Hispaania referaat

Rosenthal, Liisbet

Hispaania referaat (0)

1 Hindamata

Hispaania
Referaat
Sisukord
1.Sissejuhatus 3
2.Ajalugu 3
3. Rahvastik 5
4.Kultuur 6
5.Vaatamisväärsused 7
6.Kasutatud kirjandus 10

Sissejuhatus

Hispaania on riik Lõuna-Euroopa lääneosas Pürenee poolsaarel. Riigi kogupindala on 506 013 km², millest mandriosa moodustab 493 486 km², Baleaarid 4992 km², Kanaarid 7447 km² ja Põhja-Aafrikas asuvad Ceuta ja Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad).

Ajalugu

Esimesed ajaloolised mälestised Hispaanias on Altamira koopajoonised, mis loodi ilmselt 15 000 e.Kr.
Umbes perioodil 500 eKr–300 e.Kr. asutasid meresõitjatest foiniiklased ja kreeklased hulga kolooniaid Vahemere rannikul.
Teise Puunia sõja ajal allutas laienev Rooma Impeerium endale Vahemere rannikul olevad Kartaago kaubanduskolooniad.
Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks Lissaboni (Olissipo), Tarragona (Tarraco) ja asutasid Zaragoza (Caesaraugusta), Mérida (Augusta Emerita) ja Valencia (Valentia). Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispaania toimis rooma turu jaoks kui viljaait : sadamad eksportisid kulda, villa, oliiviõli, veini. Põllumajanduslik toodang kasvas hüppeliselt, kui võeti kasutusele niisutussüsteemid, millest osa on kasutusel siiani. Hispaanias on sündinud keisrid Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius ja Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1. sajandil tutvustati Hispaaniale kristlust ning linnades sai see populaarseks juba 2. sajandil. Enamik Hispaania tänapäevastest keeltest, usunditest ja seaduste alustest on pärit sellest perioodist.
Esimesesd Hispaaniat vallutanud barbarid saabusid 5. sajandil, samal ajal kui Rooma Impeerium kokku kukkus. Hispaaniasse jõudsid üle Püreneede goodid, visigoodid, svaabid, alanid, asdingid ja vandaalid.
8. sajandil vallutasid lühikese aja jooksul (711–718) peaaegu kogu Pürenee poolsaare peamiselt berberi moslemid (maurid), kes tulid Põhja-Aafrikast.
Córdobat, islamistliku Hispaania pealinna, peeti keskaegse Euroopa rikkaimaks ja vaimselt arenenuimaks linnaks.Moslemid tõid sisse rikka intellektuaalse traditsiooni Lähis-Idast ja Põhja-Aafrikast. Siiski, 11. sajandiks olid moslemite maavaldused jagunenud hispaania kuningriikide vahel.
Termin Reconquista ("taasvallutamine") on kasutusel, et kirjeldada sajandite pikkust Hispaania kristlike kuningriikide laienemist Pürenee poolsaarel. Rekonkista alguseks peetakse aastat 722, mil loodi Astuuria kuningriik ,
1469. aastal ühendati Kastiilia ja Aragóni kuningriigid Isabel I ja Fernando II abieluga. 1492. aastal vallutas ühendatud kuningriik Granada , viimase Ibeeria poolsaare mauride kantsi,
Aasta 1492 märkis ära Christoph Kolumbuse jõudmise Uude Maailma. Seda ekspeditsiooni, milles osales 3 laeva – Pinto, Nina ja Santa Maria, rahastas Isabel I.
Samal aastal aeti Hispaaniast välja ka suur hulk juute – oli alanud Hispaania Inkvisitsioon.
Tänapäeva Hispaaniale ja Hispaania Impeeriumile pani alguse Aragoni, Kastiilia, Leóni ja Navarra kuningriikide ühendamine. Hispaaniast sai väga mõjuvõimas riik Euroopas, see positsioon kestis terve 16. ja 17. sajandi esimesel poolel.
Oma tippu jõudis Hispaania kahe esimese Hispaaniat valitseva Habsburgide ajal ( Carlos I 1516–1556 ja Felipe II 1556–1598).
Hispaania Impeerium laius pea kogu Lõuna- ja Kesk-Ameerikas, Mehhikos , Põhja-Ameerika keskosas, Filipiinidel, Ida-Aasias, Ibeeria poolsaarel (kaasaarvatud Portugal alates 1580. aastast), Lõuna-Itaalias, Sitsiilia , samuti ka osad tänapäeva Saksamaast, Belgiast, Luksemburgist ja Madalmaadest. See oli esimene impeerium, mille kohta öeldi, et "Päike ei lähe seal looja]. See oli avastuste aeg, tehti julgeid uurimisretki merel ja maal, avati uusi kaubateid üle ookeanide, oli vallutuste ja Euroopa kolonialismi aeg. Koos hinnaliste metallide, vürtside, luksuskaupade ja põllundustaimede saabumisega, tõid Hispaania uurijad ja muudki, tagasi teadmisi, mis muutsid Euroopa arusaamist maailmast.
Aeglane “Hispaania allakäik” algas 17. sajandil, ning selles olid kaasatud ka poliitilised, sotsiaalsed ja majanduslikud asjaolud, kuid põhjustajaks oli pidev pinge sõjaväelistes püüete näol – seda kogu Euroopas.
18 sajandi esimesi aastaid täitsid vaidlused päriluse üle. 1701–1714 oli Hispaania Pärilussõda, laiaulatuslik rahvusvaheline konflikt segunenud kodusõjajaga; sõda läks Hispaaniale lõpuks maksma Euroopa maavaldused, kuid säilisid ülemere valdused . Selle sõja ajal sai troonile uus dünastia – Prantsuse Bourbonid – ning kuulutati välja ka tõeline Hispaania Kuningriik.
19. sajandi lõpus kaotas Hispaania kõik endised kolooniad viimseni, kaasaarvatud Kuuba, Puerto Rico, Filipiinid ja Guami USA-le pärast Hispaania-Ameerika sõda 1898.
1899 müüs Hispaania ülejäänud Vaikse ookeani maadest Saksamaale.
20. sajand tõi natuke rahu. Hispaanial oli väike roll "võidujooksus Aafrikale" – koloniseeriti Lääne-Sahara, Hispaania Maroko ja Ekvatoriaal- Guinea .
Järgnes kibedalt, vastu tahtmist võideldud Hispaania kodusõda (1936–1939). Kolm aastat hiljem väljusid sõjast Saksamaa ja Itaalia toetusel võitjana natsionalistlikud jõud, mille eesotsas oli kindral Francisco Franco . Hispaania kodusõda on nimetatud ka Teise maailmasõja esimeseks lahinguks. Franco juhtimise all jäi Hispaania Teises maailmasõjas neutraalseks, ehkki pigem teljeriikide poolt.
1960. aastatel leidis Hispaanias aset ootamatu majanduskasv, mida kutsutakse ka Hispaania imeks. Sellest kasvas omakorda välja tänapäevane industriaalmajandus koos õitsva turismitööstusega.
Kui Franco novembris 1975 suri, sai troonile prints Juan Carlos – temast sai riigipea ja kuningas, kelle Franco ise oli eelnevalt määranud. 1. jaanuaril 2002 lõpetas Hispaania oma ajaloolise rahaühiku peseeta kasutamise ning asendas selle euroga. Sellega kaasnes majanduse kiire kaasajastamine.

