Hispaania (0)

Sisukord
Sissejuhatus.................................................................................................................................3
1. Hispaania ..................................................................................................................................4
1.1 Hispaania kultuur...............................................................................................................5,6
1.2 Hispaania loodus................................................................................................................7,8
Kokkuvõte......................................................................................................................9
LISA 1.......................................................................................................................................10
LISA 2.......................................................................................................................................11
Kasutatud allikad...........................................................................................................12

Hispaania
Hispaania Kuningriik ( hispaania keele Reino de España ) on riik Edela- Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal . Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra . Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasee (Cádizi laht ), läände ja põhja ( Biskaia laht ). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast ( Maroko ) kitsas Gibralrtari väin, mille ääres Euroopa poolel asub ka Suurbritanniale kuulub Gibraltar.
Hispaania osad on ka Baleaarid Vahemeres, Kanaari saared Atlandi ookeanis ning Põhja - Aafrika linnad Ceuta ja Melilla.
Hispaania asukoht .
1.1 Hispaania kultuur

• Härjavõitlus
  

Hispaania kultuuri üks vanemaid ning kindlasti ka olulisemaid osasid on härjavõitlus. Härjavõitlus on hispaania keeles corrida ( lidia ) de toros või lihtsalt corrida (lidia), võitluse päev dia de toros, härjavõitluse areen plaza del toros, härjavõitleja toreadoor ehk toreero. Härjavõitlus pärineb araablastelt. Kuni 16. saj. oli härjavõitlus üksnes rüütlite eriala. See oli aadli privileeg ja lõbu, lihtrahvas võis ainult pealt vaadata. Kõik tolleaegsed Hispaania kuningad olid kirglikud härjavõitluse austajad. Karl V. tappis ise mõned härjad Valladolidis poja Felipe II sündimise auks peetud pidustustel. Bourbonide troonile tõustes härjavõitlus ajutiselt põlu all, muutub inimelule vähemkardetavaks, loomale saatuslikumaks, tegev osa langeb lihtrahvale, kõrgkiht lepib vaatamisega. Hispaanias on igas linnas ja linnakeses vähemalt üks plaza del toros. See on ümmargune umbes 50 m läbimõõduga liivkattega areen. Liivale on kantud areeni keskmist kolmandikku e. medio `t tähistav valge ringjoon . Areeni piirab pooleteise meetri kõrgune punane plank , mis kaitseb pealtvaatajaid härja eest. Plangul on 4-5 väikest väljaeenduvat kilpi, mille taha saavad toreadoorid varjuda. Plangu ja tribüünide vahel on paari meetri laiune vahekäik. Areeni ümber tõusevad amfiteatri eeskujul astmete kaupa vaatajate kivist istmed. Vaatajate kohad jaotuvad kolme ossa : SOL ehk päike, SOMBRA ehk vari ja SOL y SOMBRA ehk vahepealne osa. Kõige sügavama SOMBRA kohal asub võitluse presidendi loož. Tänapäeva plaza del toros`ed mahutavad keskmiselt 20000 inimest. Plaza del toros`ega on alati ühenduses kabel , kus toreadoorid enne esinemist palvetavad, laatsaret, kuhu viiakse haavatud, tapamaja , kus langenud loomad nülitakse ning maha müüakse.
Hispaanlaste jaoks on see vägev ning normaalne ,et loom igakord tapetakse , kuid enamus turiste on vastumeelt, samuti ka mina. Enamike jaoks on see julm traditsioon Hispaania kultuuris ning on olemas ka juba oraganisatsioon ,mis võitleb selle vastu ,et härjavüitlus ära kaotada.

• Flamenco
  

Üheks teiseks kultuuriosa tähtsamaks asjaks peetakse Hispaanias tantsustiili flamenco.
Flamenco on Lõuna-Hispaanias Andaluusia maakonnas sündinud omapärane kultuur kus on võrdne tähtsus laulul,tantsul ja gitarrimängul.Flamencos on môjutusi araabia hudadest,India,pärsia, mauri ja kreeka muusikast,aafrika rütmidest, juudi itkudest,Gregoriuse laulust ning kastiilia romanssidest,mis on segunenud andaluusia rahvamuusikaga- moodustades rütmiliselt väga keeruka ja huvitava muusikavormi.
Kuna sôna “flamenco” päritolu ei ole täpselt teada,siis tema kohta on mitmeid erinevaid teooriaid: ühe versiooni kohaselt tuleneb flamenco ladinakeelsest sônast “flamma” ehk tuli.Arvatakse, et flamenco juured ulatuvad tulekultuse aegadesse, sest algselt oli tants rituaalne.Arvatakse ka, et flamencotantsu ja laulu olemust iseloomustavad väga hästi märksônad leegitsev , tuline jne.
Hispaania keeles on flamencole erinevad tähendused:
* flaamlane, flaamipärane. Kuna suur osa mustlastest saabus Hispaaniasse Flandriast-siis hakati nii mustlasi kui ka nende tantsu ja laulu kutsuma flamencoks.
* kônekeeles ka kergemeelne, jämedakoeline, praalia, ärpleja
* flamencoga seostatakse ka sôna flamingo , sest tantsu graatsilised liikumised (eriti naiste tantsus), majesteetlik hoiak ja kostüümid meenutavad flamingo lindu .
Arvatakse ka, et môiste flamenco on tekkinud arabia keelsete sônade “felag” ja “mengu” - felagmangu - valesti hääldamise tulemusena. Tôlkes tâhendab see pôgenikust talupoega.
Esimesed andmed flamencomuusikast ja – tantsust pärinevad 18. sajandist, ent ilmselt eksisteerisid flamenco primitiivsed vormid Andaluusia mustlas kogukondades palju varem, sest mustlased jôudsid Hispaaniasse juba 15. sajandil peale Indiast väljasaatmist Timuri poolt umbes 1400 .a. m.a.j. Teise versiooni kohaselt  aga 8. sajandil moslemi vägede järel. Siit tulenevalt ka Pôhja ja Lôuna Hispaania mustlaste keele, kommete ja temperamendi erinevus

Hispaania loodus
Pürenee ehk Ibeeria poolsaarel on kolm suurt kliimavööndit: niiske atlantiline ( pehmed talved ja jahedad suved ), vahemereline (pehmed talved ja kuumad suved) ning sisemaakliima (vähe sademeid, külmad talved ja väga kuumad suved). Paljud eurooplased naudivad seda oma talvepuhkusel Kuigi Hispaaniast on loodud tõeliselt sooja päikesemaa kuvand, kehtib see tõde aasta ringi ehk vaid Kanaari saartel, mida mõjutavad nii Golfi hoovus kui ka Shara kõrbest Atlandile kanduvad tuuled. Loode - Hispaania Galicia ilm sarnaneb pigem lähedal asuvale Inglismaale – sajab palju, talved on mahedad ja niiskedning suvised temperatuurid põhjamaa kliimaga harjunule vastuvõetavad. Ülejäänud Põhja - Hispaania maakonnad on kuivemad, kuid talviti on mägistes Asturiases ja Baskimaal temperatuuri mõnikord ka nulli lähedal. Barcelona, Valencia, Alicante , Malaga ja kõik teised Vahemeres ranniku äärsed linnad on aasta ringi pehme kliimaga.
Hispaania lõunaosal on palju ühist Põhja- Aafrikaga . Metsarohke põhja- ja looderannik sarnaneb rohkem Kesk- Euroopaga. Hispaanias on kolm rahvusparki. Neist kaks on Püreneedes ja kolm Kanaari saartel ja üle 50 loodusreservaadi.
Mullastikus on domineerivaks kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets katab 10 % kogu maa pindalast.

• Peamised kasvavad puuliigid on:
  
• Tamm
  
• Korgitamm
  
• Kastan
  
• Vaher
  
• Pöök
  
• Mänd
  
• Pärn
  

"Guardamar del Segura" liivadüünid on Hispaania keskkonnale unikaase faunaga  kaitseala .  Guardamar´i ligidal on suur "La Mata" soolajärv. Madalik , looduse ime, kus on  haruldane metsik loodus ja praegu kaitse all olev osa rahvuslikust pargist, kus taimed ja elusolendid on arenenud nii, et nad saavad elada kõrge soolasusega keskkonnas. See pargi maa-ala on koduks mitmetele lindudele – pikajalgsed kured , erinevad pardiliigid, roosad flamingod ja veel palju, palju teisi. Mõned siin leiduvad liigid on aretanud nende endi kaitsesüsteemi, et toime tulla sooja vee ja järve aurudega .
Veel suurem soolajärv on Torrevieja´s ( mõlemad laguunid on ühendatud sinna ehitatud kanaliga). See järv on Euroopa suurim soola tootmise keskus, ning tarnitakse alates Skandinaaviast kuni Jaapanini. Ta omab kaitstud ökö-süsteemi ja lebades kahe soolajärve vahel  ning Vahemere ääres, on selle piirkonna kliima täiuslik Teie Hispaania kodu jaoks.
Väga erinev aspekt  Hispaania looduse juures on ranna ligidal asuv ajalooline Tabarca saar, kus on kaitstud veealune maa-ala.
LISA 1
Hispaania loodus,
Foto : Erakogu
LISA 2
Guardamar del Segura
Foto: Erakogu
Kasutatud allikad
http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania
http://www.hot.ee/hanneshotee/hispaania.html
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/hispaania2.ht m
Weber , B. (2004) Õpilase atlas. Kingfisher Publications Plc, 38-38 lk.
Kodres, M. (2009) HISPAANIA,tuhat ja tuline! AS Ajakirjade Kirjastus, 46-47 lk.

•