeleks oleva hispaania keelega, mida kutsutakse ka kastiilia keeleks.
Hispaania teenuse- ja tootmissektorid on tugevad ning põllumajandus (eelkõige puu- ja köögiviljad, oliiviõli ja vein) ja turism on samuti väga tulutoovad.
Hispaanial on rikkalik kunstitraditsioon alates Velázquezist 17. sajandil, jätkates Goyaga 18. ja 19. sajandil ning lõpetades Picasso , Dali ja Miroga 20. sajandil. Hispaania flamenkomuusikat ja -tantsu imetletakse kogu maailmas, Cervantese romaan Don Quijote on Euroopa kaasaegse kirjanduse teetähiseks. Hispaania filmirežissöörid Pedro Almodóvar, Alejandro Amenábar ja Luis Buñuel on pälvinud mitmeid rahvusvahelisi auhindu.
Hispaania kööki tuntakse enim paella (riisitoit, mida valmistatakse kanalihast, mereandidest ja juurviljadest), tortilla (omlett kartulitega) ja sangria (punane vein, mida serveeritakse puuviljadega) poolest.




Üldandmed
Riigihümn
Marcha Real
Pealinn
Madrid
Pindala
504 782 km2
Riigikeel (ed)
hispaania
Rahvaarv
46 745 800 (2009)
Rahvastiku tihedus
92,6 in/km2
Kuningas
Juan Carlos I
Peaminister
José Luis Rodríguez Zapatero
Rahaühik
Euro (EUR)
Ajavöönd
Kesk-Euroopa aeg,
Kanaari saartel maailmaaeg
Tippdomeen
.es
ROK-i kood
ESP
Telefonikood
34
Lipp: Vapp :
Hispaania Kuningriik  (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber  Portugal . Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik  Andorra . Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast ( Maroko ) kitsas  Gibraltari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuuluv Gibraltar.
Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja-Aafrika linnad Ceuta ja Melilla.


Religioon
Riigi peamine usund on rooma  katoliiklus. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usundit ja 19% peab end ateistiks. 2006. aasta oktoobris läbi viidud uuringu kohaselt käis neist 76 protsendist 54% kirikus äärmiselt harva, 15% mõnel korral aastas, 10% mõned korrad kuus ja 19% igal pühapäeval või sagedamini. 22% Hispaania elanikest käib mingit tüüpi religioossel teenistusel vähemalt korra kuus.
Tõendeid tänapäeva Hispaania ilmalikkusest võib näha näiteks laiapõhjalisest toetusest samasooliste abielule, mida toetab üle 66% hispaanlastest. 2005. aastal võeti vastu ka samasooliste abielude legaliseerimisakt (187 poolt- ja 147 vastuhäälega) – seega on Hispaania Euroopa Liidus lisaks Belgiale ja  Hollandile  kolmas riik, kus samasooliste abielu on seaduslik.
Umbes 50 000 inimest kuulub protestantlikesse usulahkudesse ja 20 000 on  mormoonid .
Evangelism on levinum mustlaste  kogukonnas ; pastorid on kirikumuusikasse põiminud flamencot. Evangeliste on natuke rohkem kui  Jehoova tunnistajaid (keda on 105 000).
Viimase aja sisseränne on suurendanud moslemite arvu – neid on umbes miljon. Moslemid ei ole tegelikult Hispaanias elanud juba sajandeid . Kuid Hispaania kolooniad Põhja- ja Lääne-Aafrikas on osale  Sahara  ja Maroko elanikkonnast andnud kodakondsuse. Tänapäeval on islam Hispaania suuruselt teine usund (umbes 3% rahvastikust). Ladina- Ameerikast saabunud katoliiklased on katoliku kiriku positsiooni tugevdanud.
Judaism  oli pea olematu 19. sajandini, mil  juudid  jälle riiki lubati. Praegu on Hispaanias umbes 50 000 juuti (1% elanikkonnast), kes saabusid eelmisel sajandil. Enne inkvisitsioonimoodustasid juudid 8% elanikkonnast.

Haldusjaotus
Hispaania on halduslikult jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks Põhja-Aafrika rannikul (Ceutaja Melilla). Autonoomsed piirkonnad jagunevad 50 provintsiks. Ka kumbki autonoomne linn koosneb ühest provintsist. Provintsid on jaotatud munitsipaliteetideks.

Lühidalt mõningaid tähtsamaid ajaloolisi fakte Hispaaniast kronoloogilises järjestuses:
  • Esimesed inimasustuse jäljed Pürenee poolsaarel ulatuvad vanemasse paleoliitikumi aega.
  • Gibraltarist on leitud ka neandertallaste koljujäänuseid.
  • II aastatuhande lõpust e.m.a. rajasid foiniiklased Hispaanias kaubanduskolooniad - Cádiz ja Málag.
  • III aastatuhandest e.m.a. on andmeid vasemaagi kaevandamisest. Põliselanikud olid riigis peamiselt ibeerid ja baskid .
  • 3. saj. e.m.a. tungisid Hispaaniasse kartaagolased.
  • 3. saj. e.m.a. II Puunia sõja ajal tõrjusid roomlased kartaagolased riigist välja ja valitsesid Hispaaniat järgmised 2 sajandit.
  • 7. saj. e.m.a. algas kreeklaste kolonisatsioon . Põhjapoolt tulid keldid, segunesid ibeeridega ja kujunesid keltibeerid.
  • 8- 9 saj. e.m.a. hakati riigis kaevandama rauamaaki ja kasutama rauda.
  • 1. saj. m.a.j. Lusitania eraldati omaette provintsiks Pürenee poolsaarel.
  • 1. saj. m.a.j. levisid ladina keel ja rooma kultuur, domineerisid orjanduslikud suhted.
  • 4. sajandil hakkas mõjule pääsema Hispaanias ristiusk.
  • 409 a. tungisid Hispaaniasse vandaalid , sueebid ja alaanid , kelle vallutusi soodustas bagaudide ülestõus.
  • 415 a. tungisid riiki läänegootid.
  • 429 a. vandaalid ja alaanid suruti läänegootide poolt Lõuna- Aafrikas.
  • 7. saj. lõpuks oli enamik talupoegasid pärisorjastatud.
  • 8 .saj. algul sagenesid kokkupõrked araablastega, keda juhtis tolle aja tundud väepealik Tarik ibn Zaid.
  • 11. sajandil tõrjuti riigist välja araablased ("Reconquista"- ajajärk). Tugevnesid Kastiilia ja Aragoni Kuningriigid .
  • 11.saj. II poolel Islami usu omaks võtnud orjad ja pärisorjad said vabaks ja asusid elama enamjaolt linnadesse.
  • 1462- 1472 ja 1484- 1486 a. olid Aragonis talupoegade ülestõusud, mille tagajärjel kaotati Kataloonias pärisorjus.
  • 1479 a. algas Hispaania riigi kujunemine Kastiilia ja Aragoni ühinemisest dünastialise vorminguga uniooni.
  • 1480 a. inkvisitsiooni  algus Hispaanias.
  • 1492 a. Ameerika avastamine, mis pani alusse Lõuna- ja Kesk Ameerikas Hispaania koloniaalvõimule.
  • 1494- 1559 a. Hispaania väed osalesid Itaalia sõdades, tõrjudes tagasi Prantsusmaa katseid Itaaliat vallutada.
  • 1516- 1556 a. Carlos I muutis Hispaania maailmariigiks.
  • 1571 a. purustati Türgi laevastik .
  • 1581 a. Portugal liideti Hispaaniaga. Hispaania kaotas oma Põhja- Madalmaade maavaldused.
  • 1588 a. Hispaania laevastik nn. "Võitmatu armaada " hävitati Inglismaa laevastiku poolt.
  • 1618- 1648 a. toimus "Kolmekümneaastane sõda".
  • 1640 a. Portugal eraldus Hispaaniast.
  • 1701- 1714 a. toimus Hispaania pärilussõda, mille tagajärjel kaotati valdused Madalmaadel ja Itaalias.
  • 1739- 1748, 1762- 1763, 1779 - 1783 aastatel sõdis Hispaania Prantsusmaa liitlasena Inglismaa vastu.
  • 1759- 1788 a. valitses Hispaaniat Carlos III.
  • 1767 a. riigist pagendati jesuiidid, konfiskeeriti nende varandus , piirati inkvisitsiooni võimu, kehtestati tollid.
  • 1793 a. kuulutas Hispaania sõja revolutsioonilise Prantsusmaa vastu ja kaotas selle sõja.
  • 1795 a. sõlmiti Baseli rahuleping Prantsusmaaga .
  • 1796 a. sõlmiti San Ildefonso leping, ning Hispaaniast sai selle tagajärjel Prantsusmaa liitlane .
  • 1796- 1802, 1804- 1808 a. sõda Inglismaaga. Hispaania võttis osa kontinentaalblokaadist.
  • 1805 a. Trafalgari lahing, milles hävitati Hispaania ja Prantsusmaa laevastikud.
  • 1808- 1814 a. I kodanliku revolutsiooni ajajärk riigis. Eesmärk: välja ajada prantslased ja likvideerida feodaalkord.
  • 1808, 1814- 1833 a. Hispaania kuningas Fernando VII loobus troonist Napoleoni nõudmisel.
  • 1810 a. Napoleoni vägede invasioon Hispaaniasse. Rahvusliku vabadussõja algus Hispaanias.
  • 1808- 1874 a. algas kodanlike revolutsioonide ajajärk.
  • 1810- 1826 a. Hispaania- Ameerika kolooniate vabadussõda Hispaania ülemvõimu vastu.
  • 1812 a. võeti vastu Cádizi konstitutsioon , millega kehtestati konstitutsiooniline monarhia.
  • 1820- 1823 a. II kodanliku revolutsiooni algus Hispaanias, algas kolonel R. del Riego y Nuñezi juhtimisel ülestõusuga.
  • 1834- 1843 a. III kodanlik revolutsioon Hispaanias.
  • 1834 a. kaotati kodanlik  inkvisitsioon kogu riigis.
  • 1835 a. kehtestati majoraat.
  • 1837 a. võeti vastu uus konstitutsioon, suleti enamik kloostreid. Kiriku maavaldused müüdi mõisnikele ja kodanlastele.
  • 1840 a. algas manufaktuuride asendamine vabrikutega tekstiili-, mäe- ja metallurgiatööstuses.
  • 1848 a. valmis esimene raudtee riigis.
  • 1854- 1856 a. IV kodalik revolutsioon Hispaanias. Võimule sai progressistid juhituna kindral B. Esparteroga.
  • 1868- 1874 a. V kodalik revolutsioon Hispaanias.
  • 1873 a. kuulutati välja Hispaania Vabariik.
  • 1874 a. monarhistidel õnnestus troonile seada Alfonso XII (1874- 1885 a.).
  • 1870 a. kujunes välja Hispaania riigis kaks suunda töölisliikumises: sotsialistlik ja anarhistlik.
  • 1890 a. said mehed üldise valimisõiguse.
  • 1898 a. Hispaania- Ameerika sõda.
  • 1899 a. Hispaania- Ameerika sõjas kaotas Hispaania USA- le Kuuba , Puertoriiko, Filipiinid , ja Guami.
  • 1899 a. Hispaania oli sunnitud müüma Saksamaale oma valdusaladest Mariaanid ja Karoliinid.
  • 19. sajandi lõpus algasid baskide ja katalaanide rahvuslikud liikumised. Riik jõudis imperialismi staadiumi.
  • 1904 ja 1912 a. sõlmiti Prantsusmaaga lepingud Maroko jagamise kohta.
  • 1917 a. 13- 20. VII toimus üldstreik, mis kohati võttis ülestõusu mõõtmed kogu riigis.
  • 1923 a. kindral M. Primo de Rivera kehtestas riigis sõjavälise diktatuuri.
  • 1926 a. vallutas Hispaania koos Prantsusmaaga kogu Maroko.
  • 1930a. Jaanuaris saadeti erru kindral M. Primo de Rivera. Uus valitsus taaskehtestas1876 aasta konstitutsiooni.
  • 1931 a. üleriigilistel valimistel saavutasid üldvõidu vabariiklased .
  • 1931 a. peale valimistulemuste selgumist kuningas Alfonso VII ( 1886 -1931) põgenes välismaale.
  • 1931 a. 14. IV kuulutati välja Hispaania Vabariik.
  • 1933 a. riigis tulid võimle reaktsioonilised parteid, kes püüdsid hävitada saavutatud osalist demokraatiat riigis.
  • 1936 a. 15. I. antifašistlikud parteid lõid rahvarinde.
  • 1936 a. 16. II. rahvarinde partei oli parlamendivalimistel edukas ja uus valitsus taastas demokraatlikud seadused riigis.
  • 1936 a. 17- 18. VII  puhkes riigis fašistlik mäss ja algas Hispaania kodusõda. Kindral F. Franco kehtestas fašistliku diktatuuri riigis.
  • 1939 a. keelustati poliitilised parteid riigis.
  • 1940 a. II Maailmasõja ajal oli Hispaania riigina erapooletu . Riigi toorainevarusid veeti Saksamaale ja Hispaania. sõjaväebaase kasutasid Saksa armee laevastik ja lennuvägi.
  • 1946 a. Hispaaniat ei võetud ÜRO liikmeks.
  • 1951 a. üldstreik Barcelonas.
  • 1953 a. sõlmiti USA- ga majandusliku- ja sõjalise koostöö leping.
  • 1955 a. Hispaania võeti vastu ÜRO- sse.
  • 1956 a. üliõpilasrahutused riigis ja üleriigilised streigid elukalliduse tõusu vastu.
  • 1973 a. 8. VI. kindral Franco loobus valitsusjuhi ametikohast.
  • 1973 a. sai peaministriks L. Carrero Blanco, kes samal aastal mõrvati baski natsionalistide
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Hispaania uurimustöö #1 Hispaania uurimustöö #2 Hispaania uurimustöö #3 Hispaania uurimustöö #4 Hispaania uurimustöö #5 Hispaania uurimustöö #6 Hispaania uurimustöö #7 Hispaania uurimustöö #8 Hispaania uurimustöö #9 Hispaania uurimustöö #10 Hispaania uurimustöö #11 Hispaania uurimustöö #12 Hispaania uurimustöö #13 Hispaania uurimustöö #14 Hispaania uurimustöö #15 Hispaania uurimustöö #16 Hispaania uurimustöö #17 Hispaania uurimustöö #18 Hispaania uurimustöö #19 Hispaania uurimustöö #20 Hispaania uurimustöö #21 Hispaania uurimustöö #22 Hispaania uurimustöö #23 Hispaania uurimustöö #24 Hispaania uurimustöö #25 Hispaania uurimustöö #26 Hispaania uurimustöö #27 Hispaania uurimustöö #28 Hispaania uurimustöö #29 Hispaania uurimustöö #30 Hispaania uurimustöö #31 Hispaania uurimustöö #32 Hispaania uurimustöö #33 Hispaania uurimustöö #34 Hispaania uurimustöö #35 Hispaania uurimustöö #36 Hispaania uurimustöö #37 Hispaania uurimustöö #38 Hispaania uurimustöö #39 Hispaania uurimustöö #40 Hispaania uurimustöö #41 Hispaania uurimustöö #42 Hispaania uurimustöö #43 Hispaania uurimustöö #44 Hispaania uurimustöö #45 Hispaania uurimustöö #46 Hispaania uurimustöö #47 Hispaania uurimustöö #48 Hispaania uurimustöö #49 Hispaania uurimustöö #50 Hispaania uurimustöö #51 Hispaania uurimustöö #52 Hispaania uurimustöö #53 Hispaania uurimustöö #54 Hispaania uurimustöö #55 Hispaania uurimustöö #56
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 56 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 53 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Andra Pukk Õppematerjali autor

Lisainfo

5'le hinnatud uurimustöö Hispaania kohta.

Märksõnad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

26
docx
Hispaania uurimustöö
226
doc
Portugali põhjalik referaat
12
doc
Hispaania kuningriik
26
doc
Prantsusmaa uurimustöö
20
doc
Prantsusmaa Uurimustöö
21
rtf
Hispaania ja kunst
97
pdf
Kordamine Geograafia riigieksamiks 2010-VASTUSED
35
doc
Geograafia riigieksami TÄIELIK piltidega kokkuvõte





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun