Energia liik, Kasutusalad Varud, kus Suurimad Suurimad Suurimad Kasutamise eelised Kasutamise puudused, selle paiknevad? tootjad eksportijad importijad keskkonnaprobleemid osatähtsus Nafta Mootorikütuseks, Lähis- Ida, USA, Saudi Araabia, Lääne- Suure Avariid, õnnetused 40% soojuse kesk- ja Venemaa, Venemaa, Euroopa, kütteväärtusega tankeritega, naftat tuleb taastumatu saamiseks, lõuna Hiina, Norra, Iraan, USA puhastada ja maapõuest elektrienergiaks, Ameerika, Kanada, Araabia ÜE välja pumbates võib naftakeemia Aafrika Suur- ...
Nafta ja Kivi- ja Tuumkütused Tuule- ja Voolava vee ja maagaas pruunsüsi ja päikeseene loodete energia tuumaenergi rgia a Eelised Suur Mitmekülg Äärmiselt Taastuv Ei vähenda jõe kütteväärtus, ne suur energia, vooluhulka ega väga maavara, energiasisald mõju tekita mitmekülgsed millest us ühe keskkonnal jääkaineid kasutusvõimal saab toota massiühiku e on väike used eri tüüpi kohta, keemiatööstus kütuseid, näiteks 1kg es, mugav aga ka uraani käideldavus. muu sisaldab Selle otstarbega umbes sama...
elektrienergia tootmiseks spetsiaalsete muundurite, näit. fotoelektriliste muundurite vahendusel. Paljudel juhtudel on taastuvate energiaallikate all võetud ka olmeprügi (jäätmed), mille energia võib leida kasutamist kas vahetu põletamise teel või gaasistamise teel spetsiaalses, kaetud prügihoidlates. Olmeprügi tekkimine on seotud inimtegevusega ja selle seos päikeseenergiaga kui põhilise primaarenergia kandjaga on kaudne. Taastuvate energiaressursside energiaks loetakse ka energiat, mida kannab merevesi veetaseme tõustes ja langedes (tõusu/mõõna energia). Veetaseme tõusu ja mõõna tekitajateks on gravitatsioonilised jõud, millised mõjuvad taevakehade vahel. Taastuvate energiaressurssidena käsitletakse tavaliselt ka geotermilist energiat, mis on Maakera sisemuses toimuvate protsesside tagajärjeks. Väga sageli vabaneb selliste protsesside energia mittesoovitaval kujul, näit maavärinatena või vulkaanipursetena
Import Eesti impordimaht oli 165,30 miljardit krooni (2006). Sisse veetakse masinaid ja seadmeid (25% aastasest impordimahust), mineraalseid tooteid (16%), transpordivahendeid (12%), metalle ja metalltooteid (9%). Peamised impordimaad olid Soome (18%), Venemaa (13%), Saksamaa (12%) ja Rootsi (9%)[7] Eesti ja Vene Föderatsiooni kaubandussuhete arenguperspektiivid Positiivse mõju teguriteks on soodne geograafiline asend ning sadamate looduslikud eelised, kahepoolne sõltuvus energiaressursside suhtes Venemaa ja Euroopa Liidu vahel, prognoositav energiaressursside tootmise ning eksportimise kasv Venemaal, mille juurdekasv ületab Venemaa infrastruktuuri võimsuste suurendamise dünaamikat Baltimerel. Negatiivse mõju teguriks on suurenev liikumisintensiivsus Baltimerel ning sellega kaasnevate ökoloogiliste probleemide mõju. Majanduspoliitilistest teguritest negatiivset mõju omavad teenuste impordi asendamise strateegia Venemaa poolt . Äitäh kuulamast!
Miks on sellised muutused toimunud? Kui suure osa kasutatavast energiast annavad fossiilsed kütused? • Nimeta taastuvaid ja taastumatuid energialiike. Mille alusel see jaotus on tehtud? • Mis takistab taastuvate energialiikide suuremat kasutamist? • Milliseid energiavarasid leidub Eestis? Milliseid energiavarasid me impordime? • Milliseid alternatiivseid energiaallikaid täna Eestis kasutatakse? • Milline on erinevate energiaressursside osatähtsus maailma energiamajanduses täna? • Millal algas energiamajanduses naftaajastu? • Kuidas mõjutas elektri kasutuselevõtt 19/20 saj. vahetusel maailma energiamajandust? • Milliseid muutuseid maailmamajanduses tõi endaga kaasa sisepõlemismootori leiutamine? • Millised on nafta/gaasi eelised, puudused? • Nimeta suurimaid nafta/gaasi tootjaid/eksportijaid? • Võrdle nafta ja gaasi ammutamist, vedu, kasutamist.
- reostus -Maagaas:(USA, Venemaa) +odav transport +väiksem reostus - raske transport - torude hooldus -Tahked kütused (kivisüsi, puusüsi) (Hiina, Aasia) +Laialdane kasutus +madal hind - reostus - kallis -tuumaenergia (USA, Hiina) +odav +toodab palju +keskkonnasõbralik - ehitus kallis - avariiohud 3) energiamajandus- majandusharu, mis hõlmab energia tootmise, töötlemise, edastamise ja jaotamise 4)Energiaressursside osatähtsuse muutumine Puitu/vett kasutatud aegade alguses ikka saapalju tuuleveskid kivisüsi nafta maagaas 21.saj: tuumaenergia 5) Nafta ja gaasivarud on kõige suuremad Venemaal ja Saudi-Araabias 6) Nafta ja gaasi töötlemise paigutust mõjutavad tegurid: - põllumajandus - toidutootmine - 7)Kildagaas ja oliliivade kasutamine: Õliliivad: (Kanada)
Energiamajandus Energiamajanduse põletavamad probleemid: Energiatarbe kiire kasv · Kvaliteetselt kõrgemal tasemel oleva energia vajaduse kasv · Ressursi ja tarbimise ebaütlane jaotus · Traditsiooniliste energiaressursside ammendamine · Energiajulgeolek · Keskkonnaprobleemid Gaas · Suure kütteväärtusega · Paikneb puuraukudes surve all, pole vaja pumbata · Ei vaja ümbertöötlemist, ainult puhastamist · Põletamisel tekib vähe saasteaineid · Transport peamiselt torujuhtmeid pidi, ka veeldatult, mis kallis ja ohtlik Tahked kütused-kivisüsi · Suured varud · Kõrge kütteväärtus · Uued kaevandused on hästi mehhaniseeritud
· Energia alikad jagunevad: Taastuvaks Taastumatuks Mis on energeetika? Turvas Taastuvenergia allikad Gaas Kütteõli Kivisüsi Puit Kodumaiune Välismaine Põlevkivi tooraine tooraine Energeetika Elekter Soojus Energiaressursside osakaal maailma energiamajanduses Nafta 40% Gaas 28% Kivi- ja puusüsi 20% Hüdroenergia 5% Tuumaenergia 5% Muud energiaresursid 2% Energeetika Eestis · Eesti peamine energia allikas on põlevkivi, mille abil toodetakse 91% Eestis toodetavast elektrist. · Teine peamine energia allikas Eestis on turvas.
Tuuleenergia: umbes 1% Biomassi energia: 15% Tuumaenergia: 2% Maa siseenergia: 1% Fossiilenergia: umbes 75% Nafta on ülemaailmselt üks tähtsamaid energiaallikaid. Suurema osa energiast tarbivad kõrgelt arenenud riigid, nt USA(35%). Taastuvenergia Taastuvenergia on energia, mis toodetakse loodustsäästvalt: Hüdroenergia Tuuleenergia Ookeanide soojusenergia Orgaanilises aines sisalduv keemiline energia (puit) Maa siseenergia Biogaas ja mass Päikeseenergia Taastuvate energiaressursside saadavus, levik, varieerumine ja intensiivsus on suhteliselt erinev, sõltuvana antud ala ilmastikust ja muudest iseärasustest. Taastuvenergia on omaks võetud Euroopa maadest näiteks Skandinaaviamaades, Taanis, Saksamaal, Hollandis, Hispaanias jne. Taastumatud energiad Taastumatud on sellised (maakoorega seotud) energiaallikad, mida loodus ei suuda taastoota või selleks läheb aega miljoneid aastaid: Nafta Süsi Uraan Maagaas Turvas http://kokkuhoid.energia.ee/ http://www
laineteenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia), või mis taastub ökosüsteemi aineringete käigus (biomassi energia ja biokütus puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne), ilma et nende kogus inimkultuuri eksisteerimise ajamastaapi silmas pidades oluliselt kahaneks. Taastumatud energiaallikad - energiaressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Mitmuses kutsutud ka taastumatuteks energiavarudeks ehk mittetaastuvateks energiavarudeks. Taastumatute energiaressursside hulka kuuluvad fossiilkütuse liigid: kivi- ja pruunsüsi, nafta, maagaas, põlevkivi ja turvas. See on biomass, mis on tekkinud geoloogilises minevikus ja muundunud vormi, mis on kütusena kasutatav. Taastumatute energiaressursside hulka loetakse ka tuumakütus, sest selle allikas - uraanimaak - kasutamise läbi väheneb. Alternatiivenergia energia, mis on toodetud fosiilkütustest erinevate energiakandjate baasil (päikese-, tuule-, biomassi-, hüdro-
Ulatuslik metsaraie muudab piirkonna kliimat, kus metsareie toimub ja soodustab selle kõrbestumist. Teatud määral on metsaraie vajalik, kuna puud haigestuvad aga sellega ei tohiks liiale, minna, kuna mets pakub elukeskkonda paljudele loomadele. 4. Energiamajandus ja keskkonnaprobleemid Energiamajandus tegeleb looduslike energia varade hankimise, nende töötlemisega ja tarbijatele kätte toimetamisega. Energiaressursside kasutamisega seotud poliitilised probleemid: Kõige suuremaks probleemiks võib osutada see, et mõni riik tarnib energiat oma naaberriiki ja naaberriik muutub sellest tarnimisest sõltuvaks. Seda võib ära kasutada tarnijariik, kui ta tahab, et naaberriik tema nõudmistega kaasa läheks, kui nad ei lähe kaasa, siis saab tarnijariik peatada selle energiaenergia tarnimise ning naaberriik peab kusagilt mujalt energiat saama oma elutegevuseks.
nafta ja gaasi ammutamine ja elektrijaamad, Kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, töötlemine, tahkete kütuste (söe, naftatöötlemistehased torujuhtmed, tanklad jne. turba, uraanimaagi) kaevandamine, rikastamine jne geoloogilised uuringud, uue tehnoloogia väljatöötamine, Elektriliinide, torujuhtmete ehitus ja kaevandusohutus jm tööjõu koolitamine jm hooldamine jm Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses (õp. lk. 66)? Puidu osatähtsus energiaallikana vähenenud. Kivisütt kasutati palju 18.-19.saj nüüd on osatähtsus vähenenud. Nafta ja gaasi osatähtsus on suurenenud. Vett kasutatakse stabiilselt ja vähe. Uusenergiaallikaks on tuumaenergia. Selgita, miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid. Taastumatud energiad annavad rohkem soojust ja on suurema kütteväärtusega, taastuvad energiavarad on väiksema efektiivsusega.