Rahvastik

Hispaania rahvaarv oli 1. jaanuari 2005. aasta seisuga 44,1 miljonit inimest, kellest 77,4% elas linnades .Suurim linn on pealinn Madrid , kus Hispaania Statistikainstituudi andmetel elas 1. jaanuaril 2005. aastal 3,155 miljonit inimest. Hispaania suuremad linnad on:
Madrid – 3,155 miljonit elanikku
Barcelona – 1,593 miljonit elanikku
Valencia – 797 tuhat elanikku
Sevilla – 704 tuhat elanikku
Zaragoza – 647 tuhat elanikku
Málaga – 558 tuhat elanikku
Murcia – 410 tuhat elanikku
Las Palmas de Gran Canaria – 379 tuhat elanikku
Palma de Mallorca – 376 tuhat elanikku
Bilbao – 353 tuhat elanikku
Rahvastikust on 91,6% hispaanlased, kellest 17% on katalaanid, 7% galeegid ja 2% baskid. 79,3% elanikkonnast peab end katoliiklaseks.
Hispaania riigikeel on hispaania keel (español). Ametlikult kasutatakse ka järgnevaid regionaalseid keeli:
katalaani keel (catalan) – kasutusel Kataloonia autonoomses piirkonnas;
baski keel (euskera) – kasutusel Baskimaal;
galeegi keel (gallego) – kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas;
valencia keel (valenciano) – tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari saartel.

Kultuur

Hispaania keel (español), ka kastiilia keel (castellano), on indoeuroopa keelkonna romaani rühma keel, mida kõneleb umbes 300–400 miljonit inimest Hispaanias, Põhja-Aafrikas Kanaari saartel, Ladina-Ameerikas (välja arvatud Brasiilia). Hispaania keel on arenenud Pürenee poolsaarel ladina keelest ning sulandanud endasse seal enne roomlaste tulekut kõneldud ibeeri ja keldi keele sugemeid. Sõnavaras leidub rohkesti araabia laene. Vanimad keelemälestised pärinevad 12. sajandi keskpaigast.
Hispaania rahvamuusika on tihedalt seotud tantsuga. Hispaania muusikal on olnud väga palju mõjutajaid. Nii on Põhja-Hispaanias tuntavad prantsuse ja itaalia muusika , Lõuna-Hispaanias araabia ja mustlasmuusika mõjud.
Flamenco on tekkinud Hispaania maakonnas Andaluusias araabia ja mustlasmuusika mõjutusel. Sõna "flamenco" päritolu kohta on erinevaid teooriaid. Ühe versiooni kohaselt tuleneb nimetus ladinakeelsest sõnast "flamma"— tuli. Arvatakse et flamenco juured ulatuvad tulekultuse aegadesse ning algselt oli tants rituaalne. Ka on leitud, et märksõnad "tuline, leegitsev" sobivad iseloomustamaks flamencotantsu ja -laulu olemust. Siin ühinevad tervikuteks tants, laul ja kitarrisaade. Flamenco´le on iseloomulik käte plaksutamine ja kingakontsade klõpsutamine. Sageli on tantsijatel käes kastanjetid ja tamburiin.
Boolero on mõõdukas tempos ja kolmeosalises taktimõõdus paaristants. Boolerot saadetakse samuti kitarri ja kastanjettidega. Fandango on paaristants ning laul. Fandangorütme on kasutanud näiteks vene helilooja Nikolai Rimski-Korsakov oma “Hispaania capriccio´s”. Hispaania professionaalne muusika sai Euroopas laiemalt tuntuks tänu viiulivirtuoos Pablo de Sarasate (1844-1908) ning helilooja Isaac Albenize (1860-1909) tegevusele. Hispaani ooperikeskuseks on kujunenud Barcelona. Hispaaniast on pärit ka maailma kuulsad tenorid Placido Domingo,Jose Carreras, sopran Montserrat Caballe. Kuni meie sajandini oli kitarr Hispaanias peamiselt saatepilliks, 20. sajandil kujunes sellest instrumendist ka soolopill. Kuulus hispaania kitarrivirtuoos oli Andres Segovia (1893-1987).
Hispaania skulptuurile ja ka maali kunstile oli omane elulähedus. Manerismist loobumisele andis olulise tõuke Caravaggio looming, mille näited jõudsid Sevillasse 17. Sajandi alguses. Tähtsamad kunstnikud olid Diego Velazquez (1599-1660), Francisco de Zurbaran (1598-1664) ja Bartolome Esteban Murillo (1618-1682). Tuntud teosed Hispaania maali kunstist on näiteks Velazquezi Vulcanuse sepikoda, Zurbarani Püha Bonaventura surivoodil ja Murillo Noor kerjus. Erilisest sügavast, tõsisest ja kuidagi fanaatilisest vaimust on kantud barokkmaal Hispaanias , seal loodi peamiselt vaimulikke pilte ja portreesid. Valitsesid rasked pruunikad toonid ning keldriluugivalgus, mis andsid pinget nii imelistele pühaku-legendidele kui ka tõetruudele portreemaalidele. Hispaaniast on veel pärit kuulsad kunstniku Salavador Dali ( 1904 – 1989) ja Pablo Picasso (1881 – 1973).

Vaatamisväärsused

Madriid - Hispaania pealinn ning ühtlasi suurim linn asub riigi keskosas. Madriid on kosmopoliitne linn, ärikeskus, valitsuse ja Hispaania parlamendi peakorter ning Hispaania kuningliku perekonna kodulinn. Madridi iseloomustab tugev kultuuriline ja kunstiline tegevus ja väga elav ööelu. Külastavamad kohad on Prado Kunstimuuseum ja Kuningapalee (Palacio Real ).
Barcelona - asub otse Vahemere kaldal ja on tuntud oma suurlinnaliku atmosfääriga. Ühe puhkusega saab ühendada Barcelonas kõik kolm - puhkus mereääres, kultuur, head võimalused poodlemiseks.
Gran Canaria saarel on silmapaistvalt vaheldusrikas ja kaunis loodus, olles Kanaari saarte seas üks kõige mitmekesisemaid puhkamisvõimalusi pakkuv saar. Siin on suur valik sportimisvõimalusi, heatasemelised golfiväljakud, lai valik teemaparke, ööklubid ja erinevad restoranid.
Granada ja Alhambra loss. Öeldakse, et kui teil on Hispaanias aega külastada vaid ühte linna, siis see peab olema Granada ning seal asuvat Alahambra kindlust. “Alhambra” nimi tuleneb araabikeelsest sőnast “punane” vői “karmiin” ja just seda värvi ongi kindluse tornid ja müürid, mis ümbritsevad kogu La Sabica mäge. Tähtede valgel paistab kindlus hőbedane, kuid päiksevalgus muudab selle kuldseks. Granada linn rajati iseseisva kuningriigina 1238. aastal Araabia printsi Ibn Ahmari poolt.
Toledo - omapärane ja müstiline endine Hispaania pealinn. Toledo kõige kuulsamad ehitised on Alcázar (araabia keelest tulnud sõna «kindlus») ning võimas viielööviline Toledo Katedraal . Samuti paeluvad turiste El Creco tööd, mida võib leida kõikjalt, neist üks kuulsamaid - «Krahv Org
azi matused» - asub Santo Tomé kirikus.
Sevilla - Flamenco pealinnaks kutsutud linn asub Lõuna-Hispaanias. Peamisteks vaatamisväärsusteks on Katedraal ja linna sümbol -La Giralda-kunagine araablaste minarett, Alcazari kindlus ning Hispaania väljak . Just selles linnas on õige koht külastada mõnda Flamenco show`d.
Costa del Sol seostub eestlasele eelkõige kuurortlinnakeste ja rannapromenaadidega, kuhu kõledal sügisel või varakevadel lumevee mineku aegu külma eest korraks sooja pageda. Siiski ei ole Päikeserannik pelgalt rannamõnude nautimise koht. Vahemere lainetest kõrgemal mägedes avab Andaluusia mägikülade lummava elu.
Gibraltar - on vaid kuue km2 suurune poolsaareke Ibeeria poolsaare lõunatipus, mis on enim tuntud 426 meetri kõrguse kaljumüraka poolest ja kust Aafrikani jääb 20 km. Gibraltar kuulub küll Inglismaale , kui seal kehtib ka Hispaania raha Inglise naela kõrval. Gibraltarilt avaneb suurepärane vaade Atlandi ookeanile ja Aafrika mandrile. Iga päev väljub mitmeid laevu ja katamaraane Gibraltarilt Ceutasse, Aafrikasse. Poolsaarel elutsev Margot' ahviliik on ainulaadne Euroopas.
Santiago palverännutee - legendi järgi toodi Kristuse apostli Jaakobi surnukeha Galiciasse. 813.aastal avastati säilmed Santiago de Compostelast, kus tema auks ehitati katedraal. Keskajal saabus sinna kogu Euroopast aastas üle poole miljoni palveränduri, ületades Pürenee mäed. See tee on tänapäeval kujunenud üheks turismiatraktsiooniks, kus paljud tänapäeva inimesed samamoodi oma palverännakuid teevad.
Mallorca saarel on pakkuda kõike, mida suurepäraselt puhkuselt soovida võiks: ilusad rannad, kaunis mägine loodus, lõputu hulk erinevaid söögikohti, vahvad teema- ja veepargid, mitmekülgsed sportimisvõimalused, palju vaatamisväärsusi ning loomulikult rohkelt päikest.
Ibiza - Valgete liivarandade ja türkiissinise merega Ibiza on tõeline pärl , millele lisab pahelist sarmi tempokas (öö)elu. Siin on suurepärased võimalused aktiivse puhkuse veetmiseks ning saar sobib ka perepuhkuseks. Seal on piisavalt lastesõbralikke hotelle ning vahemaad on väikesed, mis teeb vaatamisväärsustega tutvumise äärmiselt mugavaks.
Tenerife - Kanaari saarte suurim ja kõrgeim saar Tenerife meelitab vapustava loodusega, aastaringse sooja kliimaga, rohkete erinevate söögikohtade ning atraktiivsete puhkamisvõimalustega. Tenerife sobib ideaalseks puhkuseks nii lastega peredele, aktiivsetele puhkajatele kui ka mitmekesise ööelu nautijatele.

Kasutatud kirjandus

Hispaania ja Flandria kunst
[www] http://www.annaabi.com/Hispaania-ja-Flandria-kunst-17-sajandil-m54734.html (17.11.2012)

Hispaania [www] http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania (17.11.2012)

Hispaania [www] http://www.hot.ee/hanneshotee/hispaania.html (17.11.2012)

Hispaania keel [www] http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania_keel (17.11.2012)

Hispaania muusika [www] http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/hispaania_muusika_kadry123.html (17.11.2012)

Hispaania [www] http://wiki.gomaailm.ee/wiki/hispaania/ (17.11.2012)

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 11 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2014-11-25 Kuupäev, millal dokument üles laeti

11 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Liisbet Rosenthal Õppematerjali autor

hispaania kunst muusika flamenco kuningriik valencia impeerium araabia kindlus

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

docx

Hispaania referaat geograafia

Pärnumaa Kutsehariduskeskus HISPAANIA Referaat PÄRNU 2013 Hispaania üldandmed Riik: Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pealinn: Madrid Pindala: 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega (territooriumist 12 287 km² hõlmavad saared) Riigikeel: Hispaania / kastiilia keel (castellano) Riigipiiri pikkus: Maismaapiiri pikkus on 2032 km ja merepiiri pikkus on 7921 km. Haldusjaotus: 50 provintsi, mis jaotuvad 17 omavalitsusega piirkonnaks sh. Madriid Konstitutsioon: kehtib alates 1978. aastast Rahvaarv: 47 miljonit (2010. a.) Rahvastiku tihedus: 93,0 elanikku km² kohta (2010. a.) Riigikord: parlamentaarne monarhia Riigipea: Kuningas Juan Carlos I Valitsusjuht: Peaminister Mariano Rajoy (alates 22. detsembrist 2011. a) Ajavöönd: CET

Geograafia

doc

Hispaania kuningriik

HISPAANIA KUNINGRIIK Referaat 2008 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Haldusjaotus 3. Religioon 4. Üldandmed 5. Maa ja rahvas 6. Poliitiline süsteem 7. Eesti ja Hispaania majandussuhted 8. Loodus 9. Õhu temperatuurid 10. Hispaania tööstus ja põllumajandus 11. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Hispaania Kuningriik on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Samal poolsaarel asub ka Hispaania läänenaaber Portugal. Põhjapiiri taha jäävad Prantsusmaa ja väikeriik Andorra. Vahemeri jääb idasse ja lõunasse, Atlandi ookean lõunasse (Cádizi laht), läände ja põhja (Biskaia laht). Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast (Maroko) kitsas Gibraltari väin, mille

Geograafia

odt

Hispaania

Hispaania Koostaja: Hendrik Kuusk AT-09 Pärnu PKHK Riigi üldandmed Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 45,8 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel Ametlikud katalaani keel (catalan) - kasutusel katalaani keel (catalan) - kasutusel regionaalsed keeled Kataloonia autonoomses piirkonnas; baski keel (euskera) - kasutusel Baskimaal; galeegi keel (gallego) - kasutusel Galiitsia autonoomses piirkonnas; valencia keel (valenciano)- tegelikkuses katalaani keele lähedane dialekt, kasutusel Valencia autonoomses piirkonnas ja Baleaari

Geograafia

doc

Hispaania referaat

........................................................... 7 Kokkuvõte ............................................................................................. 8 Kasutatud kirjandus .................................................................................. 9 Sissejuhatus Selles referaadis saame lähemalt tuttavaks Hispaaniaga; inimestega, kes seal elavad ja sellega, millega need inimesed tegelevad. Vaatleme põhjusi, miks sinna reisib nii palju inimesi ja missuguseid võimalusi Hispaania sinnareisijatele pakub. Riigi üldandmed Riik Hispaania Kuningriik (Reino de España) Pindala 505 957 km² koos Baleaaride, Kanaari saarte ning Aafrika rannikul paiknevate Ceuta ja Melilla autonoomsete linnadega Rahvaarv 44,7 miljonit (2006. a.) Rahvastiku tihedus 88,6 elanikku ruutkilomeetri kohta (2006. a.) Riigikeel hispaania keel

Geograafia

docx

Hispaania uurimustöö

HISPAANIA Kodu-uurimustöö Koostaja: Andra Pukk Klass: 10.klass Juhendaja: Ene Lüüs 2011 Sissejuhatus Uusimustöö eesmärk on saada teada rohkem Hispaania riigi kultuuri, geograafia ja majanduse kohta. Sain teada, et Hispaania pinnavormides domineerivad kõrgplatood ja mäestikud nagu Püreneed ja Sierra Nevada. Kõrgustikelt laskuvad Ebro, Duero, Taguse ja Guadalquiviri jõgi. Vahemeres asuvad Baleaarid ja Aafrika ranniku lähedal on autonoomsed Kanaari saared. Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, kus võim on päritav. Parlament on kahekojaline Rahvusassamblee (Cortes). 1978. aastast kehtivas konstitutsioonis tunnustatakse ühtse Hispaania keelelist ja kultuurilist mitmekesisust. Riik on jaotatud

Geograafia

docx

IT alused - Referaat teemal Hispaania - variant 25

üle võtsid. 2) ROOMA IMPEERIUM Teise Puunia sõja ajal allutas laienev Rooma Impeerium endale Vahemere rannikul olevad Kartaago kaubanduskolooniad. Sellega sattus pea kogu Pürenee poolsaar rohkem kui 500 aastaks roomlaste kontrolli alla. Roomlased arendasid juba olemasolevaid linnu, näiteks Lissaboni, Tarragona ja asutasid ka mõned linnad, näiteks Valencia ja Zaragoza. Rooma eestkoste all arenes poolsaare majandus. Hispaania toimis rooma turu jaoks kui viljaait: sadamad eksportisid kulda, villa, oliiviõli ja veini. Hispaanias on sündinud keisrid Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius ja Theodosius I ning filosoof Lucius Anneus Seneca. 1 sajandil tutvustati Hispaaniale kristlust ning linnades sai see populaarseks juba 2. sajandil. pilt 1 Rooma riik 395. aastal 3) GERMAANLASTE SISSETUND JA LÄÄNEGOOTIDE KUNINGRIIK 5.-8

doc

Hispaania

Melilla linnad 32 km². Hispaanial on maismaapiir Prantsusmaaga, Andorraga, Portugaliga, Ühendatud Kuningriigiga (Gibraltariga) ja Marokoga (Ceuta ja Melilla linnad). Hispaania on konstitutsiooniline monarhia, mille riigipea on kuningas. Seadusandlik võimuorgan on kahekojaline parlament (Cortes Generales), mis koosneb 350 liikmelisest alamkojast (Congreso de los Diputados) ja 259 liikmelisest ülemkojast (Senado). Valitsev partei on Hispaania Sotsialistlik Töölispartei (Partido Socialista Obrero Español), kes saavutas 14. märtsil 2004. aastal toimunud viimastel valimistel parlamendi alamkojas 162 kohta. Järgmised korralised üldvalimised toimuvad 2008. aasta kevadel. Täidesaatvat võimu teostab Valitsus 15 ministeeriumi kaudu. Valitsusjuht on alates 17. aprillist 2004. aastast peaminister José Luis Rodríguez Zapatero. Hispaania jaguneb 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks (Ceuta ja Melilla).

Geograafia

doc

Hispaania loodus, majandus, rahvastik

Geograafia

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk