Sulab ainult kindlal temperatuuril. 2) Amorfsete osakeste paigutus on korrapäratu ning neil pole kindlat sulamistemperatuuri. 6) Mis on aine 1) sulamine, 2) tahkumine, mis toimub aines nendes protsessides? – Sulamisel aseneb korrapärane paigutus korrapäratuga, ning tahkumisel vastupidi, korrapäratu muutub korrapäraseks. 7) Mis on aine sulamissoojus? – Aine sulamissoojus esineb ainult kristallilistel ainetel. 1) soojeneb sulamistemperatuuril, 2) sulamiseks on vaja soojust seni kuni koguaine on sulanud, 3) vedeliku soojenemine. Sulamiseks kuluvat soojushulka iseloomustab sulamissoojus. Lambda näitab palju soojust kulub 1 kilogrammi sulamistemperatuuril oleva aine sulatamiseks. Erinevate ainete sulamissoojused on katseliselt määratud ja esitatakse tabelis. 8) Mida tähendab, et raua sulamissoojus on 270 kJ/kg? – LambdaFe = 270 kJ/kg see tähendab, et 1 kilogrammi
keskmine kineetiline energia ja seetõttu nende võnkumiste hälve sedavõrd, et aineosakeste korrapärane paigutus kristallis hävib. Aine jahtumisel hakkavad aeglaselt liikuvate aineosakeste vahel mõjuma tõmbejõud ning osakesed paigutuvad jälle korrapäraselt. Energia, mille saab sulamistemperatuurini kuumutatud kristalliline aine üleminekul vedelasse olekusse, kulub aine kristallide lõhkumiseks. Energia hulka, mis on vajalik 1 kg kristallilise aine sulatamiseks sulamistemperatuuril, nimetatakse selle aine sulamissoojuseks. Sulamistemperatuuril on 1 kg mingi aine siseenergia vedelas olekus sulamissoojuse võrra suurem kui sama ainekoguse siseenergia tahkes olekus. Tahkumisel vabaneb niisama palju energiat, kui kulub selle aine sulatamiseks. Tahkumisprotsessis vabanev siseenergia kompenseerib aine jahtumisest tingitud energiakaod, seepärast tahkumise vältel temperatuur ei muutu. Kristallilise aine sulamistemperatuur sõltub aineosakeste keskmisest potentsiaalsest
Sulamine ja tahkumine Sulamine on üleminek tahkest olekust vedelasse Temperatuuri, mille juures aine sulab nimetatakse sulamistemperatuuriks Samal temperatuuril toimub ka antud aine tahkumine Massiühiku aine sulatamiseks sulamistemperatuuril kuluvat soojushulka nim. sulamissoojuseks. Sulamisoojus näitab kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või kui suur soojushulk eraldub 1 kg aine tahkumisel sulamistemperatuuril. Valemid: Aurumine ja kondendseerumine Aurumise kiirus sõltub: 1) õhu liikumise kiirusest 2) õhuniiskusest 3) vedeliku temperatuurist 4) ainest Aurustumisel vedelik jahtub. Aurustumissoojus on soojushul, mille peab andma kindlale hulgale massiühikule, et muuta see aina sama temperatuuriga auruks. Aurustumissoojus näitab, kui palju energiat kulub 1kg aine aurustamiseks Valemid: Keemine Vesi keeb kindlal temperatuuril
KOOLIFÜÜSIKA: SOOJUS 3 (kaugõppele) 6. FAASISIIRDED Kehade soojendamisel või jahutamisel võib keha minna ühest agregaatolekust teise. Selliseid üleminekuid nimetatakse faasisiireteks. Soojendamisel vajaminev soojushulk arvutatakse valemist Q = c m T , kus c on aine erisoojus, m keha mass ja T temperatuuri muut. Sulamiseks vajalik soojushulk Q =m , kus m on sulatatava keha mass ja tema sulamissoojus. Sulamine toimub kindlal, igale ainele iseloomulikul sulamistemperatuuril. Aurustumiseks vajalik soojushulk Q = rm , kus m on aurustatava vedeliku mass ja r aurustamistemperatuurile vastav aurustumissoojus. Aurustumissoojus sõltub temperatuurist ja tavaliselt antakse see aine keemistemperatuuri jaoks. Aine põlemisel eralduv soojushulk Q =m , kus m on põletatava aine mass ja aine kütteväärtus. 1 Näidisülesanne 1. Kui suur on 3 kg alumiiniumi soojendamiseks temperatuurilt 20 0 C
·Sulamine on üleminek tahkest olekust vedelasse ·Temperatuuri, mille juures aine sulab nim. sulamistemperatuuriks ·Samal temperatuuril toimub ka antud aine tahkumine ·Sulatamiseks kulub energia ·Tahkumisel eraldub sama suur energiahulk ·Sulatamiseks vajaminev soojus kulub kristallvõre lõhkumiseks ·Tahkumisel eraldub soojus kristallvõre moodustumise tõttu. ·Massiühiku aine sulatamiseks sulamistemperatuuril kuluvat soojushulka nim. sulamissoojuseks. ·Massiühiku aine sulatamiseks sulamistemperatuuril kuluvat soojushulka nim. sulamissoojuseks. Sulamisoojus () näitab kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või kui suur soojushulk eraldub 1 kg aine tahkumisel sulamistemperatuuril. Q =
soojusliikumise iseärasused. See sõltub välistingimustest, peamiselt rõhust ja temperatuurist. Tavaliselt eristatakse kolme agregaatolekut gaasilist, vedelat, tahket. Sulamisja keemistemperatuur Sulamistemperatuur on temperatuur, mille juures on tahke ja vedel faas tasakaalus rõhu 1. atm. korral. Aine sulamissoojus on energiahulk, mis on vajalik ühe aine mooli sulatamiseks sulamistemperatuuril (enamus tahketest ainetest on tahkumisel vähendavad ruumala ja tihedus suureneb, erandiks on vesi). · Puhtal ainel on oma kindel sulamistemperatuur. · Puhtal ainel on sulamisel temp. muutumatu, kuni kogu aine on ära sulanud. Keemistemperatuur on temperatuur, mille korral aururõhk saab võrdseks välisrõhuga (mida madalam on rõhk, seda madalam on keemistemperatuur). Tihedus Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga ainekoguse mass (nt
5. Soojushulk, mis kulub aine sulatamiseks sulatamistemperatuuril sõltub sulava aine koguses ja ainest. · Tahkumine on vastupidine protsess. · Tahkumise käigus eraldub soojust, tekib kristallvõre. · Tahkumise käigus ruumala väheneb, sulamisel suureneb. Soojushulga arvutamine sulamisel ja tahkumisel Q =+ m Q-soojushulk J + -sulamisoojus J/kg m-mass kg Sulamisoojus Füüsikaline suurus, mis näitab kui suur soojushulk on vaja õhe massi ühiku aine sulatamiseks sulamistemperatuuril. Jää sulamissoojus on 3.4x10J/kg, see tähendab et ühe kilogramm jää sulatamiseks sulamistemperatuuril on talle vaja anda soojust 3.4x10J Aurumine ja Kondenseerumine 1. Aurumine on protsess, mille käigus vedelikuosad väljuvad vedelikust ümbritsevasse keskkonda. 2. Aurumine toimub igal temperatuuril. Kõige intensiivsem aurumine toimub keemistemperatuuril. 3. Aurumise kiirus sõltub vedeliku temperatuurist, õhuliikumisest ja õhuniiskusest. 4
21.Aine üleminekut tahkest olekust vedelasse olekusse nim. Sulamiseks. Aine üleminekut vedelast olekust tahkesse olekusse nim. Tahkumiseks. 22. Soojushulga arvutamine sulamisel ja tahkumisel. Sulatamiseks vajaminev soojushulk sõltub sulatava keha massist ja materjalist, seda arvutatakse valemiga Q=+- m Q soojushulkJ - sulamissoojus J/kg m- mass kg 23.Sulamissoojus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur soojushulk on vaja ühikulise massiga aine sulatamiseks tema sulamistemperatuuril. 24.Jää sulamissoojus on 3.4 * 10 (5) J / kg, st et 1 kg jää sulatamiseks sulamistemperatuuril kulub soojust 3.4*10(5) J 25.Aurumine on nähtus, mille korral aine muutub gaasiliseks. Kondenseerumine on nähtus, kus gaas muutub vedelikuks. Aurumine toimub igal temperatuuril, ka tahked ained auruvad, aurumisel keha temperatuur langeb. Aurumise kiirus sõltub keha temperatuurist, ainest, õhuniiskusest ja õhu liikumisest. 26. Soojushulga arvutamine aurumisel ja kondenseerumisel Q=+-LM
Sublimatsioon füüsikaline nähtus, mille korral keha agregaatolek muutub tahkest gaasiliseks, jättes vahele vedeliku faasi, kusjuures keha temp. ei muutu, kuid siseenergia suureneb. Kristallisatsioon füüsikaline nähtus, mille korral keha agregaatolek muutub gaasilisest tahkeks, jättes vahele vedeliku faasi, kusjuures keha temp. ei muutu, kuid siseenergia väheneb. Q = ±m Antud valemiga saab arvutada soojushulka, mis on vajalik anda kehale sellekes, et keha sulamistemperatuuril sulatada (ehk soojushulk, mis vabaneb vedeliku tahkestumisel sulamistemperatuuril). -keha materjali sulamissoojus, m -keha mass, + sulatamisel, -tahkestumisel. Q = m (sulamine) Q = -m (tahkumine) SULAMIS/TAHKUMISSOOJUS füüsikaline suurus, mille väärtus sõltub ainest ning mis on arvuliselt võrdne selle soojushulgaga, mis on vajalik ühikulise massiga tahke keha sulatamiseks/vedeliku tahkestamiseks sulamis/tahkumistemperatuuril.
SOOJUSÕPETUS 10. klassi SOOJUSÕPETUSE PÕHIMÕISTED SISEENERGIA on keha kõikide molekulide kineetilise ja potensiaalse energia summa. SOOJUSHULK on energiahulk, mida keha soojusvahenduse teel saab või ära annab. ERISOOJUS on soojushulk mis on tarvis anda ühele kilogrammile ainele, et tõsta temperatuuri 1 kraadi võrra. SULAMISSOOJUS (J/kg) on tarvis anda ühele kilogrammile ainele sulamistemperatuuril tema sulamiseks. AURUMISSOOJUS L on soojushulk, mis on tarvis anda ühele vedeliku kilogrammile selle aurustamiseks jääval temperatuuril. KÜTUSE KÜTTEVÄÄRTUS on soojushulk, mis eraldub 1kg kütuse täielikul põlemisel. SOOJUSE TASAKAALU VÕRRAND Q antud = Q saadud KALOR Cal on mittesüsteemne soojushulga mõõtühik, mis on kasutusel mitmetel elualadel. 1Cal = 4,2 J 1Cal on soojushulk, mida on vaja 1kg vee temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. TERMODÜNAAMIKA I SEADUS U=A+Q
1 J 7. Defineeri kalor! Soojushulk, mis on vajalik 1g vee temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. 8. Soojenemine ja jahtumine ( mõisted, arvutusvalem ) Q=cm (t2-t1) 9. Mida näitab erisoojus? C soojushulk, mis on vajalik 1kg aine temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. J/kg*oC 10. Sulamine ja tahkumine ( mõisted , arvutusvalem ) Üleminek mis olekust mis olekusse? Q= lambda * m 11. Mida näitab sulamissoojus? Soojushulk, mis on vajalik ühe kg aine sulatamiseks tema sulamistemperatuuril. J/kg 12. Aurumine ja kondenseerumine ( mõisted, arvutusvalem ) Üleminek mis olekust mis olekusse? Q= L*m 13. Mida näitab aurumissoojus ( keemissoojus ) ? Soojushulk, mis on vajalik 1kg aine aurustamiseks jääval temperatuuril. Kui jäävad temp-ks on keemistemperatuur, siis on L ka keemissoojus. J/ks 14. Põlemine ( mõiste, valem ) Põlemine on oksüdatsiooniprotsess. Q=km 15. Mida näitab kütteväärtus? Soojushulk, mis vabaneb 1kg kütuse täielikul põlemisel. 16
Sajandi teises pooles tuli James Clerck Maxwell välja ideega esitada ühtne süsteem, kus väike hulk mõõtühikuid määratleti põhiühikuteks ning kõik teised ühikud tuleb neist tuletada. Pikkusühik meeter saadi mõõtes ära mediaani pikkus, mis ühendas läbi Pariisi Põhja Poolust ning ekvaatorit ning jagades selle 10 millioniga. Seitsmendal aprillil 1795 kuulutati 1 gramm võrdseks sellise hulga puhta vee absoluutse kaaluga, mis võrdus 1/100 meetri kuubiga jää sulamistemperatuuril. Meetermõõdustikku hakati ülemaailmselt kasutusele võtma 19. sajandil, eeskätt lisaks Prantsusmaale Hollandis, Saksamaal, Itaalias ning 1858 otsustas ka Hispaania koos oma Ladina-Ameerika kolooniatega meetermõõdustiku kasutusele võtta. Selle süsteemi vastu olid vaid Ameerika ning Ühendkuningriik, kuid viimane siiski võttis meetermõõdustiku kasutusele aastal 1965. Ühendkuningriik ja Ameerika Ühendriigid on
temperatuuril aine sulab. · Aine tahkumistemperatuur on võrdne sulamistemperatuuriga. Aine sulamis/tahkumise vältel aine temperatuur ei muutu. · Sulatamiseks kulub energiat. · Tahkumisel eraldub sama suur energiahulk. · Sulamiseks vajaminev soojus kulub kristallvõre lõhkumiseks (Epot kasvab, Ekin jääb samaks). · Tahkumisel eraldub soojus kristallvõre moodustumise tõttu. · Massiühiku aine sulatamiseks sulamistemperatuuril kuluvat soojushulka nimetatakse sulamissoojuseks. · -lambda =Q/m Andmed Q=Q1+Q2 c=130J/kg°C Plii soojendamine m=100g=0,1kg Q=mc(t2-t1) t1=27°C Q1=0,1kg*130J/kg°C(327°C-27°C)=3900J t2=327°C =Q/m Q2= m =23kJ/kg Q2=23kJ/kg*0,1kg=2,3kJ Q=? Q=3,9kJ+2,3kJ=6,2kJ V:...
Füüsika kordamisküsimused lk. 3888 1. Selgita mõisted: 1) Sulamissoojus Näitab kui suur soojushulk tuleb anda 1kg ainele tema täielikuks sulamiseks sulamistemperatuuril. 2) Aurustumissoojus Näitab kui suur soojushulk kulub 1kg vedela aine täielikuks aurustumiseks keemistemperatuuril. 3) Keemine Vedeliku aurustumine kogus ulatuses. 4) Isotoop Keemiline element, kus prootonite arv on sama, kuid neutronite arv erinev. 5) Looduslik radioaktiivsus Ebapüsivate tuumade iseeneselik sisemine ümberkorraldumine, mille käigus tuum paiskab välja alfaosakesi, beetaosakesi või gammakiirgust.
ära võetav) soojushulk, ∆U siseenergia muut ja A paisumistöö. Soojusmasina kasutegur: kus Q1 on süsteemile juurde antav soojushulk ja Q2 jahutile ära antav soojushulk. Ideaalse soojusmasina kasutegur: kus T1 on soojendi temperatuur ja T2 jahuti temperatuur. Soojendamisel vajaminev soojushulk, kui soojendamisel aine agregaatolek ei muutu, arvutatakse valemist Q = c m∆T , kus c on aine erisoojus, m keha mass ja ∆T temperatuuri muut. Aine sulatamiseks sulamistemperatuuril vajaminev soojushulk Q = λ m , kus m on sulatatava keha mass ja λ tema sulamissoojus. Aine aurustamiseks keemistemperatuuril vajalik soojushulk Q = r m , kus m on aurustatava vedeliku mass ja r aurustamistemperatuurile vastav aurustumissoojus.
antimon. Sulamistemperatuur Sulamistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mille juures metall sulab. Selle järgi jaotatakse metallid rasksulavaiks (volfram 3416°C, titaan 1725°C jt) ning kergsulavaiks (tina 232°C, tsink 419,5°C). Kergsulavuse piiriks loetakse mõnikord 100°C või 500°C, rasksulavuse piir on üle 1000°C. Sulamistemperatuurid võivad olla väga erinevad, näiteks elavhõbe -39°C, kuid tseesium ja gallium, mis sulavad inimkeha temperatuuril (ehk 37°C). Sulamistemperatuuril on suur tähtsus metalli valamisel, keevitamisel ja jootmisel. Tihedus Metallide tihedused on väga erinevad. Enamik on veest raskemad välja arvatud leelismetallid liitium, kaalium ja naatrium. Tiheduseks nimetatakse metalli ühe mahuühiku massi. Tiheduse järgi jaotatakse metallid kergmetallideks (kuni 4500 kg/m³) ja raskmetallideks (üle 5000 kg/m³). Nii näiteks kasutatakse lennuki- ja raketiehituses kergmetalle ja sulameid (alumiiniumi-, magneesiumi-, titaanisulamid)
Värvuseks nimetatakse metalli võimet peegeldada kindla lainepikkusega valguskiirgust. Tiheduseks nimetatakse metalli ühe mahuühiku massi. Tiheduse järgi jaotatakse metallid kerg- ja raskmetallideks. Nii näiteks käsutatakse lennuki- ja raketiehituses kergmetalle ja sulameid (alumiiniumi-, magneesiumi-, titaanisulamid). Sulamistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mille juures metall sulab. Selle järgi jaotatakse metallid rasksulavaiks ja kergsulavaiks. Sulamistemperatuuril on suur tähtsus metalli valamisel, keevitamisel ja jootmisel. Soojusjuhtivuseks nimetatakse metalli võimet soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnalt madalama temperatuuriga piirkonnale. Head soojusjuhid on hõbe, vask ja alumiinium. Raua soojusjuhtivus on ligikaudu kolm korda väiksem alumiiniumi ja viis korda väiksem vase omast. Halva soojusjuhtivusega metalli kuumutamisel ja järsul jahutamisel tekivad sellesse praod. Eri metallide soojusmahtuvust võrreldakse erisoojuse abil
8. Mis on sulamine? Sulamissoojus. SULAMINE on aine üleminek tahkest olekust vedelasse. Tahkisel on kindel sulamistemperatuur, st sulamise ajal keha temperatuur ei muutu. Sulamise ajal juurdeantav soojushulk kulub kristallvõre lõhkumiseks. Kuna sulamise ajal keha temperatuur ei muutu, siis osakeste kineetiline energia ei muutu. Muutub osakeste pot. energia. Osakeste võnkeamplitud suureneb, osakesi hoidvad jõud nõrgenevad ja sulamistemperatuuril osakesed lahkuvad oma kohalt. Osakeste paigutus muutub korrapäratuks. SULAMISSOOJUSEKS nimetatakse soojushulka, mis kulub ühe massiühiku kristallilise aine sulatamiseks või vabaneb selle tahkumisel tema sulamistemperatuuril. = Q - sulamissoojus 1 J m kg Q soojushulk 1J m aine mass 1kg Q=m
siirdesoojuseks. Kui aine läheb tahlest agregaatolekust vedalasse- sulamine. Kui aine läheb vedelast olekust tahkesse- tahkestumine e. kristalliseerumine. Kui aine läheb vedelast olekust gaasilisse- aurustumine. Kui aine läheb gaasilisest olekus vedelasse- kondenseerumine e. vedeldumine. Kui aine läheb tahkest olekust gaasilisse- sublimeerumine. Kui aine läheb gaasilisest olekust tahkesse- härmatumine. Sulamine ja tahkestumine Tahkised sulavad kindlal temperatuuril- sulamistemperatuuril. Aine sulamiseks tuleb sellele pidevalt soojust juurde anda. Siirdesoojuse ehk sulamiseks vajaliku soojushulga valem: Qs= m (m- keha mass, - sulamissoojus, mis näitab soojushulka, mida on vaja, et muuta 1 kg tahkist vedelikuks sulamistemperatuuril.) Sulamisel kristallvõre laguneb, aine osaksed eemalduvad üksteisest ja nendevaheline keskmine kaugus suureneb. See tähendab osaksetevahelise potentsiaalse energia suurenemist, mis tähendab omakorda keha siseenergia suurenemist
tahkumisel energia/soojus eralduvad. Sulamiseks vaja minevat soojushulka ja tahkumisel eralduvat soojushulka saab arvutada valemiga: Q = λm Q – soojushulk (1J) λ (lambda) – sulamissoojus (1 ) m – mass (1kg) 5 Sulamine ja tahkumine Sulamissoojus (λ) on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju soojust on vaja 1 kg antud aine soojendamiseks või kui palju soojust eraldub 1 kg aine tahkumisel sulamistemperatuuril. λ – saame tabelist (õpiku tagakaanelt, ülesannete kogu tagant) Näidisülesanne 1 Mida näitab terase sulamissoojus 84 000 J/kg. Vastus: 1 kg terase sulatamiseks on vaja 84 000 J soojust/energiat. 1 kg terase tahkumisel eraldub 84 000 J soojust/energiat. 6 Aurustumine/keemine, kondenseerumine Aurustumine – aine muutub vedelast olekust gaasiliseks. Kondenseerumine –
Sulamisel saab keha energiat/ soojust juurde, tahkumisel energia/soojus eralduvad. Sulamiseks vaja minevat soojushulka ja tahkumisel eralduvat soojushulka saab arvutada valemiga: Q = m Q soojushulk (1J) (lambda) sulamissoojus (1 ) m mass (1kg) 5 Sulamine ja tahkumine Sulamissoojus () on füüsikaline suurus, mis näitab kui palju soojust on vaja 1 kg antud aine soojendamiseks või kui palju soojust eraldub 1 kg aine tahkumisel sulamistemperatuuril. saame tabelist (õpiku tagakaanelt, ülesannete kogu tagant) Näidisülesanne 1 Mida näitab terase sulamissoojus 84 000 J/kg. Vastus: 1 kg terase sulatamiseks on vaja 84 000 J soojust/energiat. 1 kg terase tahkumisel eraldub 84 000 J soojust/energiat. 6 Aurustumine/keemine, kondenseerumine Aurustumine aine muutub vedelast olekust gaasiliseks. Kondenseerumine
Gaasi siseenergiaks nimetatakse kõikide gaasis olevate energiate summat. Soojushulk kujutab endast energiat, mida keha saab või annab ära soojusvahetuse teel. Keha soojusmahtuvuseks nimetatakse soojushulka mida on vaja kehale anda, et tõsta tema temperatuuri ühe kraadi võrra. Aine erisoojuseks nimetatakse soojushulka, mis on vajalik 1kg aine temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. Sulamissoojuseks nimetatakse soojushulka, mida on vaja 1kg tahke aine muutmiseks vedelikuks sulamistemperatuuril. Aurustumissoojuseks nimetatakse soojushulka, mida on vaja 1kg vedeliku aurustamiseks jääval temperatuuril. Adiabaatiliseks protsessiks nimetatakse soojuslikult isoleeritud süsteemis toimuvat protsessi. Pöörduvateks protsessideks nimetatakse selliseid oleku muutusi, mille korral süsteem või keha, pöördudes tagasi oma esialgsesse olekusse, läbib täpselt samasuguseid olekuid vastupidises järjekorras ja seejuures välistes kehades mingeid muutusi ei toimu.
aurustumiseks teatud jääval temperatuuril. Sulamissoojuseks nim massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka. Aurustumissoojuseks nim soojushulka, mille peab andma kindlal temperatuuril oleva aine massiühikule, et muuta see sama temperatuuriga auruks. Sulamine ja tahkumine Sulamine on faasisiire, milles tahkis läheb üle tahkest faasist vedelasse. Siirdesoojus on sulamissoojus. S.o soojushulk, mis on vajalik ühikulise massiga tahkise sulatamiseks sulamistemperatuuril. Sümbol: Valem: m Vaatleme molekulaarjõudude sõltuvust osakestevahelisest kaugusest r sulamisel kahe molekuli abil. Sulamise protsessis ei muutu temperatuur, järelikult ei muutu osakest kineetiline energia. Küll aga sulamiseks antakse tahkisele soojushulk m , mis läheb osakeste potensiaalse energia suurendamiseks, sest kui osakesed on aines enne sulamist väga lähedal teineteisele, valitsevad nende vahel maksimaalsed tõukejõud. Soojushulga arvel
säilitab lõiketerade kõvaduse veel 800 °C juures. Koobaltiga tsementeeritud ja titaankarbiidi sisaldav volframkarbiid on volframterasest 1,3 korda kõvem ega pehmene oluliselt isegi 1100 °C juures. Volframi, vase ja nikli sulamist valmistatakse konteinerid radioaktiivsete ainete hoidmiseks. See sulam neelab radioaktiivset kiirgust pliist paremini. Sulameid on volframist tavalisel viisil raske saada, sest paljud metallid aurustuvad selle sulamistemperatuuril. Kõige sagedamini kasutatakse siin pulbermetallurgiat: pulbristatud metallide segu pressitakse ja paagutatakse kõrgel temperatuuril. Tihti sulatatakse saadud materjali elektriahjus veel uuesti (Wikipedia: Volfram). 3.2. OMADUSED Volfram on üks vastupidavamaid materjale looduses. Volframil on väga suur tihedus ja seda on peaaegu võimatu sulatada. Puhas volfram on hõbehall metall. Peene pulbri kujul on volfram kergestisüttiv ja võib koguni iseeneslikult süttida
· Tiheduseks nimetatakse metalli ühe mahuühiku massi. Tiheduse järgi jaotatakse metallid kerg- (kuni 4500 kg/m³) ja raskmetallideks. Nii näiteks käsutatakse lennuki- ja raketiehituses kergmetalle ja sulameid (alumiiniumi-, magneesiumi-, titaanisulamid). · Sulamistemperatuuriks nimetatakse temperatuuri, mille juures metall sulab. Selle järgi jaotatakse metallid rasksulavaiks (volfram 3416°C, titaan 1725°C jt.) ja kergsulavaiks (tina 232°C, tsink 419,5°C). Sulamistemperatuuril on suur tähtsus metalli valamisel, keevitamisel ja jootmisel. · Soojusjuhtivuseks nimetatakse metalli võimet soojust üle anda kõrgema temperatuuriga piirkonnalt madalama temperatuuriga piirkonnale. Head soojusjuhid on hõbe, vaskja alumiinium. Raua soojusjuhtivus on ligikaudu kolm korda väiksem alumiiniumi ja viis korda väiksem vase omast. Halva soojusjuhtivusega metalli kuumutamisel ja järsul jahutamisel (termotöötlemisel, keevitamisel) tekivad sellesse praod
kohal tasakaaluolekus.
Aurustumissoojus energiahulk, mis on vajalik ühe mooli vedeliku
aurustamiseks keemistemp (Ha. kJ/mol).
Kastepunkt teatud temp, kus õhu jahtumisel saab õhu niiskussisaldus võrdseks
vee küllastunud auru rõhuga.
Sulamistemperatuur tem, mille juures tahke ja vedel faas on tasakaalus rõhul 1
atm.
Sulamissoojus energiahulk, mis on vajalik 1 mooli aine sulamiseks
sulamistemperatuuril (Hs, kJ/mol). Hs
kohal tasakaaluolekus.
Aurustumissoojus energiahulk, mis on vajalik ühe mooli vedeliku
aurustamiseks keemistemp (Ha. kJ/mol).
Kastepunkt teatud temp, kus õhu jahtumisel saab õhu niiskussisaldus võrdseks
vee küllastunud auru rõhuga.
Sulamistemperatuur tem, mille juures tahke ja vedel faas on tasakaalus rõhul 1
atm.
Sulamissoojus energiahulk, mis on vajalik 1 mooli aine sulamiseks
sulamistemperatuuril (Hs, kJ/mol). Hs
Soojushulk Siseenergia kogus, mille keha saab või annab ära soojusülekande käigus Soojuslik tasakaal Kehade poolt saadud ja ära antud soojushulkade algebraline summa on 0 Kalorimeeter Mõõteriist soojushulkade mõõtmiseks Sulamine Aine üleminek tahkest olekust vedelasse Sulamistemperatuur Temperatuur, mille juures aine sulab Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub ühe kg. Aine sulamiseks sulamistemperatuuril Tahkumine Aine üleminek vedelast olekust tahkesse Aurumine Aine üleminek vedelast olekust gaasilisse Keemistemperatuur Temperatuur, mille juures aine läheb keema Aurustumissoojus Füüsikaline suurus, mis näitab kui suur soojushulk kulub 1kg vedeliku aurustumiseks jääval temp. Kondenseerumine Aine üleminek gaasilisest olekust vedelasse Kehade elektriseerimine Kehale laengu andmine
Laine levimise kiirus Termodünaamika Soojushulk tahke või Tähised: vedela keha Q- soojushulk soojendamiseks või c- erisoojus jahutmiseks m- mass t1- algtemperatuur Soojushulk tahke aine t2- lõpptemperatuur vedeldamiseks - sulamissoojus sulamistemperatuuril L- aurustumissoojus U- gaasi siseenergia Soojushulk vedeliku A- töö aurustamiseks h- vedelikusamba kõrgus keemistemperatuuril - pindpinevustegur Gaasi siseenergia muut - vedeliku tuhedus
neeldub või eraldub faasisirdel aine ühe massiühiku kohta nimetatakse siirdesoojuseks. Siirdesoojused on näiteks: 1) Sulamissoojus (lambda) () Aine sulatamiseks kulub soojushulk Q=m, kus m-aine mass(kg) ja Q-soojushulk (J). Aine tahkumisel eraldub ehk vabaneb soojushulk Q=m (miinusmärgiga). Sulamine toimub iga tahkise jaoks kindlal temperatuuril sulamistemperatuuril (siirdetemperatuur). 2) Aurustumissoojus L () Kui aurav vedelik ei saa väljaspoolt energiat juurde, siis ta jahtub, järelikult auruva vedeliku temperatuuri hoidmiseks jäävana peab talle andma mingi soojushulga. Lihtne on auruva vedeliku temperatuuri hoida jäävana siis, kui vedelik on keema läinud. Keemine on vedeliku intensiivne aurumine kogu ruumala ulatuses,
(kõrge aururõhuga aineid nim. lenduvateks. AURUFAASIKS alla Aururõhk- vedeliku või tahke ainega tasakaalus oleva auru rõhk. Mis iseloomustab aine molekulide konsentratsiooni Aurustumissoojus(kj/mol)- on energiahulk mis on vaja ühe mooli vedeliku aurustumiseks keemistemperatuuril. Sulamistemp.- on temp. mille juures on tahke ja vedel faas tasakaalus rõhu 1 atm. Korral. Aine sulamissoojus on energiahulk ,mis on vajalik 1 ühe aine mooli sulatamiseks sulamistemperatuuril.(enamus tahketest ainetest tahkumisel vähendavad ruumala ja tihedus suureneb erandiks on vesi). Sublimatsioon- nim. tahke aine üleminek gaasilisse faasi jättes samas läbimata vedelikulise faasi Olekudiagrammid- seovad erinevate faaside püsivuspiirid suletud süsteemis. Tihti kasutatakse p-T diagrammi. Olekudiagrammilt saab määrata aine olekut erineval temp. ja rõhul samuti keemis ja sulamistemp. Erineval rõhul. Kolmikpunkt- punkt kus tahke vedelik ja gaas on tasakaalus
kütuse mass (kg) ja q on kütuse kütteväärtus (J/kg). Aine erisoojus on soojushulk, J mis tõstab ühikulise massiga keha temperatuuri ühe kraadi võrra (ühik on kg K ). Sulamissoojus on soojushulk, mis on tarvis anda ühele massiühikule tahkele ainele sulamistemperatuuril tema sulatamiseks (ühik on J/kg). Aurustumissoojus on soojushulk, mis on vajalik ühe vedeliku massiühiku aurustamiseks jääval temperatuuril (ühik on J/kg). Kütuse kütteväärtus on soojushulk, mis eraldub ühe massiühiku kütuse täielikul põlemisel (ühik on J/kg). Soojusliku tasakaalu võrrand väljendab energia jäävuse seadust soojuslikes protsessides. Soojuse üleminekul ühelt kehalt teisele on ühe keha poolt antud soojushulk võrdne teise
pöörduvate molekulide arvuga. 59. Küllastunud auru omadused: 1) tihedus ei sõltu ruumalast. Ruumala vähendamisel osa aurust kondenseerub. 2) temperatuuri tõustes küllastunud auru rõhk suureneb kiiremini kui gaasidel. 60. Aine erisoojus soojushulk, mis kulub 1 kg aine temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. Tähis: c 61. Sulamissoojus soojushulk, mis kulub 1 kg tahke aine muutmiseks vedelaks sulamistemperatuuril. Tähis: 62. Aurustumissoojus soojushulk, mis kulub 1 kg vedeliku muutmiseks auruks antud rõhul jääval temperatuuril. Tähis: L 63. Kütuse kütteväärtus teatud hulga kütuse täielikul ärapõlemisel eralduv soojushulk. Tähis: K 64. Keha soojusmahtuvus - soojushulk, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. Tähis: C 65
molekulide arvuga. 59. Küllastunud auru omadused: 1) tihedus ei sõltu ruumalast. Ruumala vähendamisel osa aurust kondenseerub. 2) temperatuuri tõustes küllastunud auru rõhk suureneb kiiremini kui gaasidel. 60. Aine erisoojus – soojushulk, mis kulub 1 kg aine temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. Tähis: c 61. Sulamissoojus – soojushulk, mis kulub 1 kg tahke aine muutmiseks vedelaks sulamistemperatuuril. Tähis: λ 62. Aurustumissoojus – soojushulk, mis kulub 1 kg vedeliku muutmiseks auruks antud rõhul jääval temperatuuril. Tähis: L 63. Kütuse kütteväärtus – teatud hulga kütuse täielikul ärapõlemisel eralduv soojushulk. Tähis: K 64. Keha soojusmahtuvus - soojushulk, mis on vajalik antud ainekoguse temperatuuri tõstmiseks 1 kraadi võrra. Tähis: C 65
ning tundma materjali omadusi, nende kasutusala ja markeeringut vastavalt kasutusesolevatele standarditele. Metallide ja sulamite siseehitus Tahked ained liigitatakse siseehituse alusel: kristallilisteks ja amorfseteks. Kristalliliste ainete metallide aatomid asetsevad ruumis kindla geomeetrilise korrapärasusega. (Tõestati pärast röntgenikiirte avastamist K. Röntgeni poolt 1895.a.). Kristallilised ained muutuvad tahkest olekust vedelasse olekusse kindlal sulamistemperatuuril. Vedelast tahkesse kristalliseerumis temperatuuril, mille juures algab kristalliseerumise tsentrite tekkimine ja nende tsentrite ümber toimub üheaegselt kristallide kasvamine (suurenemine) kuni kogu aine mass on tardunud kristalliseerunud. Amorfsete ainete (klaas, liim, kampol, vaik, polümeerid ) mittemetallide aatomite paigutuses puudub kindel korrapärane süsteem. Kuumutades muutuvad need pehmeks suures temperatuuri vahemikus
Nende ühiseks tunnuseks on see, et aminorühm paikneb süsiniku küljes, mis asub karboksüülrühma kõrval. 1. Aminohapete füüsikalised omadused: · värvuseta · kristalsed · lahustuvad vees (kuid mitte org. lahustites, nt. alkohol, benseen) · võrreldes teiste org. ühenditega sama süsiniku aatomite arvuga, on aminohapetel suhteliselt kõrge sulamistemperatuur ning need ei lendu · mõned aminohapped lagunevad sulamistemperatuuril · maitse on erinev: nõrk magus/magus/kibe/puudub 3. Aminohapete keemilised omadused: · aminohapped sisaldavad aluselist aminorühma ja happelist karboksüülrühma ning see tingib aminohapete amfoteersed omadused (ühendid reageerivad nii aluste kui hapetega) · aminohapete reageerimisel üksteisega moodustuvad peptiidid (tekkinud peptiid reageerib järgmise aminohappega jne --> polüpeptiidid) 4. Aminohapete saamine:
1 cal (vesi)= 4200 = 4,2 - soojusenergia hulk, mis kulub 1 g vee soojendamiseks 1ºC võrra. kg ºC g ºC kJ Λ(jää)= 330 - 1 kg 0 ºC-lise jää sulatamiseks kulub 330 kJ soojust. kg kJ Λ(jää)= 330 - 1 kg 0 ºC-lise vee tahkumisel eraldub 330 kJ soojust. kg kJ Λ(plii)= 23 - 1 kg plii sulatamiseks sulamistemperatuuril kulub 23 kJ energiat. kg MJ k(kask) = 13 - 1 kg kasepuidu täielikul ära põlemisel eraldub 13 MJ soojust kg kJ L(vesi)= 2300 - 1 kg 100ºC-se (keeva) puhta vee aurustamiseks normaalrõhul kulub 2300 kJ soojust. kg - 1 kg 100ºC-se puhta veeauru kondenseerumisel normaalrõhul eraldub 2300 kJ soojust. ῺῺ mm²
Üleminekut tahkest olekust gaasilisse nimetatakse sublimeerumiseks ja gaasilisest olekust tahkesse härmatumiseks. Teatavatel temperatuuri ja rõhu väärtustel võivad aine erinevad olekud olla tasakaalus, st. et ei toimu olekute muutusi. Näiteks normaalrõhul ja 0°C juures vesi ei külmu ega jää sula. On võimalik ka kolme oleku tasakaal, sellist rõhu ja temperatuuri väärtust nimetatakse aine kolmikpunktiks. Sulamine ja tahkestumine Tahkised sulavad kindlal temperatuuril - sulamistemperatuuril. Aine sulatamiseks tuleb sellele pidevalt soojust juurde anda. Siirdesoojuse ehk sulamiseks vajaliku soojushulga saab leida valemist Qs = . m, kus m on keha mass ja sulamissoojus, mis näitab soojushulka, mida on vaja , et muuta 1 kg tahkist vedelikuks sulamistemperatuuril. Sulamissoojuse ühikuks on 1 J/kg. Sulamisel kristallvõre laguneb, aine osakesed eemalduvad üksteisest ja nendevaheline keskmine kaugus suureneb. See aga tähendab osakestevahelise
korrutisega Q=Lm Põlemisel eralduv soojusehulk on võrdne massi ja kütuse kütteväärduse q korrutisega Q =q m Soojuslikud konstandid: Erisoojus c on soojushulk, mis on tarvis anda ühele massiühikule, et tõsta selle temperatuuri ühe kraadi võrra. Ühik 1 J/ kg.K Sulamissoojus on soojushulk,mis on tarvis anda ühele massiühikule tahkele ainele sulamistemperatuuril tema sulatamiseks. Ühik 1 J/ kg Auramissoojus L on soojushulk, mis on vajalik ühe vedeliku massiühiku aurustamiseks selle vedeliku keemistemperatuuril. Ühik 1J/ kg Kütuse kütteväärtus q on soojushulk, mis eraldub ühe massiühiku kütuse täielikul põlemisel. Ühik 1 J/ kg Soojushulk nii nagu töögi on süsteemi energia muutumise mõõduks. Soojuse mehaaniline ekvivalent J näitab, kui palju saab teha mehaanilist tööd ühe soojushulga ühiku arvel.
normaalrõhul? 7. Mis on keemine? 8. Defineeri sulamissoojus, kuidas seda füüsikalist suurust tähistatakse? Latent heat of melting sulamissoojus. Latent varjatud, peidetud, salajane. Varjatud on see soojus seepärast, et temperatuur selle protsessi ajal ei muutu. Lambda () on kreeka L. Ei ole vist juhuslikult need tähed valitud ,,varjatud" soojuse tähistamiseks? 9. Ainehulga massiga m sulamiseks (sulamistemperatuuril) kuluv soojushulk on leitav valemiga Q=·m, milles on sulamissoojus ja m-mass. Miks selles valemis ei ole T? Latent heat of vaporization aurustumissoojus. 10. Sõnasta aurustumissoojuse mõiste. 11. Ainehulga massiga m aurustamiseks kuluv soojushulk on leitav valemiga Q=L·m, milles L on keemissoojus ja m mass. Miks selles valemis ei ole T? 12. Millised on keemissoojuse ja sulamissoojuse põhiühikud? 13
kohal tasakaaluolekus.
Aurustumissoojus energiahulk, mis on vajalik ühe mooli vedeliku
aurustamiseks keemistemp (Ha. kJ/mol).
Kastepunkt teatud temp, kus õhu jahtumisel saab õhu niiskussisaldus võrdseks
vee küllastunud auru rõhuga.
Sulamistemperatuur tem, mille juures tahke ja vedel faas on tasakaalus rõhul 1
atm.
Sulamissoojus energiahulk, mis on vajalik 1 mooli aine sulamiseks
sulamistemperatuuril (Hs, kJ/mol). Hs
Agregaatolekute muutuste käigus muutub aine osakeste paigutus ja liikumise liik (võnkumine kristallivõres, võbelemine vedelikus, kaootiline liikumine gaasis). Sulamine, tahkestumine ehk kristalliseerumine, aurustumine, kondenseerumine (gaas->vesi), sublimeerumine (tahke->gaas), härmatumine (gaas->tahke). Sulatamiseks tuleb ainele pidevalt juurde anda soojust. Valem: Q =m ( sulamissoojus, mis näitab soojushulka, mida on vaja, et muuta 1kg tahkist vedelikuks sulamistemperatuuril ; ühik 1 J/kg) Tahkestumine: Q = -m Aurustumine toimub igasugusel temperatuuril, kui ainele antakse juurde mingi soojushulk. Valem: Q =Lm (L aurustumissoojus, mis on võrdne soojushulgaga, mida on tarvis, et muuta 1kg vedelikku auruks antud temperatuuril ; ühik 1 J/kg) Kondenseerumine: Q = -Lm Elekter ja magnetism Elektriväli Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis näitab kuivõrd keha osaleb elektromagnetilises vastastikmõjus. Tähis q, ühik 1C=1A1s
kohal tasakaaluolekus. Aurustumissoojus – energiahulk, mis on vajalik ühe mooli vedeliku aurustamiseks keemistemp (∆Ha. kJ/mol). Kastepunkt – teatud temp, kus õhu jahtumisel saab õhu niiskussisaldus võrdseks vee küllastunud auru rõhuga. Sulamistemperatuur – tem, mille juures tahke ja vedel faas on tasakaalus rõhul 1 atm. Sulamissoojus – energiahulk, mis on vajalik 1 mooli aine sulamiseks sulamistemperatuuril (∆Hs, kJ/mol). ∆Hs<∆Ha Sublimatsioon – tahke aine üleminek gaasufaasi vedelfaasi läbimata. Sublimatsioonisoojus – soojushulk, mis on vajalik 1 mooli aine üleminekuks tahkest olekust gaasilisse konstantsel temp vedelat olekut läbimata. (∆Hsub, kJ/mol). ∆Hsub = ∆Hs + ∆Ha Kriitiline temperatuur – temp, mil vedeliku ja gaasi vaheline piirpind kaob (kaob erinevus gaasi ja vedeliku vahel).
Keemissoojuseks nim aurustumissoojust normaalrõhul ja keemistemperatuuril. Kondensatsiooniks nim aine üleminekut gaasilisest vedelasse. Soojushulgaks Q nim siseenergia hulka, mis kandub soojusvahetuse teel ühelt kehalt teisele. Soojusmahtuvuseks nim soojushulka, mis kulub ühikulise massiga keha temp muutmiseks 1°C võrra. Sulamiseks nim aine üleminekut tahkest olekust vedelasse. Sulamissoojus näitab, kui suur soojushulk kulub 1kg aine sulatamiseks sulamistemperatuuril. Tahkumiseks nim aine üleminekut vedelast tahkesse. Aurumiseks nim vedeliku vabalt pinnalt toimuvat molekulide lendumist. Soojusmahtuvuseks C nim soojushulka, mis kulub antud keha temp muutmiseks 1°C võrra. 8 Elektrostaatika 1 q on elektrilaeng, mis läbib juhi ristlõiget 1 s joksul, kui voolutugevus juhis on 1A.
määratud plaatina Pt ja iriidiumi Ir sulamist valmistatud normaalkilogrammiga), 1 amper-1A (on selline alalisvoolutugevus, mis liikudes kahes paralleelses lõpmata pikas juhtmes, põhjustab juhtmete vahel 1 meetri kohta 2*10 7 N suuruse jõu, kui juhtmete vahekaugus on 1 m), 1 kelvin-1 K (on 1/273,16 osa vee kolmikpunkti termodünaamilisest temperatuurist), 1 kandela-1 cd (on valgustugevus, mis on defineeritud plaatina sulamistemperatuuril oleva musta keha kiirguse abil.Üks kandela on valgustugevus, mida kiirgab must keha 1/60 cm 2 suuruselt pinnalt normaali suunas temperatuuril 20,45,5 K), 1 mool-1 mol (on ainehulk, milles on sama palju 12 elementaarseid osakesi nagu on süsinikuaatomeid 0,012 kg-s puhtas C isotoobis). Dimensioonivalem on seos, mis näitab, kuidas muutub mingi suurus baasühikute muutmisel.Üldkujul: dim
. Pannes sellesse seosesse sisse temperatuuri väärtused reeperpunktides, saame võrrandi- süsteemi, mille lahendamisel saame eeskirja temperatuuri arvutamiseks: l - ls t =100 . (5.2) lk - ls Siin ls, lk ja l on elavhõbedasamba pikkused vastavalt jää sulamistemperatuuril, vee keemistemperatuuril ja mõõdetaval temperatuuril. Muidugi ei kasuta seda valemit temperatuuri mõõtja, vaid termomeetri valmistaja. Celsiuse skaalal, nagu ka mõnedel teistel kasutatavatel skaaladel, on see puudus, et nad ei ole kooskõlas valemi (5.1) abil defineeritava energeetilise temperatuuriskaalaga. Sellest puudusest on vaba ideaalse gaasi termomeeter, kus termomeetriliseks kehaks on anumasse suletud ideaalne gaas, temperatuuriliseks parameetriks gaasi rõhk
Teatud temperatuuril tekib osakeste vahel, mis lähevad aurust vedelasse olekusse ning vastupidi, tasakaal ehk aurust vedelasse olekusse minevate osakeste arv on võrdne vedelast gaasilisse minevate osakeste arvuga. Sellist süsteemi nim küllastunud auruks (kinnises nõus). 2) Tahkest vedelasse olekusse : Selleks tuleb lõhkuda kristallvõre, milleks vaja teha tööd. - Sulamissoojus 1 kg ainele antav soojushulk, et viia see vedelasse olekusse sulamistemperatuuril. Kasutegur =A/Q (antud soojushulk) =p*( V2-V1) / r (= sulamissoojus) =T/T=(V*p)/r p/T=dp/dT=r/T*V Clapeyron-Clausius ´e võrrand näitab, kuidas sulamis- või aurumistemperatuur sõltub rõhust Kui enamasti, näiteks metallide puhul, on aine tihedus tahkes olekus suurem kui vedelas ehk dp/dT>0, siis vee puhul kehtib Clapeyron-Clausius ´e võrrand dp/dT<0
(kõrge aururõhuga aineid nim. lenduvateks. Aururõhk- vedeliku või tahke ainega tasakaalus oleva auru rõhk. Mis iseloomustab aine molekulide konsentratsiooni aurufaasis. Aurustumissoojus(kj/mol)- on energiahulk mis on vaja ühe mooli vedeliku aurustumiseks keemistemperatuuril. Sulamistemp.- on temp. mille juures on tahke ja vedel faas tasakaalus rõhu 1 atm. Korral. Aine sulamissoojus on energiahulk ,mis on vajalik 1 ühe aine mooli sulatamiseks sulamistemperatuuril.(enamus tahketest ainetest tahkumisel vähendavad ruumala ja tihedus suureneb erandiks on vesi). Sublimatsioon- nim. tahke aine üleminek gaasilisse faasi jättes samas läbimata vedelikulise faasi Olekudiagrammid- seovad erinevate faaside püsivuspiirid suletud süsteemis. Tihti kasutatakse p-T diagrammi. Olekudiagrammilt saab määrata aine olekut erineval temp. ja rõhul samuti keemis ja sulamistemp. Erineval rõhul. Kolmikpunkt- punkt kus tahke vedelik ja gaas on tasakaalus
Selliselt leidud standardsed molaarsed entroopiad Smo avaldatakse tavaliselt standardtingimuste jaoks. Saab arvutada kui: So = nSmo (saadused) - nSmo (lähteained) Lihtainete standardsed entroopiad ei võrdu nulliga! Entroopia muutus ümbruskonnas. S >= q/t Tasakaal. Skogu = 0. Näited tasakaaludest: keemiline dünaamiline tasakaal: päri- ja vastassuunalise reaktsiooni kiirused on võrdsed; termiline tasakaal: süsteem ja ümbrus on samal temperatuuril; faasitasakaal, nt sulamistemperatuuril olev vee ja jää segu; mehaaniline tasakaal, nt gaasi rõhk silindris tasakaalustab kolvil oleva keha kaalu. Gibbsi energia – G = H – TS. Konstantsel temperatuuril ja rõhul toimub spontaanne muutus süsteemi Gibbsi energia (vabaenergia) vähenemise suunas. G = H - TS Reaktsiooni Gibbsi energia: G = nGm (saadused) - nGm (lähteained) Kui reaktsioon toimub standardtingimustes (298 K; 1 bar; 1M) siis saame kasutada standardset reaktsiooni Gibbsi energiat:
5 môôtmeid ega môjuta üksteist mingite jôududega.) puudub vastasmôju molekulide vahel. Soojushulk on energiahulk, mille keha saab vôi annab ära soojusülekandel. Ühik J(dzaul), tähis Q. Sulamine on aine üleminek tahkest vedelasse agregaatolekusse. Selleks kulub soojushulk: Q = . m m - aine mass (kg) - sulamis- ehk kristalliseerumissoojus näitab energiahulka, mis tuleb kulutada, et 1kg kristallilist ainet sulaks oma sulamistemperatuuril [J/(kg .K)]. Kui keha tahkub ehk kristalliseerub, siis sama energia vabaneb. (seepärast "miinus") Q = _ . m Aurumine on aine üleminek vedelast olekust gaasilisse. Kôige paremini aurub iga aine oma keemistemperatuuril, mis sôltub ka välisrôhust. Aurumiseks kulub soojushulk: Q = L . m , kus m - mass (kg) L - aurustumis- ehk kondenseerumissoojus (J/kg). See (L) näitab energiahulka, mis kulub 1kg antud vedeliku aurustamiseks jääval temperatuuril (tavaliselt keemistemperatuuril).
annaabi.ee 
