45 4.55 0.02 1.88 Võrtsjärv 2.41 0.7 0.04 0.01 0.32 Ahven Haug Angerjas Hõbekoger Koger Koha Latikas Linask Luts Säinas Särg Karpkala (Sasaan) Turb Viidikas HARRASTUS KALAPÜÜK KALATURISM Võrtsjärvel Kalapüük Võrtsjärvel (erinevad paketid) Talipüük: (MTÜ Kaleselts, MTÜ Võrtsjärve Kalanduspiirkond, Järveveere Puhkekeskus, OÜ 360 kraadi, FIE Antu Ott, OÜ Väikse-Viselä, OÜ Loodusemees, OÜ Anutar) Limonoloogiakeskus (Järvemuuseum, loodusharidus) KASUTATUD KIRJANDUS http://www.envir.ee/sites/default/files/kalavarudeseisundjaprognoos2014.pdf http://www.kalateave.ee/images/pdf/Eesti_kalamajandus_2012_veeb.pdf Järvet, A. (2003)
E ÜLESEHITUS Liivia Lints KA Mag I SISUKORD Sissejuhatus Forellikasvatuseks sobivad vee omadused Forellikasvanduse veevarustus Forellikasvatusrajatised Pinnasetiigid Basseinid Sumbad Retsirkulatsioonisüsteem Kokkuvõte Kasutatud kirjandus SISSEJUHATUS Meie loodusoludesse sobib kõige paremini vikerforelli tootmine. Vikerforell moodustab meie vesiviljelustoodangust absoluutse enamuse ja sellele kalale toetub ka kalaturism Eestis kasvatatakse vikerforelle erinevates rajatistes FORELLIKASVATUSEKS SOBIVAD VEE OMADUSED Optimaalne kasvutemperatuur 1518 °C, taluvuse piirid 0,523 °C, letaalne ülempiir 26 °C Paljundamiseks vajalik ligikaudu 10 °C Optimaalne vee hapnikusisaldus on 910 mg/l, taluvuse alampiir 7, letaalne 2 mg/l. Sobib allika, jõe, puur kaevu ning merevesi Foto 1. Vikerforell FORELLIKASVANDUSE VEEVARUSTUS (1)
Estonian Fish Farmers Association was established in 1989. It is not a typical producers association, as it is joining besides the professional fish farmers the scientists, government officials and other persons, whose everyday work is connected with aquaculture. EFFA has performed task of educating fish farmers and representing their interests before the government and parliament, propagating aquaculture and distributing information between fish farmers. Non-profit society Eesti Kalaturism was established to promote pond angling and represent interests of owners of angling ponds, while the small producers of fish in farmstead ponds are active in the farmers unions.
Antud referaadi eesmärgiks on tutvustada loodusturismi olukorda, potentsiaali ja käivet Eestis. 1.Loodusturism Loodusturism on looduspiirkondadesse reisimise vorm, kus kesksel kohal on looduse kogemine. Kitsamas tähenduses hõlmab loodusturism enda alla kindlate loodusobjektide (loomad, taimed, kaitsealad jne) vaatamiseks ja külastamiseks korraldatavaid tuure. Laiemas tähenduses hõlmab looduspõhine turism kogu turismi, mille ressursiks on loodus (orienteerumismängud, jahi- ja kalaturism ja osa aktiivpuhkusest). Aktiivpuhkust looduses saab käsitleda loodusturismi osana siis, kui on tegemist turismitoodetega, milles loodus on väärtustatud (Eesti Maaturism 2010). 2.Loodusturismi olukord Eestis 2.1.Loodusturismi pakkujad ning pakutavad tooted Täpset loodusturismi pakkujate arvu on väga raske anda, kuna puudub ühte loodusturismi infobaas. Hinnanguliselt on Eestis 500 loodusturismi pakkuvat organisatsiooni/FIE-t. (EAS 2008), millest 41% on mikroettevõtted
