Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"lähisekvatoriaalne" - 164 õppematerjali

lähisekvatoriaalne – hirss, maapähkel, puuvill, riis, suhkruroog, kohvipuu, teepõõsas, mais, riis, suhkruroog; väheviljakas mullad alluvad kergesti vee- ja tuuleerosioonile või kivistuvad hõlpsasti; Guatemala, India, Tai. Ekvatoriaalne – maniokk, banaan, kakaopuu, kautšukipuu, õlipalm; peaaegu viljatud mullad; Guyana, Suriname, Kamerun.
thumbnail
3
doc

Lähisekvatoriaalne kliimavööde

a. klass 16.11.2006 Ardu 2006 Lähisekvatoriaalne kliimavööde ümbritseb ekvatoriaalset kliimavöödet ning on ise omakorda ümbritsetud troopilisest kliimavöötmest. See on vahekliimavööde. Need tekivad erinevate õhumasside kokkupuutealadele. Seal kujuneb kaks aastaaega. Pool aastat valitsevad põhja-, teine pool lõunapoolsed põhikliimavöötmed. Kliima mõjutab nii taimestikku, jõgesid-järvi kui ka muldi ning määrab ära selle, kuidas inimesed elavad ja millega tegelevad. Lähisekvatoriaalset vöödet mõjutab suvel sademeterikas ning väga niiske õhuga ekvatoriaalne vööde. Seetõttu on seal suvel tohutult soe. Puhuvad mussoontuuled (suunda muutvad mandreid ja ookeane hõlmavad õhuvoolud), mis toovad kaasa rohkesti sade...

Geograafia
35 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Lähisekvatoriaalne kliimavööde

Seal vahelduvad selgelt aastaajad ja mõlema ajal on väga soe. Siis kui päike on seniidis, valitseb seal ekvatoriaalne õhumass ja kujuneb niiske aastaaeg. Puhuvad mussoontuuled, mis toovad kaasa rohkesti sademeid. Kuival aastaajal, aga kannavad passaattuuled sinna troopilise õhu, mis põhjustab mitmekuulist põuda. Austraalias on läbi aasta keskmine ööpäeva temperatuur 20C-30C ja aastane sademetehulk ulatub 300 mm-1000 mm. Lähisekvatoriaalses kliimavöötmes on levinud mussoonmetsad ja savannid. Savannidel kasvab palju erinevaid taimeliike ja elab ka palju loomaliike. Savannidel kasvavad kõrrelised kuni 3 meetri kõrguseks, vahest isegi 5 meetriseks. Puud asetsevad savannidel hõredalt, kuna puud kasvavad väga suurteks ja nende juured ulatuvad väga kaugele. Taimed taluvad hästi põuda ja põlenguid, sest nad taastuvad väga kiiresti. Mõned...

Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Lähisekvatoriaalne kliimavööde

niiske suvi. Talvel valitsevad seal troopilised õhumassid kuiva ja läbipaistva õhuga ning Päike asub peaaegu kogu aeg seniidis. Suvel valitsevad ekvatoriaalsed õhumassid ning iga päev sajab vihma.Eristatakse kuiva aastaaega talvel ja vihmast aastaaega suvel. Nende pikkus sõltub koha asukohast: mida lähem koht ekvaatoriaalvöötme poole, seda pikem on vihmane aastaaeg ja lühem kuiv aastaaeg. Kokkuvõtteks on et lähisekvatoriaalne kliimavööde on vahekliimavööde kus on talvel troopiline õhumass ja suvel ekvatoriaalne õhumass, kuiv talv ja suvi on kuum ja niiske, suvel sajab iga päev vihma. Kasutatud kirjandu: wikipedia, õpik....

Geograafia
5 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kliimavõõtmed

Jahedas parasvöötmes ­ külmus ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Saab kasvatada teravilju(rukis,nisu,oder,kaer,lina,raps) Mõõdukas parasvöötmes ­ merelises valdkonnas saab kasvatada teravilju, sõstra ja õunapuid. Mullad on keskmise viljakusega, hästi haritavad, vajavad kuivendamist. Mandrilises valdkonnas kahjustab saaki põud. KaugIda mussoonvaldkonnas raskendavad saagikoristust rohked sademed. Soojas parasvöötmes ­ soojalembelised kultuurtaimed(riis,mais,päevalill, suhkrupeet, köögiviljad, sojauba, viinamari) Lähistrooppilises vöötmes ­ kuiv kliima, kasvatatakse puuvilju, viinamarju, oliive, tsitruselisi, talinisu, maisi. Kõrbekarjamaadel kasvatatakse kitsi ja lambaid. Troopilises vöötmes ­ suured kõrbed, põllumajandusega s...

Geograafia
48 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Atmosfäär

Atmosfäär Atmosfäär ­ õhkkond. Maa sfäär, Mad ümbritsev õhukiht. Atmosfäär koosneb: Lämmastik (78%), hapnik (21%) argoon ( 0,93%), süsihappegaas (0,03%), veeaur, jm. Õhutemperatuuri vertikaalsuunalise muutumise alusel on atmosfäär jagatud 4 sfääriks. Troposfäär, Stratorfäär, Mesofäär, Termosfäär. Globaalne õhuringlus ehk atmosfääri üldine tsirkulatisoon tähendab suuremõõtmeliste õhuvoolude suhteliste püsivat süsteemi, mile järgi toimub õhumasside ümberpaiknemine maakeral. Nende õhuvooludega kantakse suuri soojuse ja niiskuse hulki ühest piirkonnast teise. Maakera hõlmava õhuringluse muudavad keerukaks mitu asjaolu:. Coriolisi ja hõõrdejõud( muudavad õhu liikumise suunda) ulatuslik mere ja maismaa-alade erinev soojenemine ja jahtumine( mõjutab kõrg ja madalrõhualade paiknemist ning õhu liikumist), kõrged mäestikud( takistavad maapinnnalähedaste õhumasside liikumist). 30. K. 60. M Polaaraladel K. Ekvaator M Mõlemal poolkeral on 4...

Geograafia
130 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Savann

Lähisekvatoriaalsed vöötmed asuvad ekvaatorist pöörijoone suunas, ulatudes 15. laiuskraadini. Enamik maailma savannidest asub Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas, kuid neid leidub ka Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Kliima Savannide kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase - vaheldumine. Suved on savannides vihmased ja talved kuivad. Temperatuurikõikumised on aastas väikesed - nii suvel kui ka talvel on ööpäevane keskmine õhutemperatuur 20°C kuni 30°C. Aastane sademete hulk kõigub 300-1000 mm vahel, kusjuures enamus sademetest langeb maha vihmasel suveperioodil. Kuiva ja vihmase aastaaja vaheldumise põhjuseks on kuiva troopilise ja niiske ekvatoriaalse õhumassi vaheldumine. Vastavalt sellele, kuidas liigub põhjast lõunasse niiske õhk, hõlmab selle koha pooluse poolt saabuv kuiv troopiline õhk. Olenevalt piirkonnast v...

Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Kllimavöötmete konspekt

On seitse kliimavöödet. Igale kliimavöötmele on omased kindlad tunnused. Terves kliimavöötmes on ühesugune õhuringlus ja päikeselt saadav kiirguse hulk, sademed, aastaajad ja üldse kogu kliima on ühetaoline. Vöötmed, kus õhuringluse üldine iseloom jääb kogu aasta vältel muutumatuks on põhikliimavöötmed. Sellised on ekvatoriaalvööde, troopiline ehk pöörijoonte vööde, parasvööde ja polaarvööde. Nimetatud vöötmete vahel asuvad veel vahekliimavöötmed. Need on alad, kus pool aastat valitsevad põhjapoolsema, teine pool aastat aga lõunapoolsema põhikliimavöötme tingimused. Kliimavöötmete piirid pole kuigi selged, sest kliimat mõjutavad hoovused, ookeanide ja mägede mõju. Ekvatoriaalses kliimavöötmes on alati soe ja niiske kliima. Päike käib seal alati väga kõrgelt ja soojendab tugevasti. Kogu aasta valitsevad tõusvad õhuvoolud, mistõttu sajab jube palju. Päev j...

Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kliimavöötmete iseloomustus

Haritatavat maad, mille moodustavad peamiselt istandused, on vähe (ainult 40mln hektarit), rohumaad pole peaaegu üldse. Lähisekvatoriaalne Kliima on aastaringselt soe, vahelduvad kuiv ja vihmane aastaaeg. Põllumajandulikult head tingimused. Muldi niisutatakse kunstlikult, kuna nende viljakus pole eriti hea. Troopiline Haritatav maa asub niisketes savannides või oaasides, kus on väga viljakas põllumajanduslik maa. Kuivates kõrbetes on aga väga viljatud rohumaad, mis ei sobi millekski. Lähistroopiline Põllumajanduslikuks kasutamiseks hea maa asub mandrite idarannikutel ja oaasides, sest sealne kliima on niiske. Kõrbemullad on väheviljakad ja ei anna saaki. Haritavat maad ca 300 miljonit hektarit. Parasvööde Okasmetsavööndis põllumajanduslikku maad vähe (halvad mullad ja vahel ka igikelts). Lehtmetsade ja rohtlate vööndis on aga suurimad põ...

Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Geograafia peamised harud ja majandustegevus.

Looduslik keskkond 2. Kultuuriline tagamaa 3. Tehnoloogilised võimalused 4. Tööjõu haridustase 5. Riigi poliitilised otsusesd Tänapäeva majandusele iseloomulikud jooned: 6. Globaliseerumine 2. Väga aktiivne rahvusvaheline majandus 3. Tööjõu aktiive liikumine 4. Välisabiprogrammid 5. Rahvusvaheliste firmade domineerimine majandses Majanduse aregutase sõltub otseselt ühiskonna arengutasemest, st millist tootmisviisi kasutatakse. Majandusliku arengutaseme järgi võib maailma jagada kaheks: Põhjaks ja Lõunaks. Seoses maailma polariseerumisega arenenud ja arenevateks riikideks (Põhjaks ja Lõunaks) on tänapäeva majanduses järgmised iseloomulikud jooned: 11. Abiprogrammide väga suur vajadus Lõunariikides. 2. Looduskasutus on paljudes maailmariikides ebaotstarbekas (globaalsed keskkonnaprobleemid). 3. Elatakse võlgu, dendents on aga nende suurenemisele. 4. Tööjõud liigub Lõunariikdiest põhjariikidesse,...

Geograafia
8 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Loodusvööndid lühidalt

Lähisekvatoriaalsete loodusvööndite hulka kuulub savann.Amazonase madaliku loodusvöönd on vihmamets.Kõige vähem on aastas sademeid troopilises kliimavöötmes.Sealne loodusvöönd on kõrbed ja poolkõrbed.Ekvatoriaalse vihmametsa muldade viljakus on väike.Lähistroopika paikneb paraskliimavöötme ja troopilise kliimavöötme vahel.Epifüüdid on teistel taimedel kasvavad taimed.Lähisekvatoriaalne kliimavööde paikneb troopilise ja ekvatoriaalse kliimavöötme vahel.Vahemerelistel aladel kasvatavad inimesed järgmisi kultuurtaimi: a)apelsin; b)sidrun; c)virsik; d)mandlipuu.Mussoonkliimale on iseloomulik vihmane suvi ja sügis.Olulised keskkonnaprobleemid savannides on: a)kõrbestumine; b)ülekarjatamine; c)erosioon; d)tulekahjud. 2. Lähistroopilise kliimavöötme loodusvööndite hulka kuulub vahemereline taimkate.Florida poolsaare loodusvöönd on niiske lähistroopika.Kõige rohkem on aastas sademeid ekvatoriaalses kliimavöötmes.Sealne loodusvöönd on ekvator...

Geograafia
11 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Loodusvööndid spikker - murenemine, tundra, mandrijää, taimkate jne

Taimkate on taimekoosluste kogus (mets, niit). Põhikliimavöötmetes on aasta läbi üks õhumass (polaarne e. arktiline, parasvööde, troopiline, ekvatoriaalne). Vahekliimavöötmetes on pool aastat üks, pool aastat teine õhumass (lähispolaarne, lähistroopiline, lähisekvatoriaalne . Poolustelt ekvaatorini tekivad erinevad taimkattetüübid, sest taimed on kahastunud erinevate ilmastikutingimustega. Loodusvööndis levib vastavalt kliimale, mullale, pinna ehitusele ja veestikule iseloomulik taimkattetüüp. Muld on maakoore pindmine kobe kiht. Mullatekke tegurid on kivimite murenemine, taimed ja mikroorganismid. Jäävöönd: Gröönimaa, Antarktis, Arktika O. saared; polaarne kliimavööde, külm, kuiv, alla 0º, kõrgrõhkkonnad, polaaröö ja ­päev; muld laiguti...

