Maailma metsatüübid tv lk 61 ül 7 Metsatüüp Riigid, kus selline Peamised puuliigid Metsa iseloomustus, metsatüüp valdavalt juurdekasv hektari kasvab kohta Ekvatoriaalsed Brasiilia, Kongo, Okaspuud, kõvad Juurdekasv on kuni vihmametsad Gabon lehtpuud, väärispuud 50m3/ha (eebenipuu, viigipuu) Mitmerindeline,
Eesti metsad 6.a kontrolltöö küsimused- vastused 1.Mis on mets? 1.Taimekooslus, mis on kujunenud puude koos kasvades. 2.Nimeta Eesti metsarohked maakonnad. 2.Hiiumaa, Ida-Virumaa, Pärnumaa. 3.Nimeta ja järjesta meie metsade kolm levinuimat puud. 3.Mänd, kask, kuusk. 4.Milline metsatüüp on pildil? Missugune on selle metsatüübi mulla niiskuse- ja toitainetesisaldus? 4.Nõmmemets: kuiv ja toitainetevaene muld. 5.Mis on selle metsa enamuspuuliigiks? Millisesse rindesse kuulub mänd? 5.Mänd, puurinne. 6.Kuidas on omavahel seotud mänd ja männiriisikas? 6.Vastastiku kasulik kooselu ehk sümbioos. Seen ammutab puu juurtele mullast mineraalaineid ja vett. Juurtelt saab seen talle vajalikke aineid. 7.Millisesse rindesse nõmmemetsas kuulub kanarbik? 7.Puhmarindesse. 8
26 mln ha/km2 puude kohta Arvestuslank e. metsa m3a/ha väga täpne, aga töömahukas 5 m3a/ha keskmine juurdekasv Metsasus % lihtne mõõta, aga ei anna infot 52% puude kohta Puiduvaru tm/m3 või väga täpne, aga töömahukas 201 tm/ha tm/ha liigiline koosseis metsatüüp Puuhulgast infot ei saa, aga Kõige rohkem, 40% või valdav annab hea ülevaate männimetsi puuliik puiduliikide kohta antud metsas 7. Selgita maailma metsatüüpide paiknemist ning hinda selle alusel regionaalseid võimalusi arendada metsamajandust ja metsatööstust. 8. Iseloomusta peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva
halveneb. Lageraie suurel alal pinnase ära kanne, tuule ja sademete vee mõjul segaviljelusviljad, tuule kaitseridade istutam. Lageraie sademeterohkel alal üleujutused, pinnase ära kanne vee mõjul. Tõkete ehitamine, taimede istutamine Lageraie nõlvadel pinnase ärauhtumine tuule ja vooluvete poolt harimine risti nõlvadega. Põllumaade vähend 1.Territoriaalveed (3-12 meremiili) 2. Majandusveed 3. Avaookean. Metsatüüp Riigid, kus selline Peamised Iseloomustus metsatüüp kasvab puuliigid Ekv. L-Ameerika, Kesk- Plamid, Väärispuidu üleraie, Vihmamets Aafrika, Kongo, punanepuu puud- ed Brasiilia, Soome hapnikutootjad. Lähisekv. Columbia, Etioopia Palmid, Puud kütteks,
Variant A 1. Eesti metsasus on () ? metsaga kaetud osa kogu Eesti maismaast. 51% 2. Missugune metsatüüp on kuival aastaajal kõige tallamisõrnem? (laanemets, loomets, nõmmemets, lammimets, palumets, rabamets, salumets, sürjamets). 3. Nimeta kaks kaitsealust taimeliiki, keda võib kohata nõmmeniidul? 1. Nõmmnelk 2. Aas-karukell 4. Joonistage sugukonna a) roosõielise; b) korvõielise ÕIS ja kirjutage joonisele õieosad Roosõielised: Korvõielised: 1
EESTI TAIMKATE Mullast sõltub taimakate ja vastupidi. TAIMKATET MÕJUTAVAD: - geograafiline asend ( metsavööndis e. segametsad e. ülemineku e. siirdealal ) - kliimavöönd ( parasvööde, üleminekuala mereliselt kliimalt mandrilisele kliimale ) - Oleneb ka muldadest. - Lääne pool on merelisel kliima, pehmem ja seega ka liigirikkam taimestik. Lubjarikkad mullad , mis on hea. - Kagu pool on liivasem ala, siin leidub ka stepi ehk rohtla liike. - Põhja poolsetel on ka tundra liike. Eriti Soome pool. - Eestis on üle tuhande taimeliigi, seda on rohkem kui Lätis, kuid vähem kui Leedus. MAAKASUTUSE JAGUNEMINE: - 52% Eesti alast on METSA all. - 22% Eesti alast on SOODE all. - 18% Eesti alast on HARITAVA MAA all. - 5% Eesti alast on NIITUDE all. - 3% Eesti alast on VEE all. METS * 52% Eesti alast on mets. * Euroopas oleme me 4-ndal kohal. * Soomes on 74% metsa all. * Rootsis on 74% ...
· Suurima metsamaa ja puiduvaruga riigid on Venemaa, Brasiilia, USA ja Kanada · Puuliigid o Väärispuud-sandlipuu, eebenipuu, punane puu, raudpuu, tekapuu o Kõvad lehtpuud-tamm, pöök o Tarbeokaspuud-kuusk, mänd lehis o Väheväärtuslikud lehtpuud-kask, haab, paju, lepp o Erikasutusega puud-hevea ehk kautsukipuu, korgipuu, datlipalm jt · Reegel: metsaraie=aastane juurdekasv · Metsatüübid: Metsatüüp Riigid(3-5),kus Peamised puuliigid Metsa iseloomustus, kasvab juurdekasv m3/ha Parasvöötme okasmets Venemaa Kuusk 1-2 m3/ha Rootsi Mänd Tarbeallikas Kanada Seeder Soome Nulg Norra Lehis
moodustades seeläbi omalaadsed korstnad , mis kuumade gaasidega kokkupuutudes muutusid ümbritsevast kivimist oluliselt tugevamateks Palju terasse Kõrgus on 3718 meetrit LA OROTAVA On nimetatud maailma kauneimaks oruks Viljakas ja taimeterohke Tiheda asustusega Rikaste elurajoon ANAGA JA LOORBERIMETS Anaga mäestikus ja mõningasel määral ka teistel Põhja-Tenerife mäeahelikel leiduv loorberimets on dinosauruste kaasaegne Autentselt ürgne metsatüüp Kuna selline mets vajab kasvamiseks kindlaid tingimusi, leidub seda piiratud vööndina vaid 500-1400 meetri kõrgusel ning vaid Kanaari saartel Loorberimets sisaldab 20 algupärast puuliiki GIGANTES Püstloodis ookeanist üle poole kilomeetri kõrgusele viskuvad kaljud Sealsamas on musta ja kõrvetava liivaga rannake Hiigelkaljud GÜIMARI PÜRAMIIDID Esmapilgul meenutavad kogu saarel levinud terrasse Religioosse eesmärgiga
METS. Kordamine 6. klass 1. Seleta mõisteid: METS, ALUSTAIMESTU, ENAMUSPUULIIK, METSATÜÜP, SAMBLIK, SÜMBIOOS, IGIHALJAS TAIM, TÕUK, SEGATOIDULINE. 2. Täida lüngad. Metsataimed jagunevad _________ järgi rinnetesse. Kõige madalam rinne on _________. Rohurindest kõrgemad rinded on _________, ________ ja _________. Kuni poole meetri kõrgused puhmikud ehk _________ moodustavad puhmarinde. Kõige rohkem päikest saab _____rinne ja kõige vähem _______rinne. 3. Kirjuta joonisele metsarinded. (1 puurinne; 2 põõsarinne; 3 puhmarinne; 4 rohurinne; 5 samblarinne) 4. Millises rindes kasvavad need metsataimed? Kirjuta taime järele sobiva rinde number (vt eelmisest ülesandest). Mänd___ kuusk___ sinilill___ Pohl___ haab___ sarapuu___ Karusammal__ mustikas___ pihlakas___ Põdrasamblik___ võsaülane___ 5. Võrdle elutingimusi metsas ja põllul. Tõmba v...
seotud keskkonnaprobleemid Arengumaade vihmametsades toimub metsade üleraie, mis võib rikkuda ökoloogilise tasakaalu ja põhjustada keskkonnakatastroofe üleujutusi; muldade hävimist. Metsa peetakse üheks keskkonnaseisundi näitajaks. Ta hoiab ringes toitaineid, reguleerib kliimat, kaitseb muldi, ühtlustab jõgede veetaset, pakub elupaika paljudele elukatele ja inimestele puhkamisvõimalusi. Puidu tootmine mln m3 Mõisted metsatüüp - Metsi liigitatakse kasvukoha, loodusolude, kliima, pinnamoe, mulla ja puistu omaduste alusel (lehtmets, okasmets) metsamajandus - Metsanduse haru, mis hõlmab metsa kasvatamist, kaitset, valvet, majandamist. Tänan tähelepanu eest
5 Metsarajad, kus inimesed saavad käia, et metsas vaba aega veeta 6 Kuidas maailmametsad jagunevad? Täienda sektordiagrammi! (7p) 7 Mis erinevus on tihumeetril ja ruumieetril? Tihumeeter on 1m3 puhta puidu maht ilma koore ja õhuvahedeta, ruumimeeter on 1m3 ritta laotud halgudelt mõõdetud metsamaterjali kogus koos koore ja õhuvahedega. 8 Täida puuduvad metsatööstuse klastri osad! (8p) 9 Iseloomusta antud metsatüüpe! (6p) Metsatüüp Levik Puuliigid Juurdekasv Okasmets Eesti, Rootsi, Harilik mänd, 1-5 m3/ha a Kanada, Soome, ebatsuuga, nulg, Venamaa harilik kuusk Lähistroopika Brasiilia, Eukalüpt, palmid 10-20 m3/ha a mets Austraalia
Arengumaade vihmametsades toimub metsade üleraie, mis võib rikkuda ökoloogilise tasakaalu ja põhjustada keskkonnakatastroofe üleujutusi; muldade hävimist. Metsa peetakse üheks keskkonnaseisundi näitajaks. Ta hoiab ringes toitaineid, reguleerib kliimat, kaitseb muldi, ühtlustab jõgede veetaset, pakub elupaika paljudele elukatele ja inimestele puhkamisvõimalusi. Lugematud loomaliigid kaotavad kodusid. Troopikaaladel võib metsaraie muuta piirkonna kliimat. MÕISTED Metsatüüp- kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa. Metsamajandus-tegevusala, mis hõlmab kõik tööd metsade istutamisest kuni puidu raieküpseks saamiseni. Metsasus-metsamaade osakaal riigi pindalast. Puiduvaru-mingi maa-ala metsas olev muidu hulk, mida mõõdetakse kuupmeetrites. Puidu juurdekasv-puidu kogus, mis teatud piirkonnad ühe aasta jooksul juurde kasvab. Mõõdetakse tihumeetrites aastas ühe pindalaühiku kohta.
3. Puhmarinne on sageli lausaline. Levinumad liigid on kukemari, leesikas ja kanarbik. 4. Rohurinne paikneb üksikute laikudena ning koosneb kõrrelistest. 5. Samblarindes on vähe liike. Enamasti moodustavad sambla-samblikurinde peamiselt hajusalt kasvavad samblikud. Nõmmemets. 4 http://soolemb.blogspot.com/2011_08_01_archive.html 5 Salumets Salumets on metsatüüp, mis kuulub arumetsa metsatüübiklassi. Salumetsade mullastik on viljakas, paksu huumuskihiga ja hea veevarustusega. Eestis moodustavad salumetsad umbes 5% metsadest, kuid Hiiumaal, Põhja-Eesti pael ning Lõuna-Eesti liivadel puuduvad aga hoopis. Salumetsi on rohkem Saaremaal, Haapsalu, Rakvere ja Võru piirkonnas. Salumetsade pindala on aastasadade jooksul kahandanud inimeste viljakapinnaliste metsade asemele põldude, heinamaade rajamine
suurusest Metsa keskmine M3 a ha kohta Eripuulikide 11,7 mlj tm juurdekasv aastas juurdekasv Metsa liigiline puuliik Valdavalt kasvavad Harilikku mändi koosseis puuliigid metsas kõige rohkem 6. Iseloomusta antud metsatüüpe! (6p) Metsatüüp Levik Puuliigid Juurdekasv Sega- ja Põhiliselt Lääne- Tamm, vaher, 2m3/ha laialehine mets Euroopas, Hiinas, lepp Laieleheline mets USA’s Ekvatoriaalne Brasiilia, Kongo, Punane puu, 50m3/ha vihmamets Austraalia, Gabon palmid 7. Mida tähendab puidu väärindamine? (1p) Puidu edasi töötlemine, et tõsta puidu hinda. Puidu töötlemine tõstab tema
tihedamasse ossa. Peenesilmalistesse võrkudesse satuvad ka need kalad, mida püüda ei tahetagi. Maailmamere reostumine. Suur osa avamere sastusest põhjustab maavarade kaevandamine ookeanipõhjast, meretransport ja inimtegevus maismaal. 11.Iseloomust maailma metsatüüpide paiknemist *Suurema metsamaa pindalaga riigid- Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Austraalia, Kongo DV *Metsamaa pindla (ha), metsasus (%), puiduvaru (m3), arvestuslauk (mm/ha), puude liigiline koosseis Metsatüüp Riigid sellise Peamised puuliigid Metsa iseloomustus metsatüüp Ekvatoriaalsed Lõuna-Ameerika, Mahagon, eebeni, Juurdekasv 50m3/ha vihmametsad Aafrika, Amazonas, sandli, kampri, hevea aastas, pindala väheneb
laevadega merele, vajalik sadamad 5) avaookeani püük (väga kallis), tasub ära aind suurte koguste korral, suurte laevadega ookeanile, Jaapan, Venemaa, USA, Kanada Atlanid ja Vaikne ookean 4.5 Metsavarud ja metsatüübid *Suurema metsamaa pindalaga riigid- Venemaa, Brasiilia, Kanada, USA, Hiina, Austraalia, Kongo DV *Metsamaa pindla (ha), metsasus (%), puiduvaru (m3), arvestuslauk (mm/ha), puude liigiline koosseis Metsatüüp Riigid sellise metsatüüp Peamised puuliigid Metsa iseloomustus Ekvatoriaalsed Lõuna-Ameerika, Aafrika, Mahagon, eebeni, sandli, Juurdekasv 50m3/ha vihmametsad Amazonas, Kagu-Aasia kampri, hevea puu aastas, pindala väheneb kiiresti üleraie tõttu Lähisekvatoriaalsed Tansaania Akaatsia, ahvileivapuu, Võrreldes vihma
Tegeleb Valgustusraiega,lageraie.metsatöötlemine. Metsatüübid :Laanemets,tihe kuusemets+sõnajalad ja jänesekapsas. Nõmmemetsad- Männid,Samblikud Palumets-Seened,pohl(palukas,palumari),jõhvikas,kuremari Salumets-Kasvavad kõik puud,kõige liigirikkam. Metsamajanduse põhinõue Aastane raie peab võrduma aastase juurde kasvuga. Kaitsta kahjurite ja tulekahju eest. Maaparandustööd. Maailma metsatüübid Metsatüüp Riigid,kus selline Peamised puuliigid Metsa metsatüüp valdavalt iseloomustus,juurdek kasvab asv ha kohta Ekvatoriaalsed Lõuna.Ameerika Pappel Enamasti koosnevad vihmametsad Aafrika nad väheväärtuslikest
*Milliseid sotsiaalseid ja majanduslikke tagajärgi toob kaasa kalavarude vähenemine? sotsiaalne: töökohad kaovad, inimesed töötud majanduslikud: inimesed töötud, vähem kala söögiks, majanduse kahju, kalahind tõuseb METSAMAJANDUS JA TÖÖSTUS *Maailma metsarikkamad riigid: Kanada, Venemaa, Brasiilia Euroopas: Soome, Rootsi, Prantsusmaa *Näitajad metsavarude suuruse hindamiseks: aastane juurdekasv m3/ha, puiduvaru, metsasus *metsatüüpide iseloomustus metsatüüp levik puuliigid iseloomustus Vihmamets Brasiilia, indoneesia, Sekvoia, mahagon, 50 m3/ha, väga palju kongo dv eeben, sandlipuu looma ja taimeliike Leht-ja segamets Kanada, eesti, Pöök, tamm, vaher, Paiknevad saksama, taani hikkoripuu põhjapoolkera parasv 5-10 m3
vähenenud. Metsaaladele on rajatud põlde ja asulaid 2)Suured metsatulekahjud, mis võivad haarata sadade ruutkilomeetrite suuruseid alasid. 3)Palju metsa on hävinud ka torujuhtmete ja veehoidlate rajamisel. 4)Halvasti mõjub metsadele suurte tööstuspiirkondade lähedus: happevihmad 5)Veekogude reostamine ja veevarude ammendumine, seda eriti neis piirkondades, kus on suured kaevandused ja tselluloosi-tööstused. 20.Selgitage mõisted: metsatüüp, bioloogiline mitmekesisus, metsasus, puiduvaru, puidu juurdekasv, metsamajandus, jätkusuutlik ja säästev areng Metsatüüp: ühesugustes kasvutingimustes ( kliima, veestik, muld) kasvavad metsad Bioloogiline mitmekesisus: ehk looduslik mitmekesisus ehk elustiku mitmekesisus on mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa üksuste mitmekesisus Metsasus: arv, mis näitab mitu protsenti pindalast on kaetud metsaga Puiduvaru: arv, mis iseloomustab kasutatavat puidu mahtu ja
Põllumajanduslik tootmine muutub täielikult kaubaliseks. Töötajad on palgatöölised, toodang läheb kõik töötlejatele ja omanik ise tootmisprotsessis ei osale. Väga ulatuslik teadussaavutuste kasutamine: väetamine, toidutraditsioonid, GMO kasutamine. Mahepõllunduse osatähtsuse kasvamine. Maapiirkondade elanikkond tegeleb järjest rohkem mitmesuguste kõrvaltegevustega. Põllumajandus muutub vähem oluliseks. Metsatüüp: Iseloomulikud tunnused Majanduslik hinnang: Parasvöötme Suurima levikuga, kasvavad aeglaselt, hõredalt. Kasutatakse tarbepuiduna okasmetsad: Juurdekasv väike 1-2m3/ha aastas. tselluloosi ja paberitootmiseks. Parasvöötme leht- Pindala on vähenenud, lehtmetsad on tootlikumad, Kasutatakse eelkõige ja segametsad: juurdekasv 5-10m3/ha
lausaline. Vähemalt 10 m raadiuses olevad alusmetsa ja alustaimestu liigid herbariseeritakse (igast liigist üks näidis määramiseks ja kontrollimiseks), määratakse rinnete liigirikkus (liikide arv proovitükil) ja tuuakse esile kasvukohatüüpi iseloomustavad taimed kasutades vastavat labortöö tabelit. Juhendaja õpetaja Evelin Saarvaga saab ühendust meilil: [email protected] Mulla ja taimestiku alusel määratakse metsatüübirühm, kasvukohatüüp (või alltüüp) ja metsatüüp. Soovitav on teha kaeveümbruse alustaimestikust ja metsast fotod. Töös näidatakse antud kasvukoha asend ordinatsiooniskeemil, mis lisatakse uurimistöö lisasse. Juhendaja õpetaja Vello Keppartiga saab ühendust meilil: [email protected] 4. UURIMISTÖÖ VORMISTAMINE JA ESITAMINE Töö koostatakse iseseisvalt ja peetakse pidevalt ühendust juhendajatega. Mustandtekst on soovitav esitada juhendajatele kommentaaride ja märkuste tegemiseks oktoobri alguse õppesessioonil.
arvates on iseloomulikud just Sinu riigile. Puudus info. 2. Lingilt http://www.fao.org/forestry/country/en/ vali oma riik. Avaneb kaart, millelt näed metsade paiknemist riigis. Lehe vasakus servas saad menüüst valida lingi metsatüüpide kohta /forest types . Kopeeri kaart. Analüüsi metsavarade levikut/paiknemist riigis ja põhjenda, miks metsad just nii paiknevad (kasuta ka atlase loodusgeograafilisi kaarte). Milline/-sed on valdav/-avad metsatüüp/-bid? Leidsin küll kaardi, aga ei suutnud leia vasakul kirjeldatavat linki nimega Forest Types. Proovisin nende asemel Countries- Forests and the forestry section ja forestry policies, kuid ka seal ei olnud Suurbritannia kohta informatsiooni. 3. Lingilt http://www.fao.org/forestry/country/57478/en/ leia hõive ja GDP näitajad – vasakul link Economy and products ja siis employment and GDP. Kuidas on hõive ja GDP
taimekaitsevahendeid minimaalselt või üldse mitte. Muldade erosioon tuule ja vooluvete põhjustatud mulla ärakanne, mis vähendab oluliselt mullaviljakust, sest kõigepealt kantakse ära mulla pindmised, orgaanilist ainet sisaldavad ja peenemad mineraalosad. Veeringe vee liikumine vedelal, tahkel või gaasilisel kujul Maa sfääride või nende osade vahel. Veereziim - vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine aasta jooksul vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides. Metsatüüp - metsatüpoloogias peamiselt kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa, ühtlasi vastava liigitamise põhiüksusi. Elurikkus e bioloogiline mitmekesisus - ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa taksonoomiliste üksuste mitmekesisus. Bioloogiline mitmekesisus hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel selle tasanditel geeni, raku, liigi, populatsiooni, ökosüsteemi tasandil. Enamasti peetakse elurikkuse all silmas liigilist mitmekesisust.
ökoloogiline ehk mahepõllumajandus - vähesel määral või ainult looduslikke väetisi ja taimekaitsevahendeid kasutav põllumajandus. Kuna saagikus on üldjuhul väiksem, on mahepõllumajanduse tooted kallimad. muldade erosioon - materjali ärakanne vooluvete, tuule, liustike, lainete kulutava tegevuse tagajärjel. Veeringe - vee ringkäik maakeral maailmamere, atmosfääri, maismaa ja organismide vahel. Veereziim - vee hulga või taseme muutumine ajas (veekogudes, soodes, mullas jm). Metsatüüp - ühetaoliste metsakoosluste kogum. okasmets, lehtmets, vihmamets elurikkus e. bioloogiline mitmekesisus - elusorganismide ja nende elupaikade mitmekesisus teatud maa-alal, ka kogu Maal. Energiamajandus - tööstusharu, mis tegeleb looduslike energiavarade muretsemise ja töötlemisega ning energia viimisegatarbijani. taastuvad energiallikad - energiavarud, mis tekivad looduses pidevalt ja suhteliselt kiiresti toimuvate protsesside tagajärjel. tuule-, voolava vee, lainete energia.
Euroopas; Põhja-Ameerikas ja Jaapanis (need riigid suudavad oma puiduvajadused ise rahuldada). Arengumaade vihmametsades toimub metsade üleraie, mis võib rikkuda ökoloogilise tasakaalu ja põhjustada keskkonnakatastroofe üleujutusi; muldade hävimist. Metsa peetakse üheks keskkonnaseisundi näitajaks. Ta hoiab ringes toitaineid, reguleerib kliimat, kaitseb muldi, ühtlustab jõgede veetaset, pakub elupaika paljudele elukatele ja inimestele puhkamisvõimalusi. Metsatüüp - Metsi liigitatakse kasvukoha, loodusolude, kliima, pinnamoe, mulla ja puistu omaduste alusel (lehtmets, okasmets) Metsamajandus - Metsanduse haru, mis hõlmab metsa kasvatamist, kaitset, valvet, majandamist. Metsasus-metsamaa pindala osatähtsus(%) mingi piirkonna üldpindalas Metsavarud-looduslikud metsad, kust saadakse puitu ja muid vajalikke hüvesid Metsamajandus-majandusharu, mis tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandamisega
väikeselt maa-alalt suurte kapitalimahutuste, vähese tööjõu ja rohke väetise kasutamisega. Mahepõllumajandus taime- ja loomakasvatus, mille puhul ei kasutata keemiliselt töödeldud, kontsentreeritud või muul viisil käideldud aineid ega mittelooduslikke orgaanilisi ühendeid. KALANDUS Kalakasvatus kalanduse haru, mis tegeleb kala kasvatamise ja looduslike kalavarade suurendamisega. METSAMAJANDUS Metsatüüp metsa osa, mis on ühtlane kasvukohatüübi ja sellel kasvava peapuuliigi poolest. Metsamajandus majandusharu, mis tegeleb metsa kasvatamise, kaitse, valve ja majandamisega. ENERGIAMAJANDUS Energiamajandus majandusharu, mis tegeleb energeetiliste materjalide,toodete uurimise,hankimise,töötlemise,tootmise,salvestamise,transportimise,kauplemise, turustamise ja müügiga. Taastuvad energiaallikad energiaallikad,mida on võimalik energia saamiseks
2) taimestikukaitseala. Nüüdseks on Rumpo poolsaar 2000.aastal moodustatud Vormsi maastikukaitseala teljeks. Kaitseala pindala on 19,75 ruutkilomeetrit millest 13 ruutkilomeetrit on madal rannikumeri. Kaitseala moodustubki paljude laidudega Hullo ja Sviby lahtedest ning kadastikega ja rannakarjamaadega kaetud Rumpo poolsaarest. Enamlevinud metsatüüp on loomets, mis võtab enda alla 25% puistutest. Need metsad kasvavad õhukese moreenkattega aladel
occupation)? services: 80% Üleujutuste piirkonnad • Hollandi maapind on väga madalal seetõttu on ka suur üleujutuste oht • Üldjuhul mets ei kasva üleujutuste piirkondades. Sinisega on tähistatud üleujutuse ohuga alad. Metsandus Metsade paiknemine riigis. • Enamus metsad on riigi keskel • Hollandis kasvavad ainult parasvöötme puud. • Põhiline metsatüüp on kinnine mets, leidub aga ka avatud metsa. • Enim levinud puuliigid on Mänd (Scot Pine), Tamm (European Oak). • Hollandis katab aasta 2007 seisuga 9,82 % kogu alast mets. Metsatööstuse arengutase Metsa üldandmed Metsamaa pindala 1000 ha 365 Metsasus % 11 metsa pindala inimese kohta 1000 ha 22 aastane metsa pindala muutus % 0.1 Metsa kasutusala
Milles seisneb metsade majandamise põhinõue? Säiliks ökoloogiline koosseis, et oleks puiduvaru. Millistes maailma riikides paiknevad suured metsamassiivid? Euroopa- Venemaa, Soome, Rootsi, Norra, Prantsusmaa, Hispaania Aasia- Venemaa, Hiina, India, Indoneesia Põhja- Ameerika- Kanada, USA Lõuna- Ameerika- Brasiilia, Peruu, Boliivia, Colombia, Venezuela Aafrika- Kongo DV Millistes maailma riikides ei ole üldse metsa? Egiptus, Põhja- Aafrika, Argentiina, LAV Metsatüüp Metsa iseloomustus, juurdekasv hektari kohta Ekvatoriaalsed vihmametsad Aastane juurdekasv kuni 50 m3/ha. Väheväärtuslikud puuliigid. Lähisekvatoriaalsed Madala tootlikud jändrikke puid kasutatakse palju kütteks. hõrendikud Juurdekasv ja liigiline koosseis väike. Lähistroopika metsad * juurdekasv suur 15-20 m3/ha. Kasvavad okas-, kõva leht- ja * niisked väärispuud.
d) Normaalne, invasiooniline ja regressiivne populatsioon. – vanuseline koosseis, e) Ise- ja võõrtolmlemise vahekord – geneetiline koosseis, f) Mingite kindlate tingimuste puudumine, mis on vajalikud normaalseks arenguks – seisundiline kooseis, g) Isas- ja emastaimede suhe kahekojalistel taimedel – sooline koosseis Test 2 Taimkate, koosluste klassifitseerimine. 1. Vii kokku klassifikatsiooniastme nimetus ja näide sellest: Metsatüüp – jänesekapsakuusik, Tüübiklass – arumets, Tüübirühm – laanemets, Kasvukohatüüüp – jänesekapsa 2. Kirjuta iga taimkatteüksuse juurde suurusjärk: Soostike taimkate (rabamassiivid, soojärved, rabasaared) – Makrokombinatsioon, Rabamassiivi taimkate (servamäre, rabamännik, puis-älvesraba, puis-laukaraba, lageraba) – Mesokombinatsioon, Mõhna metsakooslused – Mikrokombinatsioon,
väljapüüki piiratakse kvootide abil püügitehnikale on kehtestatud teatud nõuded püügivahendid on maksustatud keskkonnaalased abinõud, mis aitavad vähendada maailmamere reostatust kalakasvatuste rajamine, et vähendada püüki merest METSAMAJANDUS 61. teab maailma metsarikkamaid piirkondi / riike; iseloomustab üldjoontes peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad); Metsatüüp parasvöötme okasmetsad Venemaa, Kanada, USA, Rootsi, Soome. Väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike (kuusk, mänd, nulg, tsuuga, ebatsuuga), enamasti kasutatakse tarbepuiduks parasvöötme lehtmetsad Kasvavad väikesel territooriumil Lääne-Euroopas, USA idaosas, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), liigiliselt mitmekesised, puit mööblitööstusele
metsamajanduslike tööde korraldaja riigimetsas ning korraldada kõigi metsahalduse valdkonna poolt ülesandeks püstitatud metsamajanduslike tööde teostamine ettenähtud tingimustel (tähtaeg, kvaliteet). 63. teab peamisi puidu ja puidutoodete kaubavoogusid; Peamine puit on lehtmetsad, peamised puidutooted on 64. selgitab metsamajanduse ja puidutööstusega seotud keskkonnaprobleeme; Puude liigne mahavõtt, loodusliku mitmekesisuse hävitamine, loomad koduta Mõisted: Metsatüüp - peamiselt kasvukohatingimuste järgi eristatav metsa osa, ühtlasi vastava liigitamise põhiüksusi. Metsamajandus - Metsamajandus on metsanduse allharu, mis tegeleb metsade majandamisega: nende väetamise ja kuivendamise, metsaistutuse, metsaraiega (sealhulgas võsa- ja harvendusraiega) jms. Metsasus - Metsasus- metsamaade osakaal riigi pindalast (protsentides). Puiduvaru - Puiduvaru- mingi maa-ala metsas olev puidu hulk, mida mõõdetakse kuupmeetrites.
omakorda hõlmab metsaraiet, puidu väljavedu ning selle esmast töötlemist. Mets on maastiku osa ja ökosüsteem, mida iseloomustab tihe-kõrge puittaimestik. Metsad katavad maakera pinnast 9,4 % (ainult maismaad arvestades 30 %). Metsade tähtsus: o Puiduvaru tööstusele ja kütteks o Elupaik loomadele ja taimedele o Hapniku tootja o Puhkekeskkond o Õhu puhastaja, niiskusreziimi ühtlustaja, tuuletakistus Metsatüüp parasvöötme Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), okasmetsad suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks parasvöötme Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), liigiliselt lehtmetsad mitmekesised, puit mööblitööstusele kuiva lähistroopika Madal tootlikkus (1-2 m3/ha), vähe säilinud, keskkonnakaitseline tähtsus metsad
............... ........................................... Kolmes arenenud riigis:................., ......................, ................... on suurima tähtsusega .................. püük. · Milliseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi toob kaasa kalavarude vähenemine? METSAMAJANDUS 57. oskab üldjoontes iseloomustada maailma metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad); Metsatüüp parasvöötme okasmetsad Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks parasvöötme lehtmetsad Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), liigiliselt mitmekesised, puit mööblitööstusele
Ookeanipüük: 10 riiki, väga kallis Suurimad kalapüüdjad: Hiina, Usa, Jaapan Maailma metsavarud ja metsatööstus Milles seisneb metsade tähtsus? Erosiooni vältimine, hapnik, loomade ja taimede elupaik, tähtis puidumaterjal, keskkonnakaitsetähtsus, jahipidamine. Kuidas mõõdetakse/hinnatakse metsavarusid? vaadatakse metsa pindala metsanduse protsent riigi pindalast Metsa aastane juurdekasv – kõige levinum Puiduvaru Metsatüüp Riigid, kus Peamised Metsatüübi peamiselt puiduliigid iseloomustus levinud Parasvöötme Venemaa, Kuusk, Mänd, Aeglane kasv(1- oksamets Kanada lehis, 2 m3/a), seedermänd suhteliselt hõre, vähe puuliike,
5. Elektrienergia toodang. 1) Elektrienergiat toodetakse aastas 109,39 miljardit kilowatt-tundi. 2) Elektrienergia toodang ühe inimese kohta 0,0000027 miljardit kilowatt-tundi inimese kohta. Argentiina metsamajandus 1. Metsa pindala riigis. Argentiinas on metsaga kaetud 12,1% kogu pindalast. 2. Anna hinnang kas selles riigis on metsi palju või vähe. Minuarust on selles riigis metsa vähe. 3. Metsatüübid selles riigis. Põhiline metsatüüp on stepp, riigi põhjaosas on troopilist madalsoo metsa ja subtroopilist niisket metsa. 4. Metsade paiknemine riigis. Põhiline osa kogu metsast paikneb riigi põhjaosas Andide jalamil ,kus on niiske. 5. Peamised puuliigid. 6. Metsade pindala suurenemine ja vähenemine. Metsade pindala argentiinas on vähenenud. 7. Metsatööstuse töödang. Ümarpalgid- Tootmine on kasvanud viimaste aastate jooksul. Saematerjal- Tootmine on kasvanud. Vineeri- Tootmine on vähenenud.
teatud rahvusele, kultuurile või sotsiaalsele siseveekogudes, suudmetes või rühmale. rannikuvetes. Ülepüük- intensiivne kalapüük, mille (omavalitsuse) poolt asustatud ettevõttelt korral püütakse rohkem kui tagasi jõuab allhanke korras (nt haridus, politsei jms, kasvada. mida korraldab ja osutab riik elanikkonnalt Metsatüüp- metsa osa, mis on ühtlane ja ettevõtetelt kogutud maksude eest) kasvukohatübi ja sellel kasvava peapuuliigi Logistika- materjali-, info- ja rahavoogude poolest ja reisivedudega seotud protsesse Metsamajandus- kõiki töid metsade kordineeriv ja optimeeriv majandusharu istutamisest puude raieküpseks saamiseni Kohalikud veod- kaubaveod lühikese maa
Metsataimed on väga erineva vormi ja nõudlusega. Igale metsatüübile on iseloomulikud kindlad taimeliigid, mis sõltuvad vastava maa-ala mullastikust. Kõrgemate rinnete taimed (puud) vajavad rohkem valgust. Väiksemad valguslembesed rohttaimed saavad kasvada vaid hõredates päikeseküllastes metsades ja metsaservas. Tihedates kooslustes, kus päikesekiired ei suuda läbi puuvõrade tungida, kasvavad varjutaimed või puuduvad rohttaimed hoopis. Kuidas kujunevad metsad? Metsatüüp sõltub mullast. Õhukese mullakihiga paekivisel pinnasel kasvad kidurad loometsad, viljakatel, paksu huumusekihiga parasniisketel muldadel on aga salumetsad. Looduslikud metsad võivad areneda puisniitudest ning soodest. Paljud praegused metsad on aga inimese istutatud. Vana metsa maharaiumisel kujuneb aja jooksul asemele uus metsakooslus - alguses valgusnõudlike lehtpuudega, hiljem vähemnõudlike okaspuudega. Milline on inimtegevuse mõju metsadele?
näitab jõe vooluhulga muutumist aasta jooksul o Külm vesi on hapnikurikas kliimavöötmest (sealt saab välja lugeda hulga kõikumise ja o Ehk siis parimad tingimused Jõerežiim on vee hulga ja veetaseme ajaline peamised toitumisallikad). Et paremini kalavarusid majandada on Metsatüüp Peamised Riigid rannikuriigile antud rohkem õigusi: liigid Põhjavesi→ Inflantsioon- protsess, kus Ekvatoriaalne Mahagon, Brasiilia, sademete vesi imbub läbi kivimite vihmamets eebenipuu Indoneesi pragude.
Väära lause parandamine 4 ühe punkti. 2 Iga õige põhjendus tabeli vastavas lahtris annab ühe punkti. 4 3 Õige vastus annab ühe punkti. 1 4 Iga õigesti märgitud number annab ühe punkti. 6 5 Iga sisuliselt õige näide annab ühe punkti 3 6 Õige otsus annab ühe punkti ja õige põhjendus annab ühe punkti. 2 7 Õige metsatüüp (A variant - nõmme-/palumets; B variant - 2 laanemets) annab ühe punkti. Nende metsatüüpide tüüpilisim enamuspuuliik (A variant - mänd; B variant - kuusk) annab ühe punkti. 8 Iga õigesti märgitud + ja - annab ühe punkti. 6 9 Iga õige vastus annab ühe punkti. Piltidel kujutatud protsessi 3 nimetamine (veeringe, vee aurumine ja pilvede teke; sademete tekkimine, õhu soojenemine jms, v
Selle käigus muundub keemiline energia soojusenergiaks. Surnud organismide orgaanilised ained oksüdeeritakse lagundajate poolt. Ka selle tulemusel muundub keemiline energia soojusenergiaks. 8. Kirjeldage ökoloogilise tasakaalu muutumist mõne oma kodukoha ökosüsteemi näitel. Näiteks raiutakse maha kuusik.Esmalt hakkavad raiesmikul kasvama valguslembesed rohttaimed ja seejärel lehtpuud ( hall lepp, arukask). Need kasvavad kiiremini kui seemnetest arenevad kuused ning seega asendub üks metsatüüp teisega. Aga kui sirguvad taas noored kuused, varjutavad need valguslembesed lehtpuud ning kuusik taastub. Kokkuvõte Mõisted Abiootilised tegurid organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutav elusa looduse tegur, mis tuleneb organismide kooselust Antropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele Areaal (levila) ühe süstemaatikaüksuse (nt. Populatsioon, liik, perekond) asuala
Põllumajanduse spetsialiseerumine keskendumine mingi kindla põllukultuuri või kariloomade kasvatamisele põllumajanduses ookeanipüük kalapüük suurte laevadega ja kaasaegse tehnoloogiaga avamerel. Kala töötlemine toimub laevas. Kalakasvatus kalade kasvatamine siseveekogudes, suudmetes või rannikuvetes. Ülepüük intensiivne kalapüük, mille korral püütakse rohkem kui tagasi jõuab kasvada. METSAMAJANDUS metsatüüp mets, mis on ühtlane kasvukohatüübi ja valdava puuliigi poolest. Metsamajandus kõiki töid metsade istutamisest puude raieküpseks saamiseni hõlmav majandusharu. Metsasus metsade osakaal % teatud territooriumil. Puiduvaru metsades olev puiduhulk m3/ha. Puidu juurdekasv teatud aja jooksul juurde kasvanud puidu kogus teatud maa-alal, mõõdetakse kuupmeetrites ühe pindalaühiku kohta teatud aja jooksul.
Väära lause parandamine 4 ühe punkti. 2 Iga õige põhjendus tabeli vastavas lahtris annab ühe punkti. 4 3 Õige vastus annab ühe punkti. 1 4 Iga õigesti märgitud number annab ühe punkti. 6 5 Iga sisuliselt õige näide annab ühe punkti 3 6 Õige otsus annab ühe punkti ja õige põhjendus annab ühe punkti. 2 7 Õige metsatüüp (A variant - nõmme-/palumets; B variant - 2 laanemets) annab ühe punkti. Nende metsatüüpide tüüpilisim enamuspuuliik (A variant - mänd; B variant - kuusk) annab ühe punkti. 8 Iga õigesti märgitud + ja - annab ühe punkti. 6 9 Iga õige vastus annab ühe punkti. Piltidel kujutatud protsessi 3 nimetamine (veeringe, vee aurumine ja pilvede teke; sademete tekkimine, õhu soojenemine jms, v
Proovitükkidelt korjatud alusmetsa ja alustaimestiku liigid herbaliseeriti, määrati liikide esinemissagedus proovitükil ja toodi esile kasvukohatüüpi iseloomustavad taimed. Mulla kirjeldamiseks võeti igast mulla geneetilisest horisondist mullaproov, mida kasutati mullareaktsiooni pH määramiseks, äigejoonise ja vähendatud mullaprofiili näidise tegemiseks. Mulla ja taimestiku alusel määrati metsatüübirühm, kasvukohatüüp ja metsatüüp. Kaeveümbruse alustaimestikust ja metsast tehti fotod. Töö lisades on mõlema kasvukohatüübi kohta: kasvukohatüüpide asendid ordinatsiooniskeemil, muldade äigejoonised, liimmonoliidid ja herbaariumid. 1 METOODIKA 1.1 Välitööd Välitöödel olid kaasas järgmised töövahendid: kirjutusvahendid, mapp, paber, fotoaparaat, mõõdulint, labidas ja plastkarbid. Välitöid alustati tutvumisest proovitükiga; määrati sammudega uuritava ala ulatus (30 m
Rannikupüük- kalapüük rannikuäärsetel aladel väikeste paatide või kalalaevadega Ookeanipüük- kalapüük terve laevastikuga ja kaasaegse tehnoloogiaga avamerel. Rannikulkalapüüki ja kalade töötlemist toetav infrastruktuur. Enamus toodangust läheb ekspordiks Kalakasvatus- kalade kasvatamine kalatiikides, siseveekogudes või rannikuvetes Ülepüük- intensiivne kalapüük, mille korral püütakse rohkem kui kalavarud jõuavad taastuda Metsamajandus Metsatüüp- mets, mis on ühtlane kasvukohatüübi ja valdava puuliigi poolest Metsamajandus- kõiki töid metsade istutamisest puude raieküpseks saamiseni hõlmav majandusharu Metsasus- metsade osakaal % taetud territooriumil Puiduvaru- metsades olev puidu hulk m3/ha või riigi puiduvaru m3 Puidu juurdekasv- teatud aja jooksul juurde kasvanud puidu kogus teatud maa-alal, mõõdetakse kuupmeetrites ühe pindalaühiku kohta teatud ajajooksul
Veetransport maailma erinevate piirkondade (veekogude) vahel on põhjustanud võõrliikide sissetungi. Mõisted: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus, ülepüük; METSAMAJANDUS 27. teab maailma metsarikkamaid piirkondi / riike; iseloomustab üldjoontes peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad); Metsatüüp parasvöötme okasmetsad Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks parasvöötme lehtmetsad Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), liigiliselt mitmekesised, puit mööblitööstusele
sootaimed: samblad, tarnad, kanarbik. Rekreatiivne tegevus küllaltki varieeruv Loometsad- kasvavad 30 cm paksuse mullakihiga paepinnasel, domineerib mänd, esineb kuusk ja kask, tallamiskindlad ja küllaltki rekreatiivsed. Nõmmemetsad- kasvavad toitainetevaesel liivamuldadel, valdav puu mänd, tallamisõrnad kooslused Palumetsad- kuivadel toitainetevaestel muldadel, valdav puu on mänd, kõige atraktiivsem metsatüüp eestlase jaoks Laanemetsad- viljakatel muldadel, valitsev puu kuusk, hämarad ja sünged, tallamiskindlad Salumetsad- kõige viljakamad mullad, laialehelised lehtpuud, tallamiskindlad, ent lopsaka taimestikuga ja st rasketi läbitavad Sürjametsad- lubjarikkad või rähksed mullad, valdavad okaspuud ja põõsad, raske läbi, kuid tallamiskindlad Soovikumetsad- liigniiskel pinnasel, tallamisõrnad ja väheatraktiivsed 32
ka järvede kinnikasvamise tagajärjel. · Põhja-Eesti mullad on karbonaatsed, sageli kivised; Lõuna-Eesti mullad aga happelised. Suur osa Eesti muldadest kannab liigniiskuse käes. Viljakamad mullad on Pandiveres ja Kesk- Eestis. · Eesti pindalast kasvavad metsad 53%, looduslikud niidud 6%, sood 22%. Metsade pindala on viimase 50 aasta jooksul kahekordistanud. · Levinumad puuliigid Eestis on mänd, kask, kuusk ja levinum metsatüüp palumets. · Looduslikud niidud jaotatakse nelja rühma: aruniidud, soostuvad niidud, lammi- ning rannaniidud. · Suuremate maastikuüksustena saab eristada madalikke ja nõgusid, lavamaid ja kõrgustikke. · Inimmõju avaldab maastikele maaviljelusi, ehitustegevuse, maavarade kaevandamise kaudu. Eesti keskkonna loodusliku tasakaalu säilitamiseks on looduskasutusest üha rohkem reguleeritud lubade ja maksuga. · Ligi 15% meie territooriumist on looduskaitse all
METSAMAJANDUS 66. Maailma metsarikkamad piirkonnad / riigid; Iseloomusta üldjoontes peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad); Metsade tähtsus: · Puiduvaru tööstusele ja kütteks · Seened marjad, ulukid · Elupaik loomadele ja taimedele · Hapniku tootja · Puhkekeskkond · LK ja teadustöö · Õhu puhastaja, niiskusreziimi ühtlustaja, tuuletakistus Metsatüüp parasvöötme Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 okasmetsad m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks parasvöötme Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), lehtmetsad liigiliselt mitmekesised, puit mööblitööstusele
METSAMAJANDUS 66. Maailma metsarikkamad piirkonnad / riigid; Iseloomusta üldjoontes peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad); Metsade tähtsus: · Puiduvaru tööstusele ja kütteks · Seened marjad, ulukid · Elupaik loomadele ja taimedele · Hapniku tootja · Puhkekeskkond · LK ja teadustöö · Õhu puhastaja, niiskusreziimi ühtlustaja, tuuletakistus Metsatüüp parasvöötme Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 okasmetsad m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks parasvöötme Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), lehtmetsad liigiliselt mitmekesised, puit mööblitööstusele
annaabi.ee 