Seda tingib ka harilikult septembri ja veebruari vahele jääv turustamisperiood. Karpkalatoodangule saab lisaväärtust anda seda töödeldes või elusana kalaturismiettevõtetele müües. Töötlemine fileeks, kuum- ja külmsuitsukalaks suurendaks turu mahtu eksklusiivsete toodete osas ja võimaldaks väikest eksporti, kuid see võimalus on uurimata ja vajab sissetöötamist reklaami abil. Kindlasti on perspektiivne väikekalakasvatus: pidamine ilukalana, kalaturism, karpkala pakkumine maaturismi lisana serveerides teda suitsutatult või küpsetatult. (Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistus) Kasutatud kirjandus 1. Tartu Ülikooli loodusliku hariduse keskus http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/CYPCAR2.htm vaadatud 2. Martin, R. 2009. ,,Karpkalakasvatus 1. osa" http://www.fishing24.ee/catalog/article_info.php?articles_id=17 vaadatud 17.04.2013 3. Väike-Emajõgi 2003-2005 http://www.hot.ee/kalameesjk/kala2.htm 4
Võõrliikide sissetoomine Vees piiratud ala – sumpad Suurimad kalapüüdjad (õlk 100) II Vesi ja sellega seotud probleemid Hiina (siseveed ja kasvatus) Maailmamerest aastane väljapüük pole viimasel aastakümnel suurenenud ega vähenenud, sest Peruu täiuslikuma püügitehnika tõttu tekkiv kalade Jaapan ülepüük on viinud kalapopulatsioonide Kalaturism- talud, kus kasvatatakse kalu vähenemiseni ning turist saab sinna minna kala kliimavööde: sademed (suvel, Kõige tähtsamad kalakohad maailmas – püüdma mussoonvihmad)
hoovused toovad toitainerikast vett/ külmad hoovused toovad hapnikurikast vett.) 62. Mis on VESIVILJELUS? (veeorganismide pidemine ja kasvatamine tehnoloogia abil, mis on mõeldud nende toodangu samaiseks suuremas mahus, kui seda võimaldavad looduslikud keskkonnatingumised.) 63. Miks tegeletakse vesiviljelusega? (kaubakala kasvatamine; kalavarude taastootmine noorkalade üleskasvatamise eesmärgil; kalaturism.) 64. Miks ei ole kalapüük maailmamerest enam viimastel aastatel suurenenud? (ülepüük [kalavarud ei jõua taastuda]; veereostus) 65. Mis on SUMPAD? (piiratud alad, kus kasvatatakse kalamaime.) 66. Kuidas jaguneb rannikuriikide mereterritoorium? (13-12 meremiili kauguseni on TERRITORIAALSED VEED [laevaga võib sõita rannikuriigi loal, kalastamine vaba]; kuni 200 meremiili kauguseni on MAJANDUSVEED [laevaga võib sõita vabalt, kalapüük ja maavarad rannikuriigi
Väiksemaid kalakasvatajad, kellest osa on ka registreeritud kalakasvatusettevõtetena, on Eestis ca 200. Nende ettevõtete tootmismaht varieerub vaid paarisaja kilogrammi ja mõne tonni vahel. Lisaks kaubakala ja vähi tootjatele on Eestis üle 60 ettevõtte, kelle tegevusala on kalaturismi teenuse pakkumine, ostes kala teistelt vesiviljelusettevõtetelt (Tabel 8). Tabel 8. Ligikaudne vesiviljelusettevõtete arv Eestis. Suuremad Väiksemad Kalaturism Vähikasvandus kalakasvandused harrastuskalakasvandused 24 200 60 16 8.2. Kasvatatavad liigid ja vesiviljelustoodang Eestis on head veeressursid, ent paljude kalaliikide kasvatuseks ei ole Eesti kliima soodne, kuna meie veed on külmaveeliste kalade kasvatamiseks suvel liiga soojad ja soojaveeliste kalade jaoks pika perioodi vältel külmad. Sedapuhku on keskendatud