Geograafia
281 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Ühiskonna geograafia

Selgita, milliste näitajate alusel iseloomustatakse põllumajanduslikku tootmist? Talud/mõisad 1.Segatalu ­ seal tegeletakse nii taime-kui ka loomakasvatusega 2.Spetsialiseeritud talud ­ talu tegeleb mingi kindla asjaga ­ kas taimekasvatuse vms. Spetsialiseeritud talud jagunevad omakorda: a) rantso ­ loomakasvatusfarm, mis kasvatab suurtel rohumaadel kas hobuseid, lihaveiseid, lambaid, vahel ka piisoneid ja jaanalinde. Intensiivse loomakasvatuse tunnuseks rantsos on veterinaarteenistus, tõuaretus, mehhaniseeritud loomade turustamine. Rantsod on levinud suurtel looduslikel rohumaadel Austraalias, USA kuivas lääneosas, Argentiinas, Lõuna- Aafrikas. b) istandused ­ istandustes kasvatatakse monokultuure (ühe kindla kultuuri kasvatamine pika aja jooksul ühel ja samal maa-alal). Kohvi-, kakao-, tee, suhkrurooistandused. Istandustes pakendatakse tooraine ning saa...

Geograafia
463 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Austraalia kliima, maastik ja loomad

Rannajoon on vähe liigestunud, ainus suur saar on Tasmaania. Piki kirderannikut kulgeb Suur Vallrahu. Pinnamoe kujundavad valdavalt madalad lavamaad, tasandikud ja jäänukmäed. Kõrgem on ainult mandri idaosa, kus paikneb Suur Veelahkmeahelik. Mäestikust läänes, Carpentria lahest Suure Austraalia laheni, asub Keskmadalik. Ülejäänud lääneosa hõlmab põhiliselt 400- 500 m kõrgune Lääneplatoo. Lõunaosas asub ulatuslik ühegi voolusängita karstunud Nullarbori lubjakivitasandik, mille kuni 200 m kõrgune rannikuastangu jalamil leidub suuri allikaid. Nullarbori tasandik on saanud nime selle järgi, et seal ei kasva üldse puid. Kõige rohkem sajab suure Veelahkmeaheliku idanõlvul, mandri idaosa on väga kuiv. Austraalias pole suuri jõgesid ega järvi. Iseloomulikud on ajutise vooluga jõed ehk kriigid. Paljudes Austraalia suurtes kõrbejärvede...

Geograafia
80 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Loodusvööndid

Probleemid joogivee hankimine. b) Rohtlad ­ Euroopas ja Aasias, kliimavööde parasvööde. Mullad ­ mustmullad. Timestik kõrrelised, stepirohi sale haguhein. Loomad- Ameerika piison, koiott, suurhüpik, saiga. Inimtegevus põlluharimine ja karjakasvatamine. Probleemid erusioon. c) Niisked lähistroopilised metsad ­ 25 ja 30 laiuskraadi vahel. Kliimavööde on lähisekvatoriaalne , esinevad mullad on rohke niiskusega ja viljakad. Taimed igihaljad. Loomad: panda, tiiger, puuma, madukael, Mississippi allkiaator. Inimtegevus põlluahrimine ja probleemid mussoon ja taifuun. 7. Lähisekvatoriaalsed loodusvööndid a) savannid- asuvad pöörijoontest ekvaatori poole, ülalt piirneb troopilise kliimavöötmega. Kliimavööde lähisekvatoriaalne. Mullad, punakaspruunid mullad ning taimedest esinevad kõrrelised, rohttaimed,...

Geograafia
126 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kliimavööndid

S: 28-29 ; T 27-28 ; Sajab 2000-3000mm, aasta läbi. Ferralliitmullad->keemiline murenemisne rauda palju, vähe huumust.mitu puuderinnet.Taimed: palmid epifüüdid orhideed hevea tamm mahagon liaanid.Loomad: gara orangutang laiskloomad leopart maod gorilla jaaguar kapibaara. Inimesed: hõre asutus korilus küttimine, loodusrahvad,metsade ja maavarade väljavedu, traditsiooniline eluviis. Probleemid: puidu nõudlus, vihmametsade vähenemine, kliima soojenemine, väljasurevad loomad. SAVANN 10-20 pl, ll. Austraalia kuuba. Kv: lähisekvatoriaalne. S:28, T 24. sajab 300-1000 mm suvel e. vihmaperioodil. Ferralliit mullad. Vt.ülal.moodustub lateriitkiht, kuivad mullad. Punamullad. Kõrrelised taimed: pudelpuu, ahvileiva puu, baobab, ananass kohvipuu, kaktused, piimalillelised, tubakas, aurakaaria, akaatsiad. Loomad: marabu,ninasarvik, kaelkirjak, lõvid,elevandid, simpans, nandu, koaa...

Geograafia
102 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Venezuela

Haridusele kulutatakse 5,2 % SKT'st. kirjaoskajaid on 53 % täiskasvanuist(2003). LOODUS: Venezuela pinnamoes eristub 3 peamist vööndit: põhjaosas Andide kirdeahelikud, keskosas tasandik(Orinoco ljaanod) ning ida-ja kaguosas Guajaana mägismaa. Läänepiiril kõrguvat Sierra de Perija ahelikku(3540m) eraldab kirde-edela-suunalisest Merida kordiljeeridest Maracaibo järve tektooniline nõgu. Guajaana mägismaa hõlmab ligi poole Venezuela territooriumist. Valitseb lähisekvatoriaalne , edelaosas ekvatoriaalne kliima. Umbes. 56% Venezuela territooriumist katab mets(peamiselt mägedes). Orinoco tasandikel laiub peamiselt piusrohtla, Maracaibo madalikul kuivrohtlat ja soid, rannikul mangroove. Valdav osa Venezuela jõgedest kuulub Orinoco jõestikku. Suur Maracaibo laguunjärv(16 311 km2)on väine kaudu ühenduses Venezuela lahega. Suurim looduslik mageveekogu on Valencia järv(350 km2, sügavus 39m). rikkalikult leidub naftat (ladina-...

Geograafia
42 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Loodusvööndid

viljad, Alustaimestik puudub, Rannikul mangroov. SAVANN Aastaajad võrdsed: kuum ja külm, Osad puudeta, +Rohusööjad Ferralliit mullad, Karjakasvatus, Rahavaarvu kasv, Ülemineku alaks on Lähisekvatoriaalne kliima, kõrrelised, imetajaid, termiidid, Kuival ajal punane Kasvatatakse toidu nappus, Liigne mussoonmets. aastaringselt soe. kasutavad suurema Karjad rändavad. lateriitkiht. maapählit, teed, puude raue kütteks osa niiskus mullast, Kitsed, veised. puuvilla, Töö...

Geograafia
68 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Materjal geograafia eksamiks

· Valitsevad tõusvad õhuvoolud · Aastaaegu pole võimalik eristada · Kasvavad lopsakad taimed LÄHISEKVATORIAALNE KLIIMA: · Vihmane ja kuiv · Keskmine temperatuur 27,5 °C · sademeid aastas 1000-1500 mm · valitsevad passaattuuled · aastaaegu on võimalik eristada · talvel taimed närtsivad TROOPILINE KLIIMA: · Palav ja kuum · Keskmine temperatuur 23,42 · Sademeid aastas 10-15 mm · Valitsevad passaattuuled · Võimalik eristada suve ja talve · Väga soodne taimede kasvuks LÄHISTROOPILINE KLIIMA: · Kuum suvi ja pehme talv · Keskmine temperatuur 15,17 · Sademeid aastas 500-1000 mm · Valitsevad laskuvad õhuvoolud · Võimalik eristada suve ja talve · Ebasoodne taimede kasvuks, põua pärast PARASVÖÖTME MERELINE KLIIMA: · Keskmine temperatuur 9,08...

Geograafia
322 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Kordamine 10.klassi ülemineku eksamiks

Paljudele taimedele sobib temperatuur üle +10. · vegetatsiooniperiood peab olema vähemalt 90 päeva aastas. · Väga oluline on vegetatsiooniperioodi aktiivsete temperatuuride summa. · Niiskusevajadus · väetamine, soojus, väike pinnasuse soolsus Põllumajandus ja kliimavöötmed: SOBIVAD: Parasvööde, lähistroopiline kliimavööde, lähisekvatoriaalne kliimavööde EI SOBI: Arktiline, lähisekvatoriaalne, troopiline ja ekvatoriaalne kliimavööde. 26.Ekstensiivne põllumajandus: + vähe väetist + palju tööjõudu - suur maa-ala - vähe saaki - töö tehakse käsitsi Piirkonnad: Venemaa, Nigeeria, Kongo, Alzeeria Ekstensiivne põllumajandus Lõuna riikides....

Geograafia
108 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Kliimavöötmed

Kliimavöötmed Ekvatoriaalne kliima Lähisekvatoriaalne Troopiline kliima Lähistroopiline kliima kliima Teperatuur Soe. Temp. Kõigub 20-30 *C Soe. Temp. Kõigub 15-30 Erinevates paikades väga Kogu aasta hästi palav, vahemikus *C vahemikus erinev. 0...25 *C kõigub 26-28*C Sademed Suvel sajab Sajab väga jarva Sademed jaoutuvad aasta...

Geograafia
173 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun