Kalandus Suurimad kalapüüdjad riigid : · Hiina · Peruu · Jaapan · Tsiili (prügikala) Kalanduse vormid: · Rannapüük (toimub rannik lähedal, töötlemine väikestes ettevõtetes.) · Konsentreeritud rannapüük (alused suuremad, varustatud külmutusseadmetega, eeldab korralikku kalasadamat (laoruumid jne), kalatöötlemis ettevõtteid,) · Ookeanipüük Langusregioon langev majandus. Autotööstus, keemiatööstus, kodumasinad jne. Masstoodang, kooperatsioon e
3. Maailma tööstuslikus püügis tähtsaim Ookeanipüük 1. Toimub rahvusvaheliste lepetega kindlate kvootide alusel 2. Suured hästivarustatud laevad on pikka perioodi merel 3. Kala töödeldakse laeval 4. Püük suhteliselt kallis 5. Kalad hajali, seetõttu röövpüügiks väike oht 2. Tead kalavarude ebaühtlase jaotumise põhjuseid maailmameres ja kalarikkamaid piirkondi maailmas. Peamised kalapüügipiirkonnad maailmas. Suuremad kalapüüdjad riigid maailmas. Kalavarude ebaühtlase jaotumise põhjused Igal pool ei ole piisavalt toitu ja hapniku. Kalarikkamad piirkonnad on parasvöötme rannikupiirkonnad ning külmade ja soojade hoovuste kokkupuutealad. Peamised kalapüügipiirkonnad maailmas: 1. ATLANDI OOKEANI kirde, põhja ja loode rannik. 2. VAIKSE OOKEANI loode, kirde, kagu ja kogu põhja rannik. SUUREMAD KALAPÜÜDJAD RIIGID MAAILMAS: Hiina, Peruu, Jaapan, India, Indoneesia, USA.
85km tehniliselt eelmisest keerulise ja toimub pikema perioodi jooksul esmatöötlemine laeval (näit. külmutamine) maailma tööstuslikus püügis tähtsaim (miks?) Kalavarud on jaotunud väga ebaühtlaselt. *Süvaookean kõikjal väga kalavaene (vähe toitu, vähe hapnikku) *Pinnakihtides kõige kalavaesem pöörijoonte vaheline ala (hapnikuvaene) *Kalarikkamad parasvöötme rannikupiirkonnad ning külmade ja soojade hoovuste kokkupuutealad Suuremad kalapüüdjad maailmas: *Hiina, Peruu, Jaapan, India, Indoneesia, USA 1 el. kohta suurim kalapüüdja on Island Taani ja Norra eksport ja import on väga suur. *Kalapüügiõiguse müümine (rentimine) - antakse püügikvoot ja selle eest makstakse, majandusvetest püüdmine *Kalapüük on suurenenud *Kalakasvatustest püüdud kala osakaal on suurenenud *Ülepüük - rahvastik kasvab, tehnoloogia on niivõrd arenenud *Suur reostus
osa, LõunaAmeerika lääne osa, LääneEuroopa, IdaAasia. Need piirkonnad on kalarikkad sellepärast, et seal on soojade ja külmade hoovuste kokkupuuteala; rannikualad, kuhu jõed toovad toitaineid. Peamised kalapüügipiirkonnad on Põhja ja LõunaAmeerika lääne osa, Põhja Ameerika ida osa, LääneEuroopa, Aasia ida osa. Perspektiivsed kalapüügipiirkonnad on KeskAmeerika, LõunaAafrika ümbrus, Austraalia lääne osa, Aasia kagu osa, UusMeremaa ümbrus, Barentsi meri. Suuremad kalapüüdjad riigid: a) Euroopas Island, Norra, Taani b) Aasias Jaapan, Venemaa, Hiina c) Ameerikas USA, Peruu, Tsiili Hajali rannapüük sellega tegelevad kalurid, kes töötlevad rannikul kala (soolavad, kuivatavad) või tehakse seda väikestes tehastes. Kalaga varustatakse peamiselt siseturgu. Levinud Ida ja KaguAasias, Norras. Kontsentreeritud rannapüük kalurite kasutada on külmutusseadmetega laevad, millega minnakse juba pikemaks ajaks merele ja püütakse kala
Õlgadel on küürud, nii saab grisli karusid eristada mustast karust. Elab keskmiselt 30 aastat. Kutsutakse ka lihtsalt "pruuniks karuks" Ladina keeles: Ursus arctos horribilis Toitumine: Sööb peale liha ka metsmarju ja puuvilju. Grisli on kõigesööja. Sügisel söövad palju, et koguda rasva talvekuudeks. Suuri loomi jahivad siis kui nad on haiged, vigastatud, noored või abitud. Karud on ka osavad kalapüüdjad. Peale talveund vajavad nad kohe toitu. Paljunemine: Karupojad sünnivad keset talve. Paaritumine toimub juunikuus. Tiinus kestab 180-250 päeva. Suguküpsus isaskarudel 4-aastaselt, emaskarudel 3-aastaselt. Sünnitab tavaliselt 2 poega. Karupojad lahkuvad peale kuue kuu möödumist koopast. Ökoloogiline roll karudel: Aitab kaasa taimede, marjade levikul. Aitab mulla viljakamaks teha oma käppadega.
Avamerepüük: toimub peamiselt rannikuriigi majandusvetes, esmane töötlemine laeval, tehniliselt keerulisem ja toimub pikema perioodi jooksul Ookeanipüük: toimub rahvusvaheliste lepetega kindlate kvootide alusel, püük suhteliselt kallis, kala töödeldakse laeval, sellega tegelevad ainult suurriigid 6. Tead kalavarude ebaühtlase jaotumise põhjuseid maailmameres ja kalarikkamaid piirkondi maailmas. Peamised kalapüügipiirkonnad maailmas. Suuremad kalapüüdjad riigid maailmas. Ebaühtlase jaotumise põhjused: saastumine, kliima, toiduvarud, vaenlased, kust inimene püüab Kalarikkamad kohad: Kalarikkamad parasvöötme rannikupiirkonnad ning külmade ja soojade hoovuste kokkupuutealad Suurimad kalapüüdjad: Hiina, Island, Norra, Peruu, Jaapan, India 7. Kalavarude vähenemise põhjused. Kalandusega seotud keskkonnaprobleemid. Vähenemise põhjused: suur inimarv, püütakse suuri koguseid, reostus
Kalanduse ja metsanduse kontrolltöö II rühm 1. Selgita territoriaalvete mõistet! (2p) on kaldariigi territooriumi osa. Majandusvöönd Algab territoriaalvete lõppemisega ning võib ulatuda 200meremiili kaugusele. Seal määrab kalapüügimahu ja kalaliikide püügi kaldariik 2. Nimeta suuremaid kalapüüdjaid riike ja iseloomusta kalakaubanduse põhisuundi. Maailmad kalapüüdjad riigid on Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA,Indoneesia.Euroopa poolt kuuluvad esikümnesse ka Venemaa ja Norra. Siseveekogudest püüavad kõige rohkem Hiina, India, Bangladesh, Indoneesia. Kalakaubanduse põhisuunad on: Rannikupüük – kala püüdmiseks kasutatakse algelisi vahendeid ja püük toimub vaid rannikulähedastel aladel. Kala töötlemine toimub seal samas rannakülades ja müük toimub samuti kohalikul turul
Päikeselistel päevadel ärkavad nad üles ja hakkavad jahti pidama . Talveuneks lähevad nad koopasse, kaljulõhedesse või kaevavad maa sisse koopa. Kohe pärast koopast väljumist vajavad nad toitu. Karu sööb peale liha ka metsmarju ja puuvilju. Grisli on kõigesööja. Samuti on nad võimelised tundma ära korjuse lõhna ligi 25 km kauguselt. Suuri loomi jahib ta ainult siis kui nad on haiged, vigastatud, noored või abitud. Karud on ka osavad kalapüüdjad. Isasloom saab suguküpseks 4-aastaselt ja emane 3-aastaselt. Nad ühinevad paaridesse juunikuus. Tiinus kestab 180-250 päeva. Pojad on sündides umbes 20 cm pikkused, pimedad, hambutud, peaaegu paljad ja kaaluvad umbes 450-700 grammi. Karupojad lahkuvad peale kuue kuu möödumist koopast. Siis ei anna ema neile enam piima, vaid õpetab neid jahti pidama. Ema ettevaatlikkusest hoolimata langevad vahel grislipojad vanade ja üksikute isakarude ohvriks.
püütakse soojade vete kalu (sardiin, tuunid) aga ka vähke, moluskeid. Paar kalarikast piirkonda on ka otse ekvaatori lähikonnas, kuid umbes pool ookeani on kalavaene. Atlandi ookeanis on peamisteks püügipiirkondadeks loode – ja kirdenurk. Püütakse heeringat ja turska. Tänu Mississippi jõele on kalarikas ka Mehhiko lahe USA – poolne rannik. India ja Põhja-Jäämeres leidub palju kala vaid mõnes üksikus piirkonnas. Suuremad kalapüüdjad riigid: Jaapan, Hiina, USA, Tsiili ja Peruu. Taani, Norra, Island ja Suurbritannia. Kalade vähenemine tuleneb suurest ja ebaühtlasest püügist ning mere saastumisest. Maailmamere igapäevased reostajad on meretransport ja rannikul paiknevad linnad ning tööstuskeskused. Metsamajandus – majandusharu, mis tegeleb metsa kasvatamise, valve ja majandamisega. Metsatööstus – majandusharu, mis tegeleb puidu varumise, töötlemise, ja vajalike teenuste osutamisega.
ookeani kirde- ja loodeosad. Hoovuste tõttu tuleb sinna sooja toitainerikast vett ja hapnikurikast külma vett. Mere territoorium on jagatud rannikuriikide vahel järgmiselt: Territoriaalveed, 3-12 meremiili. Igasugune majandustegevus on rannikuriigi loal. Majandusveed e majandusvöönd. Kuni 200 meremiili, kalapüük ja maavarade kaevandamine rannikuriigi loal. Avaookean ei kuulu kellelegi, laevasõit on vaba ja kalapüük toimub rahvusvaheliste kokkulepete alusel. Suurimad kalapüüdjad lk. 100. Millised riigid on suured kalapüüdjad ja samas ka suured kalatoodete eksportijad? Norra, Hiina, Taani, Kanada, Indoneesia. VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID KALANDUS Rannikupüük. Minnakse hommikul merele, õhtul tagasi, kala müüakse kohapeal maha. Püütakse vähesel mahul. Kagu- ja Ida-Aasias oluline. Avamerepüük, suuremad kalalaevad, esmane töötlemine ja külmutamine, läheb kalatööstustele või poodi.
veereostusele; massiline väljapüük tänu tehnoloogiale. Maailmamere keskkonnaprobleemid: tankeriõnnetustest satub vette naftat; mereranniku linnades tööstusettevõtted, mille tõttu satub vette saasteaineid; jõed toovad sisemaalt merre asulate ja ettevõtete jäätmeid; laevadel satub vette õli, naftat ja jäätmeid; nafta ammutamine merepõhjast; laevad põhjustavad võõrliikide sissetungi; mere põhjas keemiarelvad, mürsud ja radioaktiivsed jäätmed. Suurimad kalapüüdjad- Jaapan, Hiina, Indoneesia, Venemaa. Kalapüügi õiguste müüjad- LAV, Argentiina, Angooda, Namiibia, USA, Kanada, Vaikse ookeani saared. Kalajahu eksport- Tsiili, Peruu. Toidukala eksport- Islamimaad. Toidukala import- Põhjariigid. Kalakasvatajad- Ida-Aasia, Norra, USA, Tsiili. Metsavarude iseloomustavad näitajad: metsa pindala %, puiduvaru m³-s, puidu aastane juurdekasv ühel hektaril m³-s. Puude grupid: väärispuud, kõvad lehtpuud (tamm, pöök),
karpkala, angerjas Eestis kasvatakse peamiselt vikerforelli (300 t aastas), karpkala (50 t aastas) Adrut kasutatakse põlluväetise, loomasöödana Kalakasvatus Väga palju kasvatakse Aasia riikides lisatoiduks,- sissetulekuna. Kalakasvatus Iisraelis Kalakasvatus Hiinas Kauplemine kalatoodetega 1/3 püütud kalast jõuab maailmaturule Ida-ja Aasia riigid suured kalapüüdjad ja töötlejad Arenenud riigid on suurimad väljavedajad Norra, Taani, Hiina suurimad eksportijad Jaapan, Taani, Hispaania, USA suurimad importijad Suurimad kalapüügiriigid Maailma kalavarud vähenevad Suurem osa kalapüügipiirkondi ja 70% kalaliikidest kannatavad ülepüügi all Ülepüüki on põhjustanud tehnoloogia kiire areng (radarid, hiigelvõrgud jne) Suurte traalvõrkude vedamine üle merepõhjaalade kahjustab kalade toidu- ja elupaikasid
9) Kalavarud vähenevad tänu: merereostusele ja massilisele kalapüügile tänu kaasaegsele püügi tehnoloogiale. 10) 1. Tankerite õnnetustel satub naftatvette. 2. Mereranniku intensiivne majandustegevus - linnad, tööstusettevõtted. 3. Jäätmete uputamine merepõhja keemia relvad, radioaktiivsed jäätmed, mürsud. 4. Nafta ammutamine merepõhjast. 5. Laevadelt satud vette õlisid, naftat, jääke. 11) Suurimad kalapüüdjad: aasias hiina, jaapan, indoneesia, venemaa - oma tarbeks tsiili, peruu kalajahu, export. Euroopa norra, island toidukala, export. suurimad kalakasvatajad: 90% aasias hiina india indoneesia. 10% - norra, usa, tsiili. suurimad kalapüügiõiguste müüjad: Atlandi ookeani lõuna osa LAV, angoola, namiibia, argentiina; usa, kanada; vaikse ookeani saare riigid. Maailma metsandus. 1) Metsavarude iseloomustavad näitajad: 1. Metsa pindala %
· Õnnelikud loomad (ruumi liikuda) 6) Miks ei ole kalapüük maailmamerel enam suurenenud? Kuna täiusliku püügitehnika tõttu pole kalad nii kiiresti suutnud taastuda. Paljud piirkonnad on jäänud kalavaeseks reostuse tõttu. 7) Millistesse maailmamere osadesse jäävad tähtsamad kalapüügi piirkonnad? Miks? Atlandi ja Vaikse ookeani loode ja kirde osa, kuna seal on kõige rohkem toitu kaladele (midagi seotud hoovustega). 8) Kes on suurimad kalapüüdjad? Hiina, Peruu, Jaapan 9) Võrdle antud riikide kalandust antud andmete järgi. (kogupüük, maailmamerest/sisevetest, eksport/import) 10) Võrdle antud jõgede hüdrograafe. (vooluhulga muutumine aasta jooksul, vooluhulk suurvee ajal...) 11) Milles seisneb metsade tähtsus? · Puiduvaru (küttepuit, paberipuit, mööbli jaoks) · Ökoloogiline (loomade/taimede elukeskkonnaks) · Metsaannid · Fotosüntees · Vähendab erosiooni/üleujutusi
jooksul *avamerepüük toimub peamiselt rannikuriigi majandusvetes, esmane töötlemine laeval, tehniliselt keerulisem ja toimub pikema perioodi jooksul *ookeanipüük toimub rahvusvaheliste lepetega kindlate kvootide alusel, püük suhteliselt kallis, kala töödeldakse laeval, tegelevad ainult suurriigid 6. Tead kalavarude ebaühtlase jaotumise põhjuseid maailmameres ja kalarikkamaid piirkondi maailmas. Peamised kalapüügipiirkonnad maailmas. Suuremad kalapüüdjad riigid maailmas. *vee saastumine; kliima; toiduvarud; vaenlased; inimese püügikohad *parasvöötme rannikupiirkonnad, külmade ja soojade hoovuste kokkupuute alad *Hiina, Island; Norra; Peruu; Jaapan; India 7. Kalavarude vähenemise põhjused. Kalandusega seotud keskkonnaprobleemid. *suur inimarv, püütakse suuri koguseid, reostus *ökosüsteem võib saada kahjustatud, sest mõni liik sureb välja ja toiduahel muutub 8. Metsandus
Ookeanipüük - suured kaasaegse tehnikaga kalapüügilaevad (USA, Jaapan, Venemaa jt.) Kalakasvatus e. akvakultuur – kaasaegne võimalus toodangut suurendada, kasvatades kalu meres ja/või mageveekogudes 4. Nimeta suuremaid kalapüüdjaid riike ja iseloomusta kalakaubanduse põhisuundi. Suurimad kalapüügiriigid on Hiina, Peruu, Jaapan, india, USA, Indoneesia, Tšiili, Venemaa jt. 1(3 püütud kalast jõuab maailmaturule. Aasia rigid on suurimad kalapüüdjad ja nende töötlejad. Arenenud riigid on suurimad väljavedajad. 5. Selgita kalavarude vähenemise põhjusi ja too näiteid kalandusega seotud keskkonnaprobleemidest. Milliseid abinõusid rakendatakse maailmamere kalavarude kaitseks? Suurem osa kalapüügipiirkonda ja 70% kalaliikidest kannatavad ülepüügi all. Ülepüüki on põhjustanud tehnoloogia kiire areng (radarid, hiigelvõrgud jne). Suurte traalvõrkude vedamine üle
Majandusveed territoriaalvetest väljaspool olevad veed kus kõik võivad majandustegevust arendada Kalapüügiõiguste müük Territoriaalvetes püüdmise õiguste müük Kvoodid Määrangud, kui palju kala tohib püüda Kalatoodangu maht maailmas 130 mln tonni Kalarikkamad piirkonnad Jaapani ümbrus, Põhjameri, Indoneesia saarestiku ümbrus Kalavaesemad piirkonnad Venemaa põhjarannik, Gröönimaa ümbrus Suurimad kalapüüdjad Island, Marshalli saared, Mauritaania Olulisemad keskkonna probleemid Põllumajanduses muldade kahjustumine, kurnamine Metsanduses metsade vähenemine,happesademed Kalanduses kalade hävimine, reostus Energiamajandus Taastuvad varad tuul, biomass, vesi, lained, päike Taastumatud varad nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas Traditsioonilised varad nafta, maagaas, süsi, põlevkivi, hüdro
kuivendamine muutub piirkonna ökosüsteem niisutamine muldade sooldumine üleväetamine põhjavee saastumine, teatud taimede vvohamine mürkkemikaalide kasutamine tapab kasulikud isendid monokultuuride kasvatamine maa väljakurnamine raskete põllumasinate kasutamine õhusisaldus mullas väheneb, elukeskkond halveneb lageraie tuule, vee erosioon, maanihe 2. KALANDUS Suurimad kalapüügi piirkonnad: Ida- ja Kagu-Aasia, Läänemeri, Kanada ja USA läänekallas Maailma suurimad kalapüüdjad: Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA Euroopa suurimad kalapüüdjad: Norra, Iirimaa, Hispaania Kalatoodete eksportijad: Norra, Hiina, Taani, Kanada Tähtsamad kalandusevormid: 1) avamerepüük (suurem osa maailma kalatoodangust) 2) rannikupüük (eriti Ida- ja Kagu-Aasias) 3) ookeanipüük (rikkamad riigid: Jaapan, USA, Venemaa) 4) kalakasvatus (akvakultuurid) territoriaalveed 3-12 meremiili. Keegi ei tohi viibida ilma rannikuriigi loata. majandusvöönd(-veed) - -200meremiili
väheväärtusliku kala. Kalavarud vähenevad tänu: merereostusele ja massilisele kalapüügile tänu kaasaegsele püügi tehnoloogiale. Merereostuse põhjustajad: Tankerite õnnetustel satub nafta tvette. Mereranniku intensiivne majandustegevus - linnad, tööstusettevõtted. Jäätmete uputamine merepõhja keemia relvad, radioaktiivsed jäätmed, mürsud. Nafta ammutamine merepõhjast. Laevadelt satud vette õlisid, naftat, jääke. Suurimad kalapüüdjad: Aasias Hiina, Jaapan, Indoneesia, Venemaa - oma tarbeks Tsiili, Peruu kalajahu, export. Euroopa norra, island toidukala, export. Suurimad kalakasvatajad: 90% aasias Hiina, India, Indoneesia. 10% - Norra, Usa, Tsiili. Suurimad kalapüügiõiguste müüjad: Atlandi ookeani lõuna osa LAV, Angoola, Namiibia, Argentiina; Usa, Kanada; vaikse ookeani saare riigid. Püügi kvoodid: Riikide või firmade vahelised kokkulepped püügimahtude osas. Näiteks on
Lõuna-Atlandil on kalarohked külmade hoovuste piirkonnad, eriti need, mis kulgevad piki Aafrika rannikut. 3. Hinda eri riikide võimalusi tegeleda kalandusega. Kalandusega tegelevad eelkõige rannikuriigid. Seepärast oleneb palju, kui palju on territoriaalvetes kala. Rikkamad riigid saava lubada omale ookeanilaevastikku, millega minna maailmamerele püüdma. 4.Nimeta suuremaid kalapüüdjaid riike ja iseloomusta kalakaubanduse põhisuundi. Maailmad kalapüüdjad riigid on Hiina, Peruu, Jaapan, India, USA, Indoneesia. Euroopa poolt kuuluvad esikümnesse ka Venemaa ja Norra. Siseveekogudest püüavad kõige rohkem Hiina, India, Bangladesh, Indoneesia. Kalakaubanduse põhisuunad on: Rannikupüük kala püüdmiseks kasutatakse algelisi vahendeid ja püük toimub vaid rannikulähedastel aladel. Kala töötlemine toimub seal samas rannakülades ja müük toimub samuti kohalikul turul
* kalapüügi õigusmüüki on teostanud USA ja Kanada, praegu tähtsamad müüjad: Argentiina, Lõuna-Aafrika, Namiibia, Angola 33.Kalatoodangu maht maailmas: kasvas 20mln tonnilt 130mln tonnini. Kalarikkamad piirkonnad: paras-ja lähispolaarvõõtme rannikumeredes, eriti jõesuudmete ümbrustes, külmade hoovuste piirkonnas, troopiline ookean. Nt: Kagu-Aasia, Ladina-Ameerika, Lõuna-Ameerika Kalavaesemad piirkonnad: polaarookean, süvaookean Nt: Põhja-Jäämeri Suuremad kalapüüdjad: Norra, Island, Peruu, Tsiili, Soome, Hiina, Jaapan, USA, Venemaa.. 34. Keskkonnaprobleemid põllumajanduses: · Erosioon, muldade degeratsioon, kõrbete teke. · Maa viljatus · mulla struktuuri hävimine · põllukultuuride liigne väetajmine veekogude kinnikasv · metaani hulga kasvamine õhus · loomaliikide keskkonna hävimine · põhjavee taseme alandamine ja pinnase soolsus Keskkonnaprobleemid metsanduses: · metsad hävitatakse raiumise teel
Vesiviljelus ja kalapüük Vesiviljelus-Kunstlike meetoditega kasvatatakse kalu, mereande ja veetaimi, et saada suuremat saaki. Kalarikkamad on atlandi ja vaikse ookeani kirde ja loode osad, sest seal saavad kokku soojad(toitained) ja külmad(hapnik) hoovused. NT: USA, Kanada, Norra Rannikupüük:Kõige levinuim, Minnakse väikse paadiga merele ja tullakse hommikul tagasi. Avamerepüük:Merele suure kalalaevaga Ookeanipüük: 10 riiki, väga kallis Suurimad kalapüüdjad: Hiina, Usa, Jaapan Maailma metsavarud ja metsatööstus Milles seisneb metsade tähtsus? Erosiooni vältimine, hapnik, loomade ja taimede elupaik, tähtis puidumaterjal, keskkonnakaitsetähtsus, jahipidamine. Kuidas mõõdetakse/hinnatakse metsavarusid? vaadatakse metsa pindala metsanduse protsent riigi pindalast Metsa aastane juurdekasv – kõige levinum Puiduvaru Metsatüüp Riigid, kus Peamised Metsatüübi
o Lõuna-Euroopas lehtmetsade võimaldaksid looduslikud aalne vähenemine keskkonnatingimused Võõrliikide sissetoomine Vees piiratud ala – sumpad Suurimad kalapüüdjad (õlk 100) II Vesi ja sellega seotud probleemid Hiina (siseveed ja kasvatus) Maailmamerest aastane väljapüük pole viimasel aastakümnel suurenenud ega vähenenud, sest Peruu täiuslikuma püügitehnika tõttu tekkiv kalade Jaapan ülepüük on viinud kalapopulatsioonide Kalaturism- talud, kus kasvatatakse kalu vähenemiseni ning turist saab sinna minna kala
Hiina, India, Bangladesh ja Indoneesia annavad ligi poole sisevete kalasaagist. Et väljapüüki mitte suurendada on hakatud looma kalakasvandusi. Kalakasvatus väikestes tiikides on kujunenud sealsete talupidamiste koostisosaks ning maaelanikele oluliseks lisatoidu või sissetuleku allikaks. Kauplemine kalatoodetega - kolmandik püütud kalast jõuab maailmaturule, ülejäänu tarbitakse riikide siseturul. Kõigerohkem kala püütakse hiinas. Ida- ja Kagu-Aasia riigid on üldse suured kalapüüdjad ja -töötlejad. Suurimad väljavedajad on arenenud riigid. Üksikute riikide lõikes on suurimad eksportijad norra ja taani. Suurim importija jaapan ostab 25% maailmaturu kalast, USA 16%. Euroopa liidule langeb kolmandik maailma kalatoodete impordist millest pool on liidusisene. Maailma kalavarud vähenevad - Kuigi kalavarud taastuvad on rohke väljapüük kalavarusid tõsiselt vähendanud. Suurem osa maailma kalapüügipiirkondi ja 70% kalaliikidest kanatavad ülepüügi all
Joonis 8. Kalakonserv 22 Kalade marineerimine Marineerida võib mitmesuguseid kalu. Marineeritakse naturaalselt, praetult ja röstitult. Kui kalu tahetakse pikka aega säilitada, pannakse nad õhukindlalt suletatavatesse purkidesse ja steriliseeritakse. Kõige rohkem marineeritakse angerjaid. Natuke vähem marineeritakse silmusid. (joonis 9) Joonis 9. Marineeritud kala 23 Kala kaubanduses Suurimad kalapüüdjad riigid : · Hiina · Peruu · Jaapan · Tsiili (prügikala) · Norra Kalanduse vormid: · Rannapüük (toimub rannik lähedal, töötlemine väikestes ettevõtetes.) · Konsentreeritud rannapüük (alused suuremad, varustatud külmutusseadmetega, eeldab korralikku kalasadamat (laoruumid jne), kalatöötlemis ettevõtteid,) · Ookeanipüük Kala jaguneb: · -eluskala;
Erinevus, Uskumisväärne, Loov ( Cool, Contrasts, Credible, Creative). Peamiseks turismimagnetiks on loodus. Ahvenamaa saarestik ja Põhja- Soome metsad. Soome on tuntud ka suusariigina. Seal asub palju suusakeskusi mis on väga populaarsed. (15) Mida teha ja vaadata Soome jarvedeala on Euroopa ulatuslikum järvistu. Llugematud järved teevad piirkonnast vastupandamatu puhkepaiga. Kanuusõitjad, kajakkidel liikujad ning kalapüüdjad naudivad vabalt voolavaid kärestikke. Järvekruiisid kuuluvad suve juurde. Päijänne järve põhjatipus asuv Kesk-Soome maakonnakeskus Jyväskylä on maailmakuulus kongressilinn, Jyväskylä kunstifestivali kodu, samuti Neste Rally, ralli maailmameistrivõistluste Soome osavõistluse, toimumispaik. Üks maailma suurimaid arhitekte Alvar Aalto (1898- 1976), on oluliselt mõjutanud kodulinna Jyväskylä arhitektuuri, piirkonnas leidub hulgaliselt näiteid tema töödest
kasutada lõhna vähendamiseks supijuuri, sibulat, vürtse ning lisada 1 l keeduveele pool klaasi kurgisoolvett või 50 g äädikat. Kalapuljong omandab eriti hõrgutava maitse ja aroomi, kui keetmise ajal lisada kuiva kanget lauaveini (1/8 puljongi kogusest) ja natuke võid. Puljongiks kasutatavatelt kalapeadelt tuleb eemaldada lõpused, kuna need annavad puljongile mõrkjat maitset. Täidetud kala on maitsvam, kui täidisele ja keeduveele lisada veidi suhkrut. Kala Kaubanduses Suurimad kalapüüdjad riigid : · Hiina · Peruu · Jaapan · Tsiili (prügikala) · Norra Kalanduse vormid: · Rannapüük (toimub rannik lähedal, töötlemine väikestes ettevõtetes.) · Konsentreeritud rannapüük (alused suuremad, varustatud külmutusseadmetega, eeldab korralikku kalasadamat (laoruumid jne), kalatöötlemis ettevõtteid,) · Ookeanipüük Kala jaguneb: · -eluskala; · -jahtunud kala; · -jahutatud kala.
Galileo Galilei ta liigub siiski. Skandinaavia ühiskond ja viikingi maailm. Juba pronksiajal (1. aastatuhat eKr) elasid Skandinaavias kultuuriliselt ühtne rahvas, kes kõnelesid germaani keelt. Karmide looduslike olude tõttu pidi inimesed oma kodust välja rändama. Lõuna-Rootsist väljusid goodid Ida-Euroopa kaudu Musta mereni. Taanist liikusid anglid, saksid ja jüütid Britanniasse. Skandinaavlased olid põhiliselt põlluharijad, karjakasvatajad, küttijad ja kalapüüdjad. Skandinaavlased on isiklikult vabad, elati taluperedena, kus peremees ehk bond lahendas kohalike probleeme koosolekutel ehk tingidel ja maakonna ühiskoosolekutel ehk alltingidel, kus valiti ka pealikud ehk konungid. Aeg-ajalt kasutasid pered ka orjade tööd. Skandinaavlased hakkasid 1. aastatuhande teisel poolel järjest enam tegelema meresõiduga, st. kaubavahetusega, kalapüügiga, röövimisega. Tekkisid kindlustatud kauplemiskohad linnad Birka, Sigtuna, Hedeby
annaabi.ee 
