HAGIMENETLUS TSIVIILASJAS Raamatu autor Uido Truija Referaat SISUKORD Sissejuhatus....................................................................................................................3 1. Õigusemõistmine tsiviilasjades..................................................................................4 2. Menetlusosalised ja pooled........................................................................................ 5 3. Esindaja kohtus.......................................................................................................... 6 4. Kohtumenetluse keel..................................................................................................7 5. Menetlusdokumentide vormistamine.........................................................................7 6. Tsiviilasja hind (hagihind)......................................................................................... 8 7. Menetluskulu...
Võlanõustamise eesmärgid O Eesmärk on abistada isikut: oma varalise olukorra kindlakstegemisel, võlausaldajaga läbirääkimiste pidamisel, nõuete rahuldamisel ning uute võlgnevuste tekkimise vältimine toimetulekuvõime parandamise kaudu ja muude võlgnevusega seotud probleemide lahendamine. Aidatakse inimesel teadvustada ülemäärase võlgnevuse põhjuseid ja tagajärgi ning õpetatakse teda tulevikus säilitama tasakaalu tulude ja kulude vahel ning uusi võlgnevusi vältima. Ülemäärase võlgnevuse muutmine talutavaks või selle likvideerimine. O Üldine eemärk on see, et inimene tuleb oma eluga paremini toime ja tal ei teki uusi ülejõu käivaid rahalisi kohustusi. Ühtlasi on eesmärgiks: O teadvustada võlgnikule ülemäärase võlgnevuse põhjuseid ja tagajärgi ja O õpetada võlgnikku tulevikus uut ülemäärast võlgnevust vältima ning O säilitama tasakaalu tulude j...
PANKROTIÕIGUS Exam avatud materjaliga. 11.04. 18:00 või 21.04. 14:00 või 22.05. 18:00 Iseseisev töö referaat a la 10 lk, tähtaeg 08.04. Saata aadressile [email protected] Minu teemaks ,,Pankrotivara õiguslik regulatsioon" Maksejõuetus · Ajutine · Püsiv --> (pankrot) eeldab kohtu sekkumist Esimene pankrotiseadus 1992, Rootsi mudeli põhjal. Esimesed muudatused 1997, aastast 2004 toodi sisse füüsiline isik. 2011 võlgade ümberkujundamise seadus (F.is) ning lisaks Saneerimis seadus, võlgade ümberkujundamise seadus (J.is). Eristada mõisteid pankrot ja maksejõuetus! Pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus. Maksejõuetus: Seotud võlausaldajate nõuetega ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja suutmatus pole ajutine Võlgniku vara ja kohustuste suhe võlgniku vara ei kata kohustusi ja see seisund ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine Maksejõuetuse hindamise alu...
Tsiviilõiguse KT kordamiseks Õigus on üldise iseloomuga käitumisnormide kogum.Õigus on loodud inimkäitumise korrastajaks. Erinevalt muudest normidest nagu eetilised ja käitumisnormid on õigus adresseeritud kõikidele isikutele ja on muudetud kohustuslikuks. (nt hilinemine tööle on eetiliste õigunormide rikkumine) Õigusnormid on süstemaatilistel alustel koondatud õigusaktidesse, õigusharudesse ja allharudesse. Õigusnormide loojaks on riiklik organ,näiteks parlament. Õigusteadus on teadus mis selgitab õigusnormide sisu, see jaguneb kaheks: 1. Eraõigus - nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel (õiguslikult võrdses situatsioonis olevaid õigussubjektid). Näiteks ostja ja müüja vahel, kus mõlemal poolel on omad õigused ja kohustused. POOLED ON VÕRDSED. Riik antud olukorda ei sekku. Inimene ise on antud hetkel aktiivne 2. Avalik õigus - moodustavad aga need normid, kus üheks pooleks on riik, ...
Tsiviilkohtumenetlus 1. tsiviilprotsessiõiguse mõiste ja ülesanded Tsiviilprotsessiõigus on seotud tsiviilõiguse ja selle allharudega. Tsiviilkohtumenetlusega reguleeritakse tsiviilasjade lahendamise korda, kohtu ja protsessiosaliste tegevust, mis on vajalik kodanike õiguse kaitsmisel. Tsiviilprotsessiõiguse normid määravad ära kohtuorganite õigused ja kohustused ning reguleerivad protsessist osavõtjate suhteid protsessi käigus, samuti notariaalorganite ja arbitraaziorganite tegevust. 2. tsiviilprotsessiõigussuhted ja subjektid Tsiviilmenetlusõigussuhe on tsiviilmenetlusõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isikute ja kohtu vahel õigusemõistmisel tsiviilasjades. Objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud. Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt. Tsiv...
Tsiviipotsess Eksam 28.04.2009 1. Tsiviilkohtu menetlus. Mõiste, põhimõtted, ülesanded. Tsiviilkohtumenetlus on rikutud või vaidlustatud materiaalõiguslike subjektiivsete õiguste, seadustega tagatud huvide kaitse eesmärgil toimuv kohtu ja protsessis osalevate isikute ts.protsessiõiguse normidega reguleeritud tegeuvus. põhimõtted: 1. Objektiivsus kohus peab olema objektiivne ja erapooletu. 2. Optimaalsus-protsessiökonoomika põhimõte. Riigi ja poolte kulud peavad olema võimalikult väikesed. 3. Ainujuhtimise ja kollegiaalsuse vahekord. 4. Seaduslikkus kohtunikud peavad olema sõltumatud, alluma seadustele. 5. Poolte võrdsus õigus kasutada tõlki ja esineda kohtus oma emakeeles või muus keeles. 6. Poolte võistlevus isikute võrdsus kohtu ees. 7. Kohtu seotus poolte esindatud asjaoludega kohus peab ise seadust hästi tundma, poolte arvamus ei loe. 8. Asja arutamise suulisus kirja...
Tallinna Tehnikaülikool Sotsiaalteaduskond Õigusteadus TSIVIILKOHTUMENETLUS Referaat Koostaja: Mati Makkar HAJB10 Juhendaja: Lembit Auväärt Tallinn 2009 TSIVIILKOHTUMENETLUS Sisukord Sissejuhatus.........................................................................................................................3 Üld ja eriosa piiritlemine tsiviilkohtumenetluse seadustikus..............................................4 TsMS 1; 2; 3 ja 4 osade loetelu...........................................................................................5 TsMS 5-15 osa nimeline loetelu..........................................................................................6 Tsiviilkohtumenetluse põhimütted, menetlusekonoomia...................................
Tsiviilkohtumenetluse eksami küsimused 1. Tsiviilprotsessiõiguse mõiste ja ülesanded Tsiviilkohtumenetluses vaadatakse läbi tsiviilasi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tsiviilasi on eraõigussuhtest tulenev kohtuasi. (Asja-,võla-, perekonna-, töö-, pärimis-, autori- ja ühinguõiguslikud vaidlused jne). Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. 2. Tsiviilprotsessiõigussuhted ja subjektid Tsiviilmenetlus õigussuhe on tsiviilmenetlusõigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib menetluses osalevate isikute ja kohtu vahel õigusemõistmisel tsiviilasjades . Objektiks on materiaalõiguslik vaidlus kahe poole vahel. Subjektid on need isikud, kes võtavad kohtumenetlusest osa ning kelle käitumine on tsiviilkohtumenetluse seadustikuga reguleeritud. Kohus on selle õigussuhte keskne subjekt . Tsiviilprotsessiõigus...
1. seminar I. Õigusemõistmine ja tsiviilkohtumenetlus II. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne ja olulised põhimõtted III. Üldised nõuded kohtule ja muud üldküsimused 1. A on ostnud endale B-lt kinnistu suvemajaga endise suvilakooperatiivi territooriumil metsa serval. Ainus juurdepääs avalikule teele on A-l üle C ja D kinnistute kulgeva teeraja. Esialgu saab A teed kasutada, kuid peatselt tekivad konfliktid naaber C-ga, kes heidab A-le ette, et viimase lapsed sõidavad tema kinnistul mopeediga ja lärmavad, samuti häirib C-d A-d nädalavahetusel külastavate isikute suur arv. C teeb A-le ettepaneku sõlmida kokkulepe, kus oleks täpselt reguleeritud, mis ajal ja milliste liiklusvahenditega võib juurdepääsuteed kasutada ning samuti nõuab C A-lt piisavat kompensatsiooni juurdepääsuga põhjustatud ebameeldivuste eest, millena arvestab C 1000 krooni kuus. A teatab C-le, et ei kavatse sellistel tingimustel ...
Tsiviilkohtumenetlus 1. ÜLDISED PÕHIMÕTTED Mõiste Tsiviilmenetlusõiguse reguleerimise objektiks (esemeks) on tsiviilkohtumenetlus ehk kohtu tegevus õigusemõistmisel, asjade lahendamisel. Õige menetlusõiguse valik on tähtis, kuna valede menetlusnormide rakendamine toob automaatselt kaasa kohtulahendi tühistamise. Tsiviilmenetlusõigus on normide kogum, mis reguleerib tsiviilõiguste kaitse kohtulikku korda, protsessis osalevate isikute suhteid tsiviilasja lahendamisel Suhteid, mille üheks osaliseks on kohus. Menetlusõigus ise kuulub avaliku õiguse valdkonda, kuid see reguleerib suhteid, mis on tekkinud eraõiguslikus vaidluses. Tsiviilkohtumenetlus-õigus on oma olemuselt dispositiivne, kuid sisaldab siiski imperatiivseid elemente, mille järgimata jätmisele järgneb sanktsioon. Õigussuhe on õigusnormide reguleeritud ühiskondlik suhe. Tsiviilmenetlusõigussuhe on tsiviilmenetlus-õiguse normidega reguleeritud ühiskondlik suhe, mis tekib men...
üldkasulik töö общественно-полезный труд asendamine замена kriminaalhooldusametnik чиновник, осуществляющий надзор за условно осуждёнными лицами и лицами, условно-досрочно освобождёнными от отбывания наказания rahalise karistuse asendamine vangistuse või üldkasuliku tööga замена денежного взыскания тюремным заключением или общественно полезным трудом rahalise karistuse päevamäär дневная ставка денежного взыскания vangistuse alammäär минимальный срок тюремного заключения varalise karistuse asendamine vangistusega замена имущественного наказания тюремным заключением miinimumpäevamäär минимальная дневная ставка trahviühik штрафная единица aresti alammäär минимальный срок ареста tingimisi vabastamine условное освобождение pöörata täitmisele обращать к исполнению mõistetud karistuse pööramine täitmisele обращать назначенное наказание к исполнению kuriteo toimepanemine ettevaatamatusest совершение пре...
SISSEJUHATUS Eraisiku pankrot ja võlanõustamine on viimasel ajal järjest rohkem jõudnud ühiskonna teadvusesse. Arvestades meedia kajastusi on teemat käsitletud nii professionaalselt kui ka emotsioonidest kantuna. Maksejõuetuse teemat on meedias tihti seotud SMS-laenude ja muude materiaalsete ahvatlustega. Sotsiaaltöö seisukohast on inimeste soovil olla rikkamad ja kulutada rohkem olemas ka negatiivsed tagajärjed. Vastutustundlik isik mõistab oma maksevõimeolulisust, hindab seda jooksvalt ning arvestab seda ka kohustuste võtmisel ja majandustegevuse arendamisel. Ometi on sotsiaaltöös küllalt palju kliente, kes annavad järele ahvatlustele võtta kergel käel kohustusi ega mõtle pikemalt tagajärgede üle. Ei mõelda ka saabuvatele olukordadele, kus on ilmselge, et kohustusi ei suudeta õigeaegselt täita ning et võlad ületavad isiku vara väärtuse. Ilmselge on seegi, et sellisel juhul kaotab võlausaldaja kannatuse ja esitab võlgniku suhtes pankro...
Units 12-18 1. system of pandects pandektiline süsteem 2. general provisions üldosa 3. law of property asjaõigus 4. family law perekonnaõigus 5. law of sucession pärimisõigus 6. law of obligations võlaõigus 7. General Part of the Civil Code Act TsÜS 8. Law of Property Act AÕS 9. Family Law Act perekonnaseadus 10. Law of Succession Act PäRS 11. Law of Obligations Act VÕS 12. persons and transactions isikud ja tehingud 13. natural persons 14. legal persons 15. passive legal capacity õigusvõime 16. active legal capacity (an ability to independently asume civil rights and incur civil obligations) teovõime 17. live birth elussünd 18. bequeath property pärandama 19. mental state vaimne seisund 20. restricted active legal capacity piiratud teovõime 21. mental illness vaimehaigus 22. mental disability nõdrameelsus 23. mental disorder psüühiline häire (sickness ...
Sotsiaal ja õigusfilosoofia Jagamismajanduse küsimus, sotsiaalmeedia, Donald Trump Tähelepanu puudus vaimuhaigused emotsioonide kasv valetamine (Trump) Mis on riik? Rahvusvaheline õigus ning kas see on olemas? Robotkohtunikud ntks kiiruskaamera, maksekäsu kiirmenetlus Eesmärk aru saada kaasajast ja prognoosida tulevikku 1. Kaasaja ühiskond 2. Õigus kaasajas 3. Tuleviku prognoos ja mida see kaasa toob Igast asjast/teooriast/filosoofist tuleb teada natuke tuleb seostada kaasajaga Ntks avalikus sektoris, kus tuleb luua õiguslikud normid, filosoofiline ehk maailmavaateline kontseptsioon/// leida normi filosoofiline taust Grupitöö: seos tänapäevaga ja tegeliku eluga ja näited, mis moodi on Kanti filosoofia rakendatav tänapäeval, liikumine üldiselt üksikule *hüperreaalsus sotsiaalmeedias toimuv on reaalsem kui elu ise + fake news (libauudised), reklaamide näide, tegelikkuses olukorda juhtunud pole *trollide va...
ÕIGUSE ENTSÜKLOPEEDIA 1. Mida tähendab õigus objektiivses ja subjektiivses mõttes - Objektiivses tähenduses on õigus õigusnormide kogu; kõik õigusnormid kokku. - Subjektiivses tähenduses on õigus konkreetsele indiviidile kuuluv käitumisvõimalus, mis tuleneb õigusnormidest (seadustest). 2. Nimeta õiguse idee kolm elementi Õigus koosneb: õiglusest - on inimeste koosluse põhiväärtus, mis esitab õigusele nõude ,,igauhele oma", filosoofiline termin tegelikult, võrdsed võimalused õiguslikust garanteeritusest - (õiguskindlus) peab tugevdama usaldust õiguskorra vastu läbi kindlustatuse riigi autoriteediga ja vastava riiklikku iseloomu omava õigustrakendava tegevusega. eesmärgipärasusest - iseloomustab suunatus korra ja julgeoleku loomisele teatud inimkäitumises. Seadusloome peaks lähtuma uhiskondlikust vajadusest, ei saa võtta Belgia seaduseid ja tuua nad otse Eesti uhiskonda. 3. Nimeta õiguse a...
ÕIGUSÕPETUS Sissejuhatus õigusesse ÕIGUSE EELASTMED: Normatiivse reguleerimise alustalad on tavad, moraal, religioon, korporatiiv, õigus. Moraal ja tava on enne õigust · Tava kõige vanem käitumise korrastaja, mis on kujunenud pika ajaperioodi jooksul läbi paljukordsete inimkäitumiste aktide ja on saanud harjumuseks. Tavad kujundasid väga kindla kvaliteediga korra inimeste käitumises. Praegugi kujundavad tavad mõnel alal kindlama korra kui õigus. · Moraal - tekib juurde korrareegleid. Tavale järgnev korrareeglistik on moraalinormid. Moraali põhjal hinnatakse mõned korrareeglid ümber ja käitutakse vastavalt moraalile. Tekib erinevaid võimalusi käitumiseks igas inimühiskonnas on mitu moraali käitumissituatsioone hinnatakse erinevalt juba oi-oi kui kaua. · Religioon väga vana teatud korrareeglite kogum. On ka institutsioonid (kirik, usuühingud ...