Hispaania kultuur, majandus ja eluolu (0)

Maidla Põhikool
Hispaania
Referaat

Õpilane: Risto Männi

Klass: 9

Maidla 2012
Sisukord:
Üldandmed...........................................................................................................3
Geograafiline asend.............................................................................................4
Kliima...................................................................................................................4
Veestik ..................................................................................................................4
Taimestik ...........................................................................................................4-5
Loooomastik.........................................................................................................5
Majandus..............................................................................................................5
Kultuur.................................................................................................................5

Üldandmed

Riigi peamine usund on rooma   katoliiklus . Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usunditja 19% peab end ateistiks. Umbes 50 000 inimest kuulub protestantlikesse usulahkudesse ja 20 000 on  mormoonid . Hispaania  rahvaarv on 45,8 miljonit (2009. a.) kellest 77,4% elas linnades.
Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on  katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. Rahvastiku tihedus 92,6 elanikku ruutkilomeetri kohta.
Loomulik iive on 0.072% aastas. Loomulik iive on vähenenud, kuid Hispaania kuulub Lääne - Euroopa kõrge loomuliku iibega maade hulka.

Sündimus 9,87‰
Suremus 9,9‰
Keskmine eluiga on Hispaanias 77 aastat.
Andmed:
Riigihümn
Marcha Real
Pealinn
Madrid
Pindala
504 782 km2
Riigikeel (ed)
hispaania
Rahvaarv
46 120 000 (2011)
Rahvastiku tihedus
92,6 in/km2
Kuningas
Juan Carlos I
Peaminister
Mariano Rajoy
Rahaühik
euro (EUR)
Ajavöönd
Kesk-Euroopa aeg,
Kanaari saartel maailmaaeg

Geograafiline asend

Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Riik hõlmab umbes 5/6 Pürenee poolsaarest. Hispaaniat ümbritseb läänes Portugal , põhjas Prantsusmaa ja Andorra, lõunasse ja idasse jääb Vahemeri . Atlandi ookean aga lõunasse, läände ja põhja. Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast kitsas Gibraltari väin. Riigi territooriumi alla alla kuuluvad Baleaari ja Pitiuusi saared Vahemeres ning 13 Kanaari saart (millest suurimad on Tenerife, Fuerteventura, Gran Canaria ) Atlandi ookeanis.

Kliima

Hispaanias asub lähistroopilises kliimavööndis, kus on kaks aastaaega. Seal on kolm selgesti eristuvat kliimavöödet. Põhjarannikualal on paraskliima jaheda suve ja maheda talvega. Kataloonia ja Valencia Vehemere-äärsel rannikul, Andaluusia madalikul ja Baleaaridel valitseb Vahemere kliima. Suvi on päikesepaisteline ja kuiv,talv aga pehme ja puhuti vihmane. Hispaania on üks kuivemaid riike Euroopas.

Põhja- ja loodeosa on Euroopa sademerohkeimaid piirkondi (keskmiselt 900, paiguti kuni 3000 millimeetrit aastas). Riigis puhuvad terve aasta vältel valdavalt Atlandi ookeanilt tulevad läänetuuled. Keskmine temperatuur on põhja- ja keskosas jaanuaris 8-10° C, augustis 18-24° C, lõunas vastavalt 10-12° C ja 24-26° C. Hispaania sisemaal kogetakse kõige äärmuslikumaid temperatuurikõikumisi. Seal on karm talv ja ääretult kuiv ja palav suvi. Vihma sajab sügisel ja kevadel, kuid mitte piisavalt, et põuase looduse janu kustutada . Kanaari saartel on kõige püsivama kliimaga paik kogu Hispaanias. Temperatuur püsib seal terve aasta vältel 20° C piires, ilmamuutused on väga väikesed nii päeval kui ööse, talvel ja suvel.

Veestik

Enamik jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ning laevasõiduks sobimatud. Suurimad jõed on Tajo (1010km), Ebro (928km), Guadiana (820km) ja Guadalquivir (680km). Laevatatav on ainult Guadalquiviri alamjooks (Sevillani).Paljude jõgede vett kasutatakse niisutuseks.

Taimestik

Aafrika lääneranniku vastas asuvad Kanaari saared, milledel on ainulaadne taimestik, mis oma harukordsete ja eriliste liikidega on saartel asuvates neljas looduspargi (Hispaanias on kokku 12 loodusparki) täielikult esindatud . Suuri metsasid leidub ainult Hispaania põhjaosas. Kunagi oli see maa jahimeeste roheline paradiis , kuid alepõllundus ning Hispaania sõja- ja kaubalaevastiku ehitamine keskaja lõpupoole hävitasid suurema osa metsadest. Mullastikus on ülekaalus kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets (tamm, korgitamm , kastan, vaher , pöök, pärn, mänd) katab 10% kogu Hispaania pindalast.

Loomastik

Loomastik (eriti linnustik ) on liigirohke. Imetajatest leidub metskitse, põtra, kabehirve, hirve, mägikitse, harvemini hunti , rebast ja hispaania ilvest, rohkesti jänest ja küülikut, lindudest on kivi-kaljukana (keklik), siniharakat, musta haugast ja veelinde (sealhulgas flamingot), roomajaist sisalikke, madusid ja lõunaosas kameeleone.

Majandus
Hispaania impordi partnerid on: Saksamaa15,7%, Prantsusmaa12,7%, Itaalia8,4%, Hiina5,8. Hispaania tööstus on koondunud peamiselt viide regiooni, milleks on  Kataloonia, Madrid, Valencia, Baskimaa ja Andaluusia. 2005. aastal moodustas tööstus 20,6% SKT-st ja andis koos ehitussektoriga tööd 31,1%-le tööealisest elanikkonnast. Hispaania peamised tööstusharud on auto-, keemia-, masina- ja toiduainetetööstus.  Suurima käibega on toiduainete-, transpordivahendite- ja metalli tööstused. Kiiremini kasvavad kütuse- ja metalltoodete tootmine ning energia- ja vee-ettevõtted.
Hispaania põllumajandust iseloomustab piirkondade spetsialiseerumine . Nii on põhjapoolne rannikuala spetsialiseerunud eelkõige veisekasvatusele, Castilla la Mancha ja La Rioja on tuntuimad viinamarjakasvatuspiirkonnad, Castilla y Leon on tuntud teravilja-, päevalille- ja suhkrupeedikasvatuse piirkonnana ning peamised puu- ja köögiviljakasvatuspiirkonnad on Andaluusia, Murcia ja Valencia. Ka enamik oliivi - ja puuvillakasvatusest on koondunud Andaluusiasse.
Kiiresti on kasvanud Hispaania biotehnoloogia ettevõtete arv. Hispaania Biotehnoloogiaettevõtete Assotsiatsiooni kuulub 119 ettevõtet, millest 49% tegeleb tervishoiuga, 37% tegutseb toiduainetetööstuses ja 14% keskkonnakaitse alal. 
Kultuur
Hispaania kultuuri üks vanemaid ning ka kindlasti olulisemaid osasid on härjavõitlus. Härjavõitlus kuulub hispaanlaste kultuuri traditsioonina nagu meile laulupidu . Sel on oma ajalugu, pidulik ja ülev sündmus. Palju on Hispaanias muuseumeid, nt Salvador Dali museum ja Teatro Museo Dalí museum.

Kasutatud kirjandus

http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania

http://europa.eu/about-eu/countries/member-countries/spain/index_et.ht m

http://hispaania.wordpress.com/2008/04/29/rahvastik/

http://hispaania.wordpress.co m
http://www.hot.ee/hanneshotee/hispaania.html
6