elektrisüsteemis hoida töös reservelektrijaamasid, mis suurendab elektri hinda. Tuulest toodetava elektri mahtude suurendamiseks tuleb teha mahukaid investeeringuid elektrisüsteemi paindlikkusse nii elektrivõrgu kui tootmisvõimsuste osas ning rajada gaasiturbiine. Eesti tehniliselt rakendatavaks hüdroenergia potentsiaaliks on kuni 40 MW paigaldatud võimsusi, arvestamata seejuures Narva hüdroelektrijaama potentsiaalset võimsust. Taastuvate energiaressursside alla liigituvad ka must leelis ja prügilagaas, millest Eestis samuti elektrit toodetakse. Mitmetes põllumajandusettevõtetes on käimas uuringud biogaasi tootmise alustamiseks energeetilisel otstarbel, perspektiivikas on ka prügipõletamise energia potentsiaal. Praegu toodetakse üle 90% elektrienergiast põlevkivist, seetõttu kütuse tarnekindlusega Eestis probleeme ei ole. Kui Eesti otsustab hakata kasutama rohkem importkütust, tuleb
Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus? Hankimine(metsi), töötlemine, jaotamine Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses? Anult puit, tuul, lisandus süsi, nafta, maagaas, tuumaenergia. Miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid? Nende kütteväärtus on suur, osatakse hästi energiat kätte saada Milliseid energialiike nim alternatiivseteks? Energia,mis on toodetud fossiilkütustest erinevate energiakandjate baasil (päike,tuul) Nafta transp. Mööda torujuhtmeid Nafta transport tankeritega
Energiamajandus teg. Energiavarade hakimisega, nende töötlemisega elektriks, ning kättetoimetamisega tarbijale (mootori või ahjukütuse) Eestis elekter, kivisüsi, maagaas, Alternatiivsed tuule-, päikese-, vee-, maasisene-, loodete-, ja bioenergia. Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses Puidu osatähtsus on vähenenud. Tänapäeval kasutatakse enamasti maagaasi. Taastumatuid kasutatakse rohkem, kui taastuvaid, sest lihtsalt on maa seest ammutada. Kütteväärtus on suurem. Lai kasutusala. Taastumatu : nafta, tahked kütused, kivisüsi. OPEC Saudi-Araabia, Kuveit, Katarr, AÜE, Iraan, Iraak, Alzeeria, Liibüa, Nigeeria, Gabon, Indoneesia, Venezuela, Ecuador.
3.Taastumatud energiaallikad 3.1. Taastumatu energiaallikas on ressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaallikate hulka kuuluvad järgmised fossiilkütuse liigid: põlevkivi, maagaas, turvas, kivisüsi, pruunsüsi ja nafta. Nimetatud fossiilkütused on tekkinud geoloogilises minevikus. Fossiilkütuseid moodustub tegelikkuses taimede ja loomade jäänustest kogu aeg, moodustumine on aga nii aeglane, et see ei kata inimeste tarbimisvajadust. Taastumatute energiaressursside hulka loetakse ka tuumakütust, sest ka selle allikas, uraanimaak, väheneb kasutamise läbi. 3.2.Kasutamise probleemid Varud, mis on kujunenud miljonite aastate jooksul, ammendatakse järjest kasvava tarbimise tingimustes valdavas osas hinnanguliselt lähema 200 aasta jooksul. Sellepärast pööratakse praegu erilist tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutusele võtule, et tulevikus ei tekiks energiapuudust. fossiilkütuste põletamisega kaasnevad jäätmed ja keskkonnaprobleemid.
põllumajan- dus, ehitus) 37% Transport 20% Kaod energia ülekandel ja tootmiseks 27% MILLINE PROBLEEM ILMNEB DIAGRAMMILT? MILLISED VALDKONNAD KASUTAVAD KÕIGE ROHKEM ENERGIAT? ENERGIARESSURSSIDE VÕRDLUS TAASTUMATUD TAASTUVAD TEKKINUD MILJONEID SAAB KASUTADA PIDEVALT AASTAID TAGASI, TEKE VÕI TEATUD AJA MÖÖDUMI AEGLANE. EI SAA KORDUV TÄHENDUS SEL UUESTI KASUTUSELE KASUTADA VÕTTA LOODUSPROTSESSID, FOSSIILKÜTUSED MIS TEKIVAD TÄNU (KUNAGINE BIOMASS,
· Maagaas · Tahked kütused (kivisüsi, pruunsüsi) 15) Millised energiaallikad on kõige suurema osatähtsusega elektrienergia tootmisel? · Tahked kütused · Tuumaenergia · Hüdroenergia 16) Energiamajanduse probleemid · Energiatarbe kiire kasv · Kvalitatiivselt kõrgemal tasemel oleva energia vajaduse kasv · Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus · Traditsiooniliste energiaressursside ammendumine · Energiajulgeolek · (varustuskindlus) · Keskkonnaprobleemid 17) OPEC ja sellesse kuuluvad riigid · 12 riiki · Loodi 1960. · Eesmärgiks liikmete huvide kaitsmine maailma naftaturul · Saudi-Araabia, Iraak, Iraan Kuveit, Araabia Ühendemiraadid, Katar, Alzeeria, Liibüa, Nigeeria, Angola, Venezuela, Ecuador 18) Miks mõjutab OPEC oluliselt maailma majandust?
Mootorikütuse, elektri- ja soojusenergiatootmine. Uue tehnoloogia väljatöötamine, tööjõu koolitamine jm. Äriteenused. Energia toimetamine tarbijatele- kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed, tanklad. Elektriliinide, torujuhtmete ehitus ja hooldamine jm. Energiamajanduse põletavamad probleemid: 1. Energiatarbe kiire kasv 2. Kvaliteetselt kõrgemal tasemel oleva energiavajaduse kasv 3. Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus 4. Traditsiooniliste energiaressursside ammendumine 5. Energiajulgeolek 6. Keskkonnaprobleemid Energiaallikate osatähtsus maailmas: Nafta 40% Tuumaenergia- 5% Veeenergia- 5% Tahked kütused-20% Maagaas- 28% Muud 2% Taastuvad energiavarud: 1. Maa pöörlemise energia (loodete/lainete energia) 2. Päikeseenergia 3. Tuuleenergia 4. Veeenergia 5. Puit jm bioenergia 6. Maa siseenergia (maasisene soojus) 7. Maagravitatsioonienergia 8. Termotuumaenergia Taastumatud energiavarud: 1. Nafta 2
1. Milliseid energiavarasid leidub Eestis ja milleks neid kasutatakse? · Turvas --> elektri tootmine · Põlevkivi --> elektri tootmine · Puit --> soojuse tootmine. 2. Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus? Hankimine, töötlemine, kättetoimetamine. 3. Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses? 1850ndatel oli puidu osatähtsus väga suur, kuid see hakkas langema. Süsi osatähtsus tõusis 1990ndatel, siis hakkas uuesti langema. Nafta osatähtsus tõusis aeglaselt, ka gaasi. Vee osatähtsus on väike ja stabiilne. 1970 tõusis veidi tuumaenergia osatähtsus, kuid hakkas uuesti langema. 4. Selgita, miks kasut. taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid! Sest nende kasutamine on hetkel odavam ja nende kasutamiseks on olemas pikaajalised tehnoloogiad. 5
tegelevad ja väljaveetav toodang on alumiinium. Miks ei veeta välja odavat elektrienergiat?) 14) Miks energiarikaste jõgedega Aafrika riigid ei kasuta hüdroenergiat? * 15) Hüdroelektrijaamade rajamine on väga kallis. 16) Kus paiknevad Euroopa peamised hüdroenergia tootmise piirkonnad? 17) Miks ei tasu Eestisse rajada hüdroelektrijaamu? 18) Eestis pole suure languga veerikkaid jõgesid. 19) 20) 21) LISA 22) Energiaressursside kasutamise eelised ja puudused. 23) Energia 24) Kasutamise eelised 25) Kasutamise puudused, sh keskkonnaprobleemid liik 26) Nafta 29) - suure kütteväärtusega. 32) - puuraukude rajamine merre keeruline; 27) taastumatu 30) - hea transportida tankerite ja 33) - ammutamise käigus suur oht merevee ja pinnase reostumiseks. torujuhtmetega
NAFTA Nafta on taastumatu energiallikas ehk energiaressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Taastumatute energiaressursside hulka peale nafta kuuluvad fossiilkütuse liigid nagu kivi- ja pruunsüsi, maagaas, põlevkivi ja turvas. Nafta on maapõues leiduv õlitaoline põlev vedelik, mis värvuselt võib olla helepruunist (peaaegu värvitust) tume pruunini (peaaegu mustani). Nafta on tekkinud mittetäielikult lagunenud orgaanilisest ainest, mis võis olla nii taimne kui ka loomne ning kasvanud kas meres või maismaal. Kuid suurem osa naftast on tekkinud arvatavasti merelisest
põhjustab mittevõrdsuse riikidevahelises energeetilise tooraine varude jaotumises, energia tootmise tasemes ja toodangu turustamises. Passiivmaja – hoone, mis pakub selle elanikele kõrget mugavust väga väikese energiakuluga Alternatiivenergia - seda saab kasutada fossiilsete kütuste ja tuumaenergia asemel, ilma süsinikuringet häirimata ja radioaktiivseid jäätmeid tekitamata Joonise põhjal maailma energiamajanduse muutuste analüüs Energiaressursside koondtabel ja kaart (5 esimest riiki) OPEC’i tähtsus, liikmesriigid ja eesmärk 1960 – Venezuela eestvedamisel loodi OPEC, kuhu kuulusid Iraan, Kuveit, Saudi Araabia, (tänapäeval 11 liikmesriiki), et kaitsta nafta hinda maailmaturul. Reguleerib nafta hinda ja määrab tootmismahud. OPEC – naftat eksportivate riikide organisatsioon mille eesmärk on koordineerida ja ühtlustada naftapoliitikat liikmesriikides. (Alzeeria, Angoora, Ecuador, Iraan,
radikaliseerumist; kohalikud ja regionaalsed kriisid, mis võivad levida oma piirkonnast väljapoole; autoritaarsed riigid, mis piiravad oma kodanike põhiõigusi; loodusressursside nappus ja looduskatastroofid; valitsemisvõimetud riigid, mis võimaldavad toimida terroriorganisatsioonidel või põhjustavad väljarännet; majanduskonjunktuuri halvenemine, mis võib tekitada poliitilist ja sotsiaalset ebastabiilsust; energiaressursside nappus; puudulik relvastuskontroll ja desarmeerimine, sh massihävitusrelvade levik; terroriorganisatsioonid ja organiseeritud kuritegevus; küberruumi kuritarvitamine. massihävitusrelvade levik on üks olulisi sõjalisi globaalseid ohte. Massihävitusrelvadeks loetakse keemilisi, bioloogilisi, radioaktiivseid ja tuumarelvi. Nendest kõige ohtlikumad on tuumarelvasid. Tänases maailmas on ametlikult kaheksa tuumariiki: Hiina, India, Pakistan,
· PIDEV PÕLLUMAADE LAIENDAMINE METSADE ARVELT: Aafrika, Kagu- Aasia · METSADE RÖÖVRAIE: Lõuna-Ameerika, Kagu-Aasia · SUUR PUIDU KASUTUS: Euroopa Energeetika ENERGIAMAJANDUSE OLEMUS JA T ÄHTSUS: I Milliseid majandustegevusi hõlmab energiamajandus? V: Looduslik energiavarade hankimine, elektri-, soojusenergia, mootori kütuse tootmine ja energia toimetamine tarbijale. II Kuidas on muutunud eri energiaressursside osatähtsus energiamajanduses? V: joonis õp. lk. 66 III Selgita, miks kasutatakse taastumatuid energialiike rohkem kui taastuvaid? V: Taastumatud energiad annavad rohkem soojust, taastuvad aga väiksema efektiivsusega. IV Milliseid energialiike nimetatakse alternatiivseteks? V: Tuul, vesi, maasisene soojus, loodete energia(tõus ja mõõn) ENERGIA LIIK KASUTAMISE PROBLEEMID EELISED
tahkete kütuste kaevandamine, rikastamine jne . geoloogilised uuringud, kaevandusohutus jne. 2. elektri-, soojusenergia, mootorikütuse tootmine. Elektrijaamad, naftatöötlemistehased uue tehnoloogia väljatöötamine, tööjõu koolitamine jm 3. energia toimetamine tarbijani. Kõrgepingeliinid, jaotusvõrgud, torujuhtmed , tanklad jne. elektrijuhtmete, torude ehitus ja hooldamine. ( äriteenused) Kuidas on muutunud energiaressursside osatähtsus energiamajanduses? (Joon.lk 66) Agraarajastul kasutati peamiselt inimeste ja tööloomade lihasjõudu, soojusenergia saamiseks puitu. Algav industrialiseerumine tõi kaasa tuulikud ja vesiveskid, kuid suurenes ka energianõudlus, mis viis metsade ulatusliku raideni. Puidu nappus sundis 17 saj. võtma kasutusele kivisöe, mis koos aurumasina leiutamisega pani aluse täiesti uuele energiamajandusele. Kuni 19. saj lõpuni kestis kivisöe ainuvalitsemine, sest siis võeti
Suuremad sadamad:Bergen, Narvik ja Haugesund. Norras on ka päris tihe raudteevõrk, selle tihedus on 20-40 km 1000 km 2 kohta. (kõik andmed on ''Suur Maailma Atlas'' 2005.aasta trükkist) 4.Tähtsamad loodusvarad. Norras ammendatakse maagaasi ja naftat (Norra meres). Norras leidub ka titaanimaaki ( Lõuna- Norras). Norra peamiseks energiaallikaks on hüdroenergia. Teisel kohal on aga nafta. Lisaks hüdroenergiale kuuluvad Norra taastuvate energiaressursside nimistusse veel laine-, päikese- ja tuuleenergia ning biomass. Norras kaevandatakse ka kivisütt, Svalbardi saarestikus Spitsbergenis, kuid see ei oma maismaa energiaga varustamisel olulist rolli. Norra toodab ka ränimetalli, tsinki, niklit ja vaske. Suur metsaressurss (mets hõlmab enda alla 30,7 %
intensiivistumisele reaktori tööpiirkonnast, aktiivtsoonist, välja tõstetakse või uueasti sisse lastakse. Reaktori käivitamiseks tõstetakse vardad osaliselt välja. Kuna uraani isotoobi U-235 tuumad lõhustuvad intensiivselt just aeglaste neutronite toimel, siis kasutatakse tuumareaktorites aeglusteid. Surveveereaktori tööpõhimõte Tuumaenergeetika Maailma üha kasvav energiavajadus ja traditsiooniliste energiaressursside ammendumine. Väikese kütusekogusega toodetakse suur kogus energiat (1kg tuumakütust/3000T kivisütt). Pikas perspektiivis odav energiaallikas.Töökorras tuumajaam ei reosta keskkonda, pole õhureostust. Uue põlvkonna jaamad on ohutumad. Uraanivarusid on veel maailmas piisavalt, tema hind maailmaturul suhteliselt soodne. 8 Probleemid Väga kallis ja keerukas tehnika selle kasutamine on jõukohane vaid rikastele riikidele.
keemiliste vooluallikate aktiivainete energia salvestamise tõhusust. 6. Geofüüsika, geofüüsikalised ressursid ning nende kasutamise võimalused. Geofüüsika – Maa füüsika. Teadus, mis uurib Maa koore (litosfääri), tema pinnal asetsevate veekogude (hüdrosfääri) ja teda ümbritseva õhkkonna (atmosfääri) füüsikalisi omadusi ja nähtusi. Geofüüsikalised energiaressursid – energiaressursid, mis on koondunud Maa koorde, selle pinnale ja atmosfääri. Geofüüsikaliste energiaressursside, muundamise ja kasutamise võimalused- Varudes sisalduv ehk primaarenergia muundatakse paljudel juhtudel edastus- ja rakendussoodsamaks vääris- ehk sekundaarenergiaks (elektri-, kuuma veega ja auruga edastatav soojus, suruõhk, keemilised sidemed jm). Tehisprotsessides saab päikeseenergiat kasutada nii otse (passiivne päikese küte) kui ka peale looduslikku muundumist või tehismuundamist, salvestamatult (tuule- ja laineenergia) või
arengut. 20.Nimeta ja iseloomusta olulisemaid keskkonnaprobleeme tänapäeva maailmas. *Kliimamuutused: kliima soojenemine, (mitmed piirkonnad kannatavad loodusõnnetuste all). *Ületarbimise probleem-soovitakse kasu, mille tulemusel tekivad uued vajadused ja mille tulemusel omakorda inimesi meelitatakse ostlema. *Bioloogilises mõttes mitmekesisuse kadumine: selle tulemusel on sunnitud inimesed looduskeskkonda hävitama. *Energiaressursside lõppemine: kasutatakse vähe taastuvaid energiaallikaid 21.Nimeta ja iseloomusta piirideülese kuritegevuse kaasaegseid vorme. *Piraatlus: vägivaldse röövkallaletung laevale v lennukile *Moraalsed kuriteod: tegevused mis on seotud rahvusvaheliste korporatsioonidega *Alkohol,kütused ja tubaka sissevedu: ebaseadusliku sissetoomisega välditakse aktsiisi makse. * Immigrandid: on riigis õiguspärase seadusliku aluseta. *Illegaalne kaubitsemine: ebaseaduslik ost-müük NT narkootikumid
Geograafia Energia majandus Milleks ma kasutasin elektrit? *söök *jook *kooli sõitmine Erinevate energiaressursside osakaal tänapäeva energiamajanduses muu 2% vee energia 5% gaas 20% tuumaenergia 5% tahked kütused 20% nafta 40% Nafta ammutamine,transport ja töötlemine Miks valitsevad rahvusvahelised firmad ja naftatööstuses? OPEC-organisatsioon,mis kontrollib maailma nafta hindasid ja tootmist. Tahked kütused · Kivisüsi · Pruunsüsi · Põlevkivi · Turvas Kivisüsi: · Venemaa · Hiina
...................................................4 Päikeseenergia....................................................................4.1 Tuuleenergia........................................................................4.2 Hüdroenergia ehk vee-energia............................................5 Puit ja selle kasutus...............................................................5.1 Teistest fossiilsetest kütustest...................................................5.2 Energiaressursside probleemid................................................6 3. Energiaressursid Energiaressursid on tänapäeva maailmas varandus, mida ihkab iga planeedi riik. Energiaressursse on kaks liiki: taastuvad ja taastumatud. Taastuvateks ressursideks on näiteks puit, tuuleenergia, päikeseenergia ja hüdro ehk veeenergia. Taastumatud näiteks nafta, maagaas jne. Probleemid tekivadki taastumatute energiaressursidega, kuna inimesed on nii harjunud kasutama
aastas kaevandada ei ole lubatud. Suurem osa Eestis toodetud turbast eksporditakse nii briketi kui väetisainetega aidandusturbana, millest saadakse suurt tulu (Turvas pakub huvi ka meditsiinitööstusele, s.a.). Küttetükkturbaks sobib hästilagunenud turvas. Tükkturba keskmine niiskus on 37-39% ning sisaldab energiat keskmiselt 3,4 MWh/t. Küttefreesturba keskmine niiskus on 46-47% ning sisaldab energiat keskmiselt 2,8 MWh/t. (Tartumaa taastuvate, olme- ja tööstusjäätmete energiaressursside ülevaade, s.a.). 9 4.1.Turba ressursi piirangud Turbal on ka oma negatiivsed küljed. Turvas on äärmiselt tuleohtlik ning võib põleda ka maa all juhul, kui tal on ligipääs hapnikule. Samuti on turbaga kaetud aladele keeruline midagi ehitada, sest turvas on kergelt kokkusurutav, mis teeb pinnase väga ebastabiilseks. Kuigi turvas on taastuv maavara, on ta siiski nii aeglase juurdekasvuga, et inimmõõtmelises
Erasektori keskmine palk 2004.a oli 194 LVL. 2004.a jooksul tõusis keskmine brutopalk Lätis 9,6%, sh avalikus sektoris 8,4%. Suurimad brutopalgad on finants-, avalikus ja transpordisektoris. Väikseimad keskmised palgad on kalanduses, hotellinduses ja kaubanduses. Miinimumpalk on alates 2004.a. 80 LVL. Minimaalne ostukorv per capita oli 2004.a. arvestuslikult 114 LVL. *Teisendustes EEK-desse on kasutatud 2004.a. statistilist valuutakurssi ehk ca 23,5 EEK=1LVL. Majandussektorid Energeetika Energiaressursside ehk tarnitud energia struktuur 2003-2004 moodustus järgmiselt - nafta(õli)tooted (27%), gaasitooted (32%) fossiilsed kütused (31% - sealhulgas kohalik tooraine + imporditud kivisüsi), elektrienergia hüdrojaamadest (10%). Energiatarbimine eelnimetatud perioodil moodustus järgmiselt keskküttele (17%), õlitoodetena (29% - kütused ka bensiinid ja maagaas), elekterina (11,5%), maagaasina 13,5% ja fossiilsete kütuste näol (29% - süsi, puit, turvas). Riia linn tarbib 1/3 Läti
Energiamajandus Kaasaeg ja tulevik Energiamajanduse põletavamad probleemid ·Energiatarbe kiire kasv ·Kvalitatiivselt kõrgemal tasemel oleva energia vajaduse kasv ·Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus ·Traditsiooniliste energiaressursside ammendumine ·Energiajulgeolek (varustuskindlus) ·Keskkonnaprobleemid Maailma energiatarbe prognoos Maailma primaarenergia tarbe kasv 1980-2030 (miljardit tonni naftaekvivalendina) Globaalse energiatarbe rahuldamiseks kasutatavad energiaallikad Elektrienergia tootmine maailmas Süsi, nafta, gaas 10934 Hüdroenergia 2759 Tuumaenergia 2615
ellu viiakse. Struktuurivahenditest toetatavad valdkonnad Eestis on haridus, tööturg, teadus- ja arendustegevus, ettevõtlus, infoühiskond, haldusvõimekus, keskkonnahoid, energiamajandus, transport, regionaalne ja kohalik areng, tervishoid ning hoolekanne. Eesti energiaressurssidest on pikka aega olnud domineeriv põlevkivi. Senisest enam tuleb tähelepanu pöörata energiasäästlikkusele ning taastuvate energiaressursside rakendamisele. Antud valdkonda toetatakse läbi Energiamajanduse arendamise prioriteetse suuna 2,264 miljardi krooniga. Ettevõtlust ja turismi toetatakse 7,8 miljardi krooniga, kaudsemalt toetatakse ettevõtluse arendamist ka läbi teadus-ja arendustegevuse ning infoühiskonna edendamise. Eesmärgiks on Eesti ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime suurendamine. Inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetset suunda ,,Suurem haldusvõimekus" toetatakse Euroopa
b. A ja B on asenduskaubad c. peaks tarbija kaubale B kulutama rohkem raha kui kaubale A d. peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B Tagasiside Õige vastus on: peaks tarbija kaubale A kulutama rohkem raha kui kaubale B. Meie majandust iseloomustab: Vali üks: a. Piiramatud materiaalsed ressursid b. Piiramatud soovid ja vajadused c. Küllaldase tööjõu olemasolu d. Võimaluse puudumine rahulolu saavutamiseks e. Energiaressursside puudumine Tagasiside Õige vastus on: Piiramatud soovid ja vajadused. Nõudluse mittehinna faktorite muutus põhjustab: Vali üks: a. pakkumiskõvera nihke b. hinna muutust c. nõudluse kõvera nihke d. nõutava koguse muutust e. pakkumisfaktori muutuse Tagasiside Õige vastus on: nõudluse kõvera nihke. Täielikult mitteelastne pakkumiskõver: Vali üks: a. On laugja, positiivse tõusuga b. On horisontaalne c. On järsu negatiivse langusega d. On vertikaalne e
rahvaarvult on nad pigem keskmised. Euroopa riigid on enamasti kõrgelt arenenud. Eriti kõrge majanduslik ja enimarengu tase on saavutatud Lääne-Euroopa. Ida ja Vahe Euroopa riigid kannatavad veel tugevasti 20. sajandi sotsialismiperioodi tagajärgede all ning elujärg nendes on tunduvalt madalam kui Lääne-Euroopas. Kõige mahajäänum ja arengutasemelt kõige ebaühtlasem piirkond on Kagu-Euroopa. Kaasaegne energiamajandus. Looduslike energiaressursside liigid? Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Looduslikud energiaressursid on: päikese energia, maa pöörlemise energia, gravitatsiooni energia. Iseloomusta kaartide abil Saksamaa transporti? 12. Pilet Põllumajandusliku tootmise vormid? Varaagraarne tootmisviis – alepõllundus, rändkarjandus. Hilisagraarne tootmisviis – riisi-, hirsi-, nisutalud, maisitalud.
mandrilaval leiduv nafta. Norra naftavarude suuruseks hinnatakse 13,2 miljardit Sm3 oe (standardkuupmeetrit õliekvivalenti). Suurem osa Norra naftatoodetest eksporditakse. Kuid kodumaal kasutatakse seda sõidukikütuse tootmiseks, majapidamiste kütmiseks, tööstussoojuseks ning petrokeemiatööstuse toorainena. Kivisütt kaevandatakse Svalbardi saarestikus Spitsbergenis, kuid see ei oma maismaa energiaga varustamisel olulist rolli. Lisaks hüdroenergiale kuuluvad Norra taastuvate energiaressursside nimistusse veel laine-, päikese- ja tuuleenergia ning biomass. Koos suudaksid need alternatiivid varustada riiki umbes 20 TWh-ga aastas. Norral oleks potentsiaali ka tuuleenergia kasutamiseks, eriti rannikualadel, kuid vajalike rajatiste maksumus on väga kõrge. Samuti saab küttevajadust osaliselt rahuldada elektrijõul töötavate soojuspumpade abil, mis kasutavad ära maapinnas ja ümbritsevas keskkonnas leiduvat soojust. Elamud ehitatakse enamasti nii, et looduslik päikesesoojus saaks
Küsimus 33 Oletame, et MUX / PX > MUY / PY. Nimetatud tingimuse kehtides tuleks kasulikkuse maksimeerimiseks, selleks , et võrratuse mõlema poolte väärtused läheneksid: Vali üks: a. rohkem hüvist Y, kui Y hind tõuseb b. rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X c. rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y d. vähem hüvist X, kui hüvise X hind tõuseb Tagasiside Õige vastus on: rohkem hüvist X ja vähem hüvist Y. Küsimus 34 Meie majandust iseloomustab: Vali üks: a. Energiaressursside puudumine b. Küllaldase tööjõu olemasolu c. Võimaluse puudumine rahulolu saavutamiseks d. Piiramatud soovid ja vajadused e. Piiramatud materiaalsed ressursid Tagasiside Õige vastus on: Piiramatud soovid ja vajadused. Küsimus 35 Rämpskaupade sissetulekuelastsus on: Vali üks: a. > 0 b. < 0 c. 0<E<1 d. >1 e. = 0 Tagasiside Õige vastus on: < 0. Küsimus 36 Kujutage, et peale kõrgkooli lõppu suurendate oluliselt sissetulekut saadud uuest töökohast.
Energiavarude ammendumine, kaasnevad heitmed, mis võivad olla kahjulikud keskkonnale. 39. Nimeta tuuleenergia poolt ja vastuargumendid 40. Nimeta hüdroenergia poolt ja vastuargumendid 41. Nimeta perspektiivseid energiaallikaid 42. Tegevused energia kokkuhoiuks Hea planeerimine (vältida suure energiatarbega ehitiste rajamist, retsikulatsioon) Mõistlik tarbimine Taastuvate energiaressursside kasutamine (kui on korraldatud säästlik energiavarustamine) Energiatõhususe suurendamine tööstuses, transpordis ja elamutes. 43. EL energiapoliitika suunad Säästmine ja vähendamine Üle-euroopaline energiavõrk Turvalisus ja varustuskindlus Tehnoloogiate arendamine ja innovatsioon Kontaktid välisvõrkudega 44. Nimeta peamised õhusaasteprobleemid Kasvuhoonegaasid Osoonikihi lagunemine
tehnoloogia abil, mis võimaldab saada tihti mägedest) Energiamajanduse probleemid – kiire Gaasijuhtmed – saab lubatust rohkem võtta energiatarbimise kasv, ressursi ja tarbimise Kildagaas- kildkivi pooridesse kogunenud Kui Eesti peaks tuumajaama ehitama, ebaühtlane jaotus, traditsiooniliste gaas sõltume rohkem teistest riikidest energiaressursside ammendumine, Arvestuses: võrdle maagaasi ja naftat Arvestuses võib ka olla uraanivarude keskkonnaprobleemid jne… kaart, mille ära tundma peab (kindlasti Nafta Riigid Euroopas: Suurbritannia, Holland, on Austraalias uraani)
kujunenud rentaabluse alusel. Hind (väärindus) = c + rc/100 ,kus r – rentaabluse tase loomakasvatuses (100%) ja c – söötade keskmine omahind (€/kg, €/t). TEHNIKARESSURSSIDE EFEKTIIVSUS Masinate ja tehnoloogiate mõju Traktor on saanud põllumajanduses võtmesõnaks ja tehnilise progressi eestvedajaks. Põllumajanduslikus tootmises kasutatavad masinad ja tehnoloogiad mõjutavad otseselt: 1) põllumaa viljakust, 2) töö- ja energiaressursside kulu, 3) tootmise tasuvust, 4) looduskeskkonda, 5) põllumajanduslikus tootmises hõivatud inimeste elukvaliteeti. Põllumajandustehnika arengusuunad Kogu põllumajandustehnika arengule on iseloomulik: - üleminek järjest võimsamatele traktoritele ja järjest suurema tootlikkusega põllutöömasinatele, - kogu masinapargi ühtlase arengu tagamine, - põimmasinate järjest ulatuslikum kasutamine mullaharimisel, külvil, väetamisel jne,
kasutamine? Taastumatud ja taastuvad energiaressursid Taastumatu energiaressurss ehk taastumatu energiaallikas on energiaressurss, mille kogus kasutamisel väheneb. Nende hulka kuuluvad fossiilkütuse liigid: kivi- ja pruunsüsi, nafta, maagaas, põlevkivi ja turvas. See on geoloogilises minevikus tekkinud biomass, mis on muundunud vormi, mida saab kütusena kasutada. Taastumatute energiaressursside hulka loetakse ka tuumakütus, sest kasutamise läbi väheneb selle allikas - uraanimaak (Remmelg, 2011a; Taastumatu energiaressurss, s.a.). Varud, mis on kujunenud miljonite aastate jooksul, ammendatakse järjest kasvava tarbimise tingimustes valdavas osas hinnanguliselt lähema 200 aasta jooksul. Sellepärast pööratakse praegu erilist tähelepanu taastuvate energiaallikate kasutusele võtule, et tulevikus ei tekiks energiapuudust (Remmelg, 2011a).
1918. Tähtis etapp põlevkivienergeetika ajaloos algas 1924. aastal, mil põlevkiviga hakati kütma Tallinna soojuselektrijaama. Seda loetaksegi Eesti põlevkivienergeetika algusaastaks. 23. Nimeta põlevkivienergeetikat soodustavad / pidurdavad tegurid Eestis Soodustab see, et Eestis leidub põlevkivi Pidurdavad: 1) Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte 2) Suurimaks probleemiks veerežiimi muutmine ja vee reostamine 24. Erinevate energiaressursside kasutamise eelised ja puudused: nafta, kivisüsi, maagaas, tuumaenergia, tuul, päike, geotermaalenergia, biomassi energia 25. Nimeta suurimad hüdro-, tuule- ja päikeseenergiatootjariigid Tuuleenergiatootjariigid: Hiina, USA, Saksamaa, Hispaania, India Päikeseenergiatootjariigid: Saksamaa, Jaapan, USA, Itaalia, Prantsusmaa Hüdroenergiatootjariigid: Hiina, Kanada, Brasiilia, USA, Venemaa 26. Missugustel erinevatel viisidel saab päikeseenergiat talletada? Miks
vajadusest. Oma väikese osa annavad juurde ka õli, hüdroenergia ja süsi. (Kuigi naftat ja sütt on ka Bangladeshil endal vähesel määral, imporditakse neid teistest riikidest sisse. Imporditavate energiaressursside seas on ka petrooleum). Kuna Bangladesh on niigi energiamajanduses madalas seisundis, siis ta ise energiavarasid ei ekspordi. Bangladeshi suurim elektrijaam on Meghnaghat, kus kasutatakse samuti maagaasi. See asub pealinnast, Dhakast, 22 kilomeetrit kagu pool. 2015-ks aastaks plaanib Bangladesh saada 5% ja 2020-ks aastaks 10% kogu energiast taastuvatest energiaressurssidest milleks oleks tuuleenergia, jäätmed ja päikeseenergia.
Hiljem hakkasid energiat säästma kodustatud loomad. Inimene hakkas liikuma hobuse, härja või elevandi seljas ratsutades. Kui leiutati ratas, oli võimalik hakata loomade abil ka koormaid vedama. Tööstus- ja tehnoloogilise revolutsiooni käigus omandas inimene oskuse kasutada uusi energialiike ning leiutas kütusel töötavad sõiduriistad, mis aitavad kiiresti transportida nii inimesi kui ka suuri kaubakoguseid. Praegu tuntakse suurt muret maailma kahanevate looduslike energiaressursside pärast ja nende säilitamise vajalikkusest. Aktiivselt on tegeletud ka tuumaenergia inimese teenistusse rakendamisega ning päikese, tuule ja vee- energia kasutamisvõimaluste selgitamisega. 3.5. Poliitilis- majanduslikud tegurid 3.5.1. Kohalikud omavalitsused Kahtlemata mõjutavad majanduslikud tegurid liikumisvõimalusi. Linna eest hoolitseb kohalik omavalitsus Linnavalitsuste suhtumine parkide, puhkealade, mänguväljakute,
Sissejuhatus ja ülevaade energia kasutuse, muundamise innovaatiliste, arenduslike, uurimuslike suundadega seotud probleemistikku. Soojuse genereerimine, põlemisteooria alused, tahkete, vedelate ja gaasiliste kütuste põletamine. Soojusülekanne juhtivuse, konvektsiooni ja kiirguse teel. Faasimuundumissoojus. Soojusülekande seadmed, soojusvahetid. Soojusisolaatorid. Pumbad ja kompressormasinad, teooria alused, konstruktsioon ja karakteristikud. Ventileerimine ja kütmine hoonetes. Energiaressursside kasutamise optimeerimine, energiat kasutavate protsesside analüüs ja optimeerimine. Elektrienergia tootmine, termodünaamilised alused, ringprotsessid, auru ja gaasi turbiinid, sisepõlemismootorid. Elektri ja soojuse koostootmise alused, Kütuseelemendid. Olulised mõõtühikud Energia: 1J = 1N*m = 1m2*kg*s-2 1Wh = 3600J Võimsus: 1W = 1J/s= 1m2*kg*s-3 Erientalpia, tuntud ka lihtsalt entalpia nime all on energiasisaldus massi või mahuühiku kohta
· Ühtlasem koormusgraafik suurema süsteemi koormusgraafik on ühtlasem, maksimaalne koormus madalam ning minimaalne koormus kõrgem. · Suurem töökindlus - kui mõni energiasüsteemi põhielement (katel, turbiin, generaator, transformaator, liin) langeb rivist välja ja süsteemis tekib võimsuse defitsiit, siis saavad tarbijad toite mõnest teisest süsteemist. · Energia parem kvaliteet suureneb tootmisseadmete arv ning reguleerimises osalevad täpsemad seadmed. · Energiaressursside ja seadmete otstarbekam kasutus võimalus optimeerida seadmete tootmisvõimsusi vastavalt tootmiskuludele. · Võimalus ehitada võimsamaid elektrijaamu - suures süsteemis saab kasutada suure nimivõimsusega agregaate, mille kasutegur on suurem ja tootmiskulud toodetava energiaühiku ning investeeringu maksumus võimsusühiku kohta väiksemad. · Võimalus elektrituru tekkeks - vaba elektriturg võimaldab tarbijatel hankida elektrienergiat sealt, kus see hetkel on soodsam
27. Metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleemid. Arengumaade vihmametsades toimub metsade üleraie, mis võib rikkuda ökoloogilise tasakaalu ja põhjustada keskkonnakatastroofe üleujutusi; muldade hävimist. Metsa peetakse üheks keskkonnaseisundi näitajaks. Ta hoiab ringes toitaineid, reguleerib kliimat, kaitseb muldi, ühtlustab jõgede veetaset, pakub elupaika paljudele elukatele ja inimestele puhkamisvõimalusi. 28. Erinevate energiaressursside kasutamise eelised ja puudused, sealhulgas keskkonnaprobleemid. Energiarassurs Plussid Miinused Muu s Nafta +energiasisaldus -vajab töötlemist Kõige kasutatavam suur -piiratud varud ahjukütus, elekter, +palju -tuleohtlik keemiatooted,
annaabi.ee